3-1-1-58-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-58-14

Otsuse kuupäev

27. oktoober 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi Denis Naumovi karistamises liiklusseaduse (LS)

§ 224 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. aprilli 2014. a otsus väärteoasjas

nr 4-14-2509

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Andrus Repnau, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

1. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. aprilli 2014. a otsus väärteoasjas Denis Naumovi karistamises

LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi muutmata.

2. Jätta Denis Naumovi kaitsja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlusteenistuse 6. märtsi 2014. a otsusega karistati Denis Naumovit LS § 224 lg 2 ja § 227

lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. D. Naumovit karistati selle eest, et

20. jaanuaril 2014 kell 10.10 Tallinnas Sõpruse pst ja Sipelga tänava ristmikul juhtis ta

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Tema vere alkoholisisaldus oli 1,38 ± 0,05 mg, seega mitte

väiksem kui 1,33 mg grammi kohta. Sellega rikkus D. Naumov LS § 69 lg 5 nõudeid. Samuti juhtis ta

sõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

Sellega rikkus ta LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse D. Naumovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Andrus Repnau. Kaitsja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist ning

menetlusaluse isiku karistamist rahatrahviga. Samuti taotles kaitsja rahatrahvi tasumise ajatamist

ühele aastale ning lisakaristuse kohaldamata jätmist. Kaebust põhjendas kaitsja sellega, et D. Naumov

on liikumispuudega isik, kellelt juhtimisõiguse äravõtmine on karistusseadustiku (KarS) § 481 lg 2

kohaselt keelatud.

3. Harju Maakohtu 16. aprilli 2014. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaitsja

kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. D. Naumovi süü mootorsõiduki joobes juhtimise eest on suhteliselt suur, lubatud sõidukiiruse

ületamise eest aga väiksem. Samas on D. Naumov pannud ühe teoga toime kaks ohtlikku väärtegu,

mis muudab tema süü väärtegude kogumis nii suureks, et see võimaldab tema karistamist sanktsiooni

maksimaalmääras. Isegi menetlusaluse isiku kriminaalkorras karistamine pole teda suunanud

õiguskuulekale teele ning ta on jätkanud analoogsete süütegude toimepanemist.

3.2. KarS § 481 lg 2 kohaldamise eelduseks on, et isikul on liikumispuue tuvastatud kooskõlas

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. PISTS §

22 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme ja lisakulud Sotsiaalkindlustusamet, kaasates

ekspertarste. Ekspertarste kaasatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 kohaselt. PISTS § 2 lg

1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab

ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg-test 11, 2, 21 ja 22 nähtub, et puuet

väljendatakse raskusastmetes. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo on väljastanud tõendi

D. Naumovi püsiva töövõimetuse kohta. Kuna isiku püsiv töövõimetus ei ole käsitatav puudena

(vt ka PISTS § 2 lg-d 11, 2, 21 ja 22), siis kohtule ega kohtuvälisele menetlejale ei ole esitatud

dokumente, mis kinnitaksid D. Naumovil puude olemasolu PISTS § 2 tähenduses.

3.3. Seejuures ei esitanud ega avaldanud menetlusalune isik ja tema kaitsja kohtule ka muid puudega

seotud aspekte, mida oleks lähtuvalt väärteomenetlusõiguses kohalduvast uurimisprintsiibist olnud

omal algatusel võimalik kontrollida. Neid eeldusi ja aluseid, mis välistaksid puude tõttu temalt

juhtimisõiguse äravõtmise, praegusel juhul sedastada ei ole võimalik. Seaduslikke takistusi

D. Naumovilt juhtimisõiguse äravõtmiseks pole. Liikumisraskused, laste ülalpidamiskohustus, ema

eest hoolitsemiskohustus, kooli õppemaksu tasumise kohustus, aga ka võimalik töökaotus seoses

juhtimisõiguse äravõtmisega, olid kaebajale teada nii teo toimepanemise hetkel kui ka enne seda.

Kaebuse esitajal on võimalik kasutada Tallinna piires ka ühistransporti, mistõttu juhtimisõiguse

äravõtmine ei piira ebaproportsionaalselt tema liikumisvabadust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni D. Naumovi kaitsja. Kassatsioonis leitakse, et kohtu ja

kohtuvälise menetleja otsused on põhjendamata ja tuleb tühistada. Menetlusaluse isiku töövõimetuse

kindlakstegemisel on lähtutud just tema liikumispuudest. D. Naumovile on väljastatud

liikumispuudega isiku sõiduki parkimiskaart ja 2014. a oktoobriks on plaanitud puusaliigese

operatsioon, mis omakorda kinnitavad juhtimisõiguse vajalikkust. D. Naumovit tuleb karistada

üksnes rahatrahviga.

