3-2-1-89-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-89-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. oktoober 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Hageja hagi kostjate I-V vastu kostja I üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja otsuse teises sõnastuses

vastuvõtmise tuvastamiseks, alternatiivselt tahteavaldusi

andma kohustamiseks, 4 221 283 euro 77 sendi suuruse

dividendi ja viivise ning alternatiivselt 1 606 287 euro

suuruse kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-12-35717

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja, esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Andrus

Kattel

Kostja I-V, esindajad vandeadvokaadid Neve Uudelt ja Arne

Ots

Asja läbivaatamise kuupäev

29. september 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-35717 osas,

milles ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsuse samas tsiviilasjas

muutmata osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja I vastu osaliselt ja tunnistas

kostja I 7. juuni 2012. a üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks ning jättis kostja I menetluskulud

tema enda kanda. Samuti tühistada Harju Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsus samas

tsiviilasjas osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja I vastu osaliselt ja tunnistas

kostja I 7. juuni 2012. a üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks ning jättis kostja I menetluskulud

tema enda kanda.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja nõue kostja I vastu

tunnistada kehtetuks kostja I 7. juuni 2012. a üldkoosoleku otsuse p 2.

3. Ülejäänud osas ehk osas, milles Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu

30. oktoobri 2013. a otsuse osas, milles hagi jäi nii kostja I kui ka kostja II, kostja III, kostja IV

ja kostja V vastu rahuldamata ning milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud, jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kostja I kassatsioonkaebus rahuldada, hageja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Jätta kõik menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.

6. Tagastada kostja I kassatsioonkaebuselt 14. aprillil 2014 tasutud kautsjon 100 (ükssada)

eurot kostja I kontole nr 221001176974 (Swedbank AS).

7. Hageja kassatsioonkaebuselt 17. aprillil 2014 tasutud kautsjon 3000 (kolm tuhat) eurot

arvata riigituludesse.

8. Mitte võtta toimikusse hageja ega kostja I kassatsiooniastmes esitatud dokumentaalseid

tõendeid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja tuvastatud asjaoludele väära

õigusliku hinnangu andmise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas,

milles maakohus rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ja tunnistas vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse

p 2 kehtetuks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

milles maakohus rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ja tunnistas vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse

p 2 kehtetuks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha

uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja nõue tunnistada vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 2

kehtetuks. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Hagi jääb tervikuna rahuldamata.

Kostja I kassatsioonkaebus rahuldatakse, hageja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

12. Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõudeid, vaidluse eset kassatsiooniastmes ja asjas tuvastatud

olulisi asjaolusid (I), seejärel aktsiaseltsi aktsionäride omavahelisi suhteid ja vähemusaktsionäride

õiguslikku seisundit üldiselt (II) ning aktsiaseltsi kasumi jaotamist reguleerivaid õigusnorme ja nende

kujunemist (III). Edasi analüüsib kolleegium hageja nõuet tunnistada vaidlusaluse üldkoosoleku otsus

kehtetuks ja põhjendab selle nõude rahuldamata jätmist, samuti käsitleb hageja nõuet tuvastada, et

vaidlusalusel üldkoosolekul võeti vastu protokolli kantuga võrreldes teistsugune otsus (IV). Seejärel

käsitleb kolleegium hageja nõuet tuvastada, et kostjad II–V olid kohustatud hääletama kasumi

jaotamise otsuse poolt, ja asendada nende hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega (V) ning

dividendinõuet ja kahju hüvitamise nõuet (VI). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud

otsustused (VII).

I

13. Hageja esitas koos viivisenõuetega kokku seitse nõuet. Kostja I ehk aktsiaseltsi vastu esitas

hageja nõude tunnistada üldkoosoleku otsus kehtetuks ja tuvastada, et üldkoosolekul ei võetud vastu

kasumi jaotamise otsust ja et selline otsus on tühine, alternatiivselt tuvastada, et üldkoosolekul võeti

vastu mitte otsus dividendi maksmata jätmise kohta, vaid otsus maksta dividendi, ning nõude mõista

välja dividend ja viivis. Kostjate II–V ehk enamusaktsionäride vastu esitas hageja alternatiivselt

kostja I vastu esitatud otsuse teistsuguses sõnastuses vastuvõtmise tuvastamise nõudega nõude

tuvastada, et kostjad II–V olid vaidlusalusel üldkoosolekul kohustatud hääletama kasumi jaotamise

otsuse poolt, ja asendada kostjate II–V hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega, alternatiivselt

eelnevate nõuetega aga nõude mõista kostjatelt II–V välja hüvitis dividendi mittemaksmise otsusega

tekitatud kahju eest ja viivis.

Maakohus rahuldas neist esimese nõude ehk kostja I vastu esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude ja jättis ülejäänud nõuded rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga.

14. Kassatsiooniastmes vaieldakse endiselt kõigi hageja nõuete üle. Kostja I on vaidlustanud

ringkonnakohtu otsuse hagi rahuldamist puudutavas osas, hageja aga hagi rahuldamata jätmise osas.

15. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

• hageja on kostja I vähemusaktsionär, kellele kuulub 11,9048% kostja I A-aktsiatest ja 17,2356%

B-aktsiatest;

• kostja I ei ole aastatel 2001–2011 vaatamata kasumi olemasolule aktsionäridele dividendi

maksnud;

• kostja I enamusaktsionärid on kostjad II–V, kellele kuulub kokku 54,29% A-aktsiatest ja 51,87%

B-aktsiatest.

• kostjad IV ja V kuuluvad kostja I juhtkonda ning kontrollivad kostjaid II ja III;

• 7. juunil 2012 toimus kostja I aktsionäride korraline üldkoosolek, mille päevakorras oli muu

hulgas 2011. a majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

• hageja tegi ettepaneku võtta vastu otsus, millega jaotada kasumit ja maksta eelmiste perioodide

jaotamata kasumi ja 2011. a puhaskasumi arvel välja kokku 288 293 000 euro suurune dividend;

• hageja ettepaneku poolt anti üldkoosolekul 46,065% häältest ja vastu 53,935% häältest, hageja

hääletas selle ettepaneku poolt;

• juhatuse ja nõukogu ettepanek oli kasumit mitte jaotada ja selle ettepaneku poolt anti 53,935%

häältest ning vastu 46,065% häältest;

• koosolekul loeti vastuvõetuks otsus kasumit mitte jaotada, hageja ja teised väikeaktsionärid

esitasid otsuse kohta eriarvamuse;

• varasematel aastatel toimunud korralistel üldkoosolekutel on hageja hääletanud kasumi jaotamata

jätmise poolt;

• 2012. a majandusaasta lõppes kostja I jaoks 16,98 miljoni euro suuruse kahjumiga.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas püsivalt kasumis olevas aktsiaseltsis on enamusaktsionäridel

kohustus võtta vastu otsus jaotada kasumit, kui vähemusaktsionärid seda soovivad. Hageja leiab, et

selline kohustus tuleneb TsÜS §-st 32 ja § 138 lg-st 2. Kostjad on seisukohal, et kuna dividendi

maksmise otsustamine on üldkoosoleku pädevuses ja kuna seadus ei näe ette kohustust maksta

dividendi, siis ei saa sellist kohustust tuleneda ka üldisest hea usu põhimõttest.

17. Nii maa- kui ka ringkonnakohus leidsid, et kohustus maksta dividendi ei tulene küll otseselt

seadusest, kuid see tuleneb õiguse üldpõhimõttest – hea usu ja üksteise õigustega arvestamise

põhimõttest. Kolleegium sellega ei nõustu ja põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta.

II

18. Aktsia annab ÄS § 226 järgi aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi

ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga

ettenähtud õigused. Aktsia väljendab aktsionäri proportsionaalset osalust aktsiaseltsis kui

kapitaliühingus (ÄS § 236 lg 2, § 345 lg 1 ja § 350 lg 4) ja osalusega proportsionaalne on seejuures

vähemalt üldjuhul ka aktsionäri hääleõigus. Samuti kehtib aktsiaseltsis kui kapitaliühingus põhimõte,

et otsused võetakse vastu häälteenamusega. See tähendab, et enam hääli omavad isikud kujundavad

otsuste sisu.

19. Üldkoosoleku otsus on ÄS § 299 lg 1 esimese lause järgi vastu võetud, kui selle poolt on antud

üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet. Dividendi maksmise otsustamiseks seadus suurema häälteenamuse nõuet ette ei

näe, seega võetakse kasumi jaotamise otsus vastu lihthäälteenamusega (eeldusel, et aktsiaseltsi

põhikirjas ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet).

20. Häälteenamuse nõue jätab alati võimaluse, et enamus teeb otsuse lähtuvalt üksnes enda huvidest.

Vähemusaktsionäri otsustusõigus ei ole seega kaitstud samal määral nagu enamusaktsionäri

otsustusõigus. Selle tasakaalustamiseks luuakse äriühinguõiguses spetsiaalsed vähemuse kaitset

reguleerivad õigusnormid. Nii näiteks näeb äriseadustik ette 1/10 aktsiakapitali esindavate

aktsionäride õiguse nõuda erakorralise üldkoosoleku (ÄS § 292 lg 1 p 2) või nõukogu koosoleku

(ÄS § 321 lg 3) kokkukutsumist, täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda

(ÄS § 293 lg 2), aga ka õiguse esitada otsuse kohta oma eelnõu (ÄS § 2931 lg 4) ja õiguse nõuda

üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist (ÄS § 304 lg 6). Samuti on 1/10 aktsiakapitalist

esindavatel aktsionäridel õigus nõuda mõjuval põhjusel nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt

(ÄS § 319 lg 5), samuti õigus nõuda audiitori asendamist (ÄS § 3291 lg 1) või erikontrolli läbiviija

määramist ja asendamist (ÄS § 330 lg-d 1–21), likvideerija määramist ja asendamist (ÄS § 369 lg 3 ja

370 lg 2) ning täiendava likvideerimise otsustamist (ÄS § 378 lg 4). Igal aktsionäril on õigus taotleda

üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta (ÄS § 287 lg 1) ja vajadusel pöörduda

teabe saamiseks ka kohtu poole (ÄS § 287 lg 3), samuti vaidlustada aktsiaseltsi juhtorganite otsuseid

(ÄS § 3011 lg-d 1 ja 3, § 302 lg 1, § 322 lg-d 6 ja 7).

Seega on Eesti õiguses vähemusaktsionäri jaoks ette nähtud mitmeid õigusi, mis peaksid võimaldama

tal vähemalt minimaalsel määral osaleda aktsiaseltsi tegevuse kontrollimisel. Eelnev ei tähenda aga,

et vähemusaktsionäridel oleks olukorras, kus mingi küsimus tuleb lahendada üldkoosoleku otsusega,

õigus nõuda, et enamusaktsionär hääletaks nende soovitud viisil.

21. Kolleegium on varasemas praktikas aktsionäride ja aktsiaseltsi ning aktsionäride omavahelist

suhet määratledes leidnud, et tulenevalt osanike või aktsionäride sisulisest liikmelisusest ühingus, ei

piirdu nende suhe äriühinguga ja omavahel üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte

järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva teisele isikule kahju tekitamise keeluga, vaid et

aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid

omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 26; 31. märtsi

2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31).

22. Kolleegium on seisukohal, et üldisest hea usu põhimõttest ei saa üldjuhul tuleneda otseseid

kohustamisnõudeid. Seadusandja ei ole andnud vähemusaktsionäridele tulenevalt aktsiaseltsi

majanduslikust seisundist õigust nõuda, et enamusaktsionärid võtaksid vastu otsuse kasumit jaotada.

Dividendi maksmisel on otsustusõigus enamikku hääli omavatel aktsionäridel ning nad on oma tahte

kujundamisel ja hääletamisel vabad.

Seega leiab kolleegium, et hea usu põhimõttele tuginedes ei ole vähemusaktsionäridel võimalik

nõuda teistsuguse kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist, kui see, mis on vastu võetud aktsiaseltsi

üldkoosolekul seaduses või põhikirjas sätestatud häälteenamuse reegleid järgides.

III

23. Järgnevalt käsitleb kolleegium äriseadustiku sätteid, mis reguleerivad kasumi jaotamist, nende

sätete kujunemist ja nende muutmise katset.

ÄS § 276 lg 1 sätestab, et aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate

nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest

tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel. ÄS § 277 lg 1 kohaselt võib aktsionäridele dividendi

maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. ÄS § 278 järgi kinnitab dividendi suuruse

üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha

väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest

ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide

kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.

Aktsionäri dividendinõude aluse sätestab ÄS § 279 lg 1 ja selle kohaselt on aktsionäril õigus nõuda

üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist.

Eeltoodust nähtub, et seaduse järgi on aktsiaseltsil kohustus maksta aktsionäridele dividendi vaid

juhul, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud.

24. Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõus (seisuga 27. veebruar 2004, avaldatud Vabariigi

Valitsuse seaduseelnõude infosüsteemis, dokumendi nr 3-3-01/7507(2864)) kavandati täiendada

ÄS § 276 lõiget 1 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: "Aktsiaselts peab aktsionäridele

välja maksma vähemalt poole summast, mida võib aktsionäride vahel kasumina jaotada.

Üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest, võib

kasumi jaotamise välistada või seda piirata." Eelnõu seletuskirja kohaselt oli selle täienduse

eesmärgiks väikeaktsionäride kaitse. Põhjendusena oli seletuskirjas märgitud, et kehtiv äriseadustik ei

kohusta äriühingut aktsionäridele väljamakseid tegema ja seega võib puhaskasumi arvel väljamaksete

tegemise üldkoosoleku otsusega määramata ajaks välistada. Eelnimetatud muudatusettepanekut ei

võetud aga vastu.

25. Kolleegium leiab, et eeltoodu viitab seadusandja teadlikule kaalumisele vähemusaktsionäride

õiguste kujundamisel. Tegemist ei ole lüngaga seaduses, mida saaks täita kohtulahendiga, kasutades

hea usu põhimõtet kui üldklauslit. Väikeaktsionäril, kes soovib saada aktsiaseltsist kasumit, ei ole

võimalik nõuda äriühingult hea usu põhimõttele tuginedes dividendi maksmise otsuse vastuvõtmist.

26. Riigikohus on varem leidnud, et teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat võib vähemalt

eraõigusnormide puhul arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi

väljaselgitamisel ka juhul, kui tegemist ei ole rahvusvahelise eraõiguse suhtega. See kehtib

esmajoones olukorras, kui meil mõne sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte

puhul välja kujunenud. See puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem

ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja esmajoones Mandri-

Euroopa õigusperekonda kuuluvaid riike (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 39).

27. Kolleegium märgib, et kuigi hageja on oma nõuete põhjendamisel suurel määral tuginenud ka

Saksa õigusele ja rakenduspraktikale, ei ole praegusel juhul Saksa õigus piisavalt sarnane Eesti

õigusega. Saksa aktsiaseltsiseaduse (Aktiengesetz) § 254 lg 1 näeb Saksa aktsiaseltside jaoks selgelt

ette võimaluse nõuda sellise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, millega otsustatakse jätta

majandusaasta puhaskasum täielikult jaotamata ja suunata see reservidesse või jätta eelmiste

perioodide jaotamata kasumina bilanssi, kui sellise kasumi jaotamine ei ole seaduse ega põhikirja

järgi välistatud ja kui reservi moodustamine ega kasumi akumuleerimine ei ole vajalik mõistliku

ärilise otsuse järgi ega aktsiaseltsi jätkusuutlikkuse tagamiseks või kui seda ei tingi majanduslikust

hädavajadusest tulenevad aktsiaseltsi huvid.

