3-2-1-105-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-105-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Valdur Ojalaane hagi AS-i Vensen vastu alusetult saadu

tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-12-33830

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valdur Ojalaane kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

34 282 eurot 89 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Valdur Ojalaan, esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kostja AS Vensen (registrikood 10258343), seaduslik

esindaja juhatuse liige Riho Sokko

Asja läbivaatamise kuupäev

20. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-33830 muutmata.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Arvata Valdur Ojalaane kassatsioonkaebuselt 30. aprillil 2014 tasutud kautsjon

342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot 83 senti riigituludesse.

4. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Valdur Ojalaane kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valdur Ojalaan (hageja I) ja Rainer Rohtla (hageja II) esitasid 28. augustil 2012 Harju Maakohtule

AS-i Vensen (kostja) vastu hagi, milles palusid tuvastada, et 19. aprilli 2006. a liitumislepingu nr 5/2

sõlmisid hageja I ja kostja, ning mõista kostjalt hageja I kasuks välja põhivõla 24 717 eurot 83 senti,

intressi 2387 eurot, viivise 5368 eurot 71 senti ja 29. augustist 2012 seadusjärgses määras viivise kuni

põhivõla tasumiseni. Kui kohus peaks leidma, et lepingut ei sõlminud hageja I, palusid hagejad

võlgnevuse välja mõista hageja II kasuks. Hagiavalduses leiti, et hagiavalduse esitajatel on

tuvastushuvi selle vastu, kas liitumislepingu pooleks on hageja I või hageja II.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja II 19. aprillil 2006 kostjaga liitumislepingu nr 5/2, et liita Rae

vallas Karla külas asuv Pilliroo talu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ka ÜVK).

Liitumislepingu p-s 6.1 lepiti liitumistasu suuruseks kokku 1 000 000 krooni (63 911 eurot 65 senti).

Liitumislepingu p-dest 6.2.1 ja 6.2.2 juhindudes tasus hageja II esitatud arvete alusel kostjale

ettemaksena 460 000 krooni (29 399 eurot 36 senti), millest 200 000 krooni (12 782 eurot 33 senti)

on veevarustusega liitumise eest ja 260 000 krooni (16 617 eurot 3 senti) kanalisatsiooniga liitumise

eest. Hagejad leidsid, et kostja ei ole teinud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike rajamiseks

liitumislepingu alusel ehitustöid Pilliroo kinnistu osas. 20. juulil 2009 teavitas hageja II kostjat

sellest, et kuna ostja loobus krundi ostmisest ning see põhjustas investeeringute tegemiseks vajalike

vahendite puudumise, on Pilliroo kinnistu detailplaneeringu ala väljaarendamine peatatud. Ühtlasi

paluti kostjal katkestada kõik projekteerimisega seotud tegevused, mis võivad tekitada kulutusi, ning

paluti teatada kõik projekteerimisega seotud otsesed kulud, mis oleks võimalik liitumislepingust

taganemisel kostjale tasutud ettemakse summast maha arvata.

28. augustil 2009 esitas hageja I kostjale liitumislepingust taganemise avalduse, nõudes tasutud

ettemakse tagastamist. ÜVK eeskirja § 5 lg 12 kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles

öelda, leping on seega alates 28. augustist 2009 lõppenud. Liitumislepingu ülesütlemisel on liituja

kohustatud hüvitama ÜVK omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja nende

katkestamisega seotud kulutused. 5. oktoobril 2009 teatasid hagejad kostjale, et tuginevad

liitumislepingust taganemisel lisaks ka Rae valla ÜVK liitumise eeskirja § 5 lg-le 12, mille kohaselt

on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Samuti palusid hagejad esitada liitumislepingu

alusel tehtud kulutuste suurust tõendavad dokumendid. Hagejad leidsid, et kostjal ei ole õigust nõuda

väidetavate ehitustöödega seotud kulutuste hüvitamist, kuna liitumislepingu järgi ei olnud kostjal

õigust alustada ehitustöödega enne teise osamakse tasumist.

3. Kostja vaides hagile vastu. Kostja oli Rae vallas ühe vee-ettevõtluse piirkonna ÜVK arendajaks

Rae valla vee-ettevõtjaks oleva AS-iga Elveso sõlmitud arenduslepingu alusel. 19. aprilli 2006. a

liitumisleping nr 5/2 sõlmiti, liitmaks Pilliroo kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK-ga. Pilliroo

kinnistust moodustati mitu eraldiseisvat kinnistut, millest neljale tuli välja ehitada ÜVK-ga

liitumispunktid. Rae valla ÜVK arengukava, piirkonnas kehtestatud ja menetluses olevate

detailplaneeringute, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojektide ja nende projektide koostamiseks vee-

ettevõtja väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt tuli Rae vallas Karla külas liitumistasude eest

projekteerida ja välja ehitada järgmised rajatised ja torustikud: puurkaev-pumpla, reoveepumpla,

Aaviku detailplaneeringu torustikud Pruuli ja Vaadi teel, Pilliroo detailplaneeringu torustikud

(st Pilliroo kinnistu sisesed ÜVK torustikud), Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud. Puurkaev-pumpla

ja reoveepumpla rajas kostja 2007. aastal ning nendele väljastati kasutusload 2008. aastal. Pilliroo

detailplaneeringu torustikud ja Pilliroo-Aaviku vahelised torustikud jättis kostja välja ehitamata, kuna

hageja ei tasunud liitumistasu teist osamakset ning ütles liitumislepingu üles.

Kuna Aaviku kinnistule rajatud puurkaev-pumpla ja reoveepumpla kasutamine oli ette nähtud kolme

erineva kinnistu vajadusteks, milleks olid Aaviku kinnistu, Pilliroo kinnistu ja Tammede kinnistu,

jagatigi nende projekteerimis- ja ehituskulud kolme liituja vahel proportsionaalselt kinnistute

pindalast lähtudes.

Kostja on AS-ile Elveso üle andnud Karla külas kostja rajatud ÜVK koos sinna juurde kuuluvate

ehitiste, seadmete ja rajatistega, sh veetorustiku maksumusega 791 606 krooni,

kanalisatsioonitorustiku maksumusega 1 573 793 krooni, puurkaev-pumpla maksumusega

1 270 806 krooni, puurkaev-pumpla filtriveekanalisatsiooni maksumusega 100 000 krooni ja

reoveepumpla maksumusega 350 000 krooni. Seega on Karla külas kostja rajatud ÜVK

maksumuseks kokku ilma käibemaksuta 4 086 205 krooni (261 156 eurot 9 senti). Kui võrrelda ÜVK

rajamiseks tehtud kulutuste ja laekunud liitumistasude vahet, on selge, et kostja on kandnud olulist

kahju kõnealuse piirkonna ÜVK arendamisel. Kostja ÜVK arendamiseks tehtud kulud ja

investeeringud ületavad oluliselt selle eest saadud liitumistasusid.

4. Harju Maakohus rahuldas 10. detsembri 2013. a otsusega hagi osaliselt, tuvastades, et 19. aprilli

2006. a liitumislepingu nr 5/2 sõlmisid hageja I ja kostja. Kohus jättis rahuldamata hagi, tuvastamaks,

et seda lepingut ei ole hageja I ja kostja vahel sõlmitud, samuti hagi 24 717 euro 83 sendi suuruse

põhivõlgnevuse, 2387 euro suuruse intressi, 5368 euro 71 sendi suuruse viivise ja edasi

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis läbi

vaatamata hageja II hagi, tuvastamaks, et 19. aprilli 2006. a liitumisleping nr 5/2 on või ei ole

sõlmitud kostja ja hageja I vahel, ja rahuldamata hageja II rahalise nõude. Menetluskulud jäid

võrdsetes osades hagejate kanda.

Rae vallas Karla külas asuva Pilliroo talu omanikuks on hageja I. Hagejad ise on veendunud, et

liitumislepingu kostjaga sõlmis hageja II hageja I volituse alusel. Hagejatel on TsMS § 368 lg 1

kohane tuvastushuvi, tuvastamaks, kumb neist on liitumislepingu pooleks. Kostja on asjaolu, et

liitumislepingu pooleks on hageja I, korduvalt omaks võtnud. Seega rahuldas maakohus

tuvastusnõude selles, et hageja I sõlmis 19. aprillil 2006 kostjaga vaidlusaluse liitumislepingu, ja

jättis rahuldamata tuvastusnõude selles, et temaga ei ole liitumislepingut sõlmitud. Hageja II ei ole

esile toonud, et tal oleks seadusest tulenevalt õigus esitada hagi, tuvastamaks, kas hageja I ja kostja

on sõlminud liitumislepingu, üksnes tuvastushuvist hagi esitamiseks ei piisa. Tema tuvastusnõue

tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.

Pooled ei vaidle selle üle, et 19. aprillil 2006 sõlmitud liitumisleping nr 5/2 kehtis sõlmimisest kuni

ülesütlemiseni, liitumislepingu p 6.1 kohaselt oli liitumistasu suuruseks 1 000 000 krooni ja hageja II

tasus kostjale lepingu p-de 6.2.1 ja 6.2.2 järgi esitatud arvete alusel 460 000 krooni. Järelikult on

VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud alusetu rikastumise eeldused täitmata ja liitumistasude tagasinõude saab

kostja vastu esitada lepingu pool ehk hageja I, mitte hageja II lepinguvälisel alusel.

28. augustil 2009 taganes hageja I liitumislepingust, kuna kostja ei täitnud liitumislepingust tulenevat

kohustust luua liitumispunktis võimalus kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist hiljemalt

2007. aasta maiks. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse

esitamisega teisele lepingupoolele. 5. oktoobril 2009 aga teatas hageja I kostjale, et ütleb

liitumislepingu üles Rae valla ÜVK liitumise eeskirja § 5 lg 12 alusel, mille kohaselt on liitujal õigus

liitumisleping igal ajal üles öelda. Kostja ei nõustunud 13. oktoobri 2009. a vastuses lepingust

taganemisega, sest lepingust taganemise õigus on minetatud, kuna avaldust ei esitatud mõistliku aja

jooksul lepingu rikkumisest teadasaamisel, kuid nõustus sellega, et hageja saab lepingu igal ajal üles

öelda. Maakohus leidis, et hageja I lepingust taganemine on tühine, kuna lepingust taganemise

asjaoludest teadasaamise ja ülesütlemise vahel on rohkem kui kaks aastat. Küll aga leidis maakohus,

et liitumisleping lõppes 5. oktoobril 2009 ülesütlemisega. Rae Vallavolikogu 21. märtsi 2006. a

määrusega nr 16 ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 6 lg 1 alusel kehtestatud ja määrustega nr 54 ja 101 muudetud Rae valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumise eeskirja § 5 lg 12 kohaselt on liitujal õigus liitumisleping igal ajal üles

öelda. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab

ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 195 lg 2).

Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

Lepingupooled vaidlevad selle üle, kas kostja on liitumislepingu täitmiseks kulutanud kogu

liitumislepingu alusel saadud 460 000 krooni (29 399 eurot 35 senti).

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

• kostja oli Rae vallas ühe vee-ettevõtluse piirkonna ÜVK arendajaks Rae valla vee-ettevõtjaks

oleva AS-iga Elveso sõlmitud arenduslepingu alusel;

• kostja arendatava vee-ettevõtluse piirkond koosnes Lagedi alevikust, Ülejõe külast, Kopli külast

ja Karla külast, kus oli kolm ÜVK-ga liitujat – Aaviku talu, Pilliroo talu ja Tammede kinnistu;

• liitumislepingud sõlmiti ÜVK-ga katmata alal asuvate kinnistute liitmiseks ÜVK-ga;

• liitumislepingute sõlmimisel puudusid Karla külas igasugused arendamiskava kohased ÜVK-ks

vajalikud ehitised, seadmed, torustikud ja muud rajatised.

Liitumislepinguga nr 5/2 on tõendatud, et Pilliroo kinnistule moodustatavate ja ÜVK-ga liituvate

kruntide üldpindala oli 16 300 m2, järelikult tuli Pilliroo kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni

liitumiseks ÜVK-ga rajada nii kinnistuvälised kui ka -sisesed ÜVK torustikud koos sinna juurde

kuuluvate liitumispunktidega.

11. novembri 2008. a otsusega nr 461 Karla külas asuva Pilliroo kinnistu detailplaneeringu

kehtestamise kohta on tõendatud, et Pilliroo kinnistu detailplaneering kehtestati 11. novembril 2008.

Pilliroo kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punktist 3.4 nähtuvalt on Pilliroo maaüksusele

planeeritud elamute veevarustus vastavalt Rae Vallavalitsuse väljastatud lähteülesandele ette nähtud

rajatava puurkaev-pumpla baasil. Puurkaev puuritakse Aaviku kinnistule ja kaevu jõudluse

määramisel tuleks arvestada täiendavalt ka naaberkinnistute võimaliku veevajadusega. Arvestades

planeeritava maaüksuse reljeefi ning käsitletava alaga piirnevate ja planeerimisele kuuluvate elamute

perspektiivset kanaliseerimisvõimalust, tuleb reovee juhtimiseks valla üldkanalisatsiooni rajada

reoveepumpla. Seletuskirjast nähtub ka, et Pilliroo kinnistu detailplaneeringu alalt tulev reovesi

suunatakse Aaviku kinnistu detailplaneeringu ala suunas kostja rajatud reoveepumplasse.

Maakohus leidis, et kostjal tuli piirkonna puurkaevu ehitamisel teha kulutusi nii Aaviku kui ka

Pilliroo kinnistu detailplaneeringu ala perspektiivseks veega varustamiseks ja Pilliroo

detailplaneeringu ala reovee ülepumpamiseks Vaadi 15a rajatud reoveepumplasse. Seega on

põhjendatud ja tõendatud, et Rae valla ÜVK arengukava, piirkonnas kehtestatud ja menetluses

olevatele detailplaneeringute, ÜVK projektide ja AS-i Elveso väljastatud tehnilistele tingimuste

kohaselt tuli kostjal Rae vallas Karla külas liitumistasude eest projekteerida ja välja ehitada

puurkaev-pumpla, reoveepumpla, Aaviku detailplaneeringu torustikud, Pruuli ja Vaadi teel, Pilliroo

detailplaneeringu torustikud (Pilliroo kinnistu sisesed ÜVK torustikud) ja Pilliroo-Aaviku vahelised

torustikud. Samuti tuli kostjal kanda kulutusi väljaspool hageja I kinnistut asuvate ehitiste ja rajatiste,

sh puurkaev-pumpla ja reoveepumpla väljaehitamiseks, kuna hageja I ÜVK-ga liitmiseks tuli teha ka

kinnistuvälised ehitustööd.

