3-2-1-92-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-92-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. november 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Aleksandr Kozintsevi (Kozintsev) hagi Eesti Vabariigi

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

vastu

sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 035/2012/3233

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-18382

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti

Vabariigi

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aleksandr Kozintsev, esindaja vandeadvokaat Veli

Kraavi

Kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja

vandeadvokaat Tanel Pürn

Asja läbivaatamise kuupäev

6. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-18382. Jätta

jõusse Harju Maakohtu 9. oktoobri 2013. a otsus samas tsiviilasjas, arvestades Riigikohtu

otsuse põhjendusi.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Aleksandr Kozintsevi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Kozintsev (hageja) esitas 24. aprillil 2013 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu, kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas

nr 035/2012/3233 lubamatuks.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 19. detsembril 2012 kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse

alustamiseks. Täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14. jaanuari 2005. a

korraldus nr 13-2-1/1081 maksuvõla tasumiseks (korraldus), mis on tehtud rahvusvahelise ametiabi

korras. 28. oktoobril 2009 kuulutati välja hageja pankrot. Kostja esitas korraldusest tuleneva nõude

hageja pankrotimenetluses ainsa võlausaldajana. Sama nõude tunnustamise üle vaieldi

kohtumenetluses ja see jäi tsiviilasjas nr 2-10-18218 tehtud kohtuotsusega tunnustamata. Kohus jättis

nõude tunnustamise hagi rahuldamata, kuna hageja esitas hagiavalduse hilinenult. Tegemist on

menetlustähtajaga, mida oleks saanud mõjuval põhjusel ennistada, kuid kostja ei taotlenud tähtaja

ennistamist. Kohtuotsus, millega nõue jäi tunnustamata, on jõustunud. Harju Maakohus lõpetas

9. mai 2012. a määrusega hageja pankrotimenetluse pankroti aluse äralangemise tõttu. Eeltoodust

tulenevalt on kostja nõue lõppenud.

Kuna kostja on nõude kaotanud, siis ei ole alust täitemenetlust korraldada ning tegu on lubamatu

kordustäitmisega. Hageja on taotlenud kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist, kuid kohtutäitur ei ole

menetlust lõpetanud.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Kostja väitel kaotab võlausaldaja pankrotimenetluses õiguse jaotisele, kui võlausaldaja nõue jääb

pankrotimenetluses tunnustamata. Nõude tunnustamata jäämise õiguslikuks tagajärjeks ei ole nõude

lõppemine. PankrS § 167 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tunnustamata jäänud nõude esitada

pärast pankrotimenetluse lõppemist üldises korras. Hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust

eeldades ei ole alust hagi rahuldada.

Vaidlusaluses täiteasjas sundtäidetakse rahvusvahelise ametiabi korras sundtäitmiseks esitatud

maksunõuet. Täitedokumendis dokumenteeritud nõuet on kohus kontrollinud, sest hageja esitas

2. mail 2008 halduskohtule korralduse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid tema kaebus jäeti

rahuldamata ja lahend on jõustunud. Hageja ei tugine asjaolule, et korralduses märgitud nõue ei ole

tekkinud, ega sellele, et ta on nõude täitnud või et nõude sundtäitmine oleks aegunud. Hageja tugineb

nõude lõppemisele, kuna nõuet ei tunnustatud pankrotimenetluses. Nõude täidetavust ei kõrvalda aga

see, et nõuet pankrotimenetluses ei tunnustatud.

3. Harju Maakohus jättis 9. oktoobri 2013. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tugineb hageja nõude lõppemisele. Hageja suhtes toimub

täitemenetlus, milles on täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14. jaanuari

2005. a korraldus nr 13-2-1/1081. Korralduses märgitu järgi on see tehtud rahvusvahelise ametiabi

korras hagejale kui Austria maksukohustuslasele maksuvõla tasumiseks, juhindudes Euroopa

Nõukogu direktiivist 76/308/EMÜ ning maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 46, § 51 lg-st 1, §-

st 128, § 129 lg-st 1 ja §-st 134. Hagejal on tolli- ja käibemaksuvõlg, kokku 27 498 eurot 24 senti.

Nõude tunnustamise üle vaieldi tsiviilasjas nr 2-10-18218 ja hagi jäi rahuldamata, kuna see esitati

kohtule hilinemisega (hagi esitamise viimane päev oli 19. aprill 2010, hagi esitati 20. aprillil 2010).

See on õigustlõpetav tähtaeg, millel on tähendus vaid nõude tunnustamise menetluses. Nõude

tunnustamise hagi esitamiseks ettenähtud tähtajal ei ole mõju täitedokumendi kohtutäiturile

sundtäitmiseks esitamisele.

Tegemist ei ole lubamatu kordustäitmisega. Kohus ei ole hageja pankrotti välja kuulutanud, hageja

vastu algatatud pankrotimenetlus lõpetati pankroti aluse äralangemise tõttu. PankrS § 167 lg 1 järgi

võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada üldises korras nõuded, mis jäid

pankrotimenetluses esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele

võlgnik vastu vaidles.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Alternatiivselt palus hageja esitada Riigikohtule taotluse PankrS § 167 lg 1 põhiseaduse vastaseks

tunnistamiseks osas, mis võimaldab võlausaldajale esitada võlgniku vastu pärast pankrotimenetluse

lõppemist pankrotimenetluses tunnustamata jäänud nõudeid. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. aprilli 2014. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud jättis ringkonnakohus

kostja kanda. Samuti jättis ringkonnakohus kostja kanda riigilõivu 350 eurot, mille tasumisest hageja

oli menetlusabi korras vabastatud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus vääralt PankrS § 167 lg-t 1.

Viidatud normi kohaldamise eelduseks on võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

lõppemine ning selles ei tehta vahet, millisel alusel pankrotimenetlus on lõppenud. Pooled ei vaidle

selle üle, et hageja pankrot kuulutati välja kostja nõude alusel ja pankrotimenetlus lõpetati

PankrS § 159 alusel seetõttu, et kostja kui ainukese võlausaldaja nõue jäi tunnustamata ning pankroti

alus langes ära.

PankrS § 167 lg-s 1 nimetatud nõue, mis küll esitati, kuid mis jäi rahuldamata, saab olla vaid

tunnustatud nõue. Nõude tunnustamise käigus tekib pankrotimenetluses täitedokument (määrus,

milles on kirjas tunnustatud nõuded). Täitedokumendi saamiseks peab nii tunnustamata nõuet kui ka

nõuet, millele võlgnik vastu vaidleb, tunnustama hagimenetluses. Kohus kas rahuldab nõude

tunnustamise hagi või jätab selle rahuldamata. PankrS § 167 lg 1 peab esitatud, kuid rahuldamata

jäetud nõuete all silmas nõudeid, mida tunnustati või mille kohta esitatud nõude tunnustamise hagi

kohus rahuldas, kuid mis jäid rahuldamata, kuna pankrotivara ei olnud piisavalt. PankrS § 167 lg-s 1

nimetatud nõue ei ole nõue, mille tunnustamiseks esitatud hagi jääb kohtus rahuldamata.

Pankrotimenetlus on üks täitemenetluse eriliike. Kohtumenetluses tunnustamata jäänud nõude alusel

alustatud täitemenetlus oleks lubamatu kordustäitmine. Seega on hageja suhtes toimuv sundtäitmine

TMS § 221 lg 1 järgi lubamatu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse

või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt PankrS § 167 lg-t 1 ja

leidis ekslikult, et praegusel juhul on tegemist lubamatu kordustäitmisega. Pankrotiseadusest

tulenevalt on nõude tunnustamata jätmise tagajärjeks see, et võlausaldaja ei saa oma nõuet

realiseerida pankrotimenetluses ja ta ei omanda pankrotimenetlusest pärinevat täitedokumenti. Kuid

pankrotiseadus ei näe ette, et tunnustamata jäänud nõue lõpeb.

Ringkonnakohtu tõlgendus PankrS § 167 lg 1 kohta paneks võlausaldajad ebavõrdsesse seisu. Ekslik

on seisukoht, et tunnustamata jäänud nõude esitamine sundtäitmisele on lubamatu kordustäitmine.

PankrS § 167 lg-s 1 peetakse pankrotimenetluses esitamata nõuete all silmas ka tunnustamata jäänud

nõudeid. Kostja nõue on kehtiv, seda pole täidetud ning seda ei saa ka täidetuks lugeda ning

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on põhjendamatu.

Nõudeid, mida pankrotimenetluses nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses sisuliselt läbi ei

vaadata, ei saa lugeda lõppenuks. Võlasuhte lõppemise alused sätestab VÕS § 186 ja selles ei ole

sätestatud nõude lõppemist selle tunnustamata jäämise tõttu. Nõue ei lõppenud ka kohtuotsusega

tunnustamise üle peetavas vaidluses, sest asja ei lahendatud sisuliselt. Kostja nõue ei oleks lõppenud

ka juhul, kui see oleks pankrotimenetluses tunnustamist vajanud.

7. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 alusel jõusse

maakohtu otsuse, st jätab hagi rahuldamata, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

• hageja vastu on 19. detsembri 2012. a avalduse alusel alustatud täitemenetlust, milles on

täitedokumendiks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14. jaanuari 2005. a korraldus;

• korraldus on tehtud rahvusvahelise ametiabi korras hagejale kui Austria maksukohustuslasele

maksuvõla tasumiseks;

• 28. oktoobril 2009 kuulutati välja hageja pankrot;

• kostja esitas vaidlusalusest korraldusest tuleneva nõude ainsa võlausaldajana hageja

pankrotimenetluses;

• sama nõude tunnustamise üle hageja pankrotimenetluses vaieldi tsiviilasjas nr 2-10-18218, kuid

hagi jäi rahuldamata, kuna kostja esitas hagi hilinemisega;

• 9. mai 2012. a määrusega lõpetas kohus hageja pankrotimenetluse pankroti aluse äralangemise

tõttu.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue on lõppenud, kuna see jäi hageja pankrotimenetluses

tunnustamata.

10. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna ta leiab, et kostja nõue tema

vastu lõppes, kui see jäi tema pankrotimenetluses tunnustamata, ja seega on praegune täitemenetlus

lubamatu kordustäitmine. TMS § 221 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt saab võlgnik muu kui kohtulahendi

sundtäitmise puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited

täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

11. TMS § 2 lg 1 p 12 järgi on täitedokumendiks ka maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja

muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta.

MKS § 51 lg 1 järgi võib maksuhaldur taotleda või osutada rahvusvahelist ametiabi. Praeguses asjas

on täitedokumendiks kostja korraldus, mis on tehtud rahvusvahelise ametiabi korras, st sellega

nõutakse sisse hageja kui Austria maksukohustuslase maksuvõlga. MKS § 134 lg 1 järgi võib

maksuhaldur seaduses sätestatud volitusi kasutada rahvusvahelise ametiabi osutamiseks, kui

välisriigi pädevad ametivõimud on pöördunud Eesti Vabariigi pädevate ametivõimude poole

taotlusega Eestis elava või asuva või Eestis vara omava maksukohustuslase maksukohustuse või

sellega seotud kõrvalkohustuste sundtäitmiseks. Sama paragrahvi teise lõike järgi toimub

sundtäitmine sel juhul välisriigi esitatud täitedokumendi alusel, millest peavad selguma nõude suurus

ja kehtivus.

Eeltoodud sätetest tulenevalt on ka maksuhalduri rahvusvahelise ametiabi korras tehtud haldusakt

täitedokument TMS § 2 lg 1 p 12 mõttes.

12. Pooled vaidlevad PankrS § 167 lg 1 esimese lause tõlgendamise üle. Viidatud säte reguleerib

nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppu ja selle kohaselt võivad võlausaldajad nõuded, mille

võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati,

kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras.

13. Kolleegium leiab, et nõude tunnustamata jäämine pankrotimenetluses ei kõrvalda täitedokumendi

õigusjõudu. Asjaolu, et nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata, saab tuua kaasa tagajärje vaid

pankrotimenetluses. Nimelt kaotab selline võlausaldaja võimaluse saada pankrotimenetlusest

iseseisev täitedokument.

PankrS § 168 järgi on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks ulatuses, milles

võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, kui

võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja nõuet tunnustanud. Sellisel

juhul saab võlausaldaja tunnustatud nõuete nimekirja alusel oma nõude täitemenetluses sundtäita

samamoodi nagu tavalise täitedokumendi olemasolul. Eelnev ei tähenda, et nõue, mille kohta oli

enne pankrotimenetlust olemas täitedokument, lõppeb, kui see jääb pankrotimenetluses

tunnustamata, ja et varasem täitedokument kaotab sellest tulenevalt õigusjõu.

Seega on õige kassatsioonkaebuse väide, et pankrotiseadusest tulenevalt on nõude tunnustamata

jäämise tagajärjeks, et võlausaldaja ei saa oma nõuet realiseerida pankrotimenetluses ja ta ei omanda

pankrotimenetlusest pärinevat täitedokumenti.

14. Eelnevast tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu järeldus, et hageja suhtes toimuv sundtäitmine on

TMS § 221 lg 1 järgi lubamatu, kuna kostja nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata. Maakohus

leidis õigesti, et PankrS § 167 lg 1 ei takista kostjal esitada hageja vastu korraldusest tulenevat nõuet.

Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus.

15. Hageja esitas apellatsioonkaebuses muu hulgas väite, et PankrS § 167 lg 1 on vastuolus

põhiseadusega osas, milles see võimaldab võlausaldajal esitada võlgniku vastu pärast

pankrotimenetluse lõppemist pankrotimenetluses tunnustamata jäänud nõudeid. Hageja ei ole

täpsustanud, millist tema õigust viidatud säte riivab. Kolleegium leiab, et hageja väited ja asjas

tuvastatud asjaolud ei tekita kahtlust PankrS § 167 lg 1 põhiseaduspärasuses. Pankrotimenetluse

eesmärgiks ei ole lõpetada kõiki võlgniku vastu eksisteerivaid nõudeid.

16. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi võib kostja nõuda Harju Maakohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul

alates käesoleva otsuse jõustumisest.

17. TsMS § 145 järgi on kostja kautsjoni tasumisest vabastatud.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu