3-2-1-99-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-99-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. november 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Nikolai Nikitini (Nikitin) hagi Vikerlase 13 Korteriühistu

vastu korteriühistu 30. novembri 2011. a üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks või sama üldkoosoleku otsuse p 3

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-11-59675

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vikerlase 13 Korteriühistu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1595 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Nikolai Nikitin

Kostja Vikerlase 13 Korteriühistu (registrikood 80097232),

esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Asja läbivaatamise kuupäev

13. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-59675 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Vikerlase 13 Korteriühistu kassatsioonkaebuselt 5. juunil 2014 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot Vikerlase 13 Korteriühistu kontole nr EE702200001120072580.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Nikitin (hageja) esitas 6. detsembril 2011 Harju Maakohtule hagi Vikerlase 13

Korteriühistu (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja 30. novembri 2011. a üldkoosoleku

(üldkoosoleku) otsuste tühisus. 2. veebruaril 2012 esitatud kirjalikus avalduses palus hageja

alternatiivselt tunnistada üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli üldkoosoleku kokku kutsunud initsiatiivgrupp. Üldkoosolekul võeti

esimese päevakorrapunkti järgi vastu otsus, millega kutsuti tagasi juhatuse liikmed ja teise

päevakorrapunkti järgi valiti uued juhatuse liikmed. Kolmanda päevakorrapunkti järgi otsustati

volitada uut juhatust määrama kostja juhatuse viimase kolme aasta tegevuse kontrollimiseks

revidendi ja sõlmima revidendiga lepingu tasuga kuni 600 eurot.

Hageja arvates ei võinud initsiatiivgrupp üldkoosolekut kokku kutsuda. Lisaks rikkus initsiatiivgrupp

üldkoosoleku kokkukutsumisel korda, saates kutse kostja liikmetele vähem kui 15 päeva enne

üldkoosoleku toimumist ning ühistu liikmetele valikuliselt. Kuna rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, ei olnud üldkoosolekul õigust otsuseid vastu võtta. Samuti on üldkoosoleku

kolmanda päevakorrapunkti alusel vastu võetud otsus vastuolus mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 34 lg-ga 1 ja kehtetu. Seadus ei võimalda anda revidendi valimist korteriühistu juhatuse

pädevusse. Järelevalvet korteriühistu teiste organite tegevuse üle teostab korteriühistu üldkoosolek,

kes võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

Kostja leidis, et juhatuse puudumise tõttu võis initsiatiivgrupp üldkoosoleku kokku kutsuda.

Üldkoosolek kutsuti kokku kooskõlas kostja põhikirjaga ning üldkoosolekul vastuvõetud otsused on

kehtivad ja seaduspärased. Praeguseks on toimunud juba neli kostja üldkoosolekut, kus on vastu

võetud korduv otsus kutsuda tagasi kostja juhatuse liikmed ja valida uued juhatuse liikmed.

Hageja alternatiivnõue tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 3 kujutab endast hagi eseme

lubamatut täiendamist.

3. Harju Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2014. a otsusega hagi osaliselt ja tunnistas kostja

üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks. Üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude jättis maakohus

rahuldamata. Menetluskuludest jättis maakohus 66% hageja ja 34% kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sätestab MTÜS § 20 lg 3, et mittetulundusühistu juhatus peab

mittetulundusühistu üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates

vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Tõendatud on, et nõutav arv kostja liikmeid taotles

juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist, kuid juhatus ei kutsunud üldkoosolekut kokku. Seega oli

kostja liikmetel endal õigus üldkoosolek kokku kutsuda. Samuti on tõendatud, et üldkoosolekust

teatati kostja liikmetele õigel ajal. Seega ei ole üldkoosoleku otsused tühised.

Hageja alternatiivnõue tunnistada üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks tuleb rahuldada, sest

MTÜS § 34 lg 1 järgi teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle üldkoosolek, kes võib selleks

määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Kostja põhikirja p 4.4 kohaselt valib revisjonikomisjoni

üldkoosolek. Üldkoosoleku otsuse p 3 on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga, sest sellega on

otsustatud anda juhatusele volitus revidendi määramiseks.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

osas, milles maakohus rahuldas hageja alternatiivnõude ja tunnistas kehtetuks kostja üldkoosoleku

otsuse p 3. Kostja palus ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega jätta hageja alternatiivnõue

rahuldamata või jätta see nõue rahuldamata osas, millega otsustati kontrollida juhatuse viimase kolme

aasta tegevust, volitati juhatust sõlmima revidendiga lepingu ja otsustati revidendi tasu.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. mai 2014. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus asja läbivaatamisel järginud

menetlusnorme, hinnanud asjaolude tuvastamisel tõendeid kooskõlas seadusega ja kohaldanud

materiaalõigust õigesti. Ka alternatiivnõude on maakohus lahendanud kooskõlas menetlusreeglitega

ega ole rikkunud poolte õigusi, st pooled on oma seisukohad avaldanud. Kostja ei ole maakohtus

tuginenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg-le 1.

Üldkoosoleku otsuse p 3 suhtes ei kohaldu MTÜS § 24 lg 2, sest 22. detsembri 2011. a üldkoosoleku

päevakord ei kattu vaidlusaluse üldkoosoleku päevakorraga ja seega ei saanud hilisem üldkoosolek

varasema koosoleku otsust kinnitada.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et üldkoosoleku otsuse p 3 on vastuolus MTÜS § 34 lg-ga 1, mille

järgi võib üldkoosolek järelevalve teostamiseks määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Üldkoosoleku

otsus anda selle küsimuse otsustamine üle juhatusele, on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga.

Apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt võib üldkoosoleku otsuse jaotada neljaks osaks

ning et igal juhul on seaduslikud otsus sõlmida revidendiga leping, otsus revidendi tasu suuruse kohta

ja otsus kontrollida juhatuse viimase kolme aasta tegevust, ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Seega

tunnistas maakohus vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 3 õigesti kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega

tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja jätta üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue

rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule või

ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme,

jättes ebaseaduslikult hindamata ja arvestamata olulise tõendi – kostja 22. detsembri 2011. a

üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt otsustati kinnitada vaidlusaluse üldkoosoleku otsus. Samuti ei

arvestanud kohtud tsiviilasjas nr 2-12-7 tehtud Harju Maakohtu otsust. Selles tsiviilasjas vaidlustas

hageja 22. detsembri 2011. a üldkoosoleku otsused ja kohus jättis hagi rahuldamata.

Maakohus kohaldas vääralt MTÜS § 34 lg-t 1, mille kohaselt üldkoosolek teostab järelevalvet teiste

organite tegevuse üle, määrates selleks revisjoni või audiitorkontrolli.

Kostja üldkoosolek ei ole volitanud juhatust määrama revisjoni. Üldkoosoleku otsuse p 3 koosneb

neljast osast – esiteks otsustati määrata kontroll juhatuse viimase kolme aasta tegevuse üle, teiseks

volitati juhatust määrama revidendi, kolmandaks otsustati sõlmida revidendiga leping ja neljandaks

otsustati määrata revidendi tasuks kuni 600 eurot. Isegi kui teisena märgitud küsimuses tehtud

üldkoosoleku otsus ei vasta seadusele, on üldkoosoleku otsus seaduslik p-des 1, 3 ja 4 märgitud

küsimustes. Üldkoosolek võis otsustada kontrolli määramise, revidendiga lepingu sõlmimise ja

revidendi tasustamise.

Lisaks on ekslik kohtute seisukoht, et üldkoosolek volitas juhatust revidenti määrama. Üldkoosolek

otsustas, et revidendi peab leidma kostja juhatus ja sõlmima temaga lepingu.

Maakohus tegi otsuse hageja 2. veebruaril 2012 esitatud alternatiivnõude kohta, mida maakohus ei

olnud menetlusse võtnud ja mida menetluses ei arutatud. Kostja esitas maakohtus vastuväite

alternatiivnõude esitamisele ja märkis, et ei nõustu hagi eseme muutmisega. Alternatiivnõude võib

küll esitada ka lisaks juba olemasolevale nõudele, kuid maakohus oleks pidanud selle selgelt

menetlusse võtma. Kuna maakohus ei teinud otsustust alternatiivnõude menetlusse võtmise kohta,

võis kostja eeldada, et kohus nõustus tema vastuväitega ega võtnud seda nõuet menetlusse. Maakohus

ei arutanud pooltega alternatiivnõuet ja kohtuotsus alternatiivnõude rahuldamise kohta oli kostjale

üllatuslik. Seda rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Tegemist on menetlusõiguse normi

olulise rikkumisega. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna kostja ei ole esitanud vastuväidet

TsMS § 333 lg 1 järgi, ei rikkunud maakohus menetlusõigust. Kostjal ei olnud alust esitada

vastuväidet, sest kohus ei teinud ühtegi toimingut, millele oleks saanud vastuväite esitada.

7. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus

rahuldatakse.

9. Hageja esitas kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude, milles tugines üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisele, ja sama otsuse p 3 kehtetuks tunnistamise nõude, milles tugines

selle vastuolule MTÜS § 34 lg-ga 1. Kassatsiooniastmes on vaidluse all hageja nõue tunnistada

vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks, kuna see on vastuolus MTÜS § 34 lg-ga 1. Hageja

nõude tuvastada sama üldkoosoleku otsuste tühisus jättis maakohus rahuldamata, selle otsuse peale

menetlusosalised apellatsioonkaebust ei esitanud ning seega on maakohtu otsus selles osas

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.

10. Kolleegium käsitleb kõigepealt hageja nõuet ja vaidluse eset ning mittetulundusühingu otsuse

kinnitamist (I), seejärel otsuse vastuolu MTÜS § 34 lg-ga 1 ja otsuse osadeks jaotamise võimalikkust

(II) ning hageja alternatiivse nõude menetlemist (III). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud

otsustused (IV).

I

11. MTÜS § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks

tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on

kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Korteriühistuseadus (KÜS) näeb korteriühistu kui

mittetulundusühingu ühe liigi jaoks ette erinormi, nimelt võib korteriühistu liige KÜS § 13 lg 3 järgi

pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks

kohtu poole. Kolleegium jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde, et korteriühistu liikme õigus

nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks

tunnistamise nõudega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

16-13, p 12).

Tuvastatud asjaoludel on hageja kostja liige, seega on tal õigus nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist.

12. Pooled vaidlevad esiteks selle üle, kas vaidlusalune üldkoosoleku otsus on kostja 22. detsembri

2011. a üldkoosoleku otsusega kinnitatud.

MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue

otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitatud hagi.

Kolleegium märgib, et seadusega vastuolus oleva, kehtetuks tunnistatava otsuse kinnitamise võimalus

laieneb ka korteriühistute otsustele, sest KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu suhtes KÜS-

iga reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

13. Ringkonnakohus asus seisukohale, et praegusel juhul ei kohaldu MTÜS § 24 lg 2, sest

22. detsembri 2011. a üldkoosoleku päevakord ei kattu vaidlusaluse üldkoosoleku päevakorraga ja

seega ei saa olla tegemist varasema üldkoosoleku otsuse kinnitamisega. Kolleegium märgib, et

ringkonnakohus eksis, kui leidis üldkoosolekute päevakordade võrdlemise teel, et 22. detsembri

2011. a üldkoosolek ei saanud võtta vastu praeguses asjas vaidlustatud otsuse kinnitamise otsust.

Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsust

sisuliselt hinnates, st võrreldes otsuste sisu, mitte üldkoosolekute päevakordi. Kui uue üldkoosoleku

otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu

otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus (st saab lugeda, et

võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes). Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtul

asja uuel läbivaatamisel kostja 22. detsembri 2011. a üldkoosoleku otsust sisuliselt hinnata ja teha

kindlaks, kas selle otsusega kinnitati kostja 30. novembri 2011. a üldkoosoleku otsus.

14. Kui tegemist on kinnitava otsusega MTÜS § 24 lg 2 mõttes, siis tuleb järgmiseks hinnata, kas

täidetud on ka viidatud sätte kohaldamise teine eeldus ehk ega kinnitavat otsust ei ole esitatud

asjaoludel vaidlustatud. Kolleegium märgib täiendavalt, et kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei

välista sellise hagi esitamine siiski kinnitamise toimet juhul, kui hagi (kinnitava otsuse vaidlustamise

kohta) jääb rahuldamata. See järeldub mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kinnitamist

reguleerivate normide süstemaatilisest tõlgendamisest koostoimes äriseadustiku (ÄS) § 302 lg-ga 2,

mille järgi ei saa aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on

vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud

või on hagi jäetud rahuldamata. Üksnes hagi esitamine ei saa muuta kinnitamise toimet olematuks,

seda saab teha vaid edukas hagi ehk selline hagi, millega uus otsus tunnistatakse kehtetuks või

tuvastatakse selle tühisus. Kui 22. detsembri 2011. a otsuse vaidlustamiseks hagi ei esitatud või kui

hagi küll esitati, kuid see on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata, siis tuleb hageja nõue

tunnistada 30. novembri 2011. a üldkoosoleku otsus kehtetuks jätta rahuldamata.

II

15. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas on alust tunnistada üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks

vastuolu tõttu MTÜS § 34 lg-ga 1, mille järgi teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle

üldkoosolek, määrates selleks revisjoni või audiitorkontrolli.

Hageja on seisukohal, et üldkoosolek ei võinud delegeerida revidendi määramist juhatusele, sest

seaduse järgi on revidendi määramine üldkoosoleku pädevuses. Kostja leiab, et vaidlusalusel

üldkoosolekul ei otsustatud anda revidendi määramist üle juhatusele, vaid üksnes kohustati juhatust

leidma sobiv revidendikandidaat ja sõlmima temaga leping. Samuti leiab kostja, et isegi kui

seadusega on vastuolus otsuse see osa, millega otsustati volitada juhatust määrama kostja tegevuse

kontrollimiseks revident, on seadusega kooskõlas otsuse need osad, millega otsustati määrata kontroll

juhatuse viimase kolme aasta tegevuse üle, sõlmida revidendiga leping ja määrata revidendi tasuks

kuni 600 eurot.

16. Ringkonnakohus leidis, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas otsuse jagamine neljaks osaks.

Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade

tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Sama

põhimõte kehtib ka juriidilise isiku organi otsuse puhul, sealhulgas nii otsuse tühisuse tuvastamise kui

ka kehtetuks tunnistamise korral. Kui otsus on osadeks jagatav, siis on alust tunnistada kehtetuks vaid

see osa otsusest või tuvastada vaid selle osa tühisus, mille suhtes rikkumine esineb.

17. MTÜS § 34 lg 1 mõtteks on anda revidendi või audiitori määramise otsustamine üldkoosoleku

pädevusse. Seda saab järeldada, tõlgendades MTÜS-i sätteid süstemaatiliselt koostoimes teisi

eraõiguslike juriidiliste isikute liike reguleerivate sarnaste seadusesätetega. ÄS § 168 lg 1 p 7, § 298

lg 1 p 5 ja § 328 lg 1 järgi on nii osaühingus kui ka aktsiaseltsis audiitori valimine samuti vastavalt

osanike või aktsionäride üldkoosoleku pädevuses.

TsÜS § 31 lg 3 järgi nähakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus ette seaduse, põhikirja või

ühingulepinguga ning juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.

Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, et seaduse mõttega on vastuolus see, kui üldkoosolek

volitab juhatust määrama juhatuse tegevuse kontrollimiseks revidendi.

18. Küll ei ole aga seaduse mõttega vastuolus see, kui üldkoosolek otsustab revisjoni korraldada ja

määrab revideeritava perioodi, otsustab revidendile makstava tasu suuruse ning annab juhatusele

korralduse sõlmida revidendiga leping. Seega on vaidluse all olev üldkoosoleku otsus praegusel juhul

osadeks jagatav selliselt, nagu käsitleb kostja.

Kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et vaidlusalust otsust ei ole kinnitatud

(vt käesoleva otsuse p-d 11–14), tuleb ringkonnakohtul eelnevat arvesse võttes uuesti hinnata

vaidlustatud otsust sisuliselt ja võtta seisukoht selle erinevate osade kooskõla kohta seadusega.

III

19. Kolleegium märgib, et põhjendatud on kostja etteheide maakohtule, et maakohus tegi otsuse

hageja 2. veebruaril 2012 esitatud alternatiivnõude kohta, mida maakohus ei olnud menetlusse võtnud

ja mida ei olnud menetluses arutatud.

20. Kui hageja esitab menetluses lisaks varem esitatud nõudele uue (alternatiivse) nõude alternatiivsel

alusel, siis ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes, mille kohaselt

võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust

üksnes kostja või kohtu nõusolekul.

Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et alternatiivse nõude võib esitada lisaks ka juba

menetluses olevale nõudele. See tähendab, et hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et alternatiivset nõuet peaks tingimata menetlema

esialgse nõudega samas menetluses, kuid arvestades alternatiivsete nõuete omavahelist seotust, on

üldjuhul otstarbekas neid samas menetluses menetleda. Alternatiivse nõude menetlusse võtmise

lahendamisel saab analoogia alusel kohaldada hagide liitmise kohta sätestatut ja TsMS §-s 374

sätestatud eelduste olemasolul võib maakohus võtta alternatiivse nõude esialgse nõudega samasse

menetlusse. Kui maakohus otsustab alternatiivset nõuet esialgu esitatud nõudega samasse menetlusse

mitte võtta, ei ole see aluseks keelduda alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. Sellisel juhul peab

maakohus otsustama alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise (vt Riigikohtu 9. juuni 2009. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13).

21. Kohus peab TsMS § 463 lg 1 esimese lause järgi tegema alternatiivse nõude menetlusse võtmise

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta määruse. Alternatiivse nõude kohta, mis

esitatakse pärast esialgse hagi menetlusse võtmist, tuleb seega teha TsMS §-s 372 sätestatud

menetlusse võtmise määrus. Seega kui hageja esitab täiendava alternatiivse nõude, peab kohus selle

nõude kohta võtma selge seisukoha, st peab selle nõude menetlusse võtma ja andma kostjale

võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht. See on vajalik eelkõige selleks, et nii pooltele kui ka

kohtule oleks selge vaidluse ese ja kostja teaks, millised hageja esitatud nõuetest on kohtu menetluses

ning millele ta sellest tulenevalt peab esitama oma vastuväited (vt ka nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 35; 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12;

29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15).

22. Praeguses asjas ei võtnud maakohus menetluse kestel seisukohta üldkoosoleku otsuse p 3

kehtetuks tunnistamise nõude menetlusse võtmise kohta, mille hageja esitas alternatiivselt

2. veebruaril 2012. Kuna hageja tugines selle nõude alusena esialgses hagis esitatutega võrreldes

teistsugustele asjaoludele, siis on tegemist sellise nõudega, mida kohus oleks iseenesest saanud

menetleda ka eraldi menetluses. Kostja väljendas korduvalt seisukohta, et kohus ei peaks hageja

esitatud alternatiivset nõuet üldse menetlema (nt III kd, tl 28; V kd, tl 112), kuid maakohus ei

reageerinud sellele.

23. Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt

ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised

kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi

menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-34-14, p 20; 27. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-13, p 11).

Maakohus tegi hageja alternatiivnõude kohta otsuse, ilma et ta oleks enne seda nõuet oma menetlusse

võtnud (vt käesoleva otsuse p 21). Maakohus ei teatanud pooltele ka muul viisil, et ta hageja

alternatiivnõuet menetleb (st vaatamata menetlusse võtmise kohta määruse puudumisele). Ka ei

küsinud maakohus pärast kostja esialgse seisukoha saamist kordagi kostjalt sisulist vastust hageja

alternatiivsele nõudele. Seetõttu on õigus kostjal, et maakohtu otsus oli tema jaoks üllatav. Tegemist

on menetlusõiguse normide olulise rikkumisega, mille tõttu oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu

otsuse igal juhul hageja alternatiivnõuet käsitlevas osas tühistama.

24. Kuna kostja tugines apellatsioonkaebuses mh sellele, et maakohtu otsus oli tema jaoks üllatav

ning et maakohus rikkus hageja alternatiivnõuet menetledes menetlusõiguse normi, siis oli kostjal

tulenevalt TsMS § 652 lg-st 5 apellatsioonimenetluses võimalus esitada kõik vastuväited hageja

alternatiivsele nõudele. Kostja ei ole väitnud, et ringkonnakohus oleks keeldunud vastu võtmast uusi

tõendeid või et ringkonnakohus ei oleks andnud hinnangut kostja sisulistele vastuväidetele hageja

alternatiivnõude kohta. Seetõttu saadab kolleegium asja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt

(TsMS § 2) uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, mitte maakohtule. Ringkonnakohus peab asja

uuel läbivaatamisel võtma seisukoha, kas hageja alternatiivnõue on esitatud tähtaegselt TsMS §-de

329 ja 330 järgi ning juhul kui ei ole, kas siis võiks seda siiski TsMS § 331 lg 1 järgi menetleda. Kui

alternatiivnõude menetlemine ei too kaasa menetluse venimist, siis tuleb seda menetleda isegi juhul,

kui see esitati TsMS § 329 lg 1 mõttes hilinenult (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. novembri

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 57).

25. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja ei ole hageja alternatiivnõude menetlemist

vaidlustades tuginenud TsMS § 333 lg-le 1. Kolleegium selgitab, et TsMS § 333 lg 1 esimese lause

järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti

vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise

kohta. TsMS § 333 lg 1 teise lause järgi lahendab kohus eelnimetatud vastuväite määrusega.

TsMS § 333 lg 2 järgi ei saa menetlusosaline juhul, kui ta ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi

lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud

menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, vastuväidet hiljem

esitada. TsMS § 333 lg 3 järgi ei või menetlusosaline vastuväite hilinenud esitamise korral tugineda

kohtu veale ka kohtulahendi peale edasi kaevates.

Eelnevast nähtub selgelt, et vastuväitega saab menetlusosaline reageerida kohtu tegevusele, mitte

tegevusetusele. Seega on õige kassatsioonkaebuse väide, et kostjal ei olnud alust esitada pärast hageja

alternatiivnõude esitamist kohtule TsMS § 333 lg 1 järgi vastuväidet, sest kohus ei teinud ühtegi

toimingut, millele oleks saanud vastuväite esitada. Kostja tugines maakohtu rikkumisele TsMS § 333

lg 2 järgi õigel ajal apellatsioonkaebuses, sest enne maakohtu otsust ei teadnud ega saanudki kostja

teada, et maakohus menetleb hageja alternatiivset nõuet. Menetlusosalisel ei ole kohustust tuletada

kohtule meelde, et kohus peab TsMS § 463 lg 1 järgi võtma määrusega hageja esitatud nõude kohta

seisukoha.

IV

26. Täiendavalt juhib kolleegium maakohtu tähelepanu sellele, et praeguses asjas on kohtutoimikut

lubamatult koormatud tõenditega, millega tõendatavate asjaolude üle ei vaielda, samuti on ühte ja

sama dokumenti esitatud korduvalt. See on muutnud asja materjalid ebaülevaatlikuks ja raskesti

jälgitavaks. Menetluse juhtimine, sealhulgas tõendite asjakohasuse hindamine ja nende dubleerimise

vältimine on menetlust juhtiva kohtuniku ülesanne.

27. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohus sõltuvalt asja

lahendamise tulemustest.

28. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.

Villu Kõve, Jaak Luik, Tambet Tampuu