ÜVK eeskirja § 6 lg 3 p-s 3 on sätestatud, et ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga katmata alal asuva

kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja võib soovi korral liituda ühisveevärgi ja/või -

kanalisatsiooniga enne vastavate rajatiste arendamise kava kohast väljaehitamist, kui see on

arendamise kava alusel võimalik, sõlmides ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga

liitumislepingu. Seejuures tasub liituja kõik kulutused, mis tehakse tema liitumiseks vajalike torustike

ja muude rajatiste ehitamiseks. Pärast seda, kui on võimalik välja arvutada kogu ala arendamise kulud

ning konkreetse liituja liitumistasu, hüvitatakse liitujale tema selle punkti alusel tehtud kulutused

liitumistasu ületavas ulatuses. Järelikult ei ole liitumistasu ette nähtud üksnes kinnistusisese veevärgi

ja kanalisatsiooni ehitamiseks ja rajamiseks, vaid kogu ÜVK arendamiseks ja kinnistu ÜVK-ga

ühendamiseks.

Puurkaev-pumpla, kanalisatsioonitorustiku ja reoveepumpla kasutuslubadega, Rae valla

korraldustega ning torustike 31. augusti 2008. a üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud, et

puurkaev-pumpla, reoveepumpla ja Aaviku detailplaneeringu torustikud on rajatud ning Rae valla

vee-ettevõtjaks olevale AS-ile Elveso üle antud järgmiselt: veetorustik maksumusega 791 606 krooni,

kanalisatsioonitorustik maksumusega 1 573 793 krooni, puurkaev-pumpla maksumusega

1 270 806 krooni, puurkaev-pumpla filtriveekanalisatsioon maksumusega 100 000 krooni ja

reoveepumpla maksumusega 350 000 krooni. Seega on Karla külas kostja rajatud ÜVK

maksumuseks kokku ilma käibemaksuta 4 086 205 krooni (261 156 eurot 9 senti). Nende tõenditega

on tõendatud ka asjaolu, et liitumislepingu nr 5/2 täitmiseks tehtud kulutused on tehtud enne lepingu

ülesütlemist. Maakohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja kandis liitumislepingu nr 5/2

täitmisega kulusid kokku vähemalt 470 602 krooni.

ÜVK eeskirja § 6 lg 3 p-s 1 on sätestatud, et ÜVK-ga katmata alal, mis ei ole vana elamupiirkond, on

liitumistasu arvutamise alusteks pärast 22. märtsi 1999. a arendamise kava kohaselt ÜVK

ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja ostmiseks tehtud või tehtavate kulutuste summa, kõigi alal ÜVK-

ga liituvate kinnistute (kruntide) pindala ja vastava liituva kinnistu (krundi) pindala. Eeskirja § 7 lg 8

p-s 2 on sätestatud, et kui arendamise kava või detailplaneeringute kohaselt kasutatakse mingit ÜVK

ehitist mitme ala vajadusteks, jaotatakse nimetatud ehitisele tehtud kulutused nende alade vahel

proportsionaalselt vastavalt nendel aladel paiknevate kinnistute (kruntide) pindalade summale. Kostja

esitatud kulude jaotusest nähtuvalt jagati projekteerimis- ja ehituskulud kolme liituja vahel

proportsionaalselt vastavalt nende kinnistute pindalale. Kuna puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning

Aaviku detailplaneeringu ala torustike kasutamine oli ette nähtud Aaviku ja Pilliroo kinnistu

detailplaneeringu ala ning Tammede kinnistu ÜVK vajaduste rahuldamiseks, siis jagati põhjendatult

nende rajatiste ehitamise maksumus kolme ala vahel.

5. Hageja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti tema

hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. aprilli 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Kuna

maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, millega maakohus lahendas hageja I tuvastusnõuded ja

hageja II haginõuded, siis ei kontrollinud ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust selles osas.

Apellatsioonimenetluses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata

hageja I hagi kostja vastu raha tagastamiseks. Ringkonnakohus jättis menetluskulud hageja I kanda.

Ringkonnakohus leidis, et vaidluse asjaoludest lähtudes ei mõjuta vaidluse lahendamise tulemust see,

millal leping lõppes. Ka lepingust taganemine ei vabasta pooli juba tekkinud kohustustest, selle

tulemusena kujundatakse võlasuhe ümber tagastusvõlasuhteks ning kohaldada tuleb VÕS § 189–191.

Vastuoluline on hageja I seisukoht, nagu ei oleks kostja talle midagi üle andnud ja peaks seega

tagastama kogu hagejalt saadu midagi vastu saamata, sest samas on hageja tunnistanud oma

kohustust hüvitada kostjale vähemalt projekteerimisele kulutatu. Pooled ei vaidle selle üle, et

hageja I kinnisasja liitumiseks piirkonnas rajatava ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga tuli

kostjal teha mitmeid töid, sh projekteerimis- ja ehitustöid. Asjaolu, et lepingu ennetähtaegse

lõppemise tõttu jäid tööd lõpetamata, ei anna alust järeldusele, nagu ei oleks kostja hagejale

VÕS § 189 lg 1 tähenduses liitumislepingu järgi midagi üle andnud. Kui lepingu alusel loodut ei ole

võimalik kostjale tagastada, tuleb hagejal hüvitada selle väärtus (VÕS § 189 lg 2), selle suuruse üle

pooled vaidlevadki. Siiski nõustus ringkonnakohus ka maakohtu käsitlusega pooltevahelise

liitumislepingu lõppemise kohta.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I kinnisasja liitumiseks vajalikud tööd tegi kostja 2007. aastal,

hageja I tehtud lepingu lõpetamise tahteavalduste vahelisel ajal ei ole aga selliseid töid tehtud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli õigustatud jätma hagejat I eraldi teavitamata sellest, et ta

teeb esimese osamakse arvel peale projekteerimistööde ka muid kulutusi.

Liitumisleping sisaldab p 6.2 „Maksegraafik", mille alapunkt 2.1 on sõnastatud järgmiselt: „Vesi.

Klient kohustub 45-ne päeva jooksul lepingu sõlmimise kuupäevast alates maksma summa 200.000.-

EEK. Liitumisleping jõustub pärast käesolevas punktis nimetatud esimese makse laekumist

arendajale. Teise makse summas 100.000.- EEK kohustub klient maksma siis, kui algavad reaalsed

ehitustööd ning kolmas makse summas 100.000.- EEK 14-ne päeva jooksul siis, kui liitumispunktid

on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks." Lepingu p 6.2.2 on sõnastatud järgmiselt:

„Kanalisatsioon. Klient kohustub maksma kanalisatsiooniga liitumistasu 600.000.- EEK kolmes

osas: esimene makse 260.000.- EEK hiljemalt 31.11.2006. a. Teine makse 260.000.- EEK siis, kui

reaalsed ehitustööd kanalisatsioonitrasside rajamise osas on alanud. Kolmas makse 80.000.- EEK

peale kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tekkimist 14-ne päeva jooksul." Seega lepiti lepingus

kokku liitumistasu maksmine kokku kuue osamaksega ning lepingus on märgitud, et liitumisleping

jõustub pärast esimese osamakse tasumist. Maakohus on neid lepingutingimusi õigesti tõlgendanud.

Hageja I kohustusest tasuda ehitustööde algamisel teine osamakse ei saa iseenesest järeldada kostjale

keeldu alustada liitumiseks vajalike töödega enne teise osamakse tasumist. Mingitele asjaoludele või

tõenditele, mille alusel võiks järeldada, et kostja ei tohtinud esimest osamakset lepingu täitmiseks

kasutada, ei ole hageja tuginenud. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas ka lepingu olemusega

(liitumisleping) ja eesmärgiga, milleks oli võimaluse loomine hageja I kinnisasja liitumiseks kostja

rajatava ÜVK-ga lepingus kokkulepitud tähtajal. Hagejal I on kohustus hüvitada kostjale kulutused,

mis kostja on liitumislepingu kestuse ajal teinud selleks, et hageja I kinnisasja oleks võimalik liita

kostja rajatava ÜVK-ga.

Hageja I kinnisasi paikneb alal, mis liitumislepingu sõlmimise ajal oli ÜVK-ga katmata.

Kinnistusiseseid torustikke ei ole kostja rajanud, vaid ehitatud on kinnistuvälised rajatised. Selliste

rajatiste rajamise aluseks on piirkonna arengukava ja vaidlust ei ole, et kostja ehitatud rajatised

vastasid rajamise ajal kehtinud arengukavale. Maakohus on otsuses osutanud ÜVK eeskirja § 6 lg 3

p-le 3, milles sätestatud põhimõtte kohaselt võib niisugusel alal asuva kinnistu omanik soovi korral

liituda ÜVK-ga enne vastavate rajatiste arendamise kava kohast väljaehitamist, sõlmides

liitumislepingu. Sellisel juhul tasub liituja aga kõik kulutused, mis tehakse tema kinnisasja

liitumiseks vajalike torustike ja muude rajatiste ehitamiseks. Karla külas, mis oli ÜVK-ga katmata,

oli vaidlusaluse liitumislepingu sõlmimise ajal kolm liitujat: hageja I, hageja II ja Tammede

kinnisasja omanik, kusjuures esimesed kaks olid ühtlasi kinnisvaraarendajad ning kokku moodustati

nimetatud kinnisasjadest 21 kinnisasja, mis liitumist vajasid. Selle üle, nagu oleks lepingu sõlmimise

ajal olnud liitujaid rohkem kui kolm, ei ole vaidlust tõstatatud. Maakohus on viidatud eeskirja normi

õigesti kohaldanud, kui järgmistes etappides perspektiivselt süsteemiga liituvaid kinnisasju ei ole

esialgsete kulude jaotamisel arvestatud.

Kuna hageja lõpetas kostjaga sõlmitud liitumislepingu, siis vabanesid pooled ka lepinguliste

kohustuste täitmisest, ilma et saavutatud oleks lepinguga algselt taotletud eesmärki. Sellel, kes või

mis asjaoludel vaidlusaluse piirkonna ÜVK-d edasi arendab, milliseid rajatisi ehitab või milliste

vahendite arvel seda teeb, ei ole tähtsust praeguse asja lahendamisel, kus vaieldakse üksnes kostja

lepingu alusel tehtud kulutuste üle.

Mis puudutab kulutustest hagejale I langevat osa, siis on kostja selgitanud, et üksnes

projekteerimisele ja puurkaev-pumpla ning reoveepumpla rajamisele kulutatust moodustab hagejale I

langev osa 470 602 krooni. 25. novembri 2009. a aruandes hagejale I on kostja kulud selles ulatuses

ka põhjalikult lahti kirjutanud, märkides, kellele alltöövõtjatest ja milliste rajatiste ehitamise eest on

tasutud. Kulutuste tegemist on kostja tõendanud kohtule esitatud maksedokumentidega, millele

maakohus on ka otsuses viidanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja I esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ning teha asjas

uus otsus, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus hageja I teha

Riigikohtul ise otsus, millega rahuldada hageja I hagi kostja vastu täielikult.

Kassatsioonkaebuses väidab hageja I, et ringkonnakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme, kuna ringkonnakohtu otsus ei ole digitaalselt allkirjastatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 441 lg 1 kohaselt vormistab kohus otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle

otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Samuti on otsuse koostajaks olnud kohtunik, kes asja

arutamisel ei osalenud. Kohtukoosseisuks on ringkonnakohtu otsuse päises märgitud Malle Seppik,

Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm. E-toimikust nähtuvalt on aga kohtuotsuse koostamisel Iko Nõmme

asemel osalenud hoopis kohtunik Kaupo Paal. Selliselt on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 20 lg-

t 1 ja § 441 lg-t 1.

Ringkonnakohtu otsus on põhjendamata. Maakohus jättis käsitlemata ühe taganemise aluse, mistõttu

on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et liitumislepingust taganemise avaldus on tühine.

Hageja I arvates on liitumisleping lõppenud taganemisega. Taganemise korral ei ole poolel kohustust

hüvitada teise poole loodu väärtust juhul, kui töö tulemusena valmistatud eset ei ole poolele üle

antud – praegusel juhul ei ole kostja loodud rajatisi hagejale üle antud ning neid ei kasutata hageja

liitumise huvides, seega ei ole hagejal ka kohustust hüvitada nende rajamiseks tehtud kulutusi.

Hageja I on olnud nõus kostjale hüvitama projekteerimisega seotud kulud.

Asudes seisukohale, et Karla külas, mis oli ÜVK-ga katmata, oli liitumislepingu sõlmimise ajal kolm

liitujat, on ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis käsitlemata õigusakti, millega

on sätestatud kulude jagamise põhimõtted. Kulude jagamine on mh sätestatud ÜVK eeskirja § 7 lg 8

p-s 2, mille kohaselt tuleb kulude jagamisel lähtuda sellest, mitme ala vajaduseks vastav rajatis

arendamise kava kohaselt ette on nähtud. Kostja koostatud veehaarde puurkaevu projekteerimise

taotlusest nähtub, et puurkaev projekteeriti algselt 210-le kinnistule.

Ringkonnakohus on sisuliselt jätnud käsitlemata küsimuse, milliseid kulutusi on hageja kohustatud

üldse hüvitama. ÜVK eeskirja § 6 lg 3 p 3 kohaselt tuleb hüvitada vaid nende torustike ja rajatiste

ehitamise kulutused, mis on tegelikult vajalikud liituja liitumise tarbeks. Reoveepumpla ei ole vajalik

hageja liitumise tarbeks, sest seda ei ole kunagi kasutatud ega hakata tulevikus kasutama hageja

liitumise huvides, ning puurkaev-pumpla on praeguseks lammutatud. Hageja I on teinud kostjale

460 000 krooni suuruse ettemakse selle eest midagi saamata.

Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et hagejal on

kohustus hüvitada kostjale need kulutused, mis on tehtud selleks, et hageja kinnisasja oleks võimalik

liita ÜVK-ga. Ometigi on ringkonnakohus vastuolus eelnevaga leidnud, et hageja peaks siiski

hüvitama kulutusi ka nende rajatiste osas, mis ei ole hageja liitumiseks vajalikud.

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid kulutusi tuleb hagejal hüvitada ja milliseid mitte ning

millisest kulude arvestusest tuleb kulude jagamisel lähtuda.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

Pooltele e-toimiku süsteemi kaudu kättetoimetatud otsust ei peagi olema kohtunikud digitaalselt

allkirjastanud, mistõttu on alusetu väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 441 sätestatut.

Kostja on ka seisukohal, et kohtuotsuse tegemisel osalenud kohtunikud nähtuvad kohtuotsusest, mitte

e-toimiku süsteemi kantud andmetest, millel ei ole õiguslikku tähendust.

Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga liitumislepingu

lõppemise kohta, millest tulenevalt liitumisleping lõppes selle ülesütlemisega. Ka lepingust

taganemine ei vabasta pooli juba tekkinud kohustustest, selle tulemusena kujundatakse võlasuhe

ümber tagastusvõlasuhteks ning kohaldada tuleb VÕS § 189–191.

Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, mille järgi ei hakata Aaviku kinnistule rajatud reoveepumplat

kasutama Pilliroo kinnistu ÜVK-ga liitumise huvides.

Kostja projekteeritud ja rajatud puurkaev-pumpla, reoveepumpla ning Aaviku detailplaneeringu ala

torustike kasutamine oli ettenähtud Aaviku ja Pilliroo detailplaneeringu ala ning Tammede kinnistu

ÜVK vajaduste rahuldamiseks, mistõttu jagatigi nende rajatiste ehitamise maksumus kolme

nimetatud ala vahel. Hageja I ei ole menetluse kestel välja toonud ega esitanud ühtegi arendamise

kava ega ka detailplaneeringut, millest nähtuks, et kostja projekteeritud ja ehitatud ÜVK rajatisi

kasutatakse lisaks Aaviku, Pilliroo ja Tammede kinnistutele ka teiste kinnistute ÜVK vajaduste

rahuldamiseks.

Ringkonnakohtu otsusest nähtub sõnaselgelt, et hagejal on kohustus hüvitada kostjale kulutused, mis

kostja on liitumislepingu kestuse ajal teinud selleks, et hageja kinnisasja oleks võimalik liita kostja

rajatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Pooled ei ole selle üle vaielnud, et liitumislepingu

täitmise ajal olid nii puurkaev-pumpla, reoveepumpla kui ka Aaviku detailplaneeringu torustikud

vajalikud ka Pilliroo kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga. Liitumislepingu täitmisega ei anta liitunud isikule midagi üle, vaid luuakse püsiv

võimalus saada ühisveevärgist vett ning juhtida reovett ühiskanalisatsiooni, kui liitumislepingu

sõlmimisele järgneb vastava teenuse osutamise leping. Liituja ei saa liitumislepingu täitmise

tulemusel ÜVK moodustava ehitise ja seadmete süsteemi omanikuks ega valdajaks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. Riigikohus järgib TsMS § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega pea

vajalikuks neid korrata.

Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus asja lahendamisel kohaldanud vääralt materiaalõiguse

norme ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mh on ringkonnakohtu otsus nõuetekohaselt

põhjendatud. Siiski vastab kolleegium kassatsioonkaebuse väidetele ringkonnakohtu väidetava

menetlusõiguse normide rikkumise kohta.

10. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui

jättis otsuse digitaalselt allkirjastamata. TsMS § 441 lg 1 järgi vormistab kohus otsuse eesti keeles

elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus võib otsuse

vormistada ja allkirjastada paberil, kui kohtust või kohtunikust sõltumatul põhjusel ei ole võimalik

täita digitaalselt allkirjastamise nõuet (TsMS § 441 lg 2). Praeguses asjas ei nähtu, mis põhjusel on

ringkonnakohus otsuse vormistanud ja allkirjastanud paberil. Samas ei ole selline minetus

kolleegiumi arvates oluline menetlusõiguse normide rikkumine, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse.

11. Samuti on hageja I arvates ringkonnakohus rikkunud TsMS § 20 lg-t 1, kuna e-toimiku süsteemist

nähtuvalt on kohtuotsuse koostamisel osalenud kohtunik Kaupo Paal, kes aga asja arutamisel ei

osalenud. Ekslik on hageja I arusaam, et kohtuotsuse koostamisel on osalenud kohtunik, kes ei ole

osalenud asja arutamisel. Siinkohal nõustub kolleegium kostjaga, et kohtuotsuse tegemisel osalenud

kohtunikud nähtuvad nii istungi protokollist kui ka kohtuotsusest, mitte aga e-toimiku süsteemi

kandest. E-toimiku süsteemi asutamise ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimääruse § 14 lg 1

kohaselt on e-toimiku süsteemi kantud andmetel üksnes informatiivne tähendus. Üksnes seadusega

ettenähtud juhtudel on e-toimiku süsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus (eelviidatud

põhimääruse § 14 lg 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei nähtu, et kohtukoosseisu kohta e-

toimiku süsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus. Üksnes e-toimikus vääralt kajastatud

kohtukoosseis, kui ei nähtu muid kohtukoosseisu muutumise asjaolusid, ei mõjuta asja lahendamise

tulemust. Kassatsioonkaebuses ei ole hageja I väitnud, et ta tugineb oma eelviidatud väites

kohtuistungi protokollile ja kohtuotsusele.

12. Vastuseks kassatsioonkaebuse teistele väidetele märgib kolleegium, et maa- ja ringkonnakohus

asusid õigesti ja põhjendatult seisukohale, et hagi kostja vastu ettemaksu tagastamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

• hageja I kinnisasja liitumiseks vajalikud tööd tegi kostja 2007. aastal;

• hageja I kinnisasi paikneb alal, mis liitumislepingu sõlmimise ajal oli ÜVK-ga katmata;

• kostja ei ole rajanud kinnistusiseseid torustikke, vaid ehitatud on üksnes rajatised, mis jäävad

hageja I kinnistust väljapoole;

• kostja ehitatud rajatised vastasid nende tegemise ajal kehtinud arengukavale.

Maakohus on otsuses osutanud ÜVK eeskirja § 6 lg 3 p-le 3, milles sätestatud põhimõtte kohaselt

võib ÜVK-ga katmata alal asuva kinnistu omanik soovi korral liituda ÜVK-ga enne vastavate

rajatiste arendamise kava kohast väljaehitamist, sõlmides vastava liitumislepingu, sellisel juhul tasub

aga liituja kõik kulutused, mis tehakse tema kinnisasja liitumiseks vajalike torustike ja muude

rajatiste ehitamiseks. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et Karla külas oli vaidlusaluse liitumislepingu

sõlmimise ajal kolm liitujat – hageja I, hageja II ja Tammede kinnisasja omanik, kusjuures esimesed

kaks olid kinnisvaraarendajad ning kokku moodustati neist kinnisasjadest 21 kinnisasja, mis liitumist

vajasid. Hageja esitatud nõuetest maakohtus ja ka ringkonnakohtus ei nähtunud, nagu oleks

vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal vaidlusalusel maa-alal olnud liitujaid rohkem kui kolm.

Kolleegiumi arvates leidsid kohtud tuvastatud asjaoludel põhjendatult, et järgmistes etappides

perspektiivselt süsteemiga liituvaid kinnisasju ei tule esialgsete kulude jaotamisel arvestada.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hagejal I on kohustus hüvitada kostjale kulutused, mis kostja

on liitumislepingu kehtivuse ajal teinud selleks, et hageja I kinnisasja oleks võimalik liita kostja

rajatava ÜVK-ga. Liitumislepingu olemusest ja eesmärgist tuleneb, et liitumislepinguga sai hageja I

võimaluse oma kinnisasja liitumiseks kostja rajatava ÜVK-ga lepingus kokkulepitud tähtajal.

Liitumislepingu täitmisega ei anta liitunud isikule midagi üle, vaid luuakse püsiv võimalus saada

ühisveevärgist vett ning juhtida reovett ühiskanalisatsiooni, kui liitumislepingu sõlmimisele järgneb

vastava teenuse osutamise lepingu sõlmimine. Kolleegium nõustub kostja väitega, et liituja ei saa

liitumislepingu täitmise tulemusel ÜVK moodustava ehitise ja seadmete süsteemi omanikuks ega

valdajaks. Hageja I ei ole esile toonud, et tal ei olnud võimalik saada kostja ehitatu tulemusena

püsivat ühendust ÜVK-ga.

Kohtud on õigesti leidnud, et leping lõppes 5. oktoobril 2009 ülesütlemisega. Eksitav on hageja I

arusaam, et kohtud ei käsitlenud liitumislepingust taganemist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et

hageja I on kaotanud õiguse lepingust taganeda, kuna seda ei ole tehtud mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui hageja I sai lepingu olulisest rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Lisaks on

ringkonnakohus otsust põhjendanud ka sellega, et hindas hageja I taganemisavaldust ja märkis, et ka

lepingust taganemine ei vabasta pooli juba tekkinud kohustusest, vaid lepingust taganemise

tulemusena kujundatakse võlasuhe ümber tagastusvõlasuhteks ning kohaldada tuleb VÕS § 189–191.

Hageja I ei ole selgitanud, milline oleks erisus vaidlusalust õigussuhet silmas pidades juhul, kui

leping lõpeb ülesütlemisega või kui leping lõpeb taganemisega.

13. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata hageja I kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätta TsMS § 171

lg 1 järgi kassatsioonkaebuse esitaja, s.o hageja I kanda. Kolleegium selgitab, et menetlusosalisel on

käesoleva otsuse alusel õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve