3-3-1-51-14 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedAS Dotnuvos Projektai ostis 23. novembril 2010 sõlmitud notariaalakti (keelumärke kustutamise päraldistega hinnaga 13 200 000 krooni, sh käibemaks 2 200 000 krooni. Tehingu notariaalsel
Legislator headnote
AI generated3-3-1-51-14 · Riigikohus: AS Dotnuvos Projektai ostis 23. novembril 2010 sõlmitud notariaalakti (keelumärke kustutamise päraldistega hinnaga 13 200 000 krooni, sh käibemaks 2 200 000 krooni. Tehingu notariaalsel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-51-14
Otsuse kuupäev
22. oktoober 2014
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo
Pilving
Kohtuasi
AS Dotnuvos Projektai kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna
maksu- ja tollikeskuse 21. juuni 2011. a maksuotsuse nr 12.2-
3/1812-10 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-11-
2235
Menetluse alus Riigikohtus
AS Dotnuvos Projektai kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada AS Dotnuvos Projektai kassatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-11-2235 ja saata asi
uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3. Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. AS Dotnuvos Projektai ostis 23. novembril 2010 sõlmitud notariaalakti (keelumärke kustutamise
avaldus, kinnistu müügileping (ilma omandi üleandmiseta), avaldus eelmärke kinnistamiseks) alusel
OÜ-lt Perle Kaubandus kinnistu (Tartu vald, Vahi küla, Savimäe tn 7) koos selle oluliste osade ja
päraldistega hinnaga 13 200 000 krooni, sh käibemaks 2 200 000 krooni. Tehingu notariaalsel
sõlmimisel osales Eesti Vabariigi esindajana Maksu- ja Tolliamet (MTA), kes avaldas soovi kustutada
kinnistule Eesti Vabariigi kasuks kantud keelumärge käsutamise keelamiseks ning andis nõusoleku
lepingu eseme omandi üleandmise nõuet tagava eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse.
2. MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse 21. juuni 2011. a maksuotsusega nr 12.2-3/1812-10 määrati
AS-le Dotnuvos Projektai maksustamisperioodide 2010. a novembri- ja detsembrikuu ning 2011. a
jaanuari- ja veebruarikuu eest käibemaksu kokku 140 605 eurot 62 senti. Maksuotsuses leiti, et OÜ
Perle Kaubandus ei ole maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust teavitanud kinnistu käibe-
maksuga võõrandamisest, mistõttu ei olnud OÜ-l Perle Kaubandus õigust lisada 23. novembri 2010. a
notariaalaktiga sõlmitud tehingu puhul kinnistu müügihinnale käibemaksu. Tegemist oli maksuvaba
käibega ning AS-l Dotnuvos Projektai kui kinnistu soetajal puudus seetõttu õigus tehingult
sisendkäibemaksu maha arvata.
3. AS Dotnuvos Projektai esitas Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse
kohaselt kohaldas maksuhaldur ebaõigesti käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 3 p 2 ning kitsendas
alusetult KMS §-dega 29 ja 31 tagatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kuna 23. novembri
2011. a notariaalakt koostati ja sõlmiti MTA esindaja teadmisel ja juuresolekul ning selles on selgelt
märgitud, et kinnistu hinnale lisandub käibemaks, teavitas OÜ Perle Kaubandus maksuhaldurit
käibemaksu lisamisest nõuetekohaselt.
AS Dotnuvos Projektai 13. juuni 2012. a kaebuse täienduses leitakse, et KMS § 16 lg-s 3 toodud
valikuõiguse regulatsioon on pealiskaudne ja puudulik. Seaduses ei ole sätestatud üksikasjalikke
nõudeid teavitamise kohta ega pandud maksuhaldurile mingeid kohustusi teate vastuvõtmisel. Seadus
ei anna kinnisvara ostajale mingit võimalust kontrollida, kas maksuhaldur aktsepteerib võimalikku
teavitust ja käibemaksu lisamist arvele. Ostjal puudub seetõttu võimalus määrata kindlaks oma
maksukohustuse suurus. Eelneva tõttu on KMS § 16 lg 3 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga
13 ning Euroopa Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv).
4. Tartu Halduskohus jättis 30. novembri 2012. a otsusega AS Dotnuvos Projektai kaebuse
rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maksukohustuslasel KMS § 16 lg 3 p 2
alusel õigus kinnisasja või selle osa võõrandamisel lisada käibemaks tingimusel, et ta on sellest enne
käibe toimumist maksuhaldurit kirjalikult teavitanud. Müüja ei ole enne käibe toimumist maksu-
haldurit kirjalikult teavitanud, mistõttu on tegemist maksuvaba käibega ning AS Dotnuvos Projektai
ei saa sisendkäibemaksu maha arvata.
5. AS Dotnuvos Projektai esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja
kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt rakendas halduskohus ebaõigesti KMS § 16 lg 3
p 2 ja § 11 lg 1 p 2. KMS § 16 lg 3 p 2 on § 16 lg 2 p 3 suhtes erisäte ning asjaolust, et müüdud
kinnistu oli hoonestatud ärimaa, ei saa järeldada, et käive sai olla ainult maksuvaba. Halduskohus
rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p 1 ja 4, kuna otsusest ei selgu, miks
kohus leidis, et tegemist on maksuvaba käibega, ning millise hinnangu andis kohus kaebaja esitatud
tõenditele ja väidetele. Halduskohus jättis hindamata, kas 23. novembri 2011. a notariaalakti esitamist
maksuhaldurile saab lugeda viimase nõuetekohaseks teavitamiseks KMS § 16 lg 3 mõttes ja kas
vastav teavitus tehti õigel ajal. Notariaalakt on kirjalik dokument, millest tuleneb, et müüja kavatseb
kinnisasja müügi maksustada käibemaksuga. Kuna maksuhaldur sai notariaalakti ärakirja selle
koostamise päeval, teavitati maksuhaldurit enne käibe toimumist (enne raha laekumist OÜ Perle
Kaubandus pangakontole).
Kaebaja kordas apellatsioonkaebuses taotlust jätta vastuolu tõttu põhiseadusega ja Euroopa Liidu
õigusega kohaldamata KMS § 16 lg 3 koosmõjus § 29 lg-ga 1 osas, mis ei võimalda arvata
tasumisele kuuluvast maksusummast maha KMS § 16 lg 3 alusel valikuõigusega maksustatavatele
tehingutele lisatud käibemaksu, kui müüja on arve maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud.
Alternatiivselt palus kaebaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kas KMS § 16 lg 3 on
vastavuses käibemaksudirektiiviga.
6. Tartu Ringkonnakohus jättis 11. märtsi 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja
halduskohtu otsuse muutmata järgmiste põhjendustega:
1) kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu ei olnud kaebajal KMS § 29
lg-st 1 tulenevalt õigus sisendkäibemaksu maha arvata, olenemata sellest, kas kinnistu müüja oli
käibemaksu arvetele lisanud või mitte;
2) vastustajat ei ole kinnisasja ostuhinnale käibemaksu lisamisest eelnevalt kirjalikult teavitatud.
Kuna kaebaja oli 23. novembri 2011. a notariaalakti kohaselt deponeerinud osa müügihinnast notari
juures, oli käive MKS § 11 lg 1 p 2 mõttes juba tekkinud ja seega ei teavitatud maksuhaldurit KMS
§ 16 lg 3 mõttes isegi siis, kui nõustuda kaebajaga, et maksuhalduri notari juures viibimist ja
notariaalakti saamist saaks lugeda vastustaja teavitamiseks;
3) ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oli vastustajal kohustus kaaluda võimalust
lubada kaebajal sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna kinnistu müüja oli käibemaksu lisanud seaduse
sätteid eirates, on ostjal õigus nõuda müüjalt käibemaksu tagastamist ja seega ei ole tema õigused
jäänud kaitseta;
4) KMS § 16 lg 3 ei ole põhiseadusvastane ega vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. AS Dotnuvos Projektai palub kassatsioonkaebuses haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja
kaebuse rahuldada. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised:
1) ringkonnakohus rikkus HKMS § 165 lg 1 p-st 4 tulenevat kohtuotsuse põhistamise nõuet, jättes
põhjendamata, miks kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et maksuhaldurit oli käibemaksu lisamisest
nõuetekohaselt teavitatud notariaalse müügilepingu esitamisega enne käibe toimumist. Seadus ei esita
KMS § 16 lg-s 3 nimetatud teavituse sisule mingeid nõudeid. Kirjalikult maksuhaldurile esitatud
notariaalakt sisaldas teavet käibemaksu lisamise kohta kinnistu maksustatavale väärtusele. Seega
tuleb maksuhaldurile kirjalikult esitatud notariaalakti käsitada nõuetekohase teavitusena KMS § 16
lg 3 mõttes. Kohtud kohaldasid valesti KMS § 16 ja § 29 lg-t 1, asudes seisukohale, et vaadeldava
tehingu puhul oli tegemist maksuvaba käibega, millelt tasutud käibemaksu ei tohi
sisendkäibemaksuna maha arvata;
2) ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti KMS § 11 lg 1 p 2. Käibe tekkimise momendina tuleb
käsitada notari juures deponeeritud summa laekumist müüja arvelduskontole, mitte ostja poolt osa
ostusumma kandmist notari deposiitkontole. Kuna maksuhaldur sai notariaalakti ärakirja selle
koostamise päeval, teavitati maksuhaldurit enne raha laekumist OÜ Perle Kaubandus pangakontole;
3) KMS § 16 lg-st 3 tulenev valikuline käibemaksuga maksustamine oli vastuolus põhiseadusega,
kuna see ei võimaldanud kinnisasja ostjal kontrollida, kas müüja lisas kinnisvara müügil arvele käibe-
maksu õiguspäraselt. Kohtud on jätnud sisuliselt hindamata nii KMS § 16 lg 3 vastuolu põhiseaduse
ja käibemaksudirektiiviga kui ka kaebaja taotluse küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust;
4) maksuhalduri osalemine müügitehingu sõlmimisel ja KMS § 16 lg 3 vastuolu põhiseadusega on
käsitatavad selliste erandlike asjaoludena, mille puhul on praegusel juhul põhjendatud sisendkäibe-
maksu mahaarvamise lubamine.
8. MTA palub vastuses jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtud on õigesti leidnud, et
vaidlusalune kinnistu oli hoonestatud kinnistu, mille müümisel on üldreeglina tegemist maksuvaba
käibega. Seetõttu ei olnud kaebajal KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt õigust sisendkäibemaksu maha
arvata, olenemata sellest, kas arvetele oli käibemaks lisatud või mitte. Müüjal oleks kinnisasja
võõrandamisel olnud õigus lisada arvele käibemaks, kui ta enne käibe toimumist oleks sellest
kirjalikult teavitanud maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust. Ringkonnakohus on õigesti
leidnud, et vastustajat ei ole käibemaksu lisamisest eelnevalt kirjalikult teavitatud. KMS § 16 lg-s 3
nimetatud kirjaliku teavituse hilisem tunnistamine avalikuks teabeks maksukorralduse seaduse § 27
mõttes ei tähenda, et enne 1. juulit 2013 puudus ostjal võimalus kontrollida ostetavale kinnisvarale
käibemaksu lisamise õigust, ja ei muuda fakti, et kaebaja seda tegelikult ei teinud. Kohtud analüüsisid
nii kaebaja väidetavat põhiõiguste rikkumist kui ka KMS § 16 lg 3 vastavust põhiseaduse ja Euroopa
Liidu õigusega ning leidsid, et vaidlusalune säte on nendega kooskõlas. Seega puudus alus küsida
Euroopa Kohtult eelotsust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajal oli õigus kajastada enda maksuarvestuses kinnisvara ostmisel
tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna.
10. Tehingu tegemise ajal kehtinud KMS § 16 lg 2 p 3 sätestas, et käibemaksuga ei maksustata
kinnisasja või selle osa käivet. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis
ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast
kasutuselevõttu, ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning
mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning
krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt
parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad 10 protsenti ehitise või selle osa soetus-
maksumusest enne parendamist.
Vaidlust ei ole selle üle, et tehing tehti kinnisasjaga, mille käivet KMS § 16 lg 2 p 3 esimese lause
alusel üldjuhul käibemaksuga ei maksustata. Siiski nägi KMS § 16 lg 3 p 2 ette, et juhul, kui maksu-
kohustuslane enne käibe toimumist sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust kirjalikult
teavitab, on tal õigus lisada käibemaks kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruum, maksustatavale
väärtusele.
Seega sõltub praeguses asjas käibemaksu lisamise õigus kinnisasja müügil ning kaebaja õigus kinnis-
asja soetamisel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna arvestada sellest, kas OÜ Perle Kaubandus
kui kinnisvara müüja teavitas maksuhaldurit käibemaksu lisamisest kinnisvara müügil nõutaval viisil
ja ajal. Eeltoodust tulenevalt tuli kohtutel asja lahendamisel tuvastada vaidlusaluse tehingu käibe
toimumise aeg ning see, kas maksuhaldurit teavitati nõuetekohaselt enne käibe toimumist
käibemaksu lisamisest kinnisasja müügil.
11. KMS § 11 lg 1 p-de 1–3 kohaselt on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil esimesena tehti
üks alljärgnevaist toiminguist:
1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik
maksmine;
3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine
maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või
muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.
Seega on käibe tekkimise ajaks KMS § 11 lg 1 p-des 1–3 nimetatud tingimustest esimese täitmine.
12. Ringkonnakohus asus seisukohale, et käive tekkis, kui kaebaja deponeeris osa müügihinnast
notari juures ning seetõttu puudub alus rääkida ka maksuhalduri kirjalikust teavitamisest KMS § 16
lg 3 mõttes isegi siis, kui lugeda maksuhalduri notari juures viibimist ja notariaalakti saamist
vastustaja teavitamiseks (ringkonnakohtu otsuse põhjenduste p 9, II kd, tl 103).
13. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et käive tekkis, kui kaebaja deponeeris osa
müügihinnast notarikontol. KMS § 11 lg 1 p 2 näeb ette, et käibe tekkimiseks on vaja kauba eest
osaline või täielik makse laekumine. Kolleegiumi hinnangul saab makse laekumisena käibe tekkimise
tähenduses mõista makse laekumist müüja näidatud kontole, mitte makse deponeerimist notarikontol.
Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud KMS § 11 lg 1 p 2 ja lähtunud otsuse
tegemisel ekslikult tuvastatud käibe tekkimise ajast.
14. Asja õigeks lahendamiseks võib vaidlusaluse tehingu käibe tekkimise aja väljaselgitamine olla
olulise tähtsusega. Käibe tekkimise aja puhul on tegemist faktilise olukorra tuvastamisega, mis eeldab
faktiliste asjaolude hindamist. HKMS § 229 lg-st 3 tulenevalt on Riigikohus üldjuhul seotud
ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega ega saa neid ise tõendeid hinnates tuvastada.
15. KMS § 11 lg 1 p 2 ebaõige kohaldamise tõttu tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
11. märtsi 2014. a otsuse haldusasjas nr 3-11-2235 ja saadab asja HKMS § 230 lg 5 p 2 alusel uueks
läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kuna AS Dotnuvos Projektai taotles, et Riigikohus teeks
asjas ise uue otsuse, rahuldatakse kassatsioonkaebus osaliselt.
16. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada vaidlusaluse tehingu käibe tekkimise aeg ja vajadusel
hinnata, kas maksuhalduri osalemist 23. novembri 2010. a notariaalakti sõlmimisel saab käsitada
maksuhalduri teavitamisena KMS § 16 lg 3 mõttes. Halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-25-14 tehtud
12. juuni 2014. a otsuse p-des 18–23 käsitlenud käibe tekkimise aega kinnisasja müügil ning KMS
§ 16 lg-s 3 sätestatud teavitamise olemust ja eesmärke ning selgitanud, mida peab kohus teavituse
nõuetekohasuse hindamisel arvestama. Ringkonnakohtul on võimalik Riigikohtu selles otsuses
toodud seisukohti praeguse asja uuel läbivaatamisel arvestada.
Asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise tõttu ei võta Riigikohus seisukohta
kassatsioonkaebuse teiste väidete ja taotluste kohta.
17. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei otsusta ta menetluskulude jaotamise ja
väljamõistmise üle (HKMS § 109 lg 2). Kassatsiooniastmes on AS Dotnuvos Projektai kandnud
õigusabikulu 2001 eurot.
Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving