3-4-1-47-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-47-14

Otsuse kuupäev

15. oktoober 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Tatjana

Lindebergi

kaebus

Vabariigi

Valimiskomisjoni

30. septembri 2014. a otsuse nr 62 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tatjana Lindebergi kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paldiski Linna Valimiskomisjon kinnitas 1. novembri 2013. a otsusega nr 17 asendusliikmete

nimekirja alusel Tatjana Lindebergi Paldiski Linnavolikogu liikmeks. 1. novembril 2013 esitas

T. Lindeberg valimiskomisjonile avalduse peatada tema volitused volikogu liikmena kolmeks kuuks.

2. 1. novembri 2013. a otsusega nr 18 peatas Paldiski Linna Valimiskomisjon T. Lindebergi

linnavolikogu liikme volitused kolmeks kuuks alates 1. novembrist 2013 kuni 1. veebruarini 2014.

3. T. Lindeberg esitas 23. jaanuaril 2014 Paldiski Linna Valimiskomisjonile avalduse, milles palus

peatada tema volitused Paldiski Linnavolikogus alates 2. veebruarist 2014 kuueks kuuks. Paldiski

Linna Valimiskomisjon peatas 30. jaanuari 2014. a otsusega nr 25 T. Lindebergi volitused Paldiski

Linnavolikogus kuueks kuuks alates 2. veebruarist 2014 kuni 2. augustini 2014.

4. Ajavahemikul 17. aprill 2014 kuni 30. juuli 2014 ei olnud T. Lindebergi rahvastikuregistrijärgne

elukoht Paldiski linnas.

5. 16. septembril 2014 võttis Paldiski Linna Valimiskomisjon vastu otsuse nr 35 „Paldiski

Linnavolikogu liikme volituste mitte taastunuks lugemine, volikogu liikme volituste taastumine ja

asendusliikme volituste lõppemine", millega luges T. Lindebergi volikogu liikme volitused mitte

taastunuks tema püsiva elukoha muutuse tõttu.

6. 18. septembril 2014 esitas T. Lindeberg Harju Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus

tühistada Paldiski Linna Valimiskomisjoni 16. septembri 2014. a otsuse nr 35. Kaebaja leidis, et

Paldiski Linna Valimiskomisjon ei arvestanud otsuse tegemisel, et 30. jaanuari 2014. a otsuse nr 25

tegemise ajal oli T. Lindeberg Paldiski linna elanik ning volituste peatamise lõppemise hetkeks ehk

2. augustiks 2014 oli ta samuti Paldiski linna elanik. Kaebaja viitas Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 19. juulil 2004 asjas nr 3-4-1-18-04 tehtud lahendile, mille punktis 12

öeldakse, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 20 lõikest 6 tulenevalt

kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lõikele 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes

asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid. Volikogu liikme volitused lõpevad enne

tähtaega automaatselt KOKS §-s 18 loetletud juriidiliste faktide esinemisel, kuid nimetatud säte on

kohaldatav volikogu liikme, kes teostab volikogu liikme õigusi, mitte volikogu liikmete või

asendusliikmete puhul, kelle volitused on peatunud KOKS § 19 kohaselt. KOKS § 18 lõike 1 aluste

laiendamine volikogu asendusliikmetele või volikogu liikmetele, kelle volitused on peatunud KOKS

§ 19 lõike 2 alusel, piiraks ebaproportsionaalselt kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse

volikokku ning rikuks õigust realiseerida oma mandaati. Kaebaja juhtis ka tähelepanu, et teda ei

teavitatud valimiskomisjoni 16. septembri 2014 koosolekust ega edastatud talle otsust nr 35. Seega on

linna valimiskomisjon oluliselt rikkunud haldusmenetluse reegleid, seda olukorras, kus

valimiskomisjoni otsuste vaidlustamise võimalused on tähtaegadega oluliselt piiratud.

