3-2-1-94-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-94-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. november 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Rigual OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma

hagi Eesti Tarbijateühistute Keskühistu, HAAPSALU

TARBIJATE ÜHISTU, Lihula Tarbijate Ühistu ja

JuurviljaAed Inc OÜ vastu võla saamiseks ja alternatiivselt

tagasivõitmise korras rahaliste kohtustuste täitmise

kehtetuks tunnistamiseks ja kostjatelt väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-13748

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rigual OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

79 773 eurot 33 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Rigual OÜ (pankrotis, registrikood 11472914)

pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup

Kostja Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (registrikood

10093971), esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostjad HAAPSALU TARBIJATE ÜHISTU (registrikood

10202590), Lihula Tarbijate Ühistu (registrikood 10048611),

JuurviljaAed Inc OÜ (registrikood 11675853)

Asja läbivaatamise kuupäev

6. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-13748 muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Rigual OÜ (pankrotis) kanda.

3. Arvata Rigual OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kassatsioonkaebuselt 14. mail

2014 tasutud kautsjon 797 eurot 73 senti riigituludesse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rigual OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma (hageja) esitas 25. märtsil 2013 Harju

Maakohtule hagiavalduse Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (kostja I), HAAPSALU TARBIJATE

ÜHISTU (kostja II), Lihula Tarbijate Ühistu (kostja III) ja JuurviljaAed Inc OÜ (kostja IV) vastu,

milles palus välja mõista:

• kostjalt I põhivõlgnevuse 50 744 eurot 76 senti ja viivise 4743 eurot 57 senti;

• kostjalt II põhivõlgnevuse 4778 eurot 9 senti ja viivise 448 eurot 48 senti;

• kostjalt III põhivõlgnevuse 13 521 eurot 91 senti ja viivise 1259 eurot 40 senti;

• kostjalt IV põhivõlgnevuse 16 691 eurot 43 senti ja viivise 1590 eurot 48 senti.

Viivisevõlgnevused on arvutatud hagiavalduse esitamise seisuga. Samuti palus hageja kostjatelt välja

mõista viivise põhivõlgnevustelt kuni põhivõlgnevuste tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses. Kuna kostja I täitis pärast hagi esitamist osaliselt hageja nõude ning tasus võlgnevuse katteks

8956 eurot 91 senti, palus hageja kostjalt I lõpliku nõudena välja mõista põhivõlgnevuse 47 087 eurot

59 senti ja viivise 10. juuni 2013 seisuga 278 eurot 68 senti.

Hageja palus 1. juuli 2013. a hagi täiendamise avalduses alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras

kehtetuks rahaliste kohustuste täitmine kostjale I 41 787 eurot 85 senti, kostjale II 4778 eurot 9 senti,

kostjale III 13 521 eurot 91 senti, kostjale IV 16 691 eurot 43 senti ja mõista eeltoodud summad

võlgniku kasuks välja.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulutati 14. märtsil 2012 välja OÜ Rigual (võlgnik) pankrot

(pankrotiavaldused esitati 4. jaanuaril ning 13. jaanuaril 2012) ning võlgniku pankrotihalduriks

nimetati Toomas Saarma. Hageja nõuded kostjate vastu tulenevad kaubatarnetest, mille kohta on

võlgnik esitanud kostjatele arved. Kostjad esitasid võlgnikule järgmised tasaarvestuse avaldused:

• 10. jaanuaril 2012 esitas kostja I tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt ta soovib AS-ilt Smarten

Logistics omandatud nõude võlgniku vastu (41 787 eurot 85 senti) tasaarvestada võlgniku nõudega

kostja I vastu. Lisaks teatas kostja I soovist tasaarvestada võlgniku nõude arvetega, mille kostja I on

võlgnikule väljastanud;

• 18. jaanuaril 2012 esitas kostja II võlgnikule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt ta soovib OÜ-

lt Scanfor Eesti omandatud nõude võlgniku vastu (4778 eurot 9 senti) tasaarvestada võlgniku nõudega

kostja II vastu;

• 18. jaanuaril 2012 esitas kostja III võlgnikule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt ta soovib OÜ-

lt Scanfor Eesti omandatud nõude võlgniku vastu (13 521 eurot 91 senti) tasaarvestada võlgniku

nõudega kostja III vastu;

• 18. mail 2012 esitas kostja IV võlgnikule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt ta soovib OÜ-lt Osa

ja Tervik omandatud nõude võlgniku vastu (17 904 eurot) tasaarvestada võlgniku nõudega kostja III

vastu 16 961 euro 43 sendi ulatuses.

Hageja leiab, et loovutamisega saadud nõuete tasaarvestamine ei olnud pankrotiseaduse (PankrS) § 99

lg 3 järgi lubatav. Kostja I osas selgitas hageja lisaks, et nõue kostja I vastu tuleneb 41 787 euro

85 sendi ulatuses AS-ilt Smarten Logistics loovutamise teel saadud nõuete tasaarvestamise kehtetusest

ning 8956 euro 91 sendi ulatuses kostja I tasumata arvetest. Tasaarvestuse nõude osas on tasaarvestuse

tegemine lubamatu kostja I 31. detsembril 2011 võlgnikule väljastatud AS-i Smarten Logistics arvete

nr 1001048070 ja 1001048071 (kogusummas 20 408 eurot 27 senti) (edaspidi Logisticsi arved) alusel,

kuna nende arvete tasumise tähtpäev ei olnud tasaarvestuse avalduse esitamise ajaks veel saabunud.

Alternatiivselt on hagejal kostjate vastu rahaliste kohustuste tagasivõitmise nõue. Hageja palub

tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine kostjatele I, II, III ja IV kolmandatelt isikutelt

omandatud nõude katteks vastavalt 41 787 eurot 85 senti, 4778 eurot 9 senti, 13 521 eurot 91 senti ja

16 691 eurot 43 senti ning mõista need summad võlgniku kasuks välja. Tagasivõitmise eeldused on

täidetud, kuna kohustused täideti kolme kuu jooksul enne võlgniku pankrotimenetluse algatamist

ebatavalise maksevahendiga (kostjad omandasid nõuded oluliselt alla nende nominaalväärtuse) ja

osaliselt enne täitmise tähtpäeva kostjaid teistele võlausaldajatele eelistades. Kohustused täideti

kostjatele pärast seda, kui võlgnik oli muutunud maksejõuetuks, ning kostjad olid sellest teadlikud.

Võlgniku majandustegevus peatus 9. jaanuaril 2012, majandustegevuse seiskumisest teavitas võlgnik

ka enda koostööpartnereid.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Kostja I nõustus hagiga 8956 euro 91 sendi suuruse võlgnevuse osas, mille tasus pärast hagi esitamist.

Ülejäänud osas kostja nõuet ei tunnistanud. Tasaarvestus toimus enne võlgniku pankrotimenetlust.

Tasaarvestatud Logisticsi arved (kokku 20 408 eurot 27 senti) olid tasaarvestuse tegemise hetkeks

sissenõutavaks muutunud. Arvetel oli maksetähtajaks 6. jaanuar 2012. Hageja tuginemine AS-

i Smarten Logistics ja võlgniku vahelise arveldamise väidetavale praktikale (vähemalt 30-päevased

maksetähtajad) ei ole kohane. Kostja I ei nõustunud ka hageja nõutava viivisemääraga. Hageja

alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata, sest võlausaldajate huvide kahjustamine ei ole põhjendatud ega

tõendatud. Kostjad II ja III palusid jätta hagi rahuldamata, sest tasaarvestused tehti enne võlgniku

pankrotimenetluse algust ja need olid lubatavad. Loovutamise lepingute sõlmimise ajal ei olnud

informatsiooni võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohta ning ei saanud eeldada, et võlgnik võib

pankrotti minna. Kostja IV vastuväidete kohaselt tegi ta tasaarvestuse avalduse suuliselt jaanuari lõpus

või veebruari alguses 2012 OÜ-ga Viljade Maailm toimunud läbirääkimiste käigus, kus üks asjaosalisi

oli tolleaegne võlgniku prokurist, kes seega teadis või pidi teadma kostja IV tasaarvestuse avaldusest.

3. Harju Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2013. a otsusega hageja nõuded alltoodud viisil:

• Kohus rahuldas osaliselt hagi kostja I vastu ning mõistis viimaselt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 884 eurot 13 senti ja tasumata põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 16. maist 2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses. Nõue kostja I vastu 45 647 euro 29 sendi saamiseks jäeti rahuldamata.

• Kohus jättis rahuldamata hagi kostja II ja kostja III vastu võla nõudes.

• Kohus rahuldas hagi kostja IV vastu ning mõistis viimaselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

18 281 eurot 91 senti ja tasumata põhinõudelt (16 691 eurot 43 senti) viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem

kui põhinõude ulatuses.