5. Kassatsiooni vastuses märgib PPA Põhja prefektuur, et maakohtu otsus on seaduslik ja kassatsiooni

rahuldamiseks pole alust. Arstliku ekspertiisi otsust D. Naumovi liikumispuude, selle raskusastme ja

kehtivuse kohta pole kohtule esitatud. Samuti ei ole maakohtu käsutuses muid puudega seotud

aspekte, mida kohtul oleks lähtuvalt väärteomenetlusõiguses kohalduvast uurimisprintsiibist olnud

omal algatusel võimalik kontrollida. Maakohus on omapoolse põhjaliku tõendite hindamise tulemil

andnud süüdistatava tegevusele õige karistusõigusliku hinnangu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteoasjas pole vaidlust selle üle, et D. Naumov talle etteheidetavad teod toime pani ja et need

on ka materiaalõiguslikult õigesti subsumeeritud. Kassatsioonis vaidlustatakse üksnes D. Naumovile

mõistetud karistust - juhtimisõiguse äravõtmist 10 kuuks. KarS § 481 lg 2 välistab mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmise süüdistatavalt, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, ehk

olukorras, kus mootorsõiduki kasutamine on isiku puude tõttu vältimatult vajalik (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-91-07, p 7 ja 3. juuli 2008. a otsus

asjas 3-1-1-37-08, p 7 ja 22. oktoobri 2013. a otsus asjas 3-1-1-90-13, p 8). Seadus ei näe ette erandit,

mille kohaselt juhtimisõiguse äravõtmist saab kohaldada isikule, kes juhtis mootorsõidukit

joobeseisundis.

7. Seega taandub praeguses väärteoasjas vaidlus eelkõige sellele, kas D. Naumovil on nõuetekohaselt

tuvastatud liikumispuue. Puude mõiste ja selle raskusastme määramine on sätestatud puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seaduses. Selle seaduse § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes

erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega

võrdsetel alustel. PISTS § 21 lg 1 kohaselt määrab puude raskusastme ja tuvastab lisakulud arstliku

ekspertiisi komisjon või ekspertarst kooskõlas sotsiaalministri kehtestatud 23. septembri 2008. a

määrusega nr 61 "Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad".

Ekspertiisiotsusega määratakse ka puude raskusastme kestus. Puude raskusastet ja kestust tõendab

pensionitunnistus või selle puudumisel puudega isiku kaart (PISTS § 23 lg 1). Puudega isiku kaardi

vorm ja väljastamise kord on kehtestatud sotsiaalministri 9. augusti 2012. a määrusega nr 32.

KarS § 481 lg 2 kohaldamiseks tuleb kohtul esiteks välja selgitada, kas isikul on tuvastatud puue

kooskõlas nimetatud õigusaktidega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuli 2008. a otsus asjas

3-1-1-37-08, p 7.1 ja 22. oktoobri 2013. a otsus asjas 3-1-1-90-13, p-d 8 - 8.3).

8. D. Naumov on esitanud kohtule tõendi enda osalise töövõimetuse kohta. Puue ja töövõimetus on

erinevad seisundid, millest ühe tuvastamine ei tähenda iseenesest teise olemasolu. Töövõimetus

tuvastatakse erinevalt puudest riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 5 p 2 ja §-de 14 jj

alusel. Kui puuet hinnatakse raskusastmete järgi (PISTS § 2 lg 21), siis osalist töövõimetust

määratakse protsentides (RPKS § 14 lg 1 p 2 ja § 16 lg-d 5 ja 6).

9. Pensionitunnistust või puudega isiku kaarti, mis PISTS § 23 lg 1 kohaselt tõendaks puude

olemasolu, pole D. Naumov kohtule esitanud. Kohtule esitatud parkimiskaardilt nähtub, et see on

D. Naumovile väljastatud seoses ajutise töövõime kaotusega, mitte puude tõttu. Maakohus on

korraldanud väärteomenetluses suulise istungi ja uurinud vahetult poolte esitatud tõendeid ning

kuulanud ära menetlusaluse isiku. Uuritud tõendite põhjal on maakohus õigesti järeldanud, et ei ole

alust KarS § 481 lg 2 kohaldamiseks, kuna ei ole tuvastatud menetlusalusel isikul liikumispuude

olemasolu.

10. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 ja §-st 176 jätab kolleegium Harju

Maakohtu 16. aprilli 2014. a otsuse muutmata ja D. Naumovi kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/