3-2-1-81-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-81-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. oktoober 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik

Kohtuasi

Osaühingu BRT Invest hagi aktsiaseltsi Paip vastu

52 503 euro 98 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2-11-45916

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Paip kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

52 503 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing BRT Invest (registrikood 10813655),

esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Kostja aktsiaselts Paip (registrikood 10069917), esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar

Asja läbivaatamise kuupäev

15. september 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-45916 ja

Harju Maakohtu 21. jaanuari 2013. a otsus samas tsiviilasjas. Lõpetada asja menetlus ja

kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. Kostja tasub hageja hagi esemeks oleva kahju hüvitamise nõude katteks hagejale

kompromissina kokku 34 000 (kolmkümmend neli tuhat) eurot (edaspidi kompromissisumma).

Kompromissisumma kohustub kostja tasuma kooskõlas järgneva maksegraafikuga:

1.1.1. esimese osamakse summas 14 000 (neliteist tuhat) eurot tasub kostja hageja

arvelduskontole nr EE752200221049707321 Swedbank ühe (1) tööpäeva jooksul arvates

käesoleva kompromissi kinnitamisest Riigikohtu poolt, kusjuures kompromissi kinnitamisena

käsitletakse Riigikohtu asjakohase kohtumääruse kättetoimetamist menetlusosalistele;

1.1.2. teise osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole

nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. novembriks 2014. a.;

1.1.3. kolmanda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole

nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. detsembriks 2014. a.;

1.1.4. neljanda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole

nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. jaanuariks 2015. a.;

1.1.5. viienda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole

nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. veebruariks 2015. a.

1.2. Kompromissisumma ajatamise eest intresse ei arvestata ega tasuta. Juhul, kui kostja

viivitab kompromissisumma mistahes osamakse tasumisega osaliselt või täies ulatuses rohkem

kui kaks (2) kalendripäeva, siis muutub kompromissisumma tingimusteta ja täies ulatuses

koheselt sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kompromissisumma tasumata osa

viivitamatut tasumist.

1.3. Kompromissist tulenevate varaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on kostja

kohustatud tasuma hagejale viivist 0,15% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni

kogu võlgnevuse tasumiseni, kusjuures esimeses järjekorras loetakse kustutatuks kostja

võimalik viivisvõlgnevus ning alles seejärel põhivõlgnevus.

1.4. Hageja avaldab ja kinnitab, et kompromissisumma täies ulatuses hageja arvelduskontole

laekumise järgselt loetakse hageja kompromissisummat ületavas osas kahju hüvitamise nõudest

kostja vastu loobunuks.

1.5. Mistahes kahtluste vältimiseks avaldab ja kinnitab hageja, et ta ei ole käesoleva

kompromissi esemeks olevat kahju hüvitamise nõuet käsutanud ning et mistahes kolmandatel

isikutel ei ole tekkinud selle osas mistahes õigusi.

2. Rahuldada Osaühingu BRT Invest taotlus osaliselt ja tagastada talle riigilõiv 2348 eurot

75 senti (konto nr EE752200221049707321, Swedbank AS).

3. Tagastada advokaadibüroo VARUL AS-ile 31. märtsil 2014 aktsiaseltsi Paip

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 525 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing BRT Invest (hageja) esitas 27. septembril 2011 Harju Maakohtule aktsiaseltsi Paip

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista OÜ Wolmreks (peatöövõtja) ja kostja sõlmitud

alltöövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 56 029 eurot 98 senti ja viivise. Hageja

taotles lõpliku nõudena kostjalt 52 503 euro 98 sendi suuruse kahjuhüvitise ja lisaks sellele viivise

väljamõistmist.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus rahuldas 21. jaanuari 2013. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

52 503 eurot 98 senti, samuti viivise põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates 27. septembrist 2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus jättis

tsiviilasja kulud kostja kanda.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega hagi rahuldamata.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. veebruari 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes maakohtu järeldusega hagi rahuldamise kohta.

Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Pooled esitasid 8. oktoobril 2014 Riigikohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nendevahelise

kompromisslepingu ja lõpetada asja menetluse. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kompromisslepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas:

1.1. Kostja tasub hageja hagi esemeks oleva kahju hüvitamise nõude katteks hagejale kompromissina

kokku 34 000 (kolmkümmend neli tuhat) eurot (edaspidi kompromissisumma). Kompromissisumma

kohustub kostja tasuma kooskõlas järgneva maksegraafikuga:

1.1.1. esimese osamakse summas 14 000 (neliteist tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole

nr EE752200221049707321 Swedbank ühe (1) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kompromissi

kinnitamisest Riigikohtu poolt, kusjuures kompromissi kinnitamisena käsitletakse Riigikohtu

asjakohase kohtumääruse kättetoimetamist menetlusosalistele;

1.1.2. teise osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole

nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. novembriks 2014. a.;

1.1.3. kolmanda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole

nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. detsembriks 2014. a.;

1.1.4. neljanda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole

nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. jaanuariks 2015. a.;

1.1.5. viienda osamakse summas 5000 (viis tuhat) eurot tasub kostja hageja arvelduskontole

nr EE752200221049707321 Swedbank hiljemalt 10. veebruariks 2015. a.

1.2. Kompromissisumma ajatamise eest intresse ei arvestata ega tasuta. Juhul, kui kostja viivitab

kompromissisumma mistahes osamakse tasumisega osaliselt või täies ulatuses rohkem kui kaks (2)

kalendripäeva, siis muutub kompromissisumma tingimusteta ja täies ulatuses koheselt sissenõutavaks

ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kompromissisumma tasumata osa viivitamatut tasumist.

1.3. Kompromissist tulenevate varaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on kostja kohustatud

tasuma hagejale viivist 0,15% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni kogu võlgnevuse

tasumiseni, kusjuures esimeses järjekorras loetakse kustutatuks kostja võimalik viivisvõlgnevus ning

alles seejärel põhivõlgnevus.

1.4. Hageja avaldab ja kinnitab, et kompromissisumma täies ulatuses hageja arvelduskontole

laekumise järgselt loetakse hageja kompromissisummat ületavas osas kahju hüvitamise nõudest

kostja vastu loobunuks.

1.5. Mistahes kahtluste vältimiseks avaldab ja kinnitab hageja, et ta ei ole käesoleva kompromissi

esemeks olevat kahju hüvitamise nõuet käsutanud ning et mistahes kolmandatel isikutel ei ole

tekkinud selle osas mistahes õigusi.

8. Samas 8. oktoobri 2014. avalduses on esitatud taotlus riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt

palub hageja tagastada talle hagiavalduse esitamisel põhiseadusega vastuolus olevaks osutunud

regulatsiooni alusel ekslikult enamtasutud riigilõiv 3373 eurot 81 senti ning põhiseadusega kooskõlas

olev riigilõiv pooles ulatuses 550 eurot.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud

alama astmete kohtute otsused ja lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 684

esimese lause ning § 691 p 3 alusel menetluse.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust

jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui

nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kinnitanud, et vaidlusaluses tsiviilasjas kantud

menetluskulud jäävad nende endi kanda (v.a. hagejale osaliselt tagastamisele kuuluv riigilõiv) ning

nad kohustuvad mitte esitama menetluskulude osas teineteise vastu mistahes nõudeid.

10. Järgnevalt lahendab kolleegium hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

Hageja palub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osalist tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi

põhjendusega, et ta maksis hagiavalduse esitamisel riigilõivu rohkem kui oli selle põhiseaduspärane

määr. Lisaks taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tuginedes põhiseaduspärasest riigilõivust poole

tagastamist.

TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Vaidlusalune

tsiviilasi on kostja kassatsioonkaebuse alusel Riigikohtu menetluses, seega tuleb Riigikohtul

riigilõivu tagastamise taotlus lahendada.

Riigikohus on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 koostoimes tõlgendades selgitanud, et lõivu maksmise

aluseks olevate sätete põhiseadusvastasusele tuginedes saab lõivu tagastamist nõuda lõivu

tagastamise taotluse lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist

(vt Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12, p 20).

