3-3-1-60-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-60-14

Otsuse kuupäev

26. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Montola OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 31. oktoobri 2012. a otsuse

nr 13-6/2379 täielikuks tühistamiseks, 6. veebruari 2013. a

vaideotsuse nr 13-4/42 osaliseks tühistamiseks ning kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2014. a määrus haldusasjas

nr 3-13-530

Menetluse alus Riigikohtus

Montola OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Montola OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli

2014. a määrused haldusasjas nr 3-13-530 ning saata asi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Montola OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajandus-

toodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse taotluse

(viitenumber 1600127802015), mille sisuks on kaerakliidest bioenergeetilise komponendi tootmine

tööstuslikes küttekolletes iseseisvalt või küttepelletite koostisosana kasutamiseks.

2. PRIA peadirektori 31. oktoobri 2012. a otsuse nr 13-6/2379 lisa punktiga 3 jäeti Montola OÜ taotlus

rahuldamata, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste

paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid.

Rahuldamata jäeti taotlused, mille hindamise tulemusena saadud hindepunktide summa oli väiksem kui

37 punkti. Montola OÜ taotlus sai 36 punkti.

3. Montola OÜ esitas PRIA-le vaide, mille kohaselt pidanuks esitatud taotlus saama hindepunkte veel

hindamiskriteeriumide 5.3 ja 6.4 eest.

4. PRIA jättis 6. veebruari 2013. a vaideotsusega nr 13-4/42 vaide rahuldamata. Vaideotsuses leiti

järgmist:

a) hindamiskriteeriumi 5.3 eest ei ole täiendavate hindepunktide andmine õigustatud;

b) hindamiskriteeriumi 6.4 eest on õigustatud anda lisaks 3 hindepunkti;

c) hindamiskriteeriumi 5.1 eest ei olnud hindepunktide andmine õigustatud ja seetõttu vähendatakse

kogusummat 3 punkti võrra.

5. Montola OÜ esitas 7. märtsil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega:

a) tühistada PRIA 31. oktoobri 2012. a otsus nr 13-6/2379;

b) teha PRIA-le ettekirjutus määrata taotlusele täiendavad hindepunktid hindamiskriteeriumi 5.3 eest;

c) kohustada PRIA-t tunnistama kehtetuks vaideotsus hindamiskriteeriumi 5.1 eest hindepunktide ära-

võtmise osas;

d) hinnata, kas hindamiskriteeriumi 5.1 eest antud hindepunktide äravõtmine oli kaalutlusõiguse kuri-

tarvitamine.

6. Kaebaja avaldas 8. jaanuari 2014. a kohtuistungil tahet sõlmida kompromiss. PRIA esindaja märkis:

"Oleme nõus hindamiskriteeriumi 5.1 üle vaatama ja kaebajaga sellest läbi rääkima. Kui kaebaja saab

sealt punkte, siis ta ületab piirjoone." Kohus andis PRIA-le aega 10. veebruarini 2014 teatada kohtule

sisukoht kompromissi kohta.

7. PRIA teavitas kohut, et tunnistas 6. veebruari 2014. a otsusega nr 13-6/2379 kehtetuks 31. oktoobri

2012. a otsuse lisa punkti 3 ja 6. veebruari 2013. a vaideotsuse ning kaebaja taotlus võetakse uuesti

menetlusse. 6. veebruari 2014. a otsustest nähtuvalt otsustas PRIA kaebaja taotlust uuesti hinnata ja

selle nõuetele vastavust kontrollida. PRIA leidis, et võimalike eriarvamuste tõttu vaidemenetluses

ärakuulamise korraldamise kohta ning uute asjaolude ilmnemise pärast (väljavalitud hinnapakkuja

pankrot) on otstarbekas kaevatud otsus ja vaideotsus kehtetuks tunnistada ning võtta taotlus uuesti

menetlusse.

8. Kaebaja asus 14. veebruaril 2014 seisukohale, et PRIA 6. veebruari 2014. a otsust ei saa käsitada

kompromissina ega muu kohtumenetluse lõpetamist võimaldava kokkuleppena. Kaebaja ei nõustu

taotluse menetlemise jätkamisega. Kaebaja hinnangul ei ole otstarbekas hinnata taotlust uuesti nende

hindepunktide osas, mida kaebaja pole vaidlustanud; ka taotluse nõuetele vastavust ei ole vaja veel kord

tuvastada, sest see on menetluse käigus juba kindlaks tehtud. Kaebaja ja vastustaja ei vaidle

ülalnimetatu üle. Kaebaja märgib, et kavatseb 6. veebruari 2014. a otsuse osaliselt vaidlustada.

Kaebaja avaldas tahet jätkata menetlust järgmistes küsimustes:

a) kas hindamiskriteeriumi 5.3 eest saab lisahindepunkte määrata;

b) kas hindamiskriteeriumi 5.1 eest hindepunktide äravõtmise saab tühistada;

c) kas vaidemenetluses pole hindamiskriteeriumi 5.1 eest hindepunktide äravõtmisel kaalutlusõigust

kuritarvitatud.

9. Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2014. a määrusega lõpetati haldusasja nr 3-13-530 menetlus.

Vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud ja haldusmenetlus on uuendatud. Ei ole vajadust

jätkata kaebuses esitatud nõuete menetlemist kohtus. Hindamisotsustus on kaalutlusotsus, mille

kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud, kõnealusel juhul puudub kohtul õigustatud põhjus

ennetavalt sekkuda PRIA tegevusse (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3

3-1-71-13, p-d 17–18). Seetõttu on kaebaja PRIA tegevuse tulemusel saavutanud olukorra, mille ta

oleks saavutanud ka kaebuse rahuldamise korral. Kaebaja on küll väljendanud soovi menetlust jätkata,

ent mitte halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 mõttes. Tuvastamisnõude menetlemise

jätkamine kohtus pole samuti kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna PRIA on vaidlustatud haldusaktid

kehtetuks tunnistanud ja menetluse uuendanud.

10. Tartu Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2014. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Tuvastusnõuete

edasine menetlemine ei ole haldusmenetluse uuendamise tõttu vajalik ja sekkuks liiga intensiivselt

haldusorgani tegevusse taotluse lahendamisel. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on tuvastamiskaebuse

menetlemine tema õiguste kaitseks vajalik. Kui kaebaja ei nõustu PRIA uue otsusega, on tal võimalik

pöörduda kaebusega halduskohtusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Montola OÜ palub määruskaebuses jätkata kaebuse menetlemist HKMS § 152 lg 2 järgi ning

kohustada PRIA-t tagastama hindamiskriteeriumi 5.1 eest varem antud ja hiljem tagaselja ära võetud

hindepunktid. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

a) hindamiskriteerium 5.1 ei olnud vaidemenetluses vaide objekt ja seda ei ole vaidemenetluses

käsitletud. Seetõttu oli hindamiskriteeriumi 5.1 eest saadud hindepunktide vaideotsusega ära-

võtmine vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lg-ga 2 ja § 40 lg-ga 2 ning kohtul on

võimalik tuvastada PRIA viidatud käitumise võimalik õigusvastasus;

b) hindamiskriteeriumi 5.3 eest hindepunktide andmata jätmise puhul on halduskohus tõenäoliselt

korrektselt kohaldanud asjas nr 3-3-1-71-13 tehtud kohtulahendit, kuna tegemist on sisulise

vaidlusega kaebaja ja PRIA vahel;

c) kuigi PRIA möönab, et vaidemenetluses võis esineda eriarvamusi, ei soostu PRIA vaideotsust

korrigeerima, vaid soovib taotlust menetleda otsast peale;

d) kaebaja nõustub otsuse nr 13-6/2379 ja vaideotsuse nr 13-4/42 kehtetuks tunnistamisega taotlusele

lisapunktide andmata jätmise osas. Kaebaja ei nõustu sellega, et vaideotsuses äravõetud punktide

tagasimääramisest keelduti. Seetõttu on vajalik kohtu ennetav sekkumine.

12. PRIA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

a) PRIA on kaevatud haldusaktid kehtetuks tunnistanud. Seega puudub kaebuse ese. Kohus ei saa

haldusorgani asemel asuda kaebaja taotlust hindama ega otsustada kaebajale toetuse määramise või

määramata jätmise üle. Kohus saab kohtumenetluse käigus otsustada, kas hindepunktid on antud

õiguspäraselt või mitte, ent kuna kaebusega vaidlustatud haldusakt on kaebajat puudutavas osas

kehtetuks tunnistatud, siis ei ole kaebaja taotlusele hindepunkte määratud. Kohus ei saa

haldusorgani asemel asuda kaebaja taotlust hindama ega sellele hindepunkte määrama. Kaebaja

taotlus on võetud uuesti menetlusse, st haldusorgan hindab taotlust uuesti. Kuni kaebajale hinde-

punkte määratud ei ole, pole ka võimaliku vaidluse eset, mille kohta saaks kohus oma seisukoha

esitada;

b) kaebaja soovis PRIA peadirektori 31. oktoobri 2012. a otsuse nr 13-6/2379 tühistamist kogu

ulatuses. Seetõttu on arusaamatu, millisest korrigeerimisest kaebaja räägib, väites, et PRIA ei

nõustu vaidemenetluses tehtud otsust korrigeerima, vaid soovib alustada taotluse menetlemisega

otsast peale. Pärast haldusakti kehtetuks tunnistamist algaski taotluse uus menetlemine ning taotleja

ei saa PRIA-le ette kirjutada, milliseid taotluse osi PRIA peaks menetlema. Toetuse taotlust

vaadatakse kui tervikut. Kaebaja pole esitanud ühtegi õiguslikku argumenti, mis takistaks PRIA-l

tema taotlust täies mahus menetleda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium tõlgendab esmalt kaebuse nõudeid. Seejärel käsitleb kolleegium haldusasja menetluse

lõpetamise õiguspärasust ning viimaks lahendab määruskaebuse.

14. Kaebaja palus tühistada 31. oktoobri 2012. a otsuse "kogu ulatuses" ja kohustada PRIA-t määrama

täiendavad hindepunktid. Lisaks palus kaebaja kohustada PRIA-t tunnistama vaideotsus osaliselt

kehtetuks ja hinnata vaidemenetluses hindamiskriteeriumi 5.1 eest hindepunktide äravõtmisel

kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust.

Kolleegium leiab, et vaideotsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks kohustamise nõue on käsitatav

vaideotsuse osalise tühistamise nõudena. Nõuet seoses kaalutlusõiguse teostamisega käsitab

kolleegium vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudena, mille kolleegium loeb vaideotsuse

osalise tühistamise nõudega hõlmatuks. Nõuet kohustada PRIA-t määrama hindepunkte käsitab

kolleegium toetuse määramiseks kohustamise nõudena, kuivõrd see on kaebuse tegelikuks eesmärgiks.

Seega on kaebaja esitanud kaks tühistamisnõuet (tühistada täielikult 31. oktoobri 2012. a otsus ja

osaliselt vaideotsus) ja ühe kohustamisnõude (seoses toetuse määramisega).

15. Kuna PRIA tunnistas taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja vaideotsuse kehtetuks, tekkis kohtul

HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi alus lõpetada nimetatud otsuste tühistamise nõuete menetlus nimetatud

otsuste tühistamise nõuete osas.

Kolleegium möönab, et ka kohustamisnõude läbivaatamine ei pruugi kaebaja õiguste kaitsele enam

märkimisväärselt kaasa aidata. Üldjuhul ei saa kohus PRIA ulatusliku kaalutlusõiguse tõttu kohustada

teda investeeringutoetust määrama. Seega tuleks isegi kohustamisnõude rahuldamise korral kõne alla

tõenäoliselt üksnes uue otsuse tegemiseks kohustamine (HKMS § 41 lg 3; riigivastutuse seadus § 6

lg 4). PRIA ongi asunud taotlust uuesti läbi vaatama. HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi ei saa aga

kohustamiskaebuse menetlust lõpetada, kui kaebuses nõutud haldusakti ei ole antud. Halduskohtu

määruse tegemise ajaks ei olnud PRIA teinud kaebaja taotluse kohta uut sisulist otsust. PRIA oli küll

varasemad otsused kehtetuks tunnistanud ja haldusmenetluse uuendanud, ent haldusmenetluse

uuendamine ei ole võrdväärne uue sisulise otsusega, mida soovis kaebaja. Kolleegiumi hinnangul ei

ole seega alust lõpetada kohustamisnõude menetlust. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata

praeguses menetlusstaadiumis kohustamisnõude perspektiivikust.

16. PRIA ulatuslik kaalutlusõigus hindepunktide andmisel ei välista HKMS § 152 lg 2 alusel

kohtumenetluse jätkamist. Ebaõigetel eeldustel rajaneb halduskohtu seisukoht, et "kõnealusel juhul

[puudub] õigustatud põhjus sekkuda ennetavalt vastustaja tegevusse ning vastustaja eest hindamis-

punktide osas otsus teha". Praeguses asjas ei saa hindepunktide määramise õiguspärasuse kontrolli

pidada ennetavaks sekkumiseks, vaid tegu on juba tehtud haldusotsuste järelkontrolliga. Tõsi,

hindepunktide puhul piirdub ka järelkontroll vormi- ja menetlusvigade ning ilmselgete kaalutlusvigade

kindlakstegemisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18;

Riigikohtu halduskolleegiumi 15. jaanuari 2014. a otsus asjas 3-3-1-71-13, p 18). Selliste vigade

puudumine toob aga kaasa kaebuse rahuldamata jätmise, mitte menetluse lõpetamise.

17. Kolleegium ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on küll soovinud menetluse jätkamist,

kuid mitte HKMS § 152 lg 2 mõttes. Kolleegiumi hinnangul on kaebaja selgelt väljendanud tahet

lahendada vaidlus selle üle, kas PRIA võis jätta hindamiskriteeriumi 5.3 eest järgi punktid andmata ja

kriteeriumi 5.1 punktid vaideotsusega ära võtta. Kohtutel tulnuks kaaluda, kas kaebajal on menetluse

jätkamise vastu põhjendatud huvi.

18. Põhjendatud huvi puudumist ei saa tuletada üksnes asjaolust, et vaidlustatud haldusakt on

kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 mõte seisnebki selles, et põhjendatud huvi menetluse

jätkamise vastu võib esineda ka vaatamata haldusakti kehtetuks tunnistamisele. Kolleegiumi hinnangul

oli kaebajal halduskohtu määruse tegemise ajal menetluse jätkamise vastu põhjendatud huvi

(preventiivne huvi), kuivõrd ei saa välistada, et uuendatud haldusmenetluses kordab PRIA väidetavaid

vigu, mille vaidlustamiseks kaebaja kohtusse pöördus. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud,

et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat

õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt otsuseid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-

3-1-8-11; preventiivset huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamise vastu on kolleegium hiljuti

tunnistanud ka 28. mail 2014 asjas nr 3-3-1-8-14 tehtud otsuse p-s 11). PRIA 21. oktoobri 2014. a

vastuse nr 1-11/14/430-1 kohaselt ei ole uuendatud menetlus praeguseks lõpetatud, mistõttu on

kaebajal tänaseni põhjendatud huvi kohtumenetluse jätkamise vastu.

Tulenevalt HMS § 5 lg-st 2 tuleb PRIA-l uuendatud haldusmenetlus viia läbi võimalikult kiiresti. Kui

haldusmenetluse uuendamine kohtumenetluse ajal tooks üldjuhul kaasa viimase lõpetamisese, võivad

haldus- ja kohtumenetlus kokkuvõttes hakata venima, sest kaebajal võib tekkida vajadus vaidlustada

uut haldusotsust. Kohtumenetluse jätkamine algse haldusotsuse õiguspärasuse kontrollimiseks võib

aidata vältida korduvat kohtusse pöördumist. Juhul, kui haldusorgan teeb kohtumenetluse ajal

uuendatud haldusmenetluses uue otsuse, on kaebajal võimalik senist kaebust vajaduse korral täiendada

uue haldusotsuse peale esitatava nõudega (HKMS § 49 lg 1).

19. Ülaltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kohtud on rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme,

lõpetades kaebuse menetluse. Seetõttu tühistab kolleegium halduskohtu 27. veebruari 2014. a määruse

ja ringkonnakohtu 30. aprilli 2014. a määruse ning saadab asja HKMS § 238 lg 2 viimase lause alusel

lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Riigikohtule esitatud määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb

Montola OÜ-le tagastada (HKMS § 107 lg 4).

Ivo Pilving, Indrek Koolmeister, Jüri Põld