Seega ei ole praegusel juhul võimalik eeskujuna kasutada Saksa õiguses väljakujunenud

väikeaktsionäride kaitsemehhanisme, küll aga leiab kolleegium, et selliste kaitsemehhanismide

loomist oleks võimalik ja vajalik kaaluda Eesti seadusandjal.

Kolleegium märgib, et kõige ebakindlam on just selliste Eesti aktsiaseltside aktsionäride positsioon,

kelle aktsiad ei ole väärtpaberiturul noteeritud, sest sellised aktsiad ei ole likviidsed ja neil puudub

tegelik turuhind. Selliste aktsiate ainsaks võimalikuks ostjaks oleks enamusaktsionär, kes aga ei

pruugi olla huvitatud vähemusosaluse väljaostmisest õiglase hinna eest.

IV

28. ÄS § 302 lg 1 esimese lause järgi võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks

tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hageja ja

kohtute käsitluse järgi on vaidlusalune üldkoosoleku otsus praegu vastuolus TsÜS §-ga 32 ja § 138

lg-ga 2. Viidatud sätted väljendavad eraõiguse üldpõhimõtteid, mis on konkretiseeritud teistes

õigusnormides. Kolleegium märgib, et hea usu põhimõte, olles küll eraõiguse üldpõhimõte, ei saa

siiski olla aluseks uute õigusinstituutide loomisel olukorras, kus seadusandja ei ole sellise instituudi

loomist vajalikuks pidanud (vt käesoleva otsuse p-d 24 ja 25).

29. Õiguste kuritarvitamise tõkestamiseks ja teiste arvel ebaausate eeliste saavutamise eesmärgil

tehtud otsuste vaidlustamiseks näeb TsÜS § 38 lg 1 teine lause ette eraldi õiguskaitsevahendi. Nimelt

võib juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik,

aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku

kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus

võimaldab seda eesmärki saavutada. See säte kehtib üldnormina ka aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste

vaidlustamisel ja selle eesmärgiks on muu hulgas ka vähemuse kaitse enamuse kuritarvituste vastu.

30. Kolleegium nõustub kostja I kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on ekslikult viidanud

TsÜS § 38 lg 1 teise lause kohaldatavusele praegusel juhul. Olukorras, kus enamusaktsionärid

soovivad kasumit mitte jaotada, ei saa rääkida sellest, et enamusaktsionärid omandaksid vastuvõetud

otsusega eeliseid enda või kolmanda isiku kasuks. See võiks olla nii juhul, kui on selgelt tuvastatud,

et raha, mille aktsiaselts võiks maksta välja dividendina, saavad enamusaktsionärid aktsiaseltsist

endale mingil muul viisil ilma kohase vastusoorituseta. Praegusel juhul ei ole selliseid asjaolusid

tuvastatud.

Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et hagi oleks praegusel juhul võinud rahuldada ja

vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada ka TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel.

31. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa

nõuda, tuginedes vaid TsÜS §-le 32 ja § 138 lg-le 2. ÄS § 3011 lg 1 näeb ette juhtumid, kui

aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine. Muu hulgas on otsus ÄS § 3011 lg 1 p 2 järgi tühine siis,

kui see on vastuolus heade kommetega. Vastuolu hea usu põhimõttega aga ei too kolleegiumi arvates

kaasa võimalust tunnistada otsust kehtetuks ÄS § 302 lg 1 alusel kui seadusega vastuolus olevat

otsust. Enamuse häältega vastuvõetud otsus, mis ei ole vastuolus ühegi konkreetse õigusnormiga, ei

ole vastuolus seadusega, kui seadus võimaldab enamuse häältega sellise otsuse vastuvõtmist ja ei

esine TsÜS § 38 lg 1 teises lauses sätestatud eeldusi.

Järelikult ei ole kohtute tuvastatud asjaolude järgi alust tunnistada vaidlusalust üldkoosoleku otsust

kehtetuks ja hageja sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole kohtud tuvastanud ühtegi

asjaolu, mis tooks kaasa otsuse tühisuse ÄS § 3011 lg 1 järgi.

