3-2-1-77-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-77-14

Määruse kuupäev

Tartu, 11. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Korteriühistu Tatari 8/Sakala 22 hagi Skanska AS ja

osaühingu CASSEL GRUPP vastu torustiku

renoveerimiseks ja kahju hüvitamiseks. Osaühingu

CASSEL GRUPP menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-30285

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Tatari 8/Sakala 22 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja korteriühistu Tatari 8/Sakala 22 (registrikood

80239436), esindaja vandeadvokaat Arvo Junti

Kostja Skanska AS (registrikood 10012122)

Kostja osaühing CASSEL GRUPP (registrikood 10621393),

esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Asja läbivaatamise kuupäev

13. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31. detsembri 2013. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

24. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-30285 ja teha uus määrus, millega mõista

korteriühistult Tatari 8/Sakala 22 osaühingu CASSEL GRUPP kasuks välja menetluskulu

3950 eurot.

2. Lugeda kohtumääruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada osaühingu CASSEL GRUPP menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

2.2. Mõista korteriühistult Tatari 8/Sakala 22 osaühingu CASSEL GRUPP kasuks välja

menetluskulu 3950 eurot.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni kohustada korteriühistut Tatari 8/Sakala 22

tasuma osaühingule CASSEL GRUPP viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

5. Tagastada korteriühistu Tatari 8/Sakala 22 määruskaebuselt 8. aprillil 2014 tasutud kautsjon

50 (viiskümnend) eurot Advokaadibüroo Arvo Junti kontole nr EE251010022008924004 SEB

Pangas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 26. juuni 2012. a otsusega rahuldamata korteriühistu Tatari 8/Sakala 22

(hageja) hagi Skanska AS (kostja I) ja osaühingu CASSEL GRUPP (kostja II) vastu ning hageja ja

kostjate menetluskulud hageja kanda. Kolmandate isikute menetluskulud jäid otsusega nende endi

kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. detsembri 2012. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda. Riigikohus ei võtnud

hageja kassatsioonkaebust 11. märtsi 2013. a määrusega menetlusse ja kassatsiooniastme

menetluskulud jäid hageja kanda.

2. Kostja II esitas 3. aprillil 2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palus määrata

menetluskulude suuruseks 8268 eurot 90 senti (käibemaksuga) ning selle summa hagejalt välja

mõista ja ühtlasi ka kuludelt seaduses sätestatud suuruses viivise. Kostja II lisas avaldusele

kulunimekirja ja arved koos spetsifikatsioonidega.

3. Hageja vastuväitel ei vasta kostja II taotletud menetluskulud tegelikult tehtud tööle ja kulud oleksid

põhjendatud 1/3 ulatuses.

4. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

4100 eurot ning mõistis selle summa hagejalt kostja II kasuks välja.

Kostja II esitas menetluskulude nõude tõendamiseks 12 arvet koos spetsifikatsioonidega. Kohus

kontrollis kostja II kulude põhjendatust ja vajalikkust arvete kaupa ja tuvastas põhjendatud ajakulu

kokku 41 tunni ulatuses ning arvestades tunnitasu määra 100 eurot tund, oli põhjendatud

menetluskulude suuruseks 4100 eurot.

Muu hulgas leidis maakohus, et kostja II arvel nr 1303025 märgitud õigusabikulu osutamiseks

kulunud aeg 3 tundi 10 minutit on ülepaisutatud. Maakohus pidas menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise avalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakuluks 1 tund 30 minutit.

5. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osaliselt ja palus vähendada väljamõistetavat menetluskulu

350 euro võrra. Hageja vaidlustas maakohtu määruse ka osas, milles maakohus pidas menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund

30 minutit. Hageja hinnangul ei saa seda arvet arvestada, sest menetlus lõppes otsuse jõustumisega

11. märtsil 2013. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitas kostja II 3. aprillil 2013.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. märtsi 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Praeguses asjas ei ole apellatsioonikohtu hinnangul maakohus kostja II esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi

põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja

analüüsinud kostja II esindaja töö mahtu ning mõistnud menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on

menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamise ja esitamise kulu 1 tunni 30 minuti ulatuses.

TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata üksnes menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale

esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Hageja palub tühistada

ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega arvata menetluskuludest välja tervikuna arve

nr 1303025 ning vähendada tasumisele kuuluvaid menetluskulusid 150 euro võrra.

Riigikohus sedastas lahendis nr 3-2-1-18-11, et menetluskulude kindlaksmääramist saab

menetlusosaline kulujaotuse kohta tehtud lahendi alusel nõuda TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega on menetluskulude

väljamõistmine seotud põhilahendi jõustumisega ja menetluskulude väljamõistmist ei saa taotleda

lahendi alusel, mis ei ole veel jõustunud, olgu see ka viivitamata täidetav. Lahendi jõustumine

tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud. Seega ei saa menetluskulusid

enne kohtumääruse jõustumist kindlaks määrata.

Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks on see, et menetlus on lõppenud. Menetluskulude

kindlaksmääramise menetlust saab lugeda peamenetlusest sõltumatuks ja iseseisvaks hagita

menetluseks. Seega saab menetluskuludeks lugeda põhimenetluse lõpuni ehk põhimenetluses otsuse

jõustumiseni kantud kulusid. Sellel põhjusel ei saa menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel

arvesse võtta arvet nr 1303025, kuna tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 138 lg 1 mõttes.

8. Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja

menetluskulude nimekirja esitamine on seotud tsiviilasjaga ning see oli vajalik selleks, et kostja II

saaks oma menetluskulud hüvitatud. Praeguse vaidluse menetluskulud on täies ulatuses põhjustanud

hageja ning oleks ebaõiglane, kui kostja II peaks ise kandma menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulud.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on

menetlusosalise kohustus ning see on seotud jõustunud kohtuotsusega, millega määrati kindlaks

menetluskulude kandja. Menetlusosalisel ei ole võimalik vältida menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse koostamist ja sellega seotud kulusid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sisu ja mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et menetlusosaline, kelle

kasuks kohtulahend tehti, peab kandma mingisuguseid täiendavaid kulusid selleks, et saada

menetluskulusid kandma kohustatud isikult oma menetluskulude eest hüvitist. Ringkonnakohus on

õigesti viidanud, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata üksnes menetluskulude kindlaksmääramise

määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ühestki sättest ei tulene, et seaduse kohaselt ei hüvitata menetluskulude hüvitamise avalduse

koostamise kulusid.

9. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja läbi vaadanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 3. septembril

2014 asja arutamise üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule kohtupraktika ühtlustamiseks ja

edasiarendamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja hageja

määruskaebus rahuldada. Uue määrusega rahuldab kolleegium TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel

kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab hagejalt kostja II kasuks

menetluskuludena välja 3950 eurot, vähendades arve nr 1303025 alusel kostja II nõutut 150 euro

võrra.

11. Riigikohus kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras

üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal tuleb hüvitada kostja II

menetluskuluna ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja

koostamise kulud. Hageja leiab, et selline kulu ei ole hüvitatav, kuna menetluskuludeks saab lugeda

põhimenetluse lõpuni kantud kohtukulusid. Kostja II seevastu leiab, et menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine on seotud

tsiviilasjaga ning vajalik selleks, et kostja II saaks oma menetluskulud hüvitatud.

Kohtud leidsid, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise põhjendatud ajakuluks oli

1 tund ja 30 minutit ning kuna kostja II lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli esitatud arvete

alusel 100 eurot tunni eest, tuleb hagejal kostjale II hüvitada 150 eurot.

12. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise

menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14).

TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud

kohtulahendi alusel.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese

lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13;

Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).

Kolleegium leiab, et kohtud on põhjendamatult pannud hagejale kohustuse hüvitada kostja II poolt

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest

kantud menetluskulud. Õige on kostja II väide vastuses määruskaebusele, et menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus

selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja

menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada

menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu on õige hageja seisukoht, et ta ei pea hüvitama kostja II esitatud

arvel nr 1303025 kajastatud õigusabiteenuse eest tasutut.

13. Kolleegium leiab, et hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista 3950 eurot, st 150 euro võrra

vähem, kui kostja II seda taotles. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldab kolleegium

osaliselt.

14. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 2 märgib kolleegium, et hageja peab kostjale II hüvitatavatelt

menetluskuludelt maksma alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Riigikohtu määrus jõustub TsMS § 694 lg 2 ja § 695 järgi

määruse avalikult teatavakstegemise päeval.

15. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja

määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Advokaadibüroole Arvo Junti.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu