3-2-1-76-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-76-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. oktoober 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Saare Varahaldus OÜ hagi Osaühingu Hekva vastu

osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2-13-31027

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Hekva kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Saare Varahaldus OÜ (registrikood 12444989),

esindaja juhatuse liige Sten Janu

Kostja Osaühing Hekva (registrikood 10373274), esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup

Asja läbivaatamise kuupäev

15. september 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2014. a otsuse (tsiviilasi nr 2-13-

31027) resolutsioon, kuid muuta otsuse põhjendusi.

2. Jätta Osaühingu Hekva kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud kassatsiooniastmes Osaühingu Hekva kanda. Maakohtu

menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ringkonnakohtu menetluskuludest jääb 90%

Osaühingu Hekva kanda ja 10% Saare Varahaldus OÜ kanda.

4. Arvata Osaühingu Hekva kassatsioonkaebuselt 13. märtsil 2014 tasutud

kassatsioonikautsjon 100 (ükssada) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saare Varahaldus OÜ (hageja) esitas 21. juunil 2013 Pärnu Maakohtule hagi Osaühingu Hekva

(kostja) vastu. Hageja palus tuvastada kostja 22. märtsi 2013. a koosoleku tühisus või tühistada selle

koosoleku otsused, tuvastada põhikirja (26. märtsi 2013. a redaktsiooni) p-de 3.2 ja 3.3 vastuolu Eesti

Vabariigi põhiseadusega (PS) ning tühistada äriregistri 26. märtsi 2013. a kandemäärus kostja

põhikirja muutmise osas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja väitel on ta kostja osanik. 15. märtsil 2013 toimus kostja juhatuse koosolek, kus otsustati

muuta kostja põhikirja selliselt, et osade võõrandamine kolmandale isikule on lubatud üksnes

juhatuse eelneva otsuse ja esindusõigusliku juhatuse liikme notariaalselt tõestatud nõusoleku korral.

Otsuste vastuvõtmine 22. märtsil 2013 oli näilik, kuna on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise

korda. Kostja juhatuse liikme Mati Mägi väitel teavitas kostja juhatus 15. märtsil 2013 põhikirja

muutmise soovist ka teisi kostja osanikke. 15. märts 2013 oli reede ja seega ei saanud osanike otsuste

vastuvõtmise teade jõuda osanikeni vähemalt nädal enne osaniku seisukoha andmise tähtaega ehk

enne 22. märtsi 2013. Juhatuse liige toimetas osanike otsuste vastuvõtmise teate osanikele

ajavahemikus 15. märts 2013 kuni 20. märts 2013 isiklikult kätte, nõudes osanikelt, et nad kirjutaks

kaaskirjale kohe alla. Kostja juhatus kuritarvitas kirjalikku hääletamisprotseduuri ja võttis osanikelt

võimaluse põhikirja uue redaktsiooniga tutvuda ning teha kaalutud otsus. Seega ei vastanud otsused

osanike vabalt kujunenud tegelikule tahtele. Otsuste tegemisel ei osalenud ka kõik osanikud. Osa

kostja osadest on abikaasade ühisomandis, kuid nendest osadest tulenevate häältega hääletas vaid üks

ühisomanikest. Kostja põhikirja p-des 3.2 ja 3.3 seatud omandi käsutuspiirangud ei ole põhjendatud

ega proportsionaalsed ja piiravad ebamõistlikult PS §-st 32 tulenevat osaniku õigust oma vara vabalt

käsutada.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

Kostja väitel ei olnud hagejal osanike otsuste vastuvõtmise ajal õigusvõimet, ta kanti äriregistrisse

alles 27. märtsil 2013. Seetõttu ei saanudki hageja hääletada, tema õiguste rikkumine ei ole võimalik

ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja ei ole osanike koosolekut kokku kutsunud, vaid otsused

võeti vastu äriseadustiku (ÄS) §-s 173 sätestatud korras koosolekut kokku kutsumata. Pealegi oli

otsuste vastuvõtmisel esindatud 100% hääleõiguslike osanike häältest, mistõttu võis ÄS § 1721 järgi

osanike otsuse vastu võtta vaatamata koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Kostjal oli

väidetava koosoleku toimumise ajal 99 hääleõiguslikku osanikku ja kõigi nende hääli võeti otsuste

tegemisel ka arvesse. Nende osadega, mis olid abikaasade ühisomandis, hääletas üks ühisomanikest

ja see on hääle andmiseks piisav.

Hageja omandas kostja osa 21. märtsil 2013 mitterahalise sissemaksena Ruta Leppikult, kes

omakorda omandas osa 20. märtsil 2013 kinke teel Ants Mägilt. A. Mägi hääletas juba 18. märtsil

2013 otsuste vastuvõtmise poolt. Seetõttu ei ole hagejal õigust otsuseid vaidlustada ja lisaks on

vaidlustamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hääletustulemuste kinnitamise ajal ei olnud hageja

kostjale teatanud osa omandamisest. Kostja sai sellest teada alles 26. märtsil 2013, kui notar esitas

avalduse äriregistrile. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige kallutas osanikke allkirju

andma.

Äriühingu põhikiri ei saa olla vastuolus põhiseadusega. Tulenevalt ÄS § 178 lg-st 6 ei ole äriregistri

kandemäärust võimalik tühistada.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 17. oktoobri 2013. a otsusega hagi osaliselt ja tuvastas kostja osanike

22. märtsi 2013. a kirjalikul koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise

otsuse tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Lisaks tagastas maakohus hagejale

enamtasutud riigilõivu 69 eurot 55 senti.

Maakohtu otsuse järgi kinnitati kostja 22. märtsi 2013. a osanike otsusega kostja põhikiri, mille p 3.2

kohaselt on osa võõrandamine kolmandale isikule lubatud üksnes juhatuse eelneva otsuse ning

esindusõigusliku juhatuse liikme notariaalselt tõestatud nõusoleku korral. Põhikirja p 3.3 kohaselt

võib osa või osa osast pantida ainult osanike otsuse alusel. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse

hääletamine toimus kirjalikult ja selle kohta on koostatud protokoll, mis on digitaalselt allkirjastatud

22. märtsil 2013. Hääled anti kirjalikult ajavahemikul 15. märtsist kuni 20. märtsini 2013.

Hageja kanti äriregistrisse 27. märtsil 2013, kuid ta on asutamisel äriühinguna juba 21. märtsil 2013

omandanud kostja osa. Hageja omandas osa enne otsuse vastuvõtmist ja on kantud osanikuna kostja

osanike nimekirja. Ta on kostja osanik ja vastuvõetud otsus riivab tema huve. Seega on hagejal

tuvastushuvi ja õigus esitada hagi otsuse vaidlustamiseks. Hagi on menetlusse võetud õigesti.

Tähtsust ei ole, et kostja ei olnud osa omandamisest teadlik, samuti sellel, et hageja õiguseelneja

hääletas otsuse poolt. Kuna hageja õigustatud huvist saab rääkida vaid põhikirja muutmise ja

kinnitamise otsuse suhtes, tuleb menetlust jätkata vaid selle otsuse osas.

Kostja ei ole tõendanud, et otsuse vastuvõtmisel osalesid kõik osanikud. Isegi kui surnud isikuid

mitte arvestada, ei osalenud hääletuses Karle Allikson, Alje Kaasik, Aivar Kask, Ulvi Veliste, Tiiu