• Kohus jättis hageja alternatiivselt esitatud nõude rahuldamata.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielda selle üle, et kostjate II, III ja IV ning kostja I nõue

41 787 euro 85 sendi ulatuses oli saadud loovutamise teel. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe mh

tasaarvestusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 99 lg 3 kohaldub tasaarvestusele, mis on tehtud pärast

pankroti väljakuulutamist, kuivõrd PankrS § 31 lg 5 teise lause kohaselt algab pankrotimenetlus

pankroti väljakuulutamisega. Kostjad I, II ja III esitasid kirjalikud tasaarvestuse avaldused enne

pankroti väljakuulutamist ja seega ei kohaldu nende tehtud tasaarvestustele PankrS § 99, vaid

võlaõigusseaduse tasaarvestust käsitlevad sätted. Kohus kontrollis, kas vaidlusaluste tasaarvestuste

materiaalsed eeldused (võlgnikul olid kostjatega vastastikused rahalised kohustused, nõuded olid

sissenõutavad ja täidetavad) ja formaalsed eeldused (võlgnikule olid esitanud tasaarvestuse avaldused

ning võlgnik oli need kätte saanud) on täidetud.

Hageja esitas esialgselt kostja I vastu nõude 50 744 eurot 76 senti, millest 41 787 eurot 85 senti oli

kostja I tasaarvestanud ja 8956 eurot 91 senti tulenes tasumata arvetest. Hageja nõue kostja I vastu

41 787 euro 85 sendi saamiseks jääb rahuldamata, sest kostja I osas on tasaarvestuse tegemise

materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud ning tasaarvestus on kehtiv. Logisticsi arvete puhul

vaieldi, kas nende tasumise tähtpäev saabus enne või pärast tasaarvestuse avalduse esitamist. Kohus

leidis, et vaidlusalustes arvetes on märgitud maksetähtajana 6. jaanuar 2012, seega oli kohustuse

täitmise tähtaeg määratud. Hageja väide AS-i Smarten Logistics ja võlgniku vahel väljakujunenud

praktika kohta (30-päevane maksetähtaeg) on paljasõnaline. Seetõttu muutusid neist arvetest tulenevad

nõuded sissenõutavaks enne seda, kui kostja I esitas tasaarvestuse avalduse. Asjas on tõendatud, et

kostja I tasus võlgnevuse 8956 eurot 91 senti pärast hagiavalduse esitamist, millest hageja arvestas

põhivõla katteks 3657 eurot 17 senti ja 5299 eurot 74 senti viivise katteks. Selline arvestus on lubatav

(VÕS § 88). Kohus tuvastas, millal muutus hageja nõutav viivis sissenõutavaks ning millises ulatuses

võib hageja viivist nõuda. Võlgniku ja kostja I sõlmitud kaupade müügilepingus sätestatud

viivisemäära tingimus on tühine (VÕS § 42), mistõttu tuleb kohaldada VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgset viivisemäära. Kostja I tasutud 8956 eurot 91 senti tuleb arvestada 884 euro 13 sendi osas

viivisenõude katteks ja ülejäänud osas põhivõlgnevuse katteks. Seega on tasumata põhivõlgnevuseks

884 eurot 13 senti. Kostja I taotlus viivist vähendada on põhjendamatu.

Kostjate II ja III osas on tasaarvestuse tegemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud ning

tasaarvestus on kehtiv. Seega tuleb hageja nõue kostjate II ja III vastu jätta rahuldamata.

Kostja IV ei ole tõendanud suulise tasaarvestuse avalduse tegemist enne võlgniku pankroti

väljakuulutamist. Kuna kostja IV esitas tasaarvestusavalduse pärast pankroti väljakuulutamist ning

nõue loovutati vähem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist, ei olnud kostja IV nõude

tasaarvestamine lubatav ning tegemist on tühise tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87

tähenduses. Kuna kostja IV ei esitanud tema vastu esitatud põhinõude ja viivise suuruse ja aluse kohta

vastuväiteid, tuli hagi tema vastu rahuldada.