Hageja esitas hagi 27. septembril 2011, märkides tsiviilasja hinnaks 56 029 eurot 98 senti. Maakohtu

21. jaanuari 2013. a otsuse kohaselt on tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 tsiviilasja hinnaks 52 503 eurot

98 senti (s.o 821 508 krooni 77 senti). Sellist tsiviilasja hinda ei ole vaidlustatud. Riigilõivuseaduse

(1. jaanuarist 2011 kuni 30 juunini 2012 kehtinud sõnastuses) lisa 1 järgi tuli hagi esitamisel hinnaga

üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti. Hageja

tasus hagi esitamisel riigilõivu 4473 eurot 81 senti (I kd, tl 62).

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. aprilli 2014. a otsusega nr 3-4-1-30-12 on

tunnistatud 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lõige 1

koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro

31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.

Riigikohus ei tunnistanud regulatsiooni põhiseaduse vastaseks alates viidatud otsuse tegemisest

10. aprillil 2014, seega saab ka hageja oma kohtuasjas asjassepuutuva regulatsiooni põhiseaduse

vastasusele tugineda (vt Riigikohtu üldkogu 10. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 19).

Riigikohus on 12. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-37-12 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et kui

tasutava lõivu suuruse määramise aluseks olnud regulatsioon on põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistatud, saab kohus väljaspool põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust määrata põhiseaduspärase

riigilõivu.

Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et vaidlusaluses asjas on põhiseaduspäraseks riigilõivuks

praegu kehtiv riigilõivumäär 1100 eurot. Riigikohus on oma varasemates lahendites (vt Riigikohtu

üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-67-11, p 29; 29. novembri 2011. a otsus

kohtuasjas nr 3-3-1-22-11, p 34) lähtunud põhiseaduspärase riigilõivu kindlaksmääramisel varem

kehtinud (s.o 1. jaanuaril 2007 jõustunud ja kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud) riigilõivuseaduse

lisa 1 tabeli sõnastusest, mis kehtis kuni 31. detsembrini 2008. Seda põhjusel, et alates 1. jaanuarist

2009 tõsteti tsiviilkohtumenetluse riigilõive oluliselt. Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta

muuta. Seega saab lünga, mis on tekkinud kohtu nõutud riigilõivu (4473 eurot 81 senti) vastuolu tõttu

põhiseadusega, täita lõivumääraga 33 250 krooni (s.o 2125 eurot 6 senti). Selline riigilõiv tulnuks

tasuda hagi esitamisel 1. jaanuaril 2007 jõustunud ja kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

riigilõivuseaduse lisa 1 tabeli (kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud sõnastuses) kohaselt hagi

esitamisel hinnaga üle 800 000 krooni kuni 850 000 krooni. Nii on hagilt tasuda tulnud

põhiseaduspärane riigilõiv 2125 eurot 6 senti. Seega tuleb hagejale tagastada enammakstud riigilõiv

2348 eurot 75 senti (4473 eurot 81 senti – 2125 eurot 6 senti). Hageja on palunud tagastatav riigilõiv

tasuda riigilõivu tasunud hageja kontole nr EE752200221049707321 Swedbank AS-is.

Taotlust pooles ulatuses riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ei saa rahuldada.

Osundatud sätte järgi, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi, tagastatakse

pool menetluses tasutud riigilõivust. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt aga ei tagastata avalduse läbi

vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu

eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Et riigilõiv, mille osalist tagastamist hageja seoses

kompromissi kinnitamisega taotleb, tasuti maakohtu menetluses, kompromiss sõlmiti aga

kassatsioonimenetluses, ei oli riigilõivu pooles ulatuses tagastamiseks alust.

11. Kuna asja menetlus lõpetatakse, tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause järgi

kassatsioonikautsjon tagastada. Kostja eest on kautsjoni tasunud advokaadibüroo VARUL AS. Kostja

on soovinud, et kautsjon tagastatakse advokaadibüroo VARUL AS-i arvelduskontole.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Malle Seppik