Kiil, Ülo Maimann, Anvar Ool ja Arved Raamat. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta,

kas neile isikutele edastati otsuste eelnõud ja hääletusankeedid, ei ole teada, kas need isikud said

otsuse vastuvõtmisel osaleda. Protseduurireeglite järgimine hääletamisel ei ole tõendatud. Osanike

otsuste ja kinnituste vormidest ei selgu, millal ja kuidas need osanikele kätte toimetati. Ühelgi vormil

ei ole märgitud tähtaega, millal need tuleb kostjale tagastada ja milline oli otsuste redaktsioon, mille

kohta osanikud pidid oma seisukohta väljendama. Kostja väide, et enamikule osanikest toimetas teate

kätte juhatuse liige isiklikult, ei ole usutav. Kui kättetoimetamine toimus selliselt, on põhjendatud

hageja väide, et osanikud ei olnud otsuse vastuvõtmisel tahte väljendamisel vabad, vaid juhatuse liige

võis neid mõjutada. Ka ei ole selge, millises vormis ja millise otsuse eelnõu poolt või vastu osanikud

hääletasid. Kuna ei ole tõendeid põhikirja muutmise otsuse eelnõu edastamise kohta osanikele

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikutud

protseduurireegleid ja otsus on ÄS § 1771 järgi tühine.

Kuna põhikirja muutmise otsus on tühine, ei ole vaja põhikirja muudatust põhiseaduse vastaseks

tunnistada. Küll aga tuleb enne uue otsuse vastuvõtmist kaaluda selle vastavust põhiseadusele.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 8 sätestab, et kui otsuse alusel, mille tühisuse kohus

tuvastas, on tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande

muutmiseks. Kuna otsus, mille alusel kandemääruse avaldus esitati, on tühine, tuleb kandemäärus

põhikirja muudatuse registreerimiseks maakohtu otsuse alusel tühistada.

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse mõlemad pooled.

Kostja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus tuvastas kostja osanike 22. märtsi 2013. a

põhikirja muutmise otsuse tühisuse, ja jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud palus kostja

jätta hageja kanda.

Hageja palus muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

5. Pooled palusid jätta teineteise apellatsioonkaebused rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. veebruari 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebused rahuldamata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Hageja nõuded

tuvastada kostja põhikirja 26. märtsi 2013. a redaktsiooni p-de 3.2 ja 3.3 (ringkonnakohtu otsuse

resolutsioonis ekslikult kaks korda p 3.2) vastuolu põhiseadusega ja tühistada äriregistri 26. märtsi

2013. a kandemäärus põhikirja muutmise osas jättis ringkonnakohus läbi vaatamata. Maakohtu

menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda, ringkonnakohtu menetluskuludest 90%

kostja kanda ja 10% hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse järgi leidis maakohus õigesti, et olles praegusel ajal kostja osanik, on hagejal

õigus nõuda kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist vaatamata sellele, et ta ei olnud otsuste

vastuvõtmise ajal kantud äriregistrisse. Hagejal on osa eelmise omaniku singulaarse õigusjärglasena

õigus tugineda otsuse tühisusele ka siis, kui kostja ei olnud hääletustulemuste kinnitamise ajal teadlik

sellest, et hageja on osanik.

Pooled ei vaidle, et otsuste hääletamisel ei saadetud osanikele enne hääletustulemuste kokkulugemist

otsuste vastuvõtmise kohta teateid või otsuse eelnõusid põhikirja p-s 6.3 ettenähtud viisil tähitud

kirjaga osaniku viimati teadaoleval aadressil. Kuna hääletamisel peab olema tagatud, et juhatus või

osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust, ei saa

hääletamist pidada seaduslikuks ja vaidlusalused otsused on tühised.

Kohaldada ei tule ÄS § 172ˡ, mis reguleerib olukorda, kus otsus võetakse vastu koosolekul. ÄS §-s

172 sätestatud nõuded võib ÄS § 173 lg-test 6 ja 7 tulenevalt järgimata jätta vaid juhul, kui

osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise või kui kõik osanikud

otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. ÄS § 172ˡ ei saa tõlgendada koostoimeS § 173 lg-ga 2

selliselt, et 100% osanikest on hääletanud ka siis, kui mõned osanikud jäävad passiivseks. Lisaks ei

ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kostja osa ühisomanikud on ka Marika ja Toomas Tisler, kuid

hääleõigust on teostanud vaid üks neist (ÄS § 172 lg 5). Seetõttu on kokkuvõttes õige maakohtu

järeldus, et osanike koosolekul ei osalenud kõik osanikud.

Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui võttis vastu hageja hilinenud väited. Maakohtu

otsusest jäävad välja seisukohad otsuste ja kinnituse vormide osanikele kättetoimetamise kohta.

Hageja nõuded tunnistada kostja põhikirja punktid põhiseaduse vastaseks ja tühistada kandemäärus

tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna hagiga

ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Põhiseadusega vastuolus olevaks saab

tunnistada üksnes seaduse või muu õigusakti. Positiivse kandemääruse tühistamiseks puudub

seaduslik alus.

Menetluskulude jaotus maakohtu otsuses on õige. Ei ole võimalik väita, et kostja rikkus koosoleku

kokkukutsumise korda tahtlikult. Hageja nõudis kõigi üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse

tuvastamist, kohus tuvastas aga vaid ühe otsuse tühisuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostja

apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, ning jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja arvates ei ole hagejal õigust tugineda vaidlusaluse otsuse tühisusele ÄS § 178 lg 3 kohaselt,

sest tema eriõiguseellane A. Mägi hääletas juba 18. märtsil 2013 otsuste poolt. Ringkonnakohus ei

ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjaga, et vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamise vastu saab

õiguslik huvi olla üksnes osanikul, kes ei osalenud otsuse tegemisel või kes otsuse tegemisel osaledes

on lasknud protokollida oma vastuväite.

Ringkonnakohus rajas otsuse asjaoludele, millele pooled ei tuginenud, leides, et hääletusprotsess on

vastuolus kostja põhikirjaga. Ringkonnakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja ei

vaidlustanud hageja esile toodud asjaolu. Samuti tugines ringkonnakohus valesti otsuse vastuvõtmise

ajal mittekehtinud põhikirjale ja arvestas alusetult hageja hilinenult esitatud asjaoludega,

mh asjaoluga, et kostja osa ühisomanikud M. Tisler ja T. Tisler ei ole hääleõigust teostanud ühiselt.

ÄS §-d 172 ja 1721 ei kohaldu osanike otsusele, mis võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata.

Alusetult jäeti kohaldamata ÄS § 173.

8. Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 692

lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. Kassatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

10. Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõudeid, vaidluse eset ja olulisi asjaolusid (I), seejärel hageja

hagemisõigust (II), otsuse vastuvõtmist ja tühisust reguleerivate sätete kohaldamist (III) ning asja

lahendamiseks vajalike asjaolude tuvastamist (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud

otsustused (V).

I

11. Hageja esitas kostja vastu kolm nõuet, mis olid sõnastatud järgmiselt (I kd, tl 4, 132):

• tuvastada kostja 22. märtsi 2013. a kirjaliku koosoleku tühisus või tühistada selle koosoleku

otsused;

• tuvastada kostja põhikirja (26. märtsi 2013. a redaktsiooni) p-de 3.2 ja 3.3 vastuolu

põhiseadusega;

• tühistada äriregistri 26. märtsi 2013. a kandemäärus kostja põhikirja muutmise osas.

Apellatsioonimenetluses täpsustas hageja, et vaidlustab üksnes kostja osanike otsust, millega muudeti

kostja põhikirja (vaidlusalune otsus) (II kd, tl 68).

12. Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja nõuded tuvastada kostja põhikirja sätete vastuolu

põhiseadusega ja tühistada äriregistri kandemäärus ja selles osas ei ole ringkonnakohtu otsust

vaidlustatud.

Seega on ringkonnakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Kolleegium

märgib lisaks, et nõustub ringkonnakohtuga, et kandemääruse tühistamise nõue ei ole hagimenetluses

iseseisev nõue ja positiivset kandemäärust ehk kandemäärust, millega lahendatakse kandeavaldus, ei

ole ka võimalik tühistada. Osaühingu põhikiri ei ole õigusakt ja osaühingu põhikirja kooskõla mis

tahes seadusega on õiguslik küsimus, mis lahendatakse tsiviilasja läbivaatamisel hageja nõude

lahendamise käigus, ning ka see ei ole iseseisev nõue.

13. Eelneva põhjal on kassatsioonimenetluse esemeks üksnes hageja nõue tuvastada vaidlusaluse

otsuse tühisus või see otsus tühistada.

Õiguslikult saab hageja nõuet kvalifitseerida esmalt TsMS § 368 lg 1 järgseks tuvastusnõudeks,

palvega tuvastada kostja osanike otsuse tühisus ÄS § 1771 järgi. Alternatiivselt saab hageja nõude

esitatud asjaoludel kvalifitseerida nõudeks tuvastada, et osanike otsust ei ole vastu võetud (vt selle

kohta ka Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p-d 17–21) või ÄS § 178 lg 1

järgseks osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeks.

14. Hageja väidetest saavad asja lahendamisel aluseks olla järgmised:

• osanikke ei teavitatud vaidlusaluse otsuse tegemisest ette vähemasti nädal;

• kostja juhatuse liige ei võimaldanud osanikel enne vaidlusaluse otsuse poolt hääletamist

põhikirja uue redaktsiooniga tutvuda ja järele mõelda;

• mitmed osanikud ei osalenud hääletamisel;

• abikaasade ühisomandis olnud osadest tulenevate häältega hääletas vaid üks abikaasa;

• osade käsutuspiirangud, mille näeb ette vaidlusaluse otsusega kinnitatud kostja uus põhikiri, on

ebaproportsionaalsed.

15. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

• hageja on kantud kostja osanike nimekirja;

• 22. märtsi 2013. a kuupäevaga on kostja juhatus vormistanud osanike kirjaliku koosoleku

protokolli ja otsustena pealkirjastatud dokumendi, milles sisaldub mh vaidlusalune otsus (I kd,

tl 133);

• hääletanud osanikud andsid oma hääled vaidlusaluse otsuse kohta kirjalikult juhatuse algatusel

toimunud häältekogumise käigus;

• kõik osanikud ei ole otsuse kohta häält andnud.

16. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes eelkõige selle üle, kas hagejal on õigus tugineda kostja

osanike otsuse tühisusele ning kas vaidlusaluse otsuse tühisuse aluseks võetud asjaolud on

nõuetekohaselt tuvastatud ja toovad kaasa otsuse tühisuse.

II

17. Kolleegiumi arvates on hagejal õigus hageda vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamist, st tal on

tuvastushuvi nõude esitamise vastu TsMS § 368 lg 1 mõttes.

Kolleegium nõustub kohtutega, et hageja tuvastushuvi tuleneb sellest, et hageja on kostja osanik,

täiendades selles osas ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

18. TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks

esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad

tuvastatud asjaolust sõltuda. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi

vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise

isikuga.

Seega on osaühingu osanikul üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest

võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes.

19. Kolleegiumi arvates ei välista osaniku tuvastushuvi otsuse tühisuse tuvastamise vastu ainuüksi

see, kui osanik on omandanud osaluse ühingus pärast osanike otsuse vastuvõtmist.

Vaidlusaluse otsusega muudeti kostja põhikirja selliselt, et piirati osanike õigust osasid käsutada.

Selline piirang mõjutab otseselt hageja võimalust teha oma osaga tehinguid. Esitatud asjaoludel ei

omandanud hageja osalust kostjas ka pärast seda, kui põhikirjajärgne käsutuskord,

s.o põhikirjamuudatus jõustus (st kanti ÄS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt äriregistrisse).

20. Samuti ei välista hageja tuvastushuvi kolleegiumi arvates see, et vaidlusaluse otsuse poolt oli

hääletanud isik (A. Mägi), kellelt oli osa omandanud isik, kes omakorda võõrandas osa kostjale.