7. Harju Maakonna Valimiskomisjon jättis 23. septembri 2014. a otsusega nr 5 T. Lindebergi

18. septembri 2014 kaebuse rahuldamata. KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpevad volikogu

liikme volitused enne tähtaega isiku püsiva elukoha muutuse tõttu, kui püsiv elukoht ei asu

rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas. KOKS ei reguleeri olukorda, kui volikogu liikme

volitused peatanud isiku püsiv elukoht muutub. KOKS § 20 lõige 6 sätestab, et kui asendusliige

teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lõikes 1 märgitud

põhjusel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. Seadusandja on asendusliikme

volikogu liikmeks saamise või mittesaamise sidunud tema puhul volikogu liikme volituste lõppemise

aluste esinemisega. Kui asendusliikme püsiva elukoha muutumise tõttu esineb KOKS § 18 lõike 1

punkti 3 kohane volikogu liikme volituste lõppemise alus, siis ta volikogu liikmeks ei saa. KOKS ei

näe seejuures ette võimalust, et juhul kui asendusliige hiljem oma püsiva elukoha sellesse valda või

linna tagasi muudab, taastuks tema koht asendusliikmete nimekirjas ning ühes sellega ka võimalus

edaspidi selle koosseisu volikogusse kuuluda. Harju Maakonna Valimiskomisjon asus seisukohale, et

analoogia alusel tuleb ka praegusel juhul kohaldada KOKS § 20 lõiget 6, mistõttu kaebaja kaotas oma

koha asendusliikmete nimekirjas KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 nimetatud juriidilise fakti ilmnemisel.

8. Maakonna valimiskomisjon leidis, et võrreldes KOKS § 19 lõikega 1 on KOKS § 18 lõikes 1

sätestatud volituste lõppemise alused pöördumatud ning mõjud isiku võimele selles volikogu

koosseisus volikogu liikme volitusi täita on lõplikud. KOKS § 18 lõike 1 loeteluga on seadusandja

väljendanud üheselt seisukohta, millal isik kaotab volikogu selle koosseisu volituste ajaks võime

volikogu liikme ülesandeid täita. Seejuures ei ole tähendust asjaolul, kas isiku seisund pärast vastava

juriidilise fakti saabumist veel muutub või mitte. Seetõttu puudub valla või linna valimiskomisjonil

niisugusel juhul alus taastada volikogu liikme volitused peatanud isiku volikogu liikme volitused ja

lõpetada vastava asendusliikme volitused.

9. T. Lindeberg esitas 23. septembril 2014 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles Harju

Maakonna Valimiskomisjoni 23. septembri 2014. a otsuse nr 5 „Tatjana Lindebergi kaebuse

läbivaatamine" tühistamist. Kaebaja leidis, et tema puhul puudus volikogu liikme volituste peatamise

lõppemise hetkeks ehk 2. augustiks 2014 KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 nimetatud juriidiline fakt.

Tulenevalt sellest ei saanud Paldiski Linna Valimiskomisjon võtta vastu 16. septembri 2014. a otsust

nr 35 ning Harju Maakonna Valimiskomisjon jätta 23. septembri 2014. a otsusega nr 5 kaebust

rahuldamata.

10. KOKS § 18 lõikes 1 sätestatu kohaldamise laiendamine nii volikogu liikmetele, kelle volitused on

peatunud, kui ka volikogu asendusliikmetele viiks olukorrani, kus KOKS § 18 lõikes 1 sätestatut

tuleks rakendada ka nt isiku puhul, kes töötab sama omavalitsuse ametnikuna või töölepingu alusel

(kuigi volikogu liikme volitused olid enne peatunud), või kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks

ning selle tõttu tuleb ka volitused peatanud volikogu liikmete volitused lõpetada. Mõlema näite korral

on nii Riigikohus kui ka Vabariigi Valimiskomisjon olnud vastupidisel seisukohal (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-17-10, punkt 27;

Vabariigi Valimiskomisjoni 21. märtsi 2013. a otsus nr 12). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium on 19. juulil 2004 asjas nr 3-4-1-18-04 tehtud lahendi punktis 10 leidnud, et valimisliidul

on õigus taotleda asendusliikmete nimekirja kantud isiku asendusliikme staatuse lõpetamist, kui

asendusliige ei vasta enam kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-st 5

tulenevatele nõuetele. Paldiski Linnavolikogus esindatud Valimisliit UUS LAINE ei ole sellist

taotlust Paldiski Linna Valimiskomisjonile esitanud.

11. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 30. septembri 2014. a otsusega nr 62 T. Lindebergi kaebuse

rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et KOKS § 18 lõige 1 sätestab volikogu liikme

volituste ennetähtaegse lõppemise alused ja nimetatud sündmuste saabumine toob kaasa volikogu

liikme volituste automaatse lõppemise (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-17-10, punkt 17). Sellest lähtudes ei sõltu volikogu liikme

volituste lõppemine tõigast, et volituste lõppemise tinginud asjaolu hiljem ära langeb. Näiteks kui

isikul, kelle volitused loeti ennetähtaegselt lõppenuks KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 alusel,

teenistussuhe ametnikuna hiljem lõpeb, ei teki tal õigust hiljem uuesti volikogu liikme volitusi saada.

Samuti ei teki sellist õigust isikul, kelle volikogu liikme volitused lõppesid püsiva elukoha muudatuse

tõttu KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt, kuid kes muudab oma püsiva elukoha tagasi sellesse

valda või linna.

12. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et ka juhul, kui volikogu liikme volitused on peatunud KOKS

§ 19 lõike 2 punkti 3 alusel isikliku avalduse alusel ning volituste peatumise perioodil esines KOKS

§ 18 lõikes 1 sätestatud asjaolu, mis langes ära volituste taastumise ajaks, tuleb isiku volitused lugeda

lõppenuks KOKS § 18 lõike 1 alusel ja need ei taastu KOKS § 201 lõike 1 kohaselt, kui KOKS § 18

lõikes 1 märgitud asjaolu volituste taastumise hetkel ei esine.

13. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et peatunud volikogu liikme volitustega isik on saanud

volikogu liikme volitused kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras – valituks

osutunud volikogu liige KOKS § 16 lõike 4 kohaselt ja asendusliige KOKS § 20 lõigete 1-2 alusel.

Volituste saamiseks on nõutav, et isik vastas volikogu liikmele esitatavatele nõuetele, sh ei esine

KOKS §-s 18 sätestatud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise aluseid.

14. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme

ülesannete täitmisest (KOKS § 19 lõige 1). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ei nähtu, et

ülesannete täitmisest vabanemine tähendaks, et isik ei pea volituste peatumise ajal vastama kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduses volikogu liikmele esitatavatele nõuetele.

15. KOKS § 18 lõige 1 näeb ette volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused, millest

eraldi on KOKS § 19 lõikes 2 sätestatud volikogu liikme volituste peatumise alused. Selline eristus

väldib ka olukorda, et isik, kelle volikogu liikme volitused ennetähtaegselt lõppeksid mõne KOKS

§ 18 lõikes 1 loetletud sündmuse saabumisel, saaks volituste lõppemist ära hoida sellega, et volitused

enne sündmuse saabumist peatada, nt isikliku avalduse alusel KOKS § 19 lõike 2 punkti 3 järgi.

Sellest tulenevalt peab volikogu liige ka volituste peatumise ajal vastama volikogu liikmele

esitatavatele nõuetele ning ei saa esineda liikmesust välistavaid asjaolusid. Nii volikogu liiget kui ka

peatunud volitustega volikogu liiget tuleb kohelda sarnaselt ja KOKS § 18 lõikes 1 sätestatud

õigusliku asjaolu saabumine toob kaasa volituste automaatse lõppemise mõlemal juhul.

16. On tõsi, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb siinkohal ette erandeid. Nii sätestab

KOKS § 19 lõike 2 punkt 1, et volikogu liikme volitused peatuvad, kui volikogu liige on samas vallas

või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või

nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks. Kui isik nimetatakse hiljem kohaliku omavalitsuse

ametnikuks, ei rakendata aga tema suhtes KOKS § 18 lõike 1 punkti 6, vaid isiku volikogu liikme

volitused jäävad peatunuks. Praktikas kaasnebki valitsuse liikmeks nimetamisega üldjuhul ka

ametniku staatus. Seda erandit käsitleb ka kaebaja viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-17-10, punkt 27. Kui aga pärast KOKS § 19

lõike 2 punktis 1 sätestatud aluse äralangemist soovib isik jätkata ametnikuna, siis tema volikogu

liikme volitused lõpevad KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 alusel ning ta ei saa täiendavalt volikogu liikme

volitusi nt KOKS § 19 lõike 2 punkti 3 alusel peatada.

17. Volikogu liikme püsiva elukoha muudatust ei saa aga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

mõttes lugeda erandiks, mis välistaks isiku volikogu liikme volituste lõppemise ajal, kui tema

volitused on peatunud. KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud püsiva elukoha muudatus on seotud

hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasoluga volikogu valimistel (vt KOVVS § 5 lõiked 1 ja 5).

Nii kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse mõttega on kooskõlas, et isik, kes on kaotanud hääletamis- ja kandideerimisõiguse selles

vallas või linnas, kaotab volikogu liikmesuse, seda ka juhul, kui ta muudab hiljem uuesti püsivat

elukohta.

18. Kaebaja viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. juuli 2004. a otsus

asjas nr 3-4-1-18-04 käsitleb volikogu asendusliikmete nimekirja kontrollimist valimistevahelisel

perioodil ning ei ole otseselt kohaldatav isikutele, kes on volikogu liikme volitused juba saanud.

Samas on Riigikohus samas otsuses ka asendusliikmete nimekirja puhul möönnud võimalikkust

lõpetada asendusliikme staatus, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5 tulenevatele nõuetele

(sh KOVVS § 5 lõige 5, millele vastab KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud volituste

ennetähtaegse lõppemise alus), olgugi et see asjaolu võib olla ära langenud enne, kui isikul tekib

võimalus saada volikogu liikmeks. Samuti on Riigikohus kandideerimise puhul leidnud, et

kandidaadi elukoht peab vallas või linnas asuma püsivalt ning elukoha muudatus pärast valimisaasta

1. augustit toob kaasa kandideerimisõiguse kaotuse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 2. oktoobri 2013 otsus asjas nr 3-4-1-45-13, punktid 22–23).

19. 3. oktoobril 2014 esitas T. Lindeberg Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse,

milles palus tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 30. septembri 2014. a otsus nr 62.

20. Vabariigi Valimiskomisjon edastas T. Lindebergi kaebuse Riigikohtule. Kaaskirjas vaidles

Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi otsuses nr 62 toodud seisukohtade juurde ja palus jätta

kaebuse rahuldamata. T. Lindebergi kaebus saabus Riigikohtusse 6. oktoobril 2014.

KAEBAJA SEISUKOHT

21. Kaebaja märkis, et tema kinnitamisel Paldiski linna volikogu liikmeks ei saanud ta asuda osalema

Paldiski Linnavolikogu töös, kuid soovis seda teha edaspidi. Seetõttu esitas ta kohe

valimiskomisjonile avalduse, milles palus oma volitused volikogu liikmena peatada kolmeks kuuks.

Kaebaja volitused Paldiski Linnavolikogu liikmena pidid taastuma alates 3. augustist 2014, seda

olenemata asjaolust, kas valimiskomisjon võtab vastu sellekohase otsustuse või mitte (KOKS § 201

lõige 1).

22. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei reguleeri olukorda, kus volikogu liikme volitused

peatanud isiku püsiv elukoht volituste peatumise ajal muutub, kuid volituste peatamise lõppemise

hetkeks ei esine KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 nimetatud juriidilist fakti, seega tuleb siinkohal

kasutada analoogiat volikogu asendusliikme kohta sätestatuga. KOKS § 18 on kohaldatav volikogu

liikme, kes teostab volikogu liikme õigusi, mitte volikogu liikmete, kelle volitused on peatunud

KOKS § 19 kohaselt, või asendusliikmete puhul. KOKS § 18 lõike 1 aluste laiendamine kohaliku

omavalitsuse volikogu asendusliikmetele või volikogu liikmetele, kelle volitused on peatunud KOKS

§ 19 lõike 2 alusel, piiraks ebaproportsionaalselt kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse

volikokku ning rikuks õigust realiseerida oma mandaati. Kaebaja puhul puudus volikogu liikme

volituste peatamise lõppemise hetkeks KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 nimetatud juriidiline fakt.

23. KOKS § 18 lõikes 1 sätestatu kohaldamise laiendamine nii volikogu liikmetele, kelle volitused on

peatunud, kui ka volikogu asendusliikmetele viiks olukorrani, kus KOKS § 18 lõikes 1 sätestatut

tuleks rakendada ka nt isikule, kes töötab sama omavalitsuse ametnikuna või töölepingu alusel.

Samuti tuleks volitused peatanud volikogu liikme volitused peatada juhul, kui volikogu osutub

tegutsemisvõimetuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

24. Kohtuasja lahendamiseks on vaja leida vastus küsimusele, kas kohaliku omavalitsuse volikogu

liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt juhul, kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused

on peatunud KOKS § 19 lõike 2 punkti 3 kohaselt isikliku avalduse alusel ja ilmneb KOKS § 18

lõike 1 punktis 3 sätestatud volituste ennetähtaegse lõppemise alus.

25. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selgitanud kohaliku omavalitsuse

volikogu liikme volituste peatumist ja ennetähtaegset lõppemist oma 30. novembri 2010. a otsuses

kohtuasjas nr 3-4-1-17-10. Volituste ennetähtaegne lõppemine on seotud KOKS § 18 lõikes 1

nimetatud juriidilise faktiga ja seadus ei näe ette volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamist

valimiskomisjoni otsusega, mistõttu lõpevad volikogu liikme volitused juriidilise fakti korral

automaatselt (punkt 18). Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste peatamiseks on vajalik

valimiskomisjoni kaks otsustust, millest esimesega lõpetatakse volikogu liikme volitused, teisega

antakse asendusliikmele volitused (punkt 14).

26. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et volikogu liikme volituste lõppemise ja peatumise aluste

eristamise eesmärk on vältida olukorda, kus isik, kelle volikogu liikme volitused on ennetähtaegselt

mõnel KOKS § 18 lõikes 1 loetletud alusel lõppenud, saaks volituste lõppemist ära hoida sellega, et

peatab volitused isikliku avalduse alusel. Lisaks sellele oli Vabariigi Valimiskomisjon seisukohal, et

volikogu liiget ja volitused peatanud volikogu liiget tuleb kohelda sarnaselt. Volikogu liikme volituste

saamiseks ei tohi esineda KOKS § 18 lõikes 1 sätestatud volituste lõppemise aluseid, seetõttu peab

volikogu liige ka volituste peatumise ajal vastama volikogu liikmele esitatavatele nõuetele.

27. Kolleegium märgib, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sõnastusest ei ilmne vahetult,

milline on KOKS §-des 18 ja 19 sätestatud volituste lõppemise ja peatumise aluste eristamise

eesmärk. Olukorda ei saa võrrelda ka Riigikogu liikme staatuse seaduses (RKLS) Riigikogu liikme

volituste kohta sätestatuga, kuna Riigikogu liikmel pole võimalik paluda oma volitusi avalduse alusel

peatada mistahes põhjusel, vaid üksnes lapsehoolduse ja ajutise töövõimetuse ajaks (RKLS § 6).

Riigikogu liikme volitused peatuvad ka Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise korral ja Vabariigi

Presidendi ülesannete täitmise ajaks (RKLS § 5). Ülejäänud juhtudel Riigikogu liikme volitused,

mitte ei peatu, vaid lõpevad: selle toob kaasa Riigikogu liikme asumine mõnda teise riigiametisse

(RKLS § 8 lõike 2 punkt 1), süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumine (RKLS § 8 lõike 2 punkt 2),

tagasiastumine (RKLS § 8 lõike 2 punkt 3), surma (RKLS § 8 lõike 2 punkt 5). Lisaks sellele võib

Riigikohus lõpetada Riigikogu liikme volitused, kui isik on kestvalt võimetu täitma oma ülesandeid

(RKLS § 8 lõike 2 punkt 4 ja § 10 punkt 1), keeldub andmast ametivannet (RKLS § 10 punkt 3) või

ei vasta põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele

nõuetele (RKLS § 10 punkt 2). Riigikogu valimise seaduse § 4 lõike 4 kohaselt on

kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud

21-aastaseks.

28. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on varem käsitlenud juhtu, kus volikogu

liikme volitused olid peatunud KOKS § 19 lõike 2 punkti 1 alusel, kuid samas esines ka KOKS § 18

lõike 1 punktis 6 sätestatud volituste lõppemise alus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-17-10). Kolleegium oli seisukohal, et

„kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei arvesta olukorda, kus linna- või vallavalitsuse liige

pärast oma volituste peatumist volikogus ühitab valla- või linnavalitsuse liikme ülesannetega

kohaliku omavalitsuse ametniku ülesanded. Selline ametikohtade ühitamine ei too seaduse järgi kaasa

volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist, mistõttu isikul on võimalik taastada oma

volitused volikogus" (otsuse punkt 27).

29. Samuti on kolleegium käsitlenud olukorda, kus sooviti volikogu asendusliikmete nimekirjas

olnud isik kustutada nimekirjast põhjusel, et esines KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud volituste

lõppemise alus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. juuli 2004. a otsus

kohtuasjas nr 3-4-1-18-04). Kolleegium leidis, et asendusliikme volituste lõpetamine põhjendusega,

et ta ei vasta KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 sätestatud tingimustele, piiraks ebaproportsionaalselt

kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikokku. KOKS § 20 lõikest 6 tulenevalt kontrollitakse

asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lõikele 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes

asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid (otsuse punkt 12).

30. Seega on Riigikohus leidnud, et nii KOKS § 19 lõike 2 punkti 1 alusel peatunud volitustega

volikogu liikme kui ka volikogu asendusliikmete nimekirjas oleva isiku volitused ei lõpe KOKS § 18

lõike 1 punktis 6 sätestatud juriidilise fakti esinemisel. Samas tuleb arvestada, et KOKS § 18 lõikes 1

ja § 19 lõikes 2 on loetletud hulk väga erinevaid volituste lõppemise ja peatumise alused, mistõttu

võib õiguslik hinnang erinevate aluste puhul olla erinev.

31. KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpevad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused

enne tähtaega isiku püsiva elukoha muutuse tõttu, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri

andmetel selles vallas või linnas. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et KOKS § 18 lõike 1 punktis 3

sätestatud püsiva elukoha muudatus on seotud hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasoluga

volikogu valimistel (KOVVS § 5). KOVVS § 5 lõike 5 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel kandideerimisõigus igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle

püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

32. Riigikohus leidis 2. oktoobri 2013 otsuses asjas nr 3-4-1-45-13 tõlgendades KOVVS § 5, et

elukoha püsivus on vajalik, tagamaks, et "kohaliku elu küsimusi saavad otsustada need isikud, kes

tegelikult selles kohaliku omavalitsuse üksuses elavad" (punkt 26). Kolleegium möönab, et KOKS

§ 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud volituste lõppemise aluse eesmärk on sarnane püsiva elukoha

nõudega kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerimisel.

33. Nii KOVVS § 5 lõige 5 kui ka KOKS § 18 lõike 1 punkt 3 seovad seega õiguslikud tagajärjed

(kandideerimisõiguse olemasolu ja volituste lõppemine) terminiga „püsiv elukoht" tähistatud

mõistega. KOVVS § 5 lõike 1 kohaselt on püsiv elukoht „elukoht, mille aadressiandmed on kantud

Eesti rahvastikuregistrisse". Elukoha püsivuse hindamise muid kriteeriume KOKS ja KOVVS ei

nimeta ega viita selles küsimuses ka mõnele teisele õigusaktile. Kolleegium märgib, et

rahvastikuregistri kande tegemine on lihtne avalduse alusel tehtav toiming, mistõttu ei pruugi püsiva

elukoha mõiste sidumine registrikandega saavutada soovitud eesmärki.

34. Samas on Riigikohus leidnud, et KOVVS § 5 lõikest 5 tulenevalt peab kohaliku omavalitsuse

volikokku kandideerimisel kandidaat kandideerimisõiguse olemasoluks olema rahvastikuregistri

andmetel vastava valla või linna elanik alates valimisaasta 1. augustist katkematult. Kohus leidis, et

"elukoha andmete rahvastikuregistris muutmine ei ole üksnes mingil hetkel toimuvaks iseseisvaks

sündmuseks, vaid selle tagajärjel tekib registrisse elukohaandmete kanne, mis on kehtiv kuni

muudatuse tegemiseni. Sellest lähtuvalt tuleb lauseosa hiljemalt valimisaasta 1. augustil mõista

selliselt, et elukoha registreering sellesse valda või linna peab olema tehtud hiljemalt 1. augustil ja ka

edaspidi peab see registreering olema kehtiv" (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

2. oktoobri 2013. a otsuses asjas nr 3-4-1-45-13, punkt 22).

35. Samuti on Riigikohus leidnud, et „valimisliidul on õigus taotleda asendusliikmete nimekirja

kantud isiku asendusliikme staatuse lõpetamist, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5

tulenevatele nõuetele" (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. juuli 2004. a otsus

asjas nr 3-4-1-18-04, punkt 10).

36. Arvestades eeltoodut, leiab kolleegium, et nii nagu kohaliku omavalitsuse volikogu liikme

volitused lõpevad üldiselt KOKS § 18 lg 1 p 3 alusel, lõpevad samal alusel ka sellise volikogu liikme

volitused, kelle volitused on peatunud KOKS § 19 lg 1 p 3 kohaselt isikliku avalduse alusel.

37. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46

lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium T. Lindebergi kaebuse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Hannes Kiris