32. Hageja nõude kohta tuvastada, et üldkoosolekul võeti vastu protokolli kantuga võrreldes

teistsugune otsus, märgib kolleegium järgmist.

TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle

andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus

mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 20; 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12;

25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10).

33. Kolleegium kordab varasemas praktikas väljendatud seisukohta, et üldkoosoleku otsust saab

vaidlustada põhjendusega, et hääled on antud mingit seaduses sätestatud keeldu rikkudes, üksnes

otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu ÄS § 302 lg 1 alusel. Sellises olukorras ei ole kohaseks

õiguskaitsevahendiks nõue, millega palutakse tuvastada vastupidise sisuga otsuse vastuvõtmine. Ka

näiteks olukorras, kus on rikutud ÄS §-st 272 tulenevat aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet,

saab otsuse sellise rikkumise tõttu üksnes kehtetuks tunnistada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 23).

34. Seega on ekslik hageja kassatsioonkaebuse seisukoht, et seadusega vastuolus olevaid hääli ei

arvestata üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks vajalike häälte lugemisel ja kvoorumi määramisel ning

et neid hääli selliselt mitte arvestades on võimalik lugeda üldkoosolekul vastuvõetuks mitte see otsus,

mis on märgitud protokolli, vaid otsus, mis saavutas protokolli järgi vaid 46,065% häältest. Ka hääle

tühisus annaks hagejale TsÜS § 33 lg 3 järgi vaid võimaluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.

V

35. Enamusaktsionäride häälte kui tahteavalduste asendamise nõude osas nõustub kolleegium

ringkonnakohtu seisukohaga, et iseenesest võib aktsionäridevahelisest võlasuhtest tuleneda kohustus

hääletada üldkoosolekul teatud kindlal viisil ja TsÜS §-st 32 võib aktsionärile tuleneda õigus nõuda

ülejäänud aktsionäridelt kindla sisuga tahteavalduse andmist ja selle asendamist kohtuotsusega

TsÜS § 68 lg 5 järgi, kuid seda saab nõuda vaid erandjuhtudel, kui on võimalik määrata kindlaks

sellise tahteavalduse täpne sisu.

Kolleegium märgib, et tahteavalduste sellist asendamist on võimalik nõuda eelkõige juhul, kui

seaduses või põhikirjas on sätestatud aktsionäri selge kohustus hääletada teatud kindlal viisil selgelt

määratletud otsuse poolt. Praegusel juhul ei tulene seadusest sellist kohustust ja sellele, et see võiks

tuleneda põhikirjast, ei ole hageja tuginenud. Seetõttu on kohtud õigesti jätnud rahuldamata hageja

nõude tuvastada, et üldkoosolekul olid kostjad II–V kohustatud hääletama kasumi jaotamise otsuse

poolt hageja pakutud sõnastuses, ja asendada kostjate II–V hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega.

36. Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et osanikule võib TsÜS §-s 32 väljendatud hea

usu põhimõttest tuleneda kohustus mitte kahjustada ühingut, mille väljendusena võib ta olla

kohustatud hääletama n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 27. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 35). Kolleegium selgitab, et

selline hääletamiskohustus on suunatud eelkõige ühingu huvide tagamisele ja selle vältimisele, et

ühing osanike erimeelsuste tõttu kaotaks tegutsemisvõime. Ühinguõiguse üldpõhimõtte järgi tuleks

aktsionäride või osanike huvide vastandlikkuse korral eelistada ühingu üldisi huvisid. Kasumi

jaotamise otsustamisel on tegemist põhimõtteliselt teistsuguse olukorraga, sest seal ei ole kaalumisel

aktsionäri soov hääletada teatud viisil, millele vastab vajadus vältida äriühingu kahjustamist ja tagada

tema jätkuvus. Selle asemel kaalutakse ühelt poolt aktsiaseltsi (ja võimalik, et ka enamusaktsionäri)

huvi investeerida või reserve koguda ja vähemusaktsionäri huvi dividendi saada.