Ainuüksi hääletamisel osalemine ei välista osaniku õigust tugineda otsuse tühisusele. Vastasel juhul

võiks jõuda tulemuseni, kui osanike otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda järgitaksegi üksnes n.-ö

protestimeelsete osanike puhul, välistades nii nende võimaluse otsuseid hiljem vaidlustada. Otsuse

tühisuse tuvastamise nõude esitamist ei välista ka see, kui A. Mägi on osanikuna hääletanud otsuse

poolt. Otsuse poolt hääletamine välistab vaid otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise, kuna

ÄS § 178 lg 3 teise lause järgi peab osanik hagi esitamiseks olema enne esitanud vastuväite (ja

lasknud selle protokollida) (vt selle kohta ka käesoleva otsuse p 25).

21. Kolleegium ei ole oma varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-55-14, p 25, 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16) leidnud, et juriidilise

isiku organi tühisusele võiks tugineda üksnes samad isikud, kes võivad nõuda otsuse kehtetuks

tunnistamist, vaid et otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, st leidnud, et isikute

ring võib tuvastushagi puhul olla ka laiem.

Otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad

juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis

takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada.

Ka kirjaliku hääletamise korral on sellisteks rikkumisteks eelkõige need rikkumised, mis takistavad

osanikul saada teada hääletamisest, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada. Selliste rikkumiste

puhul on kolleegiumi arvates õigustatud huvi tuvastada otsuse tühisus igal osanikul olenemata sellest,

kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte.

22. Kolleegiumi arvates ei välista hageja hagemisõigust ka see, et ta ei olnud osa omandamise ega

otsuse vormistamise ajal äriregistrisse kantud. Oluline on üksnes see, et hageja on kostja osanik hagi

esitamise ajal.

Kuigi hageja kui osaühingu õigusvõime tekib TsÜS § 26 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3 järgi äriregistrisse

kandmisest, nähtub ÄS § 147 lg-st 1 koostoimes sama paragrahvi teise lõikega, et asutamisel

osaühingu nimel on võimalik teha kehtivaid tehinguid, millest tulenevad õigused ja kohustused

lähevad osaühingu registrisse kandmisel viimasele üle. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole kantud

äriregistrisse või et hageja esindajal ei olnud hageja nimel õigust osa omandamise tehingut teha.

23. Erandjuhul võib osaühingu osaniku tuginemine ÄS § 1771 lg-le 1 ehk otsuse tühisusele siiski olla

ka vastuolus TsÜS § 138 lg-st 1 tuleneva hea usu põhimõttega, nt kui otsuse tühisuse tuvastamise

eesmärgiks on kahju tekitamine osaühingule või teistele osanikele (sellise olukorra kohta vt näiteks

Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 23).

Praeguses asjas ei ole kohtud selliseid asjaolusid tuvastanud.

24. Kolleegiumi arvates on hagejal eelkirjeldatud põhjustel õigus hageda ka selle tuvastamist, et otsus

jäi vastu võtmata. Tema tuvastushuvi ei ole sel juhul otsuse tühisuse tuvastamise haginõude

tuvastushuvist erinev.

25. Hagejal ei ole aga õigust esitatud asjaoludel esitada nõuet vaidlusaluse otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

Hagemisõiguse välistab ÄS § 178 lg 3 teine lause, mille järgi saab otsuse kehtetuks tunnistamist

hageda üksnes selline hääletamisel osalenud osanik, kes on lasknud protokollida oma vastuväite

otsusele. Otsuse vastuvõtmisel osanike koosolekut kokku kutsumata tähendab see kolleegiumi arvates

otsusele kirjalikult vastuhääletamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osa varasem omaja A. Mägi

hääletas vaidlusaluse otsuse poolt, mis seob ÄS § 178 lg 3 teise lause tähenduses kolleegiumi arvates

ka hagejat.

III

26. ÄS § 170 lg 1 esimese lause järgi võivad osanikud võtta otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173

sätestatud viisil.

