3-1-1-70-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-70-14 Otsuse kuupäev 20. november 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Väärteoasi Andrey Kovalchuki karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2, § 239 lg 1 p 1 ning § 224 lg 3 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 22. mai 2014. a otsus väärteoasjas nr 4-14- 2608 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrey Kovalchuki kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Lõuna prefektuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 22. oktoober 2014, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. mai 2014. a otsus Andrey Kovalchukile liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine - mõistmise osas ja saata väärteoasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Kaitsja kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lõuna prefektuuri 17. märtsi 2014. a otsusega karistati Andrey Kovalchukki liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti A. Kovalchukilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. 2. Otsuse kohaselt juhtis A. Kovalchuk mootorsõidukit 25. veebruaril 2014 kella 11.00 paiku Tartus Lääne tänaval maja nr XX juures, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,69 mg/l kohta. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l kohta, loeti lõplikuks tulemiks 0,64 mg/l kohta. Lisaks ei olnud A. Kovalchuk sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 3. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles lisakaristuse tühistamist. Lõuna Pensioniameti Tartu büroo otsuse kohaselt on tal raskele puudele vastav liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle ja keskmisele puudele vastav kehadefekt (suur struktuurimuutus). Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal püsiva töövõimetuse ulatus 100%. Tema igapäevane majanduslik toimetulek on ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta välistatud, sest ta ei

suuda ilma selleta minna isegi poodi toidu järele. Lisaks vajab menetlusaluse isiku elukaaslane oma tervislikust seisundist tulenevalt pidevat arstlikku kontrolli ja järelevalvet ning tema toimetamine arsti juurde eeldab samuti juhtimisõiguse olemasolu. 4. Tartu Maakohtu 22. mai 2014. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi osas. A. Kovalchukile mõisteti karistuseks LS § 224 lg 2 ja LS § 239 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühikut, s.o 360 eurot. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrati rahatrahvi tasumine ositi kaheteistkümne kuu jooksul võrdsetes osades. Juhtimisõiguse äravõtmise osas jäeti Lõuna prefektuuri otsus muutmata. 4.1 Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud nii LS § 69 lg 5 kui ka LS § 30 lg 1 nõuete rikkumine, mistõttu on isiku tegu õigesti kvalifitseeritud LS §224 lg 2 ja § 239 lg 1 järgi. 4.2 Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Võttes arvesse tema majanduslikku olukorda, pidas kohus võimalikuks mõista talle karistus oluliselt alla keskmist määra ja võimaldada tasuda see ositi. Juhtimisõiguse äravõtmise osas jäeti aga kohtuvälise menetleja otsus muutmata. A. Kovalchukile oli mootorsõiduki rooli istudes teada nii enda kui ka enda elukaaslase tervislik seisund, millest tulenevalt oli tal võimalik loobuda mootorsõiduki rooli istumisest ja koju sõitmisest. Kuigi A. Kovalchuk on kohtule esitanud enda tervislikku seisundit tõendavaid dokumente (lk-d 6-9), ei nähtu neist, et tal oleks tuvastatud liikumispuue. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Kovalchukile mõistetud lisakaristuse osas. Kassaator leiab, et kohus on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Menetlusalune isik esitas tõendid selle kohta, et temal esineb raskele puudele vastav liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle ja keskmisele puuderaskusastmele vastav kehadefekt (suur struktuurimuutus). Seega on menetlusaluse isiku liikumispuue kindlaks tehtud. Juhul, kui maakohus leidis, et esitatud dokumendid on A. Kovalchukil liikumispuude tuvastamiseks ebapiisavad, siis tulnuks kaebuse arutamine edasi lükata. Lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel aluseks olnud tõendeid, tuleb kohtul vajadusel koguda ja kontrollida veel täiendavaid tõendeid omal algatusel. Samuti ei ole maakohus andnud ammendavat hinnangut kõigile väärteoasjas kogutud tõenditele, muu hulgas ei ole maakohus üldse viidanud karistusregistri õiendile, millest nähtub, et menetlusalune isik on varem karistamata. 6. Lõuna prefektuuri kassatsioonivastuses taotletakse kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Riigikohtu 3. juuli 2008. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-37-08 on antud juhised KarS § 50 lg 2

rakendamiseks. Selles otsuses nenditakse esmalt, et mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit. Mootorsõiduki kasutamine peab seejuures olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 7). KarS § 50 lg 2 eelduste tuvastamine peab aga toimuma järgmiselt. 7.1 Kohtul tuleb välja selgitada, kas isikul on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. PISTS § 22 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme ja lisakulud Sotsiaalkindlustusamet, kaasates riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 kohaselt ekspertarste. 7.2 Seejärel peab kohus tuvastama, kas isiku jaoks on liikumispuudest tingitult hädavajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda muu hulgas menetlusaluse isiku puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravivõi rehabilitatsiooniasutuses, samuti isiku töö ning õpingute asukohast. Kohus peab hindama ka isikule kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust. Selleks on võimalik kasutada kõiki väärteomenetluses lubatud tõendeid. 8. Praeguses asjas nentis maakohus lakooniliselt, et väärteoasjas kogutud tõendite, sealhulgas menetlusaluse isiku esitatud dokumentidest (tl-d 6-9) ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks tuvastatud liikumispuue. Kohtuotsusest ei selgu, millistel põhjendustel kohus sellisele järeldusele jõudis. Seega rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Sellest tulenevalt on kõrvaldamata kahtlus menetlusalusele isikule lisakaristuse mõistmiseks oluliste asjaolude esinemise osas, s.t kas isikul on liikumispuue KarS § 50 lg 2 tähenduses ja kas see tingib vältimatult sõiduki kasutamist. 9. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt, s.o menetlusalusele isikule lisakaristuse mõistmise osas, saadab väärteoasja selles osas uueks arutamiseks ja rahuldab kaitsja kassatsiooni. /allkirjastatud digitaalselt/