3-1-1-64-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-64-14

Otsuse kuupäev

6. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Aleksandr Tšernetski süüdistuses KarS § 184 lg

2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3; § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 3; § 184 lg 2

p-de 1 ja 2; § 188 lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2014. a otsus kriminaalasjas

nr 1-13-4065

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Tšernetski kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju

Kutsar, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marek Vahing

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. veebruari 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2014. a

otsus osas, milles Aleksandr Tšernetski tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p-de 1

ja 2 - § 22 lg 3, § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi KarS § 63 lg 1 alusel ning § 184 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi.

2. Tunnistada Aleksandr Tšernetski süüdi ja mõista talle karistuseks KarS § 184 lg 2 p 2 - § 22

lg 3, § 392 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel kolm aastat vangistust ning KarS § 184 lg

2 p 2 järgi üks aasta vangistust.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakonnale makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks Aleksandr Tšernetskile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 252

(kakssada viiskümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 42 (nelikümmend kaks) eurot.

5. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda.

6. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Tšernetskile esitati süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud narkootilise aine

käitlemisega seotud kuriteo, valdas ja vedas 28. novembril 2010 grupis koos D. Š.-ga vähemalt 100

grammi amfetamiini, s.o suures koguses narkootilist ainet. Amfetamiini peitis Tartumaale Tähtvere

valda Tüki külla Ändi tee ääres kasvava puu juurde R. T., kelle juhatamisel leidsid D. Š. ja A.

Tšernetski amfetamiini üles ja vedasid selle Tartumaalt D. Š. kasutuses oleva sõiduautoga üle Eesti

riigipiiri Valga linnast Lätisse Valka linna. Valkas andis D. Š. narkootilise aine S. S.-ile. Samuti

omandas A. Tšernetski tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 24,44 grammi marihuaanat, mille

THC-sisaldus oli 0,58-0,70%, s.o suures koguses narkootilist ainet, mida ta hoidis enda elukohas

Valgas Xxx X-XX korteris, kuni politsei selle läbiotsimise käigus 26. märtsil 2012 leidis ja ära võttis.

Seega pani A. Tšernetski toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise,

valdamise ja veo grupis, s.o KarS § 184 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi karistatava teo.

2. Samuti süüdistatakse A. Tšernetskit selles, et 28. novembril 2010 grupis koos D. Š.-ga valdas ja

vedas ta vähemalt 100 grammi amfetamiini, s.o suures koguses narkootilist ainet, Tartumaalt D. Š.

kasutuses oleva sõiduautoga üle Eesti riigipiiri Valga linnast Lätisse Valka linna, kus D. Š. andis

narkootilise aine edasi S. S.-ile. Seega pani A. Tšernetski toime narkootilise aine üle riigipiiri

toimetamise grupis, s.o KarS § 392 lg 2 p 2 järgi karistatava teo.

3. Veel süüdistati A. Tšernetskit pärast Tartu Maakohtu 9. detsembri 2010. a otsuse kuulutamist KarS

§ 188 lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, kuid

selles osas kassatsiooni esitatud ei ole.

4. Tartu Maakohtu 10. veebruari 2014. a otsusega tunnistati A. Tšernetski süüdi ja teda karistati

järgmiselt:

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 ja KarS § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi KarS § 63 lg 1 alusel

vangistusega kolmeks aastaks;

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega kolmeks aastaks;

KarS § 188 lg 2 p 2 järgi vangistusega üheks aastaks;

KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega kuueks kuuks.

KarS § 64 lg 1 alusel liideti KarS § 188 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi mõistetud

karistused, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ja liitkaristuseks mõisteti vangistus

kolmeks aastaks.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati KarS § 188 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ja § 184 lg 2 p-de 1 ja

2 kogumi eest mõistetud kolme aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 9. detsembri 2010. a

otsusega A. Tšernetskile mõistetud nelja kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti

kolm aastat ja neli kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi

A. Tšernetskile mõistetud kolm aastat vangistust kaetuks KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud kolme

aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kolm aastat ja

neli kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26.-27. märts 2012, karistusaja hulka ning

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Tšernetskile kolm aastat kolm kuud ja

kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

5. Maakohus leidis, et A. Tšernetskile etteheidetavate tegude toimepanemine on tõendatud. Samas ei

ole A. Tšernetski panus amfetamiini käitlemisel hinnatav täideviimisena, vaid tegemist on kuriteost

osavõtuga kaasaaitamise vormis.

6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Tšernetski kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

K. Kutsar. Kaitsja taotles A. Tšernetski õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 -

§ 22 lg 3, § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ning karistuse kergendamist

selliselt, et seda oleks võimalik KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga.

7. Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2014. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 10. veebruari 2014. a

otsus osaliselt, s.o A. Tšernetskile mõistetud lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas. KarS § 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud ajavahemikud 26.-27. märts 2012, s.o kaks päeva, ja

16.-18. juuni 2012, s.o kolm päeva, A. Tšernetskile mõistetud karistusaja hulka ning lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Tšernetskile kolm aastat kolm kuud ja

kakskümmend viis päeva vangistust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata ja A. Tšernetski kaitsja

apellatsioon rahuldamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Tšernetski kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

K. Kutsar, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, milles tema kaitsealune tunnistati

süüdi amfetamiini valdamises ja vedamises ning selle toimetamises Tartust Valka linna ja marihuaana

hoidmises oma elukohas. Samuti taotleb kaitsja otsuse tühistamist karistuse osas. Kaitsja taotleb

kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

8.1 Amfetamiini valdamise ja vedamise tõendatuse hindamisel jätsid kohtud alusetult ja piisavalt

põhjendamata tõendite hulgast välja süüdistatava ja tunnistaja D. Š. ütlused, rajades otsuse tunnistaja

V. V.-i ütlustele.

8.2 Marihuaana omandamise ja valdamise osas ei ole kohtud tuvastanud, milline oli puhta

narkootilise aine kogus. Kohtud tuginesid kohtutoksikoloogia eksperdi kirjalikule vastusele, mille

kohaselt on keskmine kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vajalik marihuaana kogus 7,5

grammi. Sellise arvamuse andmiseks tulnuks aga analüüsida A. Tšernetskilt äravõetud ainet.

8.3 A. Tšernetski puhul esinevad KarS § 61 kohaldamise alused, sest kuritegude toimepanemisest on

möödunud pikk aeg ja pärast viimase kuriteo toimepanemist otsustas süüdistatav oma eluviisi muuta,

läbis vabatahtlikult võõrutusravi ja läks tööle.

9. Kassatsioonivastuses taotleb prokurör kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

muutmata jätmist. Prokuröri hinnangul on kohtud veenvalt põhjendanud tunnistaja D. Š. ja

süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust. Marihuaana puhul on üldteada, et tegemist on loodusliku

narkootilise ainega, mille koguse hindamisel lähtutakse tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusest.

Marihuaana koguseks, mis võib tekitada joovet vähemalt kümnele inimesele, loetakse 7,5 grammi,

mille THC-sisaldus on üle 0,2%. A. Tšernetski korterist võeti ära 22,90 grammi marihuaanat, mille

THC-sisaldus oli 0,7%. Samuti puudub alus A. Tšernetskile mõistetud karistuse vähendamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kassaatori väited ei anna alust maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamiseks. Kohtud on

põhjendanud oma seisukohti tunnistaja D. Š. ja süüdistatava ütluste ebausaldusväärseks hindamise

osas. Samuti ei tuvastata marihuaana puhul n-ö puhta aine kogust, sest tegemist ei ole segatud ainega.

Kohtuotsuse kohaselt leiti süüdistatava korterist vähemalt 22,90 grammi marihuaanat, mille THC-

sisaldus oli üle 0,2%. Maakohtu otsusega tuvastati tõepoolest ka seda, et lisaks leiti veel 1,54 grammi

ainet, mille puhul oli tegemist tubaka ja marihuaana seguga ning milles puhta marihuaana kogust ei

olnud võimalik tuvastada. Samas leidis maakohus, et see asjaolu ei muuda teo kvalifikatsiooni ega

mõjuta oluliselt isiku süüd. Eksperdiarvamusest tulenevalt piisab kümnele inimesele narkojoobe

tekitamiseks 7,5 grammist marihuaanast, kui selle THC-sisaldus ületab 0,2%. Riigikohtu

kriminaalkolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtu põhjendustega ning leiab, et ka mõistetud

karistused vastavad A. Tšernetski süüle ja nende muutmiseks puudub alus.

11. Väljaspool kassatsiooni piire leiab kolleegium, et kohtud on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust, raskendades süüdistatava olukorda. Nimelt oli A. Tšernetskile esitatud süüdistus

amfetamiini käitlemises (valdamises ja vedamises) grupis D. Š.-ga KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Samuti süüdistati teda grupis D. Š.-ga toimepandud narkootilise aine vedamises üle riigipiiri KarS §

392 lg 2 p 2 järgi. Kohtud tuvastasid, et nende kuritegude toimepanemisel piirdus süüdistatava roll

üksnes D. Š. teole kaasaaitamisega. Võttes arvesse, et kriminaalasjas esitatud süüdistuses ei heideta

A. Tšernetskile ette narkootilise aine käitlemist grupis teiste isikutega, on kohtud seega tuvastanud, et

teo ainutäideviija oli D. Š. Järelikult ei saanud A. Tšernetski olla kaasaaitajaks grupi poolt

toimepandud teole, mistõttu on tema teo kvalifitseerimine KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 ning

KarS § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ebaõige. Tema tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 ja

KarS § 392 lg 1 - § 22 lg 3 tunnustele.

12. Samuti on kohtud eksinud materiaalõigusliku hinnangu andmisel A. Tšernetski tegevusele

marihuaana käitlemisel. Nimelt ka selles osas kvalifitseeriti tema tegu KarS § 184 lg 1 p-de 1 ja 2

järgi, kuigi süüdistuse kohaselt ei pandud seda tegu toime grupi poolt. Järelikult on õige

kvalifikatsioon KarS § 184 lg 2 p 2.

13. Kohtupraktika ühtlustamiseks märgib kolleegium, et täideviimise ja osavõtu eristamisel on Eesti

karistusõigus lähtunud teovalitsemise teooriast. Selle kohaselt paneb teo täideviijana toime isik, kes

hoiab koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all.

13.1 Teovalitsemine võib esineda kolmes vormis: süüdistatav võib täita koosseisu ise ja vahetult

(vahetu täideviimine); saavutada teo toimepanemise teise isiku poolt, kasutades ära oma ülekaalukat

teadmist või võimu (valitsemine ülekaaluga ehk vahendlik täideviimine) või panna teo toime ühiselt

ja kooskõlastatult teise isikuga (funktsionaalne valitsemine ehk kaastäideviimine). Kõik loetletud

täideviimisvormid on kirjeldatud ka KarS §-s 21. Isik, kes tegu ei valitse, kuid osaleb selle

toimepanemises, võib vastutada osavõtu sätete alusel, s.o kihutaja või kaasaaitajana. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-51-12, p 8.1.)

13.2 Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks

tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Küll aga

valitseb üldjuhul tegu isik, kelle tegu vastab spetsiifilise teokirjeldusega koosseisu objektiivsetele

tunnustele, evides seega täideviija kvaliteeti tingimusel, et tema käitumises on täidetud ka koosseisu

subjektiivne külg. Narkootilise aine käitlemisel on seega teo täideviijaks ka isik, kes tahtlikult täidab

objektiivse koosseisu tunnuseid, mh valdab narkootilist ainet, teostades selle üle tegelikku võimu, ka

juhul, kui ta teeb seda teise isiku korraldusel. Juhul kui lisaks teo täideviimisele aitab isik kaasa teise

isiku teole (nt narkootilise aine vedamisele teise isiku poolt), neeldub teo kvalifitseerimisel osavõtt

täideviimises kui raskemas teos. Kaastäideviimise hindamisel tuleb aga kaaluda, kas isikud panid teo

toime ühiselt ja kooskõlastatult, mis ei tähenda aga samas isikute panuse või rolli võrdsust.

14. Vaatamata materiaalõigusliku hinnangu täpsustamisele jääb kolleegium käesoleva otsuse p-s 10

väljendatud seisukoha juurde, et mõistetud karistuste muutmiseks puudub alus. Riigikohus arvestab

käideldud narkootilise aine kogust ja A. Tšernetski panust kuritegude toimepanemisel ning seda, et

tegemist on korduva kuriteoga. Eeltoodust tulenevalt vastab mõistetud karistus isiku süü suurusele.

15. Samas märgib kolleegium, et maakohus kohaldas A. Tšernetskile liitkaristuste mõistmisel

ebaõigesti materiaalõigust, s.o KarS § 64 ja § 65.

15.1 KarS § 65 lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et

süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

KarS §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus

arvatakse liitkaristusest maha. Amfetamiini käitlemise ja üle piiri vedamise pani A. Tšernetski toime

28. novembril 2010, s.t enne Tartu Maakohtu 9. detsembri 2010. a otsuse kuulutamist. Järelikult pidi

maakohus moodustama A. Tšernetskile mõistetud karistustest liitkaristused, liites KarS § 65 lg 1 ja §

64 lg 1 alusel A. Tšernetskile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 ja KarS § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 3

järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuse (kolm aastat vangistust) ja Tartu Maakohtu

9. detsembri 2010. a otsusega mõistetud karistuse (neli kuud vangistust). See liitkaristus poleks

saanud olla väiksem kui kolm aastat vangistust. Maakohus eksis Tartu Maakohtu 9. detsembri 2010. a

otsusega mõistetud karistuse liitmisel seetõttu, et liitis selle karistuse KarS § 65 lg 2 alusel hoopis

pärast 9. detsembrit 2010 (kuriteod KarS § 188 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ja § 184 lg 2 p-de 1

ja 2 järgi) toimepandud kuritegude kogumi eest mõistetud karistusega.

15.2 Järgmisena tuli KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus KarS § 188 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4

- § 25 lg 2 ja § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (karistused kuritegude eest, mis pandi toime pärast Tartu

Maakohtu 9. detsembri 2010. a otsuse kuulutamist) mõistetud karistustest. See liitkaristus ei oleks

saanud olla väiksem kui KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud kolm aastat vangistust. Maakohus

on selle liitkaristuse moodustamisel eksinud kaks korda. Esmalt jättis maakohus sellest liitkaristusest

välja kuni 26. märtsini 2012 marihuaana hoidmise eest KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud

karistuse - kolm aastat vangistust -, arvestades seda samas KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse

mõistmisel. Teiseks mõistis kohus A. Tšernetskile liitkaristuseks kolm aastat vangistust, lugedes

kergema karistuse kaetuks raskemaga, kuigi KarS § 188 lg 2 p 2 järgi karistas kohus A. Tšernetskit

vangistusega üheks aastaks ja KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega kuueks kuuks.

15.3 Alles pärast käesoleva otsuse p-des 15.1 ja 15.2 kirjeldatud liitkaristuste moodustamist tuli

maakohtul moodustada nendest karistustest omakorda liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, mis sätestab,

et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist

toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lg-tes 2, 4 ja 5

sätestatut. Eelnevast tulenevalt pidi A. Tšernetski lõplikuks karistuseks olema vähemalt kuus aastat

vangistust.

15.4 Kuna prokurör ei ole A. Tšernetskile liitkaristuste mõistmist vaidlustanud, siis kaitsja

kassatsiooni alusel ei saa Riigikohus süüdimõistetu olukorda raskendada. Seetõttu jätab

kriminaalkolleegium A. Tšernetskile mõistetud liitkaristused muutmata.

16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 3602 lg-st 3, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab

kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsuse osas, milles A. Tšernetski tunnistati süüdi ja teda karistati

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3, § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi KarS § 63 lg 2 alusel ning

§ 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Riigikohus tunnistab A. Tšernetski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 - § 22 lg 3,

§ 392 lg 1 - § 22 lg 3 ning § 184 lg 2 p 2 järgi, kuid jätab kuritegude eest A. Tšernetskile mõistetud

karistused muutmata. Muus osas jätab kolleegium kohtuotsused muutmata. Kaitsja kassatsiooni jätab

kolleegium rahuldamata.

17. A. Tšernetski kaitsja K. Kutsar esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakonnale kogusummas 252 eurot

(sh käibemaks 42 eurot). Taotluste kohaselt kulutas kaitsja 28. aprillil 2014 Tartu Ringkonnakohtu

otsusega tutvumiseks ühe tunni ja 23. mail 2014 kassatsiooni koostamiseks kaks tundi ja

viiskümmend minutit. Kokku osutas kaitsja A. Tšernetskile õigusabi kolme tunni ja viiekümne minuti

vältel. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-

st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013. a otsuse p-dest 4, 6 ja 21

rahuldada. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi,

tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Kiris

Ott Järvesaar

Lea Kivi