3-2-1-91-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-91-14

Määruse kuupäev

Tartu, 5. november 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

M. T avaldus lasteaia küsimuses ainuotsustusõiguse

saamiseks, lapsega suhtlemise korra määramiseks ja

lähenemiskeelu kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-28397

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja M. T, esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg

Puudutatud isik (laps) P. P, määratud esindaja vandeadvokaat

Tiina Mare Hiiob

Puudutatud isik K. P, esindaja vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein

Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Nõmme

Linnaosa Valitsuse kaudu)

Asja läbivaatamise kuupäev

6. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2014. a määrus osas, millega jäeti muutmata

maakohtu määrus suhtluskorra kindlaksmääramise ja lähenemiskeelu kohaldamise, samuti

menetluskulude jaotamise osas. Tühistatud osas saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega osaliselt

lõpetati M. T ja K. P ühine hooldusõigus P. P suhtes ja anti M. T. üle ainuotsustusõigus P. P

lasteaeda mineku ja lasteaia valiku osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2), jääb

ringkonnakohtu määrus muutmata. Selles osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud.

3. Rahuldada K. P määruskaebus osaliselt.

4. Tagastada K. P määruskaebuselt 14. mail 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

5. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. T (avaldaja, ema) esitas 6. juunil 2013 Harju Maakohtule avalduse, milles palus alustada K. P

(puudutatud isik, isa) ja P. P (puudutatud isik, laps) suhtlemise korra muutmiseks lepitusmenetluse.

Kuna lepitusmenetluse aluseks olnud kohtulahendiga oli reguleeritud isa ja lapse suhtlemise kord

kuni lapse lasteaeda minekuni ning laps läks lasteaeda, muutis avaldaja menetluse käigus oma

nõudeid. Avaldaja soovis saada ainuotsustusõiguse lapse lasteaeda mineku ja lasteaia valiku

küsimuses, määrata muutunud olukorda arvestades kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord ning keelata

isal kolme aasta vältel läheneda ema koduks olevale majale lähemale kui 300 m.

Avalduse kohaselt sündis laps 28. mail 2010. Vanemad elavad lahus ja laps elab koos emaga. Harju

Maakohus kinnitas 7. detsembri 2012. a määrusega vanemate kompromissi, mille kohaselt lepiti

kokku isa ja lapse suhtlemise kord kuni lapse lasteaeda minekuni ja anti emale lapse viibimiskoha

määramiseks ainuotsustusõigus. Isa ei arvesta lapsega suheldes lapse päevarütmi ja viibib lapsega

hilisel ajal sobimatutes kohtades. Ta halvustab lapsega suhtlemise ajal ema ja näitab lapse nähes üles

oma negatiivset suhtumist emasse, sh on ema füüsiliselt lapse juuresolekul rünnanud. Isa käitumine

on ettearvamatu. Isa käitumine näitab, et ta on vaimselt ebastabiilne ning lapsega koos olemine on

muutunud talle kinnisideeks. Selleks, et laps saaks kasvada turvalises kasvukeskkonnas, tuleb teha

psühhiaatriaekspertiis isa vaimse tervise selgitamiseks ning määrata talle vajadusel nõustamine või

ravi. Arvestades lapse päevakava lasteaeda mineku järel, peaks laps veetma isaga iga

paarisnädalavahetuse reede õhtust esmaspäeva hommikuni nii, et isa võtab lapse lasteaiast ja viib

lasteaeda. Lisaks peaks isa paaritutel nädalatel võtma lapse ühel õhtul lasteaiast ja viima ta järgmisel

hommikul lasteaeda. Samuti on isal õigus suhelda lapsega tähtpäevadel ja suvepuhkusel. Lapse

haigestumise korral jäävad kohtumised ära. Vanemad peavad arvestama lapse päevakava, lubama

lapsel teisele vanemale helistada ning austama teist vanemat.

Isale tuleb kohaldada lähenemiskeeldu, sest isa luurab ema ja lapse kodu juures, jälgib ema ja lapse

elu ning rikub sellega ema ja lapse, samuti naabrite rahu. Isa käib väikese kortermaja hoovis akendest

sisse piilumas, akende taga pildistamas ja filmimas ning akendele koputamas. Samuti on isa

proovinud korterisse tungida ning räägib naabritele vanemate vaidlusest lapse üle. Sellise tegevuse

tagajärjel ei saa ema end kodus vabalt tunda ja muretseb, samuti ei julge kodust lahkuda ega koju

tulla, kui lapse isa on õues.

2. K. P (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Laps ei pea käima lasteaias ja ema ei peaks seda küsimust üksi otsustama. Vanemad saavad oma

töögraafikuid arvestades kujundada lapse elu ilma lasteaiata. Ema soov panna äsja kolmeaastaseks

saanud laps ema tööajal lasteaeda ja mitte jätta teda isa hoolde, väljendab ema soovi takistada isal

lapsega suhelda. Lapsega suhtlemist reguleerides tuleb arvestada muusikute töö- ja elugraafikuga,

mis erineb suuresti teiste elualade esindajate omast. Isa tööpäev algab enamasti pärastlõunal ja lõpeb

kella seitsme-kaheksa ajal, sageli ka kella üheteistkümne ajal. Sõltuvalt töögraafikust on mõnevõrra

erinev ka muusikute uneaeg ja hilisem ärkamine hommikul. Isa soovis lapsega veeta esmaspäeva,

neljapäeva ja reede hommikud, kuna ta on sel ajal töölt vaba. Samuti soovis isa käia lapsega

neljapäeva õhtuti mudilaste võimlemise trennis ning pärast seda ujumas. Lisaks soovis isa olla

lapsega reede õhtuti ja ajal, mil ema viibib töölähetuses.

Lähenemiskeeldu ei ole alust kohaldada, sest isa ei ole püüdnud ema ja lapse korterisse siseneda ega

ole niisama luuranud korteri akende all. Isa on viibinud ema ja lapse elukoha hoovis üksnes lapse

üleandmise tõttu, sh neil päevadel, mil isal oli õigus lapsega suhelda, kuid ema keeldus last üle

andmast. Isa ei ole naabreid asjatult tülitanud, vaid küsinud naabritelt, kas need teavad, kus ema ja

laps võiksid olla. Samuti on isa koputanud ema akendele vaid siis, kui ema on keeldunud last üle

andmast. Isa ei ole lapsele ema halvustanud, samuti ei ole ta vaimselt ebastabiilne.

3. Tallinna linn (linnaosa valitsuste kaudu) toetas vanemate lepitamist, et nad mõistaksid lapse

huvides koostöö tegemise vajadust. Uue suhtlemise korra määramine on põhjendatud ja seda tuleks

teha nii, et laps viibib isaga iga paarisnädalavahetuse reede õhtust esmaspäeva lõunani, mil isa viib

lapse 12.30 lasteaeda. Samuti veedab laps isaga neljapäeva hommikupooliku kuni kl 12.30-ni. Laps

peab saama eemalviibivale vanemale igal õhtul ja vanem lapsele igal hommikul helistada. Last ei

anta üle ema elukoha läheduses. Suvepuhkuste ajal võiks laps viibida pikemaid perioode kummagi

vanemaga, samuti peaks laps saama veeta koos isaga pühi ja osaleda perekondlikel sündmustel.

Lapse pikema haiguse korral on põhjendatud, et vanemad viibivad kordamööda haiguslehel.

Põhjendatud on piirata isa sisenemist ema elukohaks olevale kinnisasjale.

4. Lapsele määratud esindaja toetas emale lasteaeda mineku ja lasteaia valiku osas otsustusõiguse

andmist ning isa ja lapse suhtlemise korra määramist selliselt, et see arvestaks parimal viisil lapse

huve ja päevakava, sh lasteaias käimist. Esindaja esialgse arvamuse kohaselt võiks isa olla lapsega

koos kaks korda kuus reede õhtust esmaspäeva hommikuni ning iga nädal kahel hommikupoolikul

kuni päevauneni lasteaias. Lapse huvides on käia lasteaias ja ta on seal kohanenud. Vanemad peaksid

õppima teineteist usaldama ning koostööd tegema, sh tuleks vanemaid lepitada ning isal tuleks läbida

nõustamine kliinilise psühholoogi juures ja vihateraapia. Samuti peaks isa lõpetama ema elukoha

läheduses viibimise ja ema survestamise seeläbi. Esindaja toetas lõplikes seisukohtades ema taotletud

suhtlemise korda ning leidis, et lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud.

5. Harju Maakohus rahuldas 12. novembri 2013. a määrusega avalduse, lõpetas osaliselt vanemate

ühise hooldusõiguse ja andis emale ainuotsustusõiguse lapse lasteaeda mineku ning lasteaia valiku

küsimuses, määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra ning kohaldas isale lähenemiskeeldu,

keelates isal kolme aasta jooksul läheneda avaldaja koduks olevale majale Tallinnas Xxxxxx xx

lähemale kui 300 m, välja arvatud suhtluskorras kokku lepitud ajal lapse üleandmiseks või emalt

vastuvõtmiseks. Vanemate menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda.

Maakohus määras, et kuni 31. augustini 2014 veedab isa lapsega iga paarisnädalavahetuse reede

õhtust esmaspäeva hommikuni, võttes lapse reedel kell 18.30 lasteaiast ja viies lapse esmaspäeval

hiljemalt kell 12.30 lasteaeda. Lisaks veedab laps iga neljapäeva hommiku isaga, sh isa võtab lapse

kell 9.15 koduvärava juurest ja viib ta hiljemalt kell 12.30 lasteaeda. Alates 1. septembrist 2014

veedab isa endiselt iga paarisnädalavahetuse lapsega, kuid viib lapse esmaspäeva hommikul hiljemalt

kell 9.00 lasteaeda. Lisaks võtab isa igal paaritul nädalal lapse ühel õhtul lasteaiast ja viib ta järgmisel

hommikul hiljemalt kell 9.00 lasteaeda. Laps veedab iga paarisaasta jõulud (24.–26. detsember)

emaga ja uusaasta (30. detsember – 1. jaanuar) isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Laps veedab iga

paarisaasta kevadpühad emaga ja jaanipäeva isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Emadepäeva veedab

laps alati emaga ja isadepäeva isaga. Suvepuhkusest veedab laps isaga 24., 26., 28., 33. ning

35. nädala, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Suvepuhkusest veedab laps emaga 23., 25., 27., 29. kuni

32. ja 34. nädala. Laps antakse üle esmaspäeval kell 10.00 selle vanema kodu juures, kus laps

parajasti viibib. Lapse haigestumise korral jäävad isa ja lapse kohtumised ära. Lapse haigestumisel

isa juures teavitab isa sellest kohe lapse ema ja toimetab lapse esimesel võimalusel koju. Lapse

haigestumisel ema juures pöördub ema lapsega arsti poole ja pärast lapse tervenemist esitab isale

arstitõendi. Kummalgi vanemal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel

(sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad teise

vanemaga veedetavale nädalavahetusele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva

nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides

selles enne e-kirja teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast

suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu. Vanemad on kohustatud

arvestama lapse eakohase päevakavaga. Kumbki vanem tagab, et lapse tema juures olles on lapsele

tagatud eakohane ja tervislik toit. Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on

keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapses eemalviibiva vanema suhtes

pahameelt, hirmu või vastumeelsust tekitada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid

vanemate vahel. Kumbki vanem tagab ja juhib lapse tähelepanu sellele, et lapsel on võimalus

helistada igal õhtul kell 20.00–20.30 teisele vanemale, kui ta viibib vanemast eemal. Kui vanem ei

saa telefonile vastata ja tema telefonist nähtub lapse vastamata kõne, on vanemal õigus helistada

tagasi. Neil päevadel, kui laps viibib vanemast eemal, on kummalgi vanemal õigus rääkida lapsega

telefoni teel hommikuti kell 8.30–9.00. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab, et lapse telefon oleks

sisse lülitatud ja sellele saaks helistada.

Määruse põhjenduste kohaselt elab laps ema juures ja seni kehtinud suhtlemise kord enam ei kehti.

Kohus on vanemad korduvalt ära kuulanud ja püüdnud vanemaid kokkuleppele suunata, kuid

erimeelsuste tõttu ei ole vanemad kokkulepet saavutanud. Seetõttu on põhjendatud määrata

perekonnaseaduse (PKS) § 143 alusel isa ja lapse suhtlemise kord kohtumäärusega. Määratud

suhtluskord tagab isale ja lapsele piisava suhtlemisõiguse, arvestades lapse vanust, väikelapse huve

ning vajadust säilitada lapse isiklikud suhted lahuselava vanemaga. Suhtlemist reguleerides on

arvestatud isa mõistlikke seisukohti ja töö eripära, et võimaldada isal lapsega suhelda ja tegelda isale

sobival ajal. Kuna väikelapse kasvades on lapse sotsiaalse arengu seisukohalt üha olulisem ka

eakaaslastega koos veedetud aeg ja ühistegevused, ei ole põhjendatud isa soov lapse päeva üle

planeerida, sh ei ole lapse huvides lapse pidev liikumises hoidmine.

Kuna vanemad vaidlevad muu hulgas selle üle, kas lapse lasteaias käimine on vajalik ja lapse

huvides, tuleb PKS § 119 alusel lahendada ka selles küsimuses emale ainuotsustusõiguse andmise

taotlus. Harju Maakohus rahuldas 20. juuni 2013. a määrusega esialgse õiguskaitse korras ema

avalduse lapse lasteaeda mineku ja lasteaia valiku üle otsustusõiguse saamiseks ning alates

30. augustist 2013 käib laps lasteaias. Kuigi Eesti Vabariigis ei ole laps kohustatud käima koolieelses

lasteasutuses, tingib sellise vajaduse lapsevanema tööleasumine hiljemalt lapse kolmeaastaseks

saamisel. Lasteaia esitatud seisukohtadest nähtub, et laps on lasteaiaga kohanenud, eakohaselt

arenenud ja sotsiaalselt tubli ning talle meeldib lasteaias käia. Lasteaias käimine ei ole vastuolus

lapse huvidega. Kuna vanemad ei ole lapse lasteaias käimise osas ühel meelel, on põhjendatud anda

selles küsimuses ainuotsustusõigus lapse emale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel tuleb

isale kohaldada kolmeks aastaks lähenemiskeeldu ema elukohale, et tagada ema eraelu puutumatus ja

rahu. Tegemist on preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga, mille eesmärk on tagada, et isik, kelle

suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse, ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku

isikuõigusi. Tunnistajate ütlustega on isa õigusvastane tegevus, s.o ema eraelu puutumatuse ja rahu

rikkumine piisavalt tõendatud. Õigusvastane tegevus on toimunud pika aja jooksul ja süstemaatiliselt.

Isa on rikkumist tunnistanud. Ema kodule lähenemise keelamine on piiranguna proportsionaalne ega

riku vähimalgi määral isa õigusi.

6. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

7. Ema, lapsele määratud esindaja ja linnaosa valitsused vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid

jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. aprilli 2014. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata, kordamata maakohtu põhjendusi. Apellatsiooniastme menetluskulud

jättis ringkonnakohus isa kanda.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt tegi maakohus määruse kooskõlas TsMS § 563 lg-ga 7 ja

kohaldas asja lahendades õigesti PKS § 119, § 123 lg-t 1 ja § 143 lg-t 1 ning VÕS § 1055 lg-t 1.

Maakohus lähtus määrust tehes õigesti eelkõige lapse huvidest ning põhjendas piisavalt oma

otsustust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Isa esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtud arvestanud isa ja lapse suhtlemist reguleerides isa

ja lapse huve, sh isa tööst tulenevat elukorraldust ja vabasid hommikupoolikuid ning lapse vanusest

tingitud võimalust viibida isa töövabal ajal koos isaga (puudub koolikohustus jms). Kohtud ei

põhjendanud, miks on lapse huvides muuta senist korda, vähendada isa ja lapse koosolemise aega

ning anda laps isa hoole alt kolmandate isikute hoole alla. Väikelapse huvides ei ole viibida

hommikust õhtuni lasteaias selle asemel, et olla koos oma isaga. Samuti ei ole lapse huvides viibida

kolmandate isikute hoole all ajal, mil ema peab tööülesandeid täitma või viibib töölähetuses ja isa

saaks viibida lapsega koos. Vanemat tuleks teistele isikutele eelistada.

Kohtud ei arvestanud ka isa soovi viibida lapsega rohkem aega koos koolivaheaegadel, mil isal on

võimalik koos lapsega olla, et laps saaks lasteaiast puhkust. Määratud kord ei taga piisavalt isa ja

lapse suhtlemist, et säilitada tihe emotsionaalne side ja võimaldada isal lapse kasvatamisel osaleda.

Kohtu määratud helistamisajad ei vasta vanemate ja lapse huvidele ja on ebamõistlikult piiravad.

Määruses märgitud hommikune aeg on tööpäevadel tavapäraselt üks kiiremaid aegu, mil tehakse

ettevalmistusi lasteaeda minekuks või minnakse sinna, ning nädalavahetustel võib laps sel ajal veel

magada.

Kohtud on põhjendamatult eelistanud lapse ema, kui on määranud last viima ja tooma üksnes isa.

Määratud suhtlemise kord ei ole selge, sest ei täpsusta tähtpäevade ja pühade ajal lapse üleandmise

kellaaega ega kohta. Samuti on täpselt reguleerimata, millise nädalapäeva õhtul võib isa lapsega koos

olla. Arvestades vanemate erimeelsusi, on põhjendatud määrata täpne suhtlemise kord.

Kohtud ei ole põhjendanud, kuidas on määratud suhtlemise kord lapse huvides ning miks ei tule isa

ettepanekuid arvestada.

Kohtud kohaldasid alusetult lähenemiskeeldu ega ole põhjendanud, milles seisneb ema

isikupuutumatuse ja rahu rikkumine ning miks on vaja kohaldada isale lähenemiskeeldu. Isa viibis

ema elukoha juures üksnes seetõttu, et ema ei täitnud suhtlemiskorda ega võtnud isa kõnesid vastu.

Lähenemiskeeld ei ole selge, sest sellest ei nähtu, kas keelatud on läheneda üksnes ema kodule või ka

emale endale. Keeld läheneda nii ema kodule kui ka temale endale riivaks põhjendamatult isa õigust

era- ja perekonnaelule, sest see välistab viibida üritustel (sh lasteaaias ja muudel last puudutavatel

üritustel), kus lapse ema viibib. Lähenemiskeeld ei ole proportsionaalne, sest riivab isa õigusi rohkem

kui ema õiguste kaitseks vajalik, sh piirab see ülemäära isa liikumisvabadust. Kohus ei ole

põhjendanud, miks tuleb piirata isa liikumisvabadust nii suures ulatuses, takistades isal liigelda

tavapärastel marsruutidel. Kohtud ei ole kaalunud piirangu mõju isa õigustele ja elukorraldusele.

Mh ei saa isa enam viibida lapse lasteaias ega liikuda tavapäraselt koduteel. Samal ajal peab isa

määruse järgi lapse lasteaeda viima ja sealt tooma.

10. Lapsele määratud esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kohtud määrasid isa ja lapse suhtlemise korra kooskõlas lapse huvidega, arvestades lapse vanust,

võimekust ja vajadusi. Vajadus tagada väikelapsele päevakava ja koolieelne õppetöö kaaluvad üles

isa huvi suhelda lapsega talle sobival ajal, kohas ja viisil. Arvestades isa käitumist, on temale

kohaldatud lähenemiskeeld (keeld läheneda lapse ema elukohale lähemale kui aiaväravani)

põhjendatud ega ole ülemäära koormav.

11. Linnaosa valitsused jäid menetluses varem esitatud seisukohtade juurde, kuid märkisid, et kohtud

ei ole piisavalt vanemaid lepitanud ega mõjutanud vanemaid lahendama lapse elukorraldust

puudutavaid erimeelsusi kokkuleppel ja lapse eakohaseid vajadusi arvestavalt. Lapse ja vanema

suhtlemine telefoni teel on reguleeritud ebamõistlikult ja last koormavalt. Isa ja lapse suhtlemine

peab olema reguleeritud eelkõige lapse eakohaseid vajadusi ja alles seejärel vanemate töö iseloomu

arvestades.

12. Ema vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kohtud määrasid õigesti isa ja lapse suhtlemise korra, seades esiplaanile lapse huvid. Kuna lapsele on

oluline igapäevane rutiin, sh lasteaias käimine, ei tule isa ja lapse suhtlemist reguleerides lähtuda isa

soovidest ja mugavusest.

Kohtud kohaldasid õigesti lähenemiskeeldu. Hoolimata asjaolust, et vanematel on ühine laps, ei pea

ema taluma seda, et isa jälgib ema tema elukohas. Abinõu on selge ja proportsionaalne ega piira isa

liikumisvabadust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel osaliselt rahuldada,

ringkonnakohtu määrus suhtluskorra ja lähenemiskeelu kohaldamise osas tühistada ja asi saata

tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

14. Kuigi puudutatud isik (isa) palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse tervikuna,

sisaldab määruskaebus põhjendusi üksnes osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse

muutmata isa ja lapse suhtlemiskorra ning isale kohaldatud lähenemiskeelu osas. Kolleegium

kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras üksnes osas,

mille peale on kaevatud. TsMS § 697 kohaselt võib määruskaebus tugineda üksnes asjaolule, et

ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi või rikkunud

määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Et

määruskaebus emale lapse lasteaeda mineku ning lasteaia valiku üle ainuotsustusõiguse andmise

kohta selliseid väiteid ei sisalda, siis ei käsitle kolleegium neid asjaolusid ja selles osas jääb

ringkonnakohtu määrus muutmata ning jõustub.

15. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et praeguses asjas on tegemist

suhtlemise korra rikkumise tõttu alustatud lepitusmenetlusega TsMS § 563 mõttes.

Asja materjalidest küll nähtub, et ema esitas 6. juunil 2013 maakohtule avalduse lepitusmenetluse

alustamiseks TsMS § 563 järgi, kuid ta muutis menetluse käigus oma nõuet, kuna isa ja lapse

suhtlemise kord, mille muutmiseks ta kohtu poole pöördus, lõppes. Seega esitas ema isa ja lapse

suhtlemise korraldamiseks ja lasteaeda puudutavates küsimustes ainuotsustusõiguse saamiseks

TsMS § 550 lg 1 p 2 tähenduses uue avalduse ning taotles isale lähenemiskeelu kohaldamist

TsMS § 475 lg 1 p 7 mõttes. Need nõuded on maakohus ka lahendanud. Seetõttu ei olnud

ringkonnakohtul alust käsitleda maakohtu määrust TsMS § 563 lg 7 alusel tehtud lepitusmenetluse

ebaõnnestumise korral tehtava määrusena. Samas on kohtud asja lahendades õigesti juhindunud

PKS §-st 119, § 123 lg-st 1 ja § 143 lg-st 1 ning VÕS § 1055 lg-st 1.

16. Isa ja lapse suhtlemise korda määrates lähtusid kohtud õigesti PKS §-st 143 ja § 123 lg-st 1, kuid

kolleegiumi arvates ei nähtu kohtute põhjendustest, kas ja mil määral on maakohus lapse ja isa

suhtlemise korda määrates arvestanud isa väidete ja ettepanekutega.

Maakohus märkis küll määruse põhjendustes, et määratud suhtluskord arvestab isa mõistlikke

seisukohti, mis lähtuvad kolmeaastase lapse huvidest, samuti isa töö eripära ning võimaldab isal

lapsega suhelda isale sobivamal ajal, kuid ei toonud välja, milliseid isa ettepanekuid ei tule arvestada

ja miks. Sellest tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik jälgida, kuidas jõudis maakohus

arusaamisele, et PKS § 123 lg 1 mõttes on lapse huvides kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huve arvestades just selline suhtlemise kord.

Kuna ka ringkonnakohus ei ole põhjendanud määratud suhtlemise korra vastavust lapse huvidele ega

vastanud isa määruskaebuse väidetele, mis puudutavad isa ja lapse suhtlemist, tuleb ringkonnakohtul

asja uuesti läbi vaadates kaaluda, kas isa vastuväited määratud suhtlemise korrale annavad alust isa ja

lapse suhtlemise korda muuta, ning põhjendada oma seisukohta. Arvestades lapse vanust ning isa

soovi ja võimalust viibida lapsega koos ajal, mil laps ei saa ema töökohustuste tõttu viibida koos

emaga ja on kolmandate isikute hoole all, võib kolleegiumi arvates olla põhjendatud lubada isal

viibida lapsega sel ajal rohkem aega koos. Muu hulgas tuleb ringkonnakohtul kaaluda, kas telefoni

teel kummagi vanemaga suhtlemine ja selleks ettenähtud ajad on lapse huvides või lähtub telefoni

teel suhtlemise reguleerimine vanemate põhjendamatust kontrollivajadusest ja koormab last liigselt.

Õige on määruskaebuse väide, et määratud suhtlemise kord ei ole selge ja täidetav osas, milles

maakohus määras küll tähtpäevade ja pühade ajal suhtlemise korra, kuid ei ole määranud lapse

üleandmise aega ega kohta. Samuti ei ole maakohus selgelt reguleerinud, millise nädalapäeva õhtul

võib isa lapsega koos aega veeta. Sellisena ei ole kohtumäärus täidetav. Kolleegium jääb varem

väljendatud seisukoha juurde, et vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid

erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg,

sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21).

Linnaosa valitsused juhtisid tähelepanu sellele, et kohtud ei ole vanemaid piisavalt lepitanud ega

mõjutanud neid lahendama lapse elukorraldust puudutavaid küsimusi lapse heaolu silmas pidades

kokkuleppel. Last puudutavas menetluses peab kohus TsMS § 561 lg 1 järgi nii vara kui võimalik ja

igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Selleks peab kohus

asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada

perenõustaja abi. Kohus võib last puudutava menetluse TsMS § 561 lg 2 järgi ka peatada, kui sellega

ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast

kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks

asjaosaliste kokkuleppel. Ka TsMS § 4 lg 4 järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast

sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, sh võib

kohus vajadusel kohustada vanemaid osalema kohtuvälises lepitusmenetluses ja seda eelkõige juhul,

kui vanemad vaidlevad hooldusõiguse muudatuste või lapsega suhtlemise korraldamise üle

TsMS § 550 lg 1 p 2 mõttes (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p-

d 30–31). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul mh vanemaid lepitada ja veenda neid lapse huvides

koostööle ning lapsega suhtlemist kokkuleppel reguleerima.

17. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et tema suhtes lähenemiskeelu

kohaldamist ei ole kohtud piisavalt põhjendanud.

Kolleegiumi arvates juhindus maakohus lähenemiskeelu kohaldamise taotlust lahendades õigesti

VÕS §-st 1055, kuid ei maa- ega ringkonnakohus ole tuvastanud faktilisi asjaolusid, millest nähtuks

avaldaja rahu ja eraelu puutumatuse rikkumine. Riigikohus on 14. oktoobril 2014 tsiviilasjas nr 3-2-

1-84-14 tehtud otsuse punktis 20 juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata poolte väiteid, vastuväiteid

ja tõendeid, samuti sellele, et TsMS § 442 lg 8 kolmandas lauses sätestatud tõendite analüüsimise

nõude täitmiseks ei piisa üldsõnalisest nentimisest, et mingi asjaolu on tõendatud, vaid otsuses tuleb

võtta seisukoht selle kohta, kas ja missugust asjas tähtsat asjaolu üks või teine tõend tõendab.

Maakohtu lahend tõendite analüüsi ei sisalda. Tulenevalt TsMS § 667 lg 1 esimese lause ja § 654 lg-

te 4 ja 5 koosmõjust tuleb ringkonnakohtul lahendi põhjendavas osas muu hulgas märkida tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohtul

tuleb võtta põhjendatud seisukoht kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletada

lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus jättis

maakohtu lahendi TsMS § 654 lg-le 6 tuginedes muutmata, ilma et oleks maakohtu põhjendusi

täiendanud. Seega ei vasta ringkonnakohtu lahend avaldaja rahu ja eraelu puutumatuse rikkumise

tuvastamise osas eespoolmärgitud nõuetele.

Samuti on kohtud jätnud hindamata, kas avaldaja taotletud lähenemise keeld on sellega taotletava

eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et

lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld

ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks

tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut

ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida

mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt

kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt

lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka

lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma

proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10,

p-d 7.2–7.3).

Kui ringkonnakohus peab asja uuesti läbi vaadates lähenemiskeelu kohaldamist vajalikuks, tuleb

ringkonnakohtul muu hulgas selgitada, kas isale seatud keeld läheneda ema elukohaks olevale

elamule lähemale kui 300 meetrit vastab ülal märgitule või piisab ema isikuõiguste rikkumise

vältimiseks väiksema ruumilise ulatusega piirangust, sh keelust viibida ema elukohaks oleva

kinnisasja territooriumil, mida on menetluses ka arutatud ja millisena on ka lapsele määratud esindaja

lähenemiskeeldu mõistnud.

18. Et kohtud ei ole puudutatud isikul keelanud läheneda avaldajale, vaid on piiranud tema

liikumisvabadust, keelates puudutatud isikul läheneda avaldaja elukohale, siis võib asjas olla tegu

hoopis liikumispiirangu kohaldamisega. Sellise piirangu eripäraks on tõik, et isikul keelatakse

kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib.

Ka sellist abinõu saab VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel kohaldada ja selle kohaldamisel tuleb

arvestada lähenemiskeelu kohaldamise eeldusi (vt p 17). Kohus peab oma lahendis selgelt

määratlema, milles isikule VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel seatav piirang seisneb, sealhulgas,

millised on piirangu ruumilised ja ajalised piirid ning milline on selle seos kaitstava isikuga.

19. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja määruskaebuselt tasutud

kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse

kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest

see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas tasus kautsjoni määruskaebuse esitaja, kes palus

määruskaebuses selle endale tagastada.

Kuna ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistatakse ja asi saadetakse tühistatud osas samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause

järgi ringkonnakohtu otsustada.

Villu Kõve, Malle Seppik, Tambet Tampuu