3-1-1-59-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-59-14

Määruse kuupäev

4. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Saale Laos

Kohtuasi

Taotlus Sulev Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise kohta

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määrus kriminaalasjas

nr 1-14-2619

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sulev Anieri kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuröri abi Margit Luga, Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määrus Sulev Anieri katseajaga tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta ja saata kohtuasi uueks arutamiseks

Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Itaalia Vabariigi Milano Apellatsioonikohtu 9. veebruari 2009. a otsusega tunnistati Sulev Anier

süüdi relvastatud röövide ettevalmistamises ja toimepanemises. Nende kuritegude eest karistati teda

13 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus 21. jaanuaril 2011. Kinnipeetava

karistusaeg algas 20. veebruaril 2007 ja seda on korduvalt vähendatud tema hea käitumise tõttu.

2012. aasta aprillis esitas S. Anier Justiitsministeeriumile taotluse enda ületoomiseks Eesti Vabariiki

karistuse kandmise jätkamiseks. Eestisse karistust kandma saabus S. Anier 6. veebruaril 2014.

2. S. Anieri kuriteod, mille toimepanemises ta Milano Apellatsioonikohtu 9. veebruari 2009. a

otsusega süüdi tunnistati, on kvalifitseeritavad karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4, 6, 7 ja 8

järgi ning karistatavad tähtajalise vangistusega kolmest kuni viieteistkümne aastani.

3. 19. märtsil 2014 esitas Tartu Vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 alusel Tartu Maakohtule

seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega S. Anieri isikliku toimiku. Tartu

Vangla ja ka Tallinna Vangla, kus S. Anier oli samuti karistust kandnud, toetasid kinnipeetava

tingimisi ennetähtaegset vabastamist, prokurör vaidles sellele aga vastu.

4. Tartu Maakohtu 15. aprilli 2014. a määrusega jäeti S. Anier temale Milano Apellatsioonikohtu

9. veebruari 2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

4.1. S. Anier on temale mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ja tal on

jäänud vangistuses viibida üle kahe kuu. Seega on täidetud KarS § 76 lg-tes 2 ja 21 sätestatud esimese

astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise eeldused.

4.2. Vaatamata paljudele positiivsetele asjaoludele, nagu ülikooli lõpetamine vanglakaristuse

kandmise ajal, töötamine avavanglas viibimise ajal, lähedaste toetus ja elu- ning töökoha olemasolu

pärast vabanemist ja asjaolu, et S. Anier on vangistuses viibitud aja jooksul muutnud oma käitumist

ja mõtlemist, on tema katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ennatlik, sest see

ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Seejuures lähtus kohus

toimepandud kuritegude asjaoludest, nagu tegude toimepanemine suure liikmeskonnaga kuritegeliku

ühenduse poolt, röövimiste käigus varalise kahju tekitamine nii füüsilistele kui ka juriidilistele

isikutele, kuritegude objektide hinnalisus ja kuritegude toimepanemise laiahaardelisus. Samuti

arvestas maakohus, et S. Anieril on vangistusest veel ära kandmata kaks aastat ja ta saabus Eestisse

karistust kandma alles 6. veebruaril 2014.

5. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse S. Anieri kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar

ja S. Anier.

5.1. Kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist, märkides, et kohtu põhjendused ei ole veenvad.

Argument, et S. Anieril on kanda veel kaks aastat vangistust, ei tee olematuks asjaolu, et suurem osa

karistusest on kantud. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid karistusi, kolm viimast aastat on S. Anier

kandnud karistust avavanglas, omandanud seejuures kõrghariduse ja käinud iga päev tööl.

Vangistusest tingimisi vabastamist ei tingi ka asjaolu, et S. Anier toodi Eestisse karistust kandma ajal,

mil ta oli ära kandnud u 80% talle mõistetud karistusest. Ka ei ole kuriteo asjaolud sellised, mis

tingiksid kogu karistuse ärakandmist. Kõik tema kuriteo kaasosalised on Eestis juba karistuse

kandmisest tingimisi vabastatud.

5.2. S. Anier leidis, et ta on karistusest ära kandnud enam, kui maakohus märkis. Itaaliast saadetud

dokumentidest nähtub, et ta on karistuse kandmise ajal end hästi üleval pidanud ega ole toime pannud

rikkumisi, mistõttu tema karistust on Itaalias 14 korral, s.o kokku 585 päeva võrra, vähendatud.

Samuti on kolm aastat ja kolm kuud töölkäimist Milano Ülikoolis toetanud tema resotsialiseerumist.

Tal on vabanedes olemas töökoht ja perekonna toetus. Vanglasse jäädes resotsialiseerumisprotsess

peatuks. Kui teda ei vabastata, kaotab ta oma oskused ja litsentsi IT-valdkonnas, sest vangla on

ülerahvastatud ja tööd talle ei pakuta.

6. Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 15. aprilli 2014. a määrus

muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Asudes maakohtuga samadele seisukohtadele, märkis

ringkonnakohus lühidalt järgmist. Kuigi S. Anieri iseloomustatakse positiivselt ja tema vabastamise

kasuks räägivad vabanemisel garanteeritud töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik, ei ole võimalik

S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus leidis, et

maakohus on õigesti hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning arvestades S. Anieri

kandmata karistuse pikkust, kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest

vabastamine õigustatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määruse peale esitas määruskaebuse S. Anieri kaitsja

vandeadvokaat S. Sillar, kes taotleb Tartu Maakohtu 15. aprilli 2014. a määruse ja Tartu

Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määruse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks

Tartu Maakohtule. Määruskaebuse esitaja märgib, et 12. mail 2014, s.o enne ringkonnakohtu lahendit,

oli Justiitsministeeriumil teave, et S. Anieri vangistus ei lõppe 28. mail 2016, vaid 145 päeva varem

ehk 14. jaanuaril 2016. Justiitsministeerium ei saatnud seda teavet aga õigel ajal ringkonnakohtule.

Sellest tulenevalt leidsid maa- ja ringkonnakohus vääralt, et S. Anieril on karistust kanda veel kaks

aastat. Tegelikult on jäänud karistust kanda alla pooleteise aasta. Kui kohus oleks asja otsustamisel

teadnud, et karistuse lõpuni jääb oluliselt vähem aega, kui nähtus kohtutoimiku materjalidest, oleks

kohus ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendanud teisiti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et KarS § 76 lg-s 2 märgitud tähtaja

saabumine ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus

KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

18. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-11, p 9.1).

9. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku

ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

10. Praeguses asjas on maa- ja ringkonnakohus S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmisel lähtunud tema poolt toimepandud kuritegude asjaoludest,

ärakandmata karistuse pikkusest ja asjaolust, et S. Anier saabus Eestisse karistust kandma alles

6. veebruaril 2014. Puutuvalt nendesse argumentidesse märgib kolleegium järgmist.

10.1. S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel pidasid kohtud

väga oluliseks, et karistusaja lõpuni on jäänud pikk aeg - kaks aastat. Seejuures lähtusid kohtud

asjaolust, et S. Anieri karistusaeg lõppeb 28. mail 2016. Vastuseks S. Anieri väidetele karistusaja

varasema lõppemise kohta märkis ringkonnakohus, et ei saa selles osas seisukohta võtta, kuna

vastavate dokumentide väljanõudmisega Itaalia Vabariigist tegeleb Justiitsministeerium. S. Anieri

kaitsja lisas Riigikohtule esitatud määruskaebusele dokumendid, millest nähtub, et 12. mail 2014,

seega enne määruskaebuste lahendamist ringkonnakohtus, sai Justiitsministeerium Itaalia Vabariigi

Justiitsministeeriumilt andmed, et S. Anieri karistuse kandmise viimane päev ei ole 28. mai 2016,

vaid 14. jaanuar 2016. Seega oli S. Anieril ringkonnakohtu määruse tegemise ajal jäänud kanda

1 aasta ja 8 kuud vangistust. Eeltoodust tulenevalt lähtusid kohtud S. Anieri katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel ebaõigetest andmetest S. Anieri karistusaja pikkuse kohta.

Kolleegiumi hinnangul ei saa välistada, et õigetest andmetest lähtumise korral oleks ringkonnakohus

lahendanud S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse teisiti.

10.2. KarS § 76 lg 3 jätab kohtule katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel laiaulatusliku otsustusruumi. Ometi ei võimalda see eirata põhjendamiskohustusest

tulenevaid nõudeid kohtulahendite põhjenduste veenvusele ja ammendavusele. Praeguses asjas

leidsid kohtud muu hulgas, et S. Anieri vabastamine on ennatlik, vaatamata paljudele positiivsetele

asjaoludele, mis rääkisid tema vabastamise kasuks. Nii on kohtud toonud esile, et kinnipeetav lõpetas

Itaalias vanglakaristust kandes ülikooli ning omandas kõrghariduse programmeerija ja võrguarhitekti

erialal. Samuti töötas ta Milano Ülikoolis arvutiprofessorina ning avas Milanos arvutikooli. S. Anier

kandis Itaalia Vabariigis üle kolme aasta karistust avavanglas, mis annab omakorda tunnistust sellest,

et ta on distsiplineeritud ning suudab oma elu korraldada. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel

elukoht isa juures. Samuti on tal õde ja vend ning varasemast kooselust alaealine laps, mistõttu on

talle tagatud lähedaste toetus. Lisaks on tal kohe pärast vabanemist võimalik asuda tööle ning saada

kindlat sissetulekut. Kohtud nentisid, et S. Anieri väljavaated töö leidmisele on head, kuna

kinnipeetav on omandanud vajaliku eriala, ta on Itaalia vanglas olles saanud tarviliku töökogemuse

ning on motiveeritud õppima ja edasi arenema ka tulevikus. Ka tõdeti, et vabanemise korral on S.

Anier motiveeritud käituma õiguskuulekalt, kuivõrd ta on vangistuses viibitud aja jooksul muutnud

oma käitumist ja mõtlemist. Arvestades kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivate asjaolude rohkust,

ei ole kohtud kolleegiumi hinnangul piisavalt põhjendanud, miks need asjaolud kogumis ei saanud

vaatamata kuritegude toimepanemise asjaoludele siiski kaasa tuua kinnipeetava ennetähtaegset

vangistusest vabastamist.

11. Kolleegium tunnistab ebaõigetest andmetest lähtumise A. Anieri katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel, nagu ka põhjendamiskohustuse rikkumise

kriminaalmenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest nendega võis

kaasneda ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtulahend, ning tühistab ringkonnakohtu lahendi.

Kõnealuste rikkumiste kõrvaldamine on võimalik määruskaebuse uuel läbivaatamisel

ringkonnakohtus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-

1-1-14-14, p-d 694-708).

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määruse ning rahuldades

kaitsja määruskaebuse osaliselt, saadab asja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Kivi

Hannes Kiris

Saale Laos