Hageja palus esitatud alternatiivnõude lahendada üksnes juhul, kui esimesena esitatud nõuet ühe või

mitme kostja osas ei rahuldata. See nõue tuleb jätta rahuldamata (kohus ei käsitlenud seda nõuet

kostja IV vastu, sest tema vastu esitatud võla nõue rahuldati). Asjas on tuvastatud, et ajutine haldur

nimetati 30. jaanuaril 2012, tasaarvestusavaldused esitati 10. jaanuaril 2012 ja 18. jaanuaril 2012,

s.o vähem kui kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise üldiseks eelduseks

on see, et tegu on võlgniku tehingu või toiminguga. Kuivõrd tasaarvestused ei ole võlgniku tehingud

või toimingud ega isegi tehingud, mida ta oleks saanud mõjutada, on tagasivõitmise peamine eeldus

täitmata. Kuna tagasivõitmise üldine eeldus ei ole täidetud, ei ole vaja analüüsida ülejäänud väiteid

tagasivõimise aluste olemasolu või puudumise kohta.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada osas,

milles tema nõue jäeti rahuldamata, ja uue otsusega hagi rahuldada. Kostja IV palus

apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi tema vastu rahuldati, ja jätta uue

otsusega tema suhtes hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. aprilli 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles kohus

rahuldas hagi kostja I vastu 884 euro 13 sendi saamiseks. Ringkonnakohus vaatas otsuse läbi hageja

kaebuse alusel osas, milles tema hagi jäi rahuldamata, ja kostja IV kaebuse alusel osas, milles nõue

tema vastu rahuldati. Maakohtu järeldus hagi osalise rahuldamise kohta on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja ei pidanud vajalikuks neid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 kohaselt korrata.

Vastuseks hageja kaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab

pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega, mistõttu pankrotimenetlus ei saa alata pankrotiavalduse

esitamisega. Seadus eristab pankrotiavalduse menetlemist pankrotimenetlusest (nt PankrS § 2, § 29).

Hageja tuginemine oma nõudes PankrS § 99 lg-le 3, mille kohaselt võib loovutamisega saadud nõuet

pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest võlgnikule kirjalik

teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist, ei ole õige, sest

kostjad I, II ja III esitasid võlgnikule kirjalikud tasaarvestuse avaldused enne pankroti väljakuulutamist.

Asjas tuli kohaldada võlaõigusseaduses tasaarvetust käsitlevaid sätteid. Hageja väide, et kostjad on

vabanenud tasaarvestuse tulemusena võlgnevuse tasumisest, ei ole õige, sest tasaarvestus on

VÕS § 197 kohaselt kahepoolne rahalise kohustuse täitmine ja tasaarvestuse eeldus on tasaarvestuse

pooltel vastastikuste rahaliste kohustuste olemasolu, mida sai kattuvas ulatuses tasaarvestada.

Nõude kohta kostja I vastu leidis maakohus õigesti, et Logisticsi arved muutusid sissenõutavaks

6. jaanuaril 2012. See, et AS Smarten Logistics oli esitanud arveid erineva maksetähtajaga, näitab, et

poolte vahel puudus kokkulepe maksetähtaja osas ja selle aja määras AS Smarten Logistics. Arvete

hilisem tasumine ei kinnita vastavat maksepraktikat, nagu on õigesti tuvastanud maakohus.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks

võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab

võlausaldajate huve. Tasaarvestuse puhul ei olnud tegemist võlgniku tehingu ega toiminguga, mida

saaks tagasi võita. Tasaarvestus on tasaarvestusõigust omava poole kujundusõigus, milleks ei ole vaja

teise poole nõusolekut, ja teine pool ei saa selle olukorda mõjutada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi kostjate I, II ja III vastu

rahuldada täies ulatuses.

Kohtud tõlgendasid valesti ja kitsendavalt PankrS § 99 lg-t 3. Hageja arvates ei ole viidatud sätte

kohaselt lubatav tasaarvestada loovutamise teel saadud nõudeid pärast pankrotiavalduse esitamist,

kusjuures ühelgi juhul ei saa lubatavaks pidada tasaarvestuse tegemist vähem kui kolm kuud enne

pankroti väljakuulutamist. Hageja apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele jättis ringkonnakohus

menetlusõiguse norme rikkudes vastamata.

Hageja nõude kohta kostja I vastu leidsid kohtud valesti, et Logisticsi arved 20 408 eurot 27 senti olid

muutunud sissenõutavaks enne tasaarvestusavalduse esitamist. Kohtud ei ole põhjendud oma järeldust,

et arvete maksetähtajaks oli neis märgitud 6. jaanuar 2012. Hageja arvates saabus nende arvete

tasumise kuupäev 30. jaanuaril 2012, mistõttu ei olnud need sissenõutavaks muutunud ja ei olnud alust

teha selles osas tasaarvestust.

Kohtud kohaldasid hageja alternatiivnõude rahuldamata jätmisel valesti PankrS § 113 lg 1 p 2. Hageja

arvates on võlausaldaja tasaarvestuse avalduse esitamine vaadeldav võlgniku tehingu või toiminguna,

mis on viidatud sätte alusel tagasivõidetav. Oluline on üksnes muudatus võlgniku varalises sfääris ja

see, et kahjustatakse võlausaldajate huve.

7. Kostja I vaidles kassatsioonkaebusele vastu, leides, et ringkonnakohus kohaldas materiaalõigust

õigesti ega rikkunud menetlusõiguse norme. Kostjad II ja III vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu ja

palusid jätta selle rahuldamata. Kostja IV kassatsioonkaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et hageja kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata.

9. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjate vastu nõuded põhivõla ja viivise saamiseks tulenevalt

sellest, et hageja ei pidanud lubatavaks kostjate tehtud tasaarvestusavaldusi. Tasaarvestusavalduste

kohaselt soovisid kostjad loovutamise teel kolmandatelt isikutelt omandatud nõuded võlgniku vastu

tasaarvestada võlgniku nõuetega kostjate vastu. Alternatiivselt esitas hageja kostjate vastu

tagasivõitmise nõuded, paludes tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine kostjatele

kolmandatelt isikutelt omandatud nõude katteks ning nõuda need summad võlgniku kasuks välja.

Maakohus analüüsis tasaarvestuste tegemise materiaalsete ja formaalsete eelduste täitmist ja lahendas

hagi järgmiselt:

1) nõue kostja I vastu võla ja viivise nõudes rahuldati osaliselt ja mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja

põhivõlg 884 eurot 13 senti ja viivis (nõue kostja vastu 45 647 euro 29 sendi suuruse võla saamiseks jäi

rahuldamata); kostja I vastu esitatud alternatiivnõue 41 787 euro 85 sendi tagasivõitmiseks jäi

rahuldamata;

2) nõue kostja II vastu 4778 euro 9 sendi ja viivise saamiseks jäeti rahuldamata; kostja II vastu esitatud

alternatiivnõue nimetatud summa tagasivõitmiseks jäi rahuldamata:

3) nõue kostja III vastu 13 521 euro 91 sendi ja viivise saamiseks jäeti rahuldamata; kostja III vastu

esitatud alternatiivnõue nimetatud summa tagasivõitmiseks jäi rahuldamata;

4) nõue kostja IV vastu 16 691 euro 43 sendi ja viivise saamiseks rahuldati; kostja IV vastu esitatud

alternatiivnõue nimetatud summa tagasivõitmiseks jäi rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata.

10. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud TsMS § 456 lg 4 järgi osas, milles rahuldati hageja nõue

kostja IV vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Kaebuse kohaselt vaieldakse kassatsioonimenetluses

selle üle, kas kostjate I, II ja III tehtud tasaarvestused on kehtivad ning kas sellest tulenevalt on hagejal

nõue kostjate II ja III vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks ning kostja I vastu võlgnevuse ja viivise

saamiseks ka osas, milles kohtud jätsid kostja I vastu esitatud nõude rahuldamata. Juhul kui hageja

nimetatud nõuded jäävad rahuldamata, vaieldakse selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt I, II ja

III alternatiivnõudes märgitud summasid tagasivõitmise korras.

11. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et lahendades hageja nõuet võlgnevuse ja viivise

saamiseks, tõlgendasid kohtud valesti ja kitsendavalt PankrS § 99 lg-t 3. Viidatud sätte kohaselt võib

loovutamisega saadud nõuet pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõue on loovutatud ja

sellest võlgnikule kirjalikult teatatud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist.

Loovutamisega saadud nõuet ei saa tasaarvestada, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase

kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude

omandanud isik sellest loovutamise ajal teadis või pidi teadma.

Kassatsioonkaebuse kohaselt leiab hageja, et PankrS § 99 lg 3 tähenduses tuleb pankrotimenetlus

lugeda alanuks pankrotiavalduse esitamise hetkest, mitte pankroti väljakuulutamise hetkest. Selline

seisukoht ei ole pankrotiseadusega kooskõlas. Pankrotiseaduses on sätestatud õigusnormid eraldi

pankrotiavalduse menetlemisele (läbivaatamisele) ja pankrotimenetlusele ning neid menetlusi ei saa

samastada. Pankrotimenetluse algust sätestava PankrS § 31 lg 5 kolmanda lause järgi algab

pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega. Seega leidsid kohtud õigesti, et PankrS § 99 lg 3

kohaldub loovutamisega saadud nõuete tasaarvestusele, mis on tehtud pankrotimenetluses, s.o pärast

pankroti väljakuulutamist. PankrS § 99 lg-t 3 ei saa kohaldada aga väljaspool pankrotimenetlust,

s.o enne pankroti väljakuulutamist toimunud tasaarvestustele. Sellistele tasaarvestustele kohalduvad

võlaõigusseaduse sätted. Praeguses asjas tuvastatud asjaoludel esitasid kostjad I, II ja III

tasaarvestusavaldused enne võlgniku pankroti väljakuulutamist 14. märtsil 2012.

12. Vastuseks kostja I vastu esitatud nõudega seotud kassatsioonkaebuse väitele Logisticsi arvete

sissenõutavaks muutumise kohta leiab kolleegium, et kohtud ei ole eksinud menetlusõiguse normide

vastu, tuvastades, et nende arvete maksetähtajaks oli 6. jaanuar 2012. Kohtud nõustusid hagejaga, et

VÕS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda mh lepingupoolte vahel

väljakujunenud praktikast, kuid kohtute hinnangul ei ole hageja väidetud praktikat 30-päevase

maksetähtaja kohta tõendanud. Kohtud on oma eeltoodud järeldust nõuetekohaselt põhjendanud.

TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt ei ole Riigikohtul pädevust alama astme kohtutes hinnatud tõendeid

ümber hinnata.

13. Eeltoodut arvestades ei rikkunud ringkonnakohus hageja esmase nõude lahendamisel

menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus jättis

põhjendatult rahuldamata hageja nõude kostjate II ja III vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks ning

rahuldas osaliselt hageja nõude kostja I vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hageja nõue kostja IV

vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks on jõustunud.

14. Kassatsioonkaebuse väitel kohaldasid kohtud hageja alternatiivnõude lahendamisel valesti

pankrotiseaduse sätteid. Hageja osutab, et kostjate I, II ja III tasaarvestusavaldused on tehtud 2012. a

jaanuaris, seega kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist 30. jaanuaril 2012. Hageja tugineb

tasaarvestusavalduste tagasivõitmisel PankrS § 113 lg 1 p-le 2, märkides, et rahalised kohustused on

kostjatele täidetud ebatavalise maksevahendiga (osaliselt ka enne täitmise tähtpäeva) kostjaid teistele

võlausaldajatele eelistades ning kohustuste täitmisel olid kostjad teadlikud hageja maksejõuetusest

(võlgniku majandustegevus peatus 9. jaanuaril 2012).

Tagasivõitmise mõiste sätestab PankrS § 109. Viidatud sätte lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel

PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud

enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Sama sätte lg 2 esimese lause

kohaselt, kui tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud ajavahemikul ajutise halduri

nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati

võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise

võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine

toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades,

samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku

maksejõuetusest teadma.

Eeltoodust tulenevalt leidsid kohtud õigesti, et võlgniku pankrotihaldur saab tagasivõitmise korras

sekkuda võlgniku tehingutesse ja toimingutesse. Vastasel juhul asuks kohus laiendavalt tõlgendama

seaduses ammendavalt loetletud tagasivõitmise aluseid, mis ei ole lubatud. Vaidlusalused

tasaarvestusavaldused ei rajane võlgniku tahteavaldustel, mida saaks viidatud sätete alusel tagasi võita,

vaid võlausaldajate tahteavaldustel. Tasaarvestus on tasaarvestusõigust omava poole kujundusõigus,

nagu õigesti osutas ringkonnakohus. Kolleegium on selgitanud, et pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist

sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi

toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (vt Riigikohtu 14. detsembri 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 22). Seega ei saanud võlgniku pankrotihaldur tagasivõitmise korras

taotleda kostjate ühepoolsetel tahteavaldustel (tasaarvestustel) põhinevate õiguslike tagajärgede

ümberkujundamist. Eeltoodut ei muuda see, et tasaarvestused mõjutavad otseselt võlgniku varalist

sfääri. Reeglid võlausaldaja tasaarvestuse lubatavusele sätestab PankrS § 99.

15. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ning hageja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb

kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib

TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30

päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

16. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause

alusel arvata riigituludesse.

Jaak Luik, Henn Jõks, Ants Kull