37. Kuna enamusaktsionärile ei tulene seadusest kohustust hääletada dividendi maksmise poolt

(vt otsuse p-d 22 ja 25), siis jätsid kohtud õigesti rahuldamata hageja nõude tuvastada, et kostjad II–V

olid vaidlusalusel üldkoosolekul kohustatud hääletama kasumi jaotamise otsuse poolt, ja asendada

kostjate II–V hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega.

38. Kuigi ringkonnakohus leidis ekslikult, et enamusaktsionäridel on praegusel juhul hea usu

põhimõttest tulenevalt kohustus hääletada kasumi jaotamise otsuse poolt, on õige ringkonnakohtu

seisukoht, et kohtuotsus ei saa asendada aktsionäride tahteavaldusi tagasiulatuvalt, kuna sel juhul

puuduks aktsiaseltsides varem vastuvõetud otsuste suhtes õiguskindlus. Ühinguõiguses on otsuste

vaidlustamise tähtajad üldjuhul lühikesed ja õiguskaitsevahendid selgelt kindaks määratud. Nii saab

TsÜS § 38 lg 5 esimese lause ja ÄS § 302 lg 1 teise lause järgi aktsionäride üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Vaid raskemate sisuliste ja

protseduurivigadega vastu võetud otsuste tühisusele saab tugineda pikema aja jooksul (nt TsÜS § 38

lg 7 teise lause ja ÄS § 3011 lg 4 järgi ning eeldusel, et otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse, on

see võimalik kuni kahe aasta jooksul arvates äriregistri kande tegemisest).

39. Kui kahjustatud aktsionär saaks teatud viisil hääletamise kohustusest tuletatud tahteavalduse

asendamise nõuet esitada ja selle kaudu saavutada protokolli kantud otsusega võrreldes teistsuguse

otsuse vastuvõtmine veel mitu aastat pärast üldkoosoleku toimumist, siis ei oleks tagatud aktsiaseltsi

teiste aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete, võlausaldajate ja teiste sidusgruppide huvide kaitse.

Kolleegium märgib täiendavalt, et vaid otsuse kehtetuks tunnistamise nõude ja tühisuse tuvastamise

nõude menetlemisel tehtud kohtulahendil on laiendatud õigusjõud ehk see kehtib ÄS § 3011 lg 5 ja

§ 302 lg 5 järgi kõigi aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest

kohtumenetluses. Juba seepärast tuleb ühinguõiguses seadusega vastuolus olevatest otsustest

vabanemise nõue vähemalt üldjuhul lahendada kas otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse

tuvastamise hagiga, millega võivad olla kombineeritud ka teised nõuded.

40. Sisuliselt soovib hageja saavutada kohtulahendiga üldkoosoleku otsust, mida ta ei saavutanud

ebapiisava häälteenamuse tõttu. Kolleegium märgib täiendavalt, et aktsiaseltsi üldkoosolek saab

kasumi jaotamist ÄS § 277 lg 1 ja § 335 lg 1 järgi otsustada kinnitatud majandusaasta aruande alusel,

st iga kord, kui võetakse vastu kasumi jaotamise otsus, peab selle aluseks olema kinnitatud

majandusaasta aruanne, mis ei saa olla koostatud varem kui kuus kuud enne otsuse vastuvõtmist.

ÄS § 334 lg 2 esimese lause järgi esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi

jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega

äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

41. Selline põhimõte tagab bilansi ajakohasuse ja õigsuse – kasumi jaotamise otsustamise ajaks ei

tohi bilansi koostamisest olla möödunud liiga palju aega, sest toimiva äritegevuse tingimustes võib

ühingu majanduslik olukord muutuda kiiresti ja oluliselt. Kui kohtulahendiga saaks tekitada kasumi

jaotamise otsuse mitu aastat pärast üldkoosoleku toimumist, võiks sellise lahendi alusel tekkinud

sooritusnõude realiseerimise tulemuseks olla aktsiaseltsi oluline kahjustamine või koguni pankrot.

42. Seepärast on ekslik hageja seisukoht, et dividendi maksmise otsuse kohtuliku tekitamise

lubatavuse hindamisel ei ole tähtsust sellel, mis on äriühingus toimunud pärast vaidlusalust

üldkoosolekut, ja et kohus peab hindama vaid seda, kas enamusaktsionäridel oli vaidlusaluse

üldkoosoleku toimumise ajal ehk 7. juunil 2012 kohustus anda kindla sisuga tahteavaldus.

VI

43. Kuna kolleegium leidis eelnevalt, et enamusaktsionäridel ei ole hea usu põhimõttest tulenevat

kohustust hääletada kasumi jaotamise otsuse poolt ja kostjate II–V hääli ei ole praegusel juhul

võimalik tahteavaldustega asendada ning kuna dividendi on aktsionäril ÄS § 279 lg 1 järgi õigus

nõuda vaid juhul, kui selle maksmise kohta on võetud vastu üldkoosoleku otsus, siis jääb rahuldamata

ka hageja nõue kostja I vastu maksta dividendi.

44. Hageja kui kostja I aktsionär nõuab kostjatelt II–V alternatiivselt ka dividendi maksmata

jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 ja

ÄS § 289 lg 1 (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10,

p 31). VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei

tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. ÄS § 289 lg 1 kohaselt vastutab aktsionär

aktsionärina (s.o eelkõige kahjulike otsuste tegemisega) nii aktsiaseltsile kui ka teisele aktsionärile

süüliselt tekitatud kahju eest. Lisaks on aktsionäril võimalik esitada nõue teiste aktsionäride vastu ka

VÕS § 1043 alusel ja nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist eelkõige seadusest tuleneva

kohustuse rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või heade kommete vastase tahtliku käitumise

korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Mõlemad nõuded on VÕS § 1044 lg 1 järgi võimalik esitada ka koos

VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 289 lg-st 1 tuleneva kahju hüvitamise nõudega.

45. VÕS § 115 lg 1 järgi peab aktsionär, kelle vastu selline kahju hüvitamise nõue esitatakse, olema

rikkunud mingit oma kohustust teiste aktsionäride suhtes. ÄS § 289 lg 1 järgi peab ta olema tekitanud

kahju süüliselt ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 järgi peab selline aktsionär olema kas

rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Kuna

enamusaktsionärile ei tulene seadusest kohustust hääletada kasumi jaotamise otsuse poolt isegi mitte

juhul, kui aktsiaseltsi majanduslik seis võimaldaks kasumit jaotada (vt ka otsuse p-d 22, 25 ja 37), siis

ei ole kostjad II–V rikkunud ei seadusest ega aktsionäridevahelisest võlasuhtest tulenevat kohustust.

Samuti ei ole kohtute tuvastatud asjaoludel tegu heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

46. Kolleegium on varem küll leidnud, et väikeaktsionäridel on õigus kasumi jaotamisest

pahatahtliku hoidumise korral ehk kasumi ärajuhtimise korral nõuda suuraktsionärilt ÄS § 289 lg 1

järgi tekitatud kahju (näiteks saamata jäänud dividend) hüvitamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

21. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 30), kuid selleks peab olema selgelt

tuvastatud kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja eesmärk suunata kasum muul viisil otse

enamusaktsionäri käsutusse. Kasumi jäämine aktsiaseltsi käsutusse kas investeerimisvajadusteks või

reservina ei ole käsitatav kasumi pahatahtliku kõrvalejuhtimisena.

Eeltoodust tulenevalt jätsid kohtud õigesti rahuldamata ka hageja kahju hüvitamise nõude.

47. Kuna nii kostja I vastu esitatud dividendinõue kui ka kostjate II–V vastu esitatud kahju

hüvitamise nõue jäävad rahuldamata, siis jäävad vastavalt rahuldamata ka viivisenõuded, nimelt

kostja I vastu esitatud dividendi maksmisega viivitamisest tulenev viivisenõue ja kostjate II–V vastu

esitatud kahjuhüvitise maksmisega viivitamisest tulenev viivisenõue.

Malle Seppik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu