3-2-1-106-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-106-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. november 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

A. H hagi KABALA AGRO OSAÜHINGU vastu

kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-12-18896

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KABALA AGRO OSAÜHINGU kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

427 eurot 59 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja A. H

Kostja KABALA AGRO OSAÜHING (registrikood

10450081), esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Asja läbivaatamise kuupäev

20. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-18896 osas,

milles ringkonnakohus määras, et hüvitist indekseeritakse üks kord aastas Statistikaameti poolt

iga kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga avaldatava tarbijahinnaindeksiga (resolutsiooni p 3.3),

ja menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Muus osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud.

2. Rahuldada KABALA AGRO OSAÜHINGU kassatsioonkaebus.

3. Tagastada KABALA AGRO OSAÜHINGULE kassatsioonkaebuselt 14. aprillil 2014 tasutud

kautsjon 100 (ükssada) eurot.

4. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. H (hageja) esitas 14. mail 2012 Pärnu Maakohtule KABALA AGRO OSAÜHINGU (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjal hüvitada kutsehaigusega põhjustatud kahju. Hageja palus kostjalt

välja mõista ühekordse hüvitise 4713 eurot 74 senti ajavahemiku eest 1. septembrist 2009 kuni

1. märtsini 2012 ja alates 2012. a märtsist hüvitise 157 eurot 13 senti kuus.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt diagnoositi hagejal 3. juulil 2009 ülekoormushaigus ja

17. septembri 2009. a arstliku ekspertiisi otsusega määrati hageja kutsehaigusest tekkinud töövõime

kaotuseks 60%. Sama diagnoosi korrati 11. oktoobril 2011 ja ka 2. septembril 2011 määrati hageja

töövõime kaotuseks 60%. Töötervishoiuarsti tõendist nähtub, et kutsehaigus kujunes välja aastatel

1994–2009, sh kostja juures töötamise ajal. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest nähtub, et kostja

on seaduses sätestatud norme rikkunud ega ole taganud tööohutust.

Hageja lähtus hüvitist arvutades viimase 12 kuu keskmisest palgast, arvestas asjaolu, et vastavalt

kostja juures töötatud ajale vastutab kostja kutsehaigusega põhjustatud kahju eest 22,01% ulatuses,

ning palus võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgi saavutamiseks

indekseerida igakuist hüvitist iga aasta märtsis eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga, v.a kui

tarbijahinnaindeks on väiksem kui 1.

Hüvitist arvutades tuleb keskmine palk viia kooskõlla elukalliduse tõusuga. Põhimõtteliselt on

võimalik hüvitist indekseerida erinevate näitajate alusel, sh pensionikasvuindeksi,

miinimumpalgaindeksi või keskmise palga indeksi alusel.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vaidles vastu nii sellele, et ta on

hagejale kahju tekitanud, kui ka kahjuhüvitise suurusele, sh oli kostja seisukohal, et

võlaõigusseaduses ei ole sätestatud võimalust nõuda hüvitise indekseerimist, seetõttu ei ole õige

indekseerida hüvitist tarbijahinnaindeksiga.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 18. veebruari 2013. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja ühekordse hüvitiste 1425 eurot 30 senti ning alates 1. märtsist 2012 kuni töövõime

kaotuse muutumiseni hüvitise 47 eurot 51 senti kuus.

Maakohus tuvastas, et kostja on jätnud järgimata tööohutust tagavad õigusnormid, mille tagajärjel on

hagejale tekkinud kutsehaigusega kahju, ning mõistis kostjalt hageja kasuks VÕS § 127 lg 1 ja § 130

lg 1 järgi välja kahjuhüvitise.

Hüvitise indekseerimise taotluse jättis maakohus rahuldamata, leides, et VÕS § 127 lg 1 ja § 130

alusel tuleb hüvitada üksnes tekkinud ja tõendatud kahju. Samas ei välista see indekseerimise

kohaldamist VÕS § 136 lg-s 4 sätestatud tingimustel.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud

osas ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja

palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus

hagi rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. märtsi 2014. a otsusega osaliselt hageja apellatsioonkaebuse

ja jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas,

millega jäeti hageja kasuks kostjalt välja mõistetud igakuine hüvitis indekseerimata. Selles osas

täiendas ringkonnakohus otsust, märkides et hüvitist indekseeritakse üks kord aastas vastavalt

Statistikaameti poolt iga kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga avaldatavale tarbijahinnaindeksile.

Samuti täpsustas ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et igakuine hüvitis

mõistetakse välja kuni kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi või töövõimetuspensioni

muutumiseni. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja nõustus maakohtu

põhjendustega neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel kordamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt taotles hageja hüvitise väljamõistmist kuni tema

töövõime kaotuse protsendi või töövõimetuspensioni suuruse muutumiseni, aga samuti, et hüvitis

indekseeritaks igal aastal tarbijahinnaindeksiga, kuna see võimaldab arvestada hüvitise suuruse

arvutamiseks oluliste asjaolude eelduslikku muutust ega sunni hagejat mitmel korral aastas hüvitise

suuruse muutmiseks kohtusse pöörduma. Hageja mõlemad nõuded on põhjendatud.

VÕS § 136 lg 4 teise lause kohaselt võib kohus juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette

maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik. Inflatsiooni tõttu on

tervisekahju hüvitise indekseerimine mõistlik ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, sest

aitab ära hoida kohtuvaidlused, mille ainsaks põhjuseks on raha ostujõu vähenemine. Hageja on

palunud kohaldada selleks tarbijahinnaindeksit. Pooled ei ole viidanud muudele riiklikult tunnustatud

indeksitele, millega töövõimetushüvitise indekseerimine tagaks sissetuleku kaotuse eest makstava

hüvitise muutumise võimalikult lähedaselt sellele, nagu muutub sel tegevusalal makstav sissetulek.

Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeks kajastab ostujõu muutust. Seega on põhjendatud

indekseerida hagejale väljamõistetud hüvitist tarbijahinnaindeksiga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega

ringkonnakohus indekseeris hüvitist, ja jätta selles osas jõusse maakohtu otsus või saata asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt indekseeris ringkonnakohus vääralt hüvitist

tarbijahinnaindeksiga, sest see ei kajasta töötasu võimalikku muutust. Kuna hageja taotles hüvitise

indekseerimist ebaadekvaatse indeksiga ja muu indeksi kohaldamist ei taotlenud, ei saa hageja kasuks

välja mõistetud hüvitist indekseerida.

8. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejale makstavat hüvitist tuleb indekseerida,

ning leidis õigesti, et seda saab teha tarbijahinnaindeksiga. Hüvitise tarbijahinnaindeksiga

indekseerimist kasutatakse ka teistes õigusaktides, sh tuleb nt ohvriabiseaduse järgi makstavat

tervisekahjuhüvitist töövõime kaotuse korral igal aastal vastavalt hindade ja elukalliduse

muutumisele korrigeerida ja seda tehakse Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2004. a määrusega kinnitatud

perioodiliselt makstavate hüvitiste ümberarvutamise korra järgi tarbijahinnaindeksi alusel.

Analoogselt on ka hageja hagis nõudnud hüvitise indekseerimist. Lisaks lähtutakse ka nt

päästeteenistuse seaduse, päästeseaduse, abipolitseiniku seaduse, liikluskindlustuse seaduse, politsei

ja piirivalveseaduse jt õigusaktide alusel töövõime kaotuse tõttu makstava hüvitise indekseerimisel

tarbijahinnaindeksist. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi indekseeritakse hüvitist

pensioniindeksiga, kuid ka selle indeksi kujunemisel on oma osa tarbijahinnaindeksil.

Tarbijahinnaindeks on pensioniindeksi kõrval üks vähestest indeksitest, mille muutus on seotud

üldise hinnataseme muuduga ja mis kehtestatakse igal aastal kindlal kuupäeval.

Kui hageja taotletud tarbijahinnaindeks ei ole õige indeks, saab kohus VÕS § 136 lg 4 teise lause

alusel õigusrahu saavutamise ja menetlusökonoomia huvides kaaluda, milline indeks on õige, ja seda

ka omal algatusel kohaldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1

p-de 1 ja 2 alusel hüvitise indekseerimise osas tühistada. Ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise

tõttu tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata tühistatud osas

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas ei ole ringkonnakohtu otsust

kassatsiooniastmes vaidlustatud ja see on jõustunud.

Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas,

mille peale on kaevatud.

10. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes üksnes selle üle, kas ringkonnakohus indekseeris hageja

kasuks kostjalt välja mõistetud kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitist VÕS § 136 lg 4 teise

lause alusel õigesti.

Tervise kahjustamise korral tuleb VÕS § 136 lg 2 järgi hüvitada kahju üldjuhul perioodiliste rahaliste

maksetena. Kuigi VÕS § 136 lg 4 esimese lause järgi võib kohus perioodiliste maksete tasumise aega

ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on

maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud

perioodiliste maksete määramisel, võib kohus VÕS § 136 lg 4 teise lause järgi ka juba perioodiliste

maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on

ilmselt mõistlik. Seega on perioodiliselt makstava kahjuhüvitise indekseerimise eesmärgiks hoida ära

vajadus esitada pärast kohtulahendi jõustumist perioodiliselt makstava hüvitise suuruse muutmiseks

VÕS § 136 lg 4 esimese lause ja TsMS § 459 lg 1 alusel uuesti hagi, kui hüvitise suurust mõjutavate

asjaoludega saab juba hüvitist välja mõistes arvestada.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et iseenesest on perioodilise tervisekahjuhüvitise

indekseerimine mõistlik ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, mistõttu on põhjendatud

hageja taotlus hüvitist indekseerida.

11. Ekslik on aga ringkonnakohtu seisukoht, et kutsehaigusest tingitud perioodiliselt makstavat

tervisekahjuhüvitist saab indekseerida tarbijahinnaindeksiga.

Kolleegiumi hinnangul saab perioodiliselt makstavat kahjuhüvitist indekseerida sellise indeksiga, mis

arvestab kahjuhüvitise suuruse määramise aluseks olevate asjaolude muutumist. Seejuures ei tohi

perioodilise hüvitise indekseerimine moonutada kahju hüvitamise eesmärki, mis on VÕS § 127 lg 1

järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 130 lg 1

järgi hüvitada kahjustatud isikule kahjustamisest tekkinud kulud ning täielikult või osaliselt

töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste

halvenemisest tekkinud kahju. Sellest johtuvalt on kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju

perioodiliselt makstava hüvitise eesmärgiks hüvitada kahjustatud isikule eelkõige sissetulek, mida ta

oleks saanud, kui tervisekahju ei oleks tekkinud. Sellist hüvitist saab kolleegiumi arvates

indekseerida sellise indeksiga, mis kajastab kahjustatud isiku kaotatud sissetuleku võimalikku

muutumist ajas. Selliseks indeksiks võib kolleegiumi arvates olla nt üldise keskmise brutopalga või

kahju kannatanud isikuga samal tegevusalal töötavate isikute keskmise brutopalga muutust kajastav

indeks.

12. Ekslik on ka ringkonnakohtu arusaam, et lähtudes hageja taotlusest kohaldada

tarbijahinnaindeksit, ei saanud kohus muud indeksit kohaldada.

Olukorras, kus menetlusosaline nõuab perioodiliselt makstava hüvitise indekseerimist ebakohase

indeksiga, tuleb kohtul menetlusosalistega indekseerimise küsimust arutada ning selgitada, millise

indeksiga oleks perioodilist hüvitist õige indekseerida. VÕS § 127 lg 6 järgi saab kohus otsustada ise

tulevikus tekkiva kahju suuruse üle ning sellest tulenevalt vajadusel sobivat indeksit kohaldada.

Kohus ei ole õiguse kohaldamisel seotud poole väidetega (vt mh TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8, § 688

lg 2), kuid õiguse kohaldamine ei või tulla pooltele üllatuslikult, mistõttu tuleb indeksi valikut

kohtumenetluses pooltega arutada. Kohus peab hagejale selgitama, et hageja taotletud indeks ei ole

sobiv, ja andma talle võimaluse tugineda asjakohasele indeksile. Samuti tuleb kohtul anda kostjale

võimalus vaielda vastu nii hagejale perioodiliselt makstava tervisekahju hüvitise indekseerimisele kui

ka asjakohase indeksi kohaldamisele. Kosja saab perioodilise kahjuhüvitise indekseerimisele esitada

mh vastuväite ning tõendada, et hageja ei saaks tulevikus sellist töötasu, nagu indekseerimine ette

näeks.

13. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon

avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti,

või tema korraldusel muule isikule. Asjas on tasunud kautsjoni kassatsioonkaebuse esitaja, mistõttu

tuleb talle see ka tagastada.

Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

ringkonnakohtu otsustada.

Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu