3-1-1-66-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-66-14 Otsuse kuupäev 13. november 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Saale Laos Kohtuasi Väärteoasjad Meris OÜ karistamises ehitusseaduse (EhS) § 68 lg 2 järgi (I) ja EhS § 68 lg 2 ning teeseaduse (TeeS) § 403 lg 2 järgi (II) Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2014. a otsus väärteoasjas nr 4- 14-1664 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meris OÜ kaitsja vandeadvokaat Ljudmila Tamar, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Tõstamaa vallavalitsus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 15. oktoober 2014, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Lõpetada väärteomenetlused Meris OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Kaitsja kassatsioon rahuldada. 3. Mõista Tõstamaa vallalt Meris OÜ kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 60 (kuuskümmend) eurot, valitud kaitsjale tasutud õigusabi kulu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tõstamaa Vallavalitsus karistas 14. veebruari 2014. a otsusega nr 1 Meris OÜ-d ehitusseaduse (EhS) § 68 lg 2 järgi rahatrahviga 8500 eurot. Sama kuupäeva otsusega nr 2 karistas Tõstamaa Vallavalitsus Meris OÜ-d EhS § 68 lg 2 ja TeeS § 403 lg 2 järgi rahatrahviga 11500 eurot. Meris OÜ- d karistati selle eest, et ta ehitas ilma ehitusloata Tõstamaa vallas Värati külas U kinnistul elamule uue katuse (I tegu). Selle teoga rikkus Meris OÜ EhS § 29 lg 1 p 1 nõudeid. Teise otsusega karistati Meris OÜ-d selle eest, et ta ehitas ilma ehitusloata ja teekaitsenõudeid eirates Tõstamaa vallas Värati külas U kinnistule kruusakattega tee (II tegu). Selle teoga rikkus Meris OÜ EhS § 29 lg 1 p 1 ja teeseaduse (TeeS) § 36 lg 1 p-de 1 ja 2 nõudeid. 2. Kohtuvälise menetleja otsuste peale esitas kaebused menetlusvälise isiku kaitsja vandeadvokaat Ljudmila Tamar. Kaebuses leiti, et väärteoprotokollides pole märgitud tegude toimepanemise aega, samuti teo toime pannud füüsilist isikut, kelle tegu karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 alusel Meris OÜ-le omistatakse. Hoone katuse taastamiseks ei ole ehitusluba nõutav, kuna tegemist polnud ehitise

laiendamisega. Vallavalitsuse otsuses märgitud karistust raskendavad asjaolud ei sisaldu KarS §-s 58. Teeseadus on ehitusseaduse suhtes eriseadus ega näe ette ehitusloa taotlemist eratee ehitamiseks. Teeseadus ei sätesta eratee omaniku kohustust ehitusloa taotlemiseks ega viita selles küsimuses ka ehitusseadusele. KarS § 23 kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. OÜ-le Meris määratud rahatrahvi summa ületab TeeS § 403 lg 2 sätestatud piirmäära (3200 eurot). 3. Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2014. a otsusega tühistati Tõstamaa Vallavalitsuse otsused mõistetud karistuse osas ja Meris OÜ-d karistati EhS § 68 lg 2 järgi rahatrahviga 4000 eurot (I) ning EhS § 68 lg 2 ja TeeS § 403 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 eurot (II). Muus osas jättis maakohus kohtuvälise menetleja otsused muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Maakohtu otsuse põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised. 3.1. Katuse rekonstrueerimise täpset aega ei ole võimalik kindlaks määrata. Kohtule esitatud materjalide pinnalt võidi rikkumine toime panna 23. maist 2012 (kui fikseeriti esimesed rikkumised) kuni 14. novembrini 2013, mil tehti sündmuskoha vaatlus. Väärteoprotokollis rikkumise täpse kuupäeva märkimata jätmine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 150 lg 2 mõttes. 3.2. Meris OÜ väärteoasja menetlusotsuse tegemisel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses on jäädud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo piiridesse. Väärteoprotokollis on juriidilise isiku rikkumine kirjeldatud läbi füüsilise isiku, kes oli ja on hetkel juriidilise isiku juhatuse liige. Juriidilise isiku rikkumine on avatud läbi juhatuse liikme V. M. süü. Meris OÜ-l on üks juhatuse liige, s.o V. M. Samuti kinnitas V. M., et ehitustööd tegi Meris OÜ. Seega sai ainult V. M. olla isikuks, kes tööde tegemiseks korraldusi andis ja neid juhtis. Kuivõrd Meris OÜ-l teisi juhatuse liikmeid ei ole, siis ainult V. M.-i enda tegevus sai kaasa tuua juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. 3.3. Kohtuvälise menetleja ametnik on karistuse mõistmisel arvestanud raskendavate asjaoludena seda, et Meris OÜ oli teadlik ehitustegevuse ebaseaduslikkusest, kuid ei ole siiani alustanud ehitise seadustamisega ega esitanud ehitise seadustamiseks vajalikke dokumente. Samuti on Meris OÜ käitunud omakasupüüdlikult, hoidudes ehitustegevuse teostamisel kõrvale ehitusloa taotlemiseks vajalikku ehitusprojekti koostamisest ja riigilõivu tasumisest. Kohtuvälise menetleja poolt märgitut ei saa aga lugeda karistust raskendavateks asjaoludeks, mistõttu Meris OÜ-le mõistetud karistust on võimalik vähendada. 3.4. Väärteoprotokollis rikkumise täpse kuupäeva märkimata jätmine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes ka teise teo puhul. Protokollis on märgitud, et rikkumine on toime pandud novembrikuus, puudub aga aastaarv. V. M. on 29. novembri 2013. a ülekuulamisel öelnud, et tee ehitati novembrikuus. Asjaolu, et tee ehitati 2013. aasta novembris, kinnitab ka Taltsi Talu OÜ 24. oktoobril 2013 koostatud hinnapakkumine ja tee ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt 6. novembrist 2013. Seega on tuvastatud, et tee ehitati 2013. aasta novembris. 3.5. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee rajatis. EhS § 2 lg järgi jagunevad ehitused hooneteks ja rajatisteks. Seega on tee ehitis ja ka tee ehitamisel tuleb järgida ehitusseadust. Meris OÜ rikkus EhS § 29 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa

olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. Meris OÜ tellitud tee rajamisel on tegemist selliste töödega, mis paratamatult mõjutavad ja puudutavad ka teisi kinnistuid ja rajatisi (valla avalik tee, elektriliinid, naaberkinnistud). Nagu Maa-ameti kaardilt näha, jookseb tee vahetult kahe naaberkinnistu piiri lähedalt. Nimetatud tee rajamine, kraavi kaevamine, eelvoolu puhastamine ja truubi ehitus võib mõjutada ka naaberkinnistuid. TeeS § 36 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on teel ning tee kaitsevööndis ilma tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada rajatisi ja mahasõitusid. Vana sadama tee omanik on Tõstamaa vallavalitsus ja tee omaniku nõusolekut ei ole kohtule esitatud. Meris OÜ-l tulnuks tee ehitamiseks taotleda EhS § 22 lg 1 p 1 alusel kõigepealt ehitusluba. Ehitusloa saamiseks tuleb esitada ehitusloa taotlus ja EhS § 23 lg 2 p 1 ning 2 nõuetele vastav ehitusprojekt. Tee kasutamiseks tuleb EhS § 32 lg 1 kohaselt taotleda ehitise kasutusluba. Meris OÜ ei ole tee ehitamiseks ehitusloa taotlust ega selle juurde kuuluvat ehitusprojekti esitanud, kuigi Tõstamaa vallavalitsus seda nõuet kaebuse esitajale ka selgitas. 3.6. Tee ehitamise tellijaks oli vastavalt hinnapakkumisele Meris OÜ, kelle ainus juhatuse liige on V. M.. EhS § 68 lg 2 kohaselt karistatakse rikkumise korral ehitise omanikku, mitte tööde teostajat. Vaidlust ei ole, et U kinnistu omanik on Meris OÜ. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Meris OÜ kaitsja L. Tamar. Kassatsioonis taotletakse Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist mõlemas väärteoasjas, samuti Meris OÜ menetluskulude väljamõistmist. Alternatiivsena taotleb kaitsja menetlusalusele isikule mõistetud karistuse kergendamist ja rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist. Kassatsiooni põhistused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhisosas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Tõstamaa vallavalitsuse 17. jaanuari 2014 väärteoprotokoll ei kajasta väärteo toimepanemise aega ning kohtuväline menetleja on kohtuistungil selgitanud, et seda ei ole võimalik kindlaks määrata. Maakohus ei saanud seda puudust ise kõrvaldada. Juba maakohtu otsuse tegemise ajaks oli Meris OÜ-le etteheidetav katuse ehitamine aegunud. Kuna väärteoprotokollis ei olnud teo toimepanemise aega üldse märgitud, ei pidanud menetlusalune isik seda asjaolu tõendama. 4.2. Katuse parandamiseks ei olnud ehitusluba vaja. Kohtuväline menetleja ega maakohus ei ole vastupidist seisukohta veenvalt põhistanud. 4.3. Tee-ehitusluba on TeeS § 21 lg 1 kohaselt vajalik vaid avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamiseks või remontimiseks juhul, kui nendeks töödeks on vaja koostada projekt TeeS §-s 19 sätestatud nõuete kohaselt. Käesolevas asjas on aga tegemist erateega. 4.4. Väärteoprotokollist, kohtuvälise menetleja otsusest ega maakohtu otsusest ei nähtu, mida heidetakse menetlusalusele isikule ette TeeS § 403 lg 1 ja 2 järgi. Sellega rikutakse Meris OÜ kaitseõigust.

4.5. Liitkaristuse moodustamine ei ole kohtuotsuses jälgitav, samuti ei vasta karistus menetlusaluse isiku süüle. 5. Kassatsioonivastuses leiab Tõstamaa vallavalitsus, et maakohtu otsus on seaduslik ja menetlusaluse isiku kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Vastuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kohtuvälise menetlejal ei olnud võimalik märkida väärteoprotokollis täpset teo toimepanemise aega kuna seda ei olnud võimalik tuvastada. Samas tuvastas kohtuväline menetleja väärteo toimepanemise ajavahemikus 23. maist 2012 kuni 14. novembrini 2013. Väärteoprotokollis rikkumise täpse kuupäeva märkimata jätmine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. OÜ-d Meris karistati väärteo eest alles pärast seda, kui ta oli vaatamata korduvatele märkustele jätkanud ebaseaduslikku ehitustegevust. Tee on vaieldamatult ehitis EhS § 2 lg 1 mõistes, mille ehitamiseks peab olema kohane ehitusluba. Arvestades karistuse preventiivset eesmärki ja maksimaalseid trahvimäärasid ei saa maakohtu mõistetud karistust pidada liiga suureks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Viimane tähendab selle selgitamist, kas selle füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04, p 8, 15. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-22-05, p 12 ja 12. mai 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-30-11, p-d 15.1-15.2 ). 7. Juriidilise isiku väärteoasja puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-100-11, p 14). Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04, p 8). 8. Meris OÜ suhtes 17. jaanuaril 2014 koostatud väärteoprotokollidest ega ka kohtuvälise menetleja 14. veebruari 2014 otsustest ei nähtu, millise füüsilise isiku tegu juriidilisele isikule omistatakse. Neis on märgitud üksnes juriidilise isiku esindaja väärteomenetluses. Maakohus on ekslikult leidnud, et

väärteoprotokollis märgitud juriidilise isiku esindaja on samastatav juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindajaga KarS § 14 lg 1 tähenduses. Nii võib juriidilise isiku esindajaks olla näiteks pankrotihaldur, vandeadvokaat või muu isik, kellel pole puutumust juriidilise isiku teoga. Omistades juriidilise isiku teod V. M.-ile väljus maakohus väärteoprotokollide piiridest. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kuna väärteoprotokollis puuduvate andmete tuvastamine pole ilma kaitseõigust rikkumata võimalik, tuleb väärteomenetlus mõlema väärteo osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-43-14, p 12). Kuna väärteomenetlus lõpetatakse väärteokoosseisude tuvastamatuse tõttu, jätab kolleegium käsitamata kassatsioonis esitatud ülejäänud väited. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 149 p-dest 1 ja 2, § 150 lg 1 p-st 1 ning § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2014. a kohtuotsuse ja lõpetab väärteomenetluse Meris OÜ suhtes. 10. Meris OÜ on esitanud taotluse kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale õigusabi eest tasutud 360 euro (sh käibemaks 60 eurot) väljamõistmiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kuna lõpetatud väärteoasja kohtuväliseks menetlejaks on Tõstamaa vallavalitsus, siis tuleb kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitised välja mõista Tõstamaa valla eelarvest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas 3-1-1-104-09, p 15; 29. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-82-09, p 22.1). Praeguses väärteoasjas on kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu mõistlik ja VTMS § 23 alusel tuleb Tõstamaa vallalt Meris OÜ kasuks välja mõista 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 60 (kuuskümmend) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Saale Laos