3-1-1-84-143-1-1-84-14 · Riigikohus

2014-12-02

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

RIIGIHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-84-14 Määruse kuupäev 2. detsember 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos Kohtuasi Kriminaalasi Tiit Eliase süüdistuses KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 4, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi ja Eliti Consult OÜ süüdistuses KarS § 293 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-3958 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rimi Eesti Food AS-i esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova; Tiit Eliase ja Eliti Consult OÜ kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 12. november 2014, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a määrus ja saata Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus Harju Maakohtu 16. jaanuari 2014. a määruse peale sisuliseks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. 2. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus 1. Kokkuleppemenetluses tehtud Harju Maakohtu 3. juuni 2014. a otsusega tunnistati Tiit Elias süüdi ja teda karistati KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 4, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi. Sama otsusega tunnistati Eliti Consult OÜ süüdi ja teda karistati KarS § 293 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi. Ühtlasi konfiskeeris maakohus Eliti Consult OÜ-lt KarS § 831 lg 1 alusel 100 000 eurot ja mõistis T. Eliaselt KarS § 84 alusel välja 51 150 eurot.

T. Elias tunnistati KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning Eliti Consult OÜ KarS § 293 lg 3 järgi süüdi kokkuvõtlikult järgmise teo toimepanemises. T. Elias oli Eliti Consult OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Samas töötas ta Rimi Eesti Food AS-i kinnisvaraosakonna projektijuhina, olles töölepingust ja ametijuhendist tulenevate tööülesanne tõttu ametiisik KarS § 288 lg 2 mõttes. Täites kinnisvaraosakonna projektijuhi ülesandeid, eelistas T. Elias Rimi Eesti Food AS-i ehitus- ja muude arendusprojektide raames pakkumiste küsimisel, pakkujatega läbirääkimiste pidamisel, tehtud tööde vastuvõtmisel, nende eest esitatud arvete aktsepteerimisel ja arvete tasumise korraldamisel töövõtjatena teatud äriühinguid vastutasuna selle eest, et need äriühingud andsid T. Eliasele Eliti Consult OÜ kaudu pistist. Pistist anti nii, et T. Elias vormistas Eliti Consult OÜ nimel pistise andjale ebaõige sisuga arve, mille viimane tasus. Pistisena makstud raha laekus Eliti Consult OÜ pangakontole. T. Elias ja Eliti Consult OÜ võtsid aastatel 2012-2013 selliselt pistist erinevatelt isikutelt. 3. T. Elias tunnistati KarS § 344 lg 1 järgi ja Eliti Consult OÜ KarS § 344 lg 2 järgi süüdi Eliti Consult OÜ arvete võltsimises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et T. Elias koostas aastatel 2012 ja 2013 erinevatele äriühingutele Eliti Consult OÜ arveid teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. Võltsitud arved andsid Eliti Consult OÜ-le aluse võtta vastu arvetel märgitud rahasummad, mis tegelikult tasuti pistisena vastutasuna T. Eliase ametialaste tegude eest. 4. T. Elias tunnistati KarS § 345 lg 1 järgi ja Eliti Consult OÜ KarS § 345 lg 2 järgi süüdi eelmises punktis nimetatud võltsarvete esitamises erinevatele äriühingutele. Nende arvete alusel tehti Eliti Consult OÜ-le kokku 78 pangaülekannet kogusummas 520 668 eurot. Rimi Eesti Food AS-i apellatsioon 5. 6. juunil 2014 esitas Rimi Eesti Food AS apellatsiooniteate ja 13. juunil 2014 apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile KrMS § 248 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. 6. Apellatsioonis leiti, et süüdistatavale etteheidetud tegu ei vasta menetluse käigus tuvastatud asjaoludele, süüdistatavate teod on valesti kvalifitseeritud ja kokkuleppemenetluse kohaldamiseks puudub Rimi Eesti Food AS-i kui kannatanu nõusolek. Maakohtu otsustus 7. Harju Maakohtu kohtunik saatis 16. juunil 2014 Rimi Eesti Food AS-i esindajale kirjana vormistatud dokumendi, milles märkis, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pole Rimi Eesti Food AS-i KrMS § 37 alusel kannatanuks tunnistatud. Seetõttu tagastas kohus apellatsiooni, kuna selle on esitanud isik, kellel ei ole õigust apellatsiooni esitada. Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus

Rimi Eesti Food AS esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu poolt apellatsiooni tagastamise kohta tehtud otsustuse tühistamist ja apellatsiooni läbivaatamist. 9. Määruskaebuse esitaja osutas muu hulgas sellele, et KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt tuleb apellatsiooni läbi vaatamata jätmine vormistada määrusega. Samuti vaidlustati kaebuses maakohtu järeldust, nagu ei oleks Rimi Eesti Food AS kriminaalasjas kannatanu. Ringkonnakohtu otsustus 10. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik saatis 15. juulil 2014 Rimi Eesti Food AS-i esindajale kirjana vormistatud dokumendi, milles märkis, et tagastab määruskaebusena esitatud avalduse järgmistel põhjustel. 11. Määruskaebust ei saa esitada kirja peale. Asjaolu, et kaebuse esitaja on pealkirjastanud dokumendi määruskaebusena, ei kohusta kohut seda läbi vaatama. 12. Maakohus lahendas apellatsiooni tagastamise küsimuse põhjendatult kirjaga, mitte määrusega. KrMS § 323 lg 2 p 2 tuleb järgida üksnes juhul, kui apellatsiooni on esitanud kohtumenetluse pool küsimuses, milles tal apellatsiooniõigust ei ole. Kui maakohtu otsuse vaidlustab menetlusväline isik, nagu Rimi Eesti Food AS praeguses asjas, ei ole tema kaebus käsitatav apellatsioonina ja selle tagastamisel ei saa lähtuda KrMS § 323 lg 2 p-st 2. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus 13. Rimi Eesti Food AS-i esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh esitas määruskaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu 16. juuni 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a kirja vormis tehtud määruste tühistamist ning Rimi Eesti Food AS-i apellatsiooniõiguse tunnustamist koos ringkonnakohtu kohustamisega selleks, et apellatsioon läbi vaadataks. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja tagastada asja Harju Maakohtule või Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja põhiväited on järgmised. 14. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kirjad, millega Rimi Eesti Food AS-i apellatsioon ja määruskaebus tagastati, on käsitatavad määrustena. Need on tehtud kirjalikus vormis ja sisaldavad apellatsiooni tagastamise põhjusi. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt peab kohus apellatsiooniõiguseta isiku esitatud apellatsiooni läbi vaatamata jätmise ja tagastamise kohta tegema määruse. Seda sõltumata asjaolust, millisel põhjusel isikul apellatsiooniõigust ei ole. Asjas nr 3-1-1-97-10 tehtud Riigikohtu määruse punktist 28 järeldub, et ka juhul, kui isikut ei ole kannatanuna menetlusse kaasatud, tuleb tema apellatsiooni menetlusse võtmisest keeldumise

kohta teha KrMS § 323 lg 2 p-s 2 nimetatud määrus ja isik saab kohtu otsustuse määruskaebe korras vaidlustada. 15. KrMS § 318 lg 4 sätestab, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on sama seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Kokkuleppemenetluse kohaldamine kannatanu nõusolekuta on vastuolus KrMS § 239 lg 2 p-ga 4 ja on seega käsitatav kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisena. Seega sõltub Rimi Eesti Food AS-il apellatsiooniõiguse olemasolu sellest, kas ta on selles kriminaalasjas kannatanu. Kohtud on selle küsimuse lahendamisel eksinud. 16. Maakohus põhjendas apellatsiooni tagastamist sellega, et Rimi Eesti Food AS-i ei ole kannatanuks tunnistatud. KrMS § 37 lg 1 järgi on kannatanu isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Tulenevalt KrMS § 248 lg 1 p-st 1 ja § 239 lg 2 p-st 4 on kohus kohustatud kontrollima, kas kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on vaja kannatanu nõusolekut ja kas see nõusolek on olemas. Kohus peab neid asjaolusid kontrollima kriminaaltoimiku materjalide põhjal, mitte lähtuma üksnes kokkuleppe tekstist. 17. Kohtud pidanuksid kriminaaltoimiku materjalide põhjal kindlaks tegema süüdistatavate tegude õige karistusõigusliku kvalifikatsiooni ja seejärel lahendama küsimuse, kas Rimi Eesti Food AS on kriminaalasjas kannatanu. T. Eliase ja Eliti Consult OÜ käitumises on Rimi Eesti Food AS-i vastu suunatud varavastaste kuritegude (omastamine, usalduse kuritarvitamine, kelmus) tunnused. Süüdistuses kirjeldatud asjaolud vastavad altkäemaksu võtmise, mitte aga pistise võtmise koosseisule. Kuna varavastaste süütegude koosseisud moodustavad ametialaste süütegude koosseisude suhtes erinormi, tulnuks T. Eliase ja Eliti Consult OÜ käitumine kvalifitseerida varavastase kuriteona. Käesolevas asjas piirdus maakohus kokkuleppe n-ö tehnilise kinnitamisega ega lahendanud sisuliselt KrMS § 306 lg-s 1 nimetatud küsimusi. Kuna prokuratuur ja kohus jätsid varavastaste süütegude koosseisud alusetult kohaldamata, ei küsitud kokkuleppemenetluseks Rimi Eesti Food AS-i nõusolekut. 18. Rimi Eesti Food AS-i tuleb käsitada kriminaalasjas kannatanuna isegi kokkuleppes kirjeldatud asjaoludest ja kuriteo kvalifikatsioonist lähtudes. Osas, milles KarS § 293 tunnistab karistatavaks pistise võtmise eraõiguslikus isikus ametiseisundit omava isiku poolt, kaitseb see kuriteokoosseis individuaalõigushüvesid. Võttes Rimi Eesti Food AS-i töötajana pistist, kahjustas T. Elias oma tööandja õigushüvesid, rikkudes töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust tööandja ees. Lojaalsuskohustus oli T. Eliasel tööandja, mitte avalikkuse ees. Samuti kaitsevad KarS §-d 344 ja 345 avaliku usalduse kõrval ka Rimi Eesti Food AS-i õigushüvesid.

19.

Rimi Eesti Food AS-i menetlusseisund ei saa sõltuda prokuratuuri suvast. Jättes varavastaste süütegude koosseisud kohaldamata ja Rimi Eesti Food AS-i kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamata, toimis prokuratuur omavoliliselt. Kohtud ei ole aga prokuratuuri tegevust objektiivselt kontrollinud, ehkki pidanuksid seaduse kohaselt seda tegema. Prokuratuuri vastus määruskaebusele 20. Vastuses määruskaebusele palub prokuratuur jätta Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kirjana vormistatud määrused muutmata ja Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus rahuldamata. 21. Prokuratuur möönab, et kohtud rikkusid kriminaalmenetlusõigust, kui ei vormistanud Rimi Eesti Food AS-i apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määrust. See ei ole aga oluline rikkumine ja Riigikohus saab selle kõrvaldada. 22. Kohtute otsustus jätta Rimi Eesti Food AS-i apellatsioon läbi vaatamata on seaduslik ja põhjendatud, sest Rimi Eesti Food AS ei ole selles kriminaalasjas kohtumenetluse pool. Kõik kuriteokoosseisud, milles T. Elias ja Eliti Consult OÜ süüdi tunnistati, on suunatud üksnes kollektiivsete õigushüvede kaitsele. KarS §-d 344 ja 345 paiknevad avaliku usalduse vastaste süütegude peatükis ja kaitsevad dokumendi puutumatust ning selle kaudu dokumendiga seotud käibe usaldusväärsust. KarS § 293 paikneb ametialaste süütegude peatükis, tegemist on aususe kohustuse rikkumisega. Eraõiguslike ametiisikute poolt aususe kohustuse rikkumise puhul on kaitstavaks õigushüveks majandusareng ja vaba konkurents. Järelikult ei saa Rimi Eesti Food AS nende kuriteokoosseisude järgi toimuvas kriminaalmenetluses kannatanu olla. 23. Määruskaebuses esitatakse faktilisi asjaolusid ühekülgselt ja lihtsustatult, mistõttu jõutakse ekslikule seisukohale, nagu kinnitaksid kriminaalasjas kogutud tõendid ka varavastaste kuritegude toimepanemist süüdistatavate poolt. Sealjuures irdub määruskaebuse esitaja Riigikohtu praktikas kinnitust leidnud põhimõttest, mille kohaselt tuleb hinnates, kas isikut saab käsitada kuriteos kannatanuna, lähtuda kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaoludest ja kvalifikatsioonist kujul, nagu need on määratlenud prokuratuur (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3- 1-1-97-11 p 25). Eliti Consult OÜ ja T. Eliase kaitsja vastus määruskaebusele 24. Kaitsja leiab, et Rimi Eesti Food AS-i määruskaebuses esitatud väited ei vääri õiguslikku tähelepanu. Kuna Harju Maakohtu 3. juuni 2014. a otsus on praeguseks jõustunud ja täidetud, ei saa määruskaebuse menetlemine kohtuotsust mõjutada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

25.

Kolleegium hindab esmalt Rimi Eesti Food AS-i määruskaebuse lubatavust (I), seejärel selle põhjendatust (II) ja selgitab lõpuks mõningaid määruskaebemenetluse poolte tõstatatud õiguslikke küsimusi (III). I 26. KrMS § 383 lg 1 kohaselt saab määruskaebusega vaidlustada kohtumäärust. Kohtupraktika kohaselt peetakse selles sättes kohtumääruse all silmas kriminaalmenetluses tõusetunud üksikküsimust lahendavat kohtu põhistatud otsustust, mis on kirjalikult vormistatud, ehk KrMS § 145 lg 1 p-s 1 nimetatud määrust, kui selle on teinud kohus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-93-11, p 16.1 ja 2. mai 2014. a määrus asjas nr 3-1-1- 21-14, p-d 8-9). 27. Rimi Eesti Food AS on esitanud määruskaebuse dokumendile, mis on vormistatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku kirjana. Seega tuleb määruskaebuse lubatavuse kontrollimiseks esmalt selgitada, kas vaidlustatud dokument on käsitatav määrusena KrMS § 383 lg 1 tähenduses. 28. Dokumendi vormistamine kirjana ei välista selle lugemist kohtumääruseks. Riigikohus on senises praktikas korduvalt käsitanud määrusena kohtudokumente (sh kirju), mis pole küll vormistatud nõutavas vormis, kuid vastavad sisult määruse tunnustele (vt nt Riigikohtu erikogu 3. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-4-2-12, p 7 ja 4. novembri 2010. a määrus asjas nr 3-3-4-2-10, p 10 ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2007. a määrus asjas nr 3-2-1- 29-07, p 10; 20. detsembri 2005. a määrus asjas nr 3-2-1-160-05, p 8 ja 19. mai 2005. a määrus asjas nr 3-2-1-45-05, p 10). Viidatud lahendid ei ole tehtud kriminaalasjades, kuid põhimõte, et sisult kohtumääruse tunnustele vastav dokument on materiaalses mõttes kohtumäärus, pealkirjast ja vormistuselementidest olenemata, kehtib ka süüteomenetlustes. Vastasel korral tekiks olukord, kus kohtu viga menetlusotsustuse vormistamisel võtaks isikult seadusega tagatud edasikaebeõiguse. Kohus ei saa dokumendi vormistusliku ülesehituse või pealkirja valikuga muuta seaduse järgi edasikaevatavat menetlusotsustust vaidlustamatuks. 29. Ringkonnakohtuniku 15. juuli 2014. a kirjast nähtub nii menetlusotsustus (tagastada Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus läbivaatamatult), selle otsustuse põhjendus (määruskaebust ei saa esitada kirja peale, Rimi Eesti Food AS pole kohtumenetluse pool) kui ka asjaolu, et menetlusotsustuse on teinud ringkonnakohtunik, kes on tulenevalt KrMS § 19 lg 1 teisest lausest, § 326 lg 2 esimesest lausest, ja § 389 lg-st 1 pädev otsustama määruskaebuse läbi vaatamata jätmise üle. Seetõttu leiab kolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a kirjana vormistatud dokument vastab kohtumääruse tunnustele ja seda on võimalik KrMS § 383 lg 1 kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustada. 30. Kuna ringkonnakohtu kõneksoleva määrusega otsustati Rimi Eesti Food AS-i õiguste üle, on

viimasel KrMS § 384 lg 2 kohaselt õigus ringkonnakohtu määrus vaidlustada olenemata sellest, kas ta on selles kriminaalasjas menetlusosaline või menetlusväline isik (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 28). 31. Seega tuleb Riigikohtul Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus läbi vaadata. II 32. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et ringkonnakohus oleks pidanud Rimi Eesti Food AS-i määruskaebuse sisuliselt läbi vaatama. 33. Ringkonnakohus põhjendas määruskaebuse tagastamist esmalt sellega, et määruskaebust ei saa esitada kirja peale. Kolleegiumi hinnangul pole osutatud põhjendus asjakohane, sest ehkki Harju Maakohtu 16. juuni 2014. a menetlusdokument on vormistatud kirjana, vastab ka see kohtumääruse tunnustele. Maakohtu kirjast nähtub nii menetlusotsustus (tagastada Rimi Eesti Food AS-i apellatsioon ehk jätta see läbi vaatamata), menetlusotsustuse põhjendus (Rimi Eesti Food AS ei ole kriminaalasjas kannatanu) kui ka asjaolu, et menetlusotsustuse on teinud kohtunik, kes on KrMS § 323 kohaselt pädev otsustama apellatsiooni läbi vaatamata jätmise üle. Seega käesoleva määruse punktis 28 toodud põhjusel on maakohtu kirjana vormistatud dokument käsitatav kohtumäärusena KrMS § 383 lg 1 mõttes. 34. Teiseks leidis ringkonnakohus, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmiseks ei pea kohus tegema KrMS § 323 lg 2 p-s 2 nimetatud määrust, kui ta leiab, et apellatsiooni esitaja pole kohtumenetluse pool. Ringkonnakohtu selline seisukoht on väär ja vastuolus kohtupraktikaga. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on menetlusotsustus ja tuleb seega vormistada määrusena. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohustab kohut otsesõnu koostama apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastama apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Ka tingimus, et apellatsiooniõigus on vaid kohtumenetluse poolel (KrMS § 17 lg 1), ehk järeldus, et kohtumenetluse pooleks mitteoleval isikul apellatsiooniõigust pole, tuleneb KrMS § 318 lg-st 1. Järelikult peab kohus koostama apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ka siis, kui ta leiab, et apellatsiooni esitaja ei ole kohtumenetluse pool, vaid menetlusväline isik. Määruse koostamine on kõneksoleval juhul oluline muu hulgas seepärast, et kohtu hinnang apellatsiooni esitaja menetlusseisundi kohta peab olema kõrgema astme kohtus vaidlustatav. Kolleegium on ka varem jaatanud KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaldatavust olukorras, kus apellatsioon jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et apellatsiooni esitaja pole kohtumenetluse pool (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 28). 35. Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et isikul on õigus esitada määruskaebus tema apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse peale, olenemata sellest, kas ta on kriminaalmenetluses

kohtumenetluse pool või mitte (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 28). 36. Eeltoodud põhjustel rikkus ringkonnakohus Rimi Eesti Food AS-i määruskaebust läbi vaatamata jättes kriminaalmenetlusõigust. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes ja see toob KrMS § 390 lg 1, § 362 p 2, § 361 lg 1 p 6, lg 2 ja § 341 lg 3 kohaselt kaasa Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a määruse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule. Määruskaebuses esitatud alternatiivne taotlus tuleb rahuldada. III 37. Vastuseks määruskaebuse esitaja ja prokuratuuri väidetele ning seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks märgib kolleegium järgmist. 38. Asjaolu, et isikut, kes vastab KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu tunnustele, ei ole enne maakohtu otsuse tegemist kannatanuna menetlusse kaasatud, ei võta temalt apellatsiooniõigust. Riigikohus on selgitanud, et menetleja ei tohi keelduda kaasamast kriminaalmenetlusse kannatanuna ühtegi isikut, kes kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaolusid ja kvalifikatsiooni arvestades vastab KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsele määratlusele (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 26). Ka apellatsiooni vastuvõetavust kontrolliv kohus on menetleja (KrMS § 16 lg 1), kes on õigustatud ja kohustatud kannatanu tunnustele vastava isiku menetlusse kaasama. Asjas nr 3-1-1-97-10 jättis kolleegium ringkonnakohtu määruse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta muutmata alles pärast seda, kui oli kontrollinud, kas apellatsiooni esitaja vastab kannatanu tunnustele või mitte (ja jõudnud eitava vastuseni). Riigikohus ei tuginenud viidatud kohtuasjas isiku apellatsiooniõigust eitades asjaolule, et apellatsiooni esitajat ei kaasatud enne maakohtu otsuse tegemist kannatanuna menetlusse. 39. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega, nagu peaks kriminaalasja menetlev kohus, lahendades küsimust, kas isik on kriminaalasjas kannatanu, tuvastama süüdistuse või kokkuleppe sisust sõltumatult süüdistatava teo asjaolud ja andma vajadusel neile uue karistusõigusliku hinnangu. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et hinnates, kas isikut saab käsitada kuriteos kannatanuna, tuleb lähtuda kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaoludest ja kvalifikatsioonist kujul, nagu need on määratlenud prokuratuur. Tulenevalt KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest, samuti KrMS § 30 lg-st 1 ja § 268 lg-st 1, on just prokuratuuri pädevuses otsustada, milline osa kahtlustatava (süüdistatava) käitumisaktide ahelast tuleb kuriteotunnuste ilmnemise tõttu muuta kriminaalmenetluse esemeks ja kes saaksid selliselt kindlaksmääratud piiridest lähtuvalt olla kriminaalmenetluses käsitatavad kannatanutena. (Vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 25.) Seega hindamaks, kas Rimi Eesti Food AS on käesolevas kriminaalasjas kannatanu, tuleb lähtuda kuriteo asjaoludest ja kvalifikatsioonist kujul,

nagu need on määratletud T. Eliase ja Eliti Consult OÜ-ga sõlmitud kokkulepetes. 40. Samas ei jaga kolleegium prokuratuuri vastuses väljendatud arvamust, nagu oleks KarS §-s 293 sätestatud kuriteokoosseis kehtestatud üksnes kollektiivsete õigushüvede kaitseks. KarS § 293 on suunatud aususe kohustuse rikkumise vältimisele. Ametiisikul, kellel on KarS § 288 lg-s 2 nimetatud pädevus eraõiguslikus juriidilises isikus, on sellest tulenevalt aususe kohustus eeskätt sama eraõigusliku juriidilise isiku ehk oma ametiseisundi andja ees. Märgitule osutab ka KarS § 288 lg 2 sõnastus, mis seob nn eraõigusliku ametiisiku mõiste isiku pädevusega juhtida eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku huvides. Nn eraõigusliku ametiisiku aususe kohustus põhineb tema üldisel lojaalsuskohustusel, mis sõltuvalt asjaoludest võib tuleneda näiteks võlaõigusseaduse § 620 lg-st 1, töölepingu seaduse § 15 lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 või tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 35. Osutatud normid teenivad õigussuhte teise poole (käsundi- või tööandja) huve. Sarnaselt on ka KarS §-ga 293 kaitstav aususe kohustus eraõigusliku ametiisiku puhul kehtestatud esmajoones ametiseisundi andja (nt eraõigusliku juriidilise isiku) huvides. Ametiisiku pädevus, mille pistise andja huvides kasutamise eest pistist antakse, on mõeldud kasutamiseks üksnes ametiseisundi andja seaduslikes huvides. Seega kahjustab pistise võtmine eelduslikult ametiseisundi andja huve. Peamine põhjus, miks KarS § 293 koostoimes § 288 lg-ga 2 tunnistab karistatavaks pistise võtmise mh ka sellise ametiisiku poolt, kellel on teatud pädevus eraõiguslikus juriidilises isikus, seisnebki vajaduses kaitsta nn eraõigusliku ametiisiku ja ametiseisundi andja (juriidilise isiku) vahelist usaldus- ja lojaalsussuhet, mida ametiisik pistist võttes rikub. Asjaolu, et pistise võtmine nn eraõigusliku ametiisiku poolt kahjustab üldises plaanis ka majandusarengut ja vaba konkurentsi, ei anna alust väita, nagu poleks seadusandja kõnealust tegu kriminaliseerides üldse arvestanud vahetut rünnet eraõigusliku ametiseisundi andja individuaalhüvedele. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et süüteokooseis võib samaaegselt kaitsta nii individuaalseid kui ka kollektiivseid õigushüvesid. Kolleegium on varem märkinud, et paljud esmajoones kollektiivsete õigushüvede kaitseks kehtestatud kuriteokoosseisud kaitsevad paralleelselt ka individuaalhüvesid, mistõttu on nende puhul võimalik rääkida ka üksikisikust kannatanust (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 23). Hannes Kiris, Lea Kivi, Saale Laos /allkirjastatud digitaalselt/