Osanike koosolekul otsuse vastuvõtmist reguleeritakse üldiselt ÄS § 170 lg-tes 2–5, §-des 1701–1721

ja § 174 lg-s 1. Muu hulgas on ÄS § 1701 järgi võimalik hääletada elektrooniliselt. Koosolekuta

võivad osanikud otsuseid vastu võtta kirjaliku hääletamisega hääletusprotokolli järgi ÄS § 173 lg-

te 1–42 alusel või konsensuslikult muid formaalsusi järgimata ÄS § 173 lg-te 6 ja 7 alusel.

Maakohus ei ole eelnevat piisavalt arvestanud, kohaldades ühel ajal norme, mis reguleerivad

erinevaid otsuse vastuvõtmise viise. Ringkonnakohus ei ole seda puudust selgelt kõrvaldanud.

27. Ringkonnakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled, et otsuseid hääletati kirjalikult (ringkonnakohtu

otsuse lk 6). Menetluses ei ole esitatud väiteid, millest saaks järeldada, et vaidlusalune otsus võeti

vastu osanike koosolekul.

Seega ei kohaldu asja lahendamisel ka osanike koosolekul otsuse vastuvõtmist reguleerivad

äriseadustiku sätted, mh ÄS §-d 171–1721. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikku

põhjendust täpsustada. Lisaks tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendustest jätta välja viide

hääletusprotseduuri mittevastavusest kostja põhikirja p-le 6.3 (ringkonnakohtu otsuse lk 6). Kostja on

põhjendatult märkinud, et nimetatud säte vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajal ei kehtinud.

28. Tuvastatud asjaoludel ei ole vaidlusalust otsust võetud vastu osanike konsensusega, st kõik

osanikud ei ole otsusega nõustunud ega seda allkirjastanud, nagu näevad ette ÄS § 173 lg-d 6 ja 7.

Kostja ei ole tuvastatut ka vaidlustanud, märkides kassatsioonkaebuses ise, et 99 osanikust teostas

hääleõigust 91 (II kd, tl 94 pöördel). Kui osa osanikke hääletab otsuse vastu või kui osa osanikke

jätab hääletamata, ei ole otsust ÄS § 173 lg-te 6 ja 7 järgi võimalik vastu võtta.

Seega ei ole alust kohaldada asja lahendamisel ka ÄS § 173 lg-d 6 ja 7.

29. Eelneva tõttu sai vaidlusalune otsus olla vastu võetud üksnes ÄS § 173 lg-tes 1–3 ja § 174 lg-s 2

ettenähtud korras, st kirjaliku hääletamisega.

Seadus ei keela osaühingul võtta kirjalikult vastu ka põhikirja muutmise otsust. Vastupidi, ÄS § 175

lg 1 viitab otse sellisele võimalusele. Kirjalikku hääletamist ei välistanud see, kui otsuse vastuvõtmise

ajal kehtinud kostja põhikiri sellist otsuse vastuvõtmise viisi ette ei näinud. Selline võimalus tulenes

seadusest.

30. Otsuse vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata ehk kirjaliku hääletamise jaoks näevad

ÄS § 173 lg-d 2–42 ette eraldi protseduurireeglid. Nimelt peab juhatus ÄS § 173 lg 2 järgi saatma

otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille

jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt koostab juhatus hääletustulemuste kohta seaduses

sätestatud andmeid sisaldava hääletusprotokolli, mis samuti tuleb saata osanikele.

Kolleegium leiab, et need nõuded on sellised otsuse tegemise nõuded, mille rikkumine on oluline

rikkumine ÄS § 1771 lg 1 mõttes, mis toob kaasa otsuse tühisuse. Selliseks juhtumiks on ka see, kui

osaühingu juhatus jätab osaniku hääletamise võimalusest teavitamata. Sel juhul ei ole alust lugeda

osaniku häält vastuhääleks, mida saab ÄS § 173 lg 2 teise lause järgi teha vaid juhul, kui osanik ei

osale hääletamisel vaatamata sellele, et talle anti selline võimalus. Vastasel juhul võiks osaühingu

juhatus hääletusest alati välja jätta vähemusosanikud, kellest võib tõenäoliselt arvata, et nad

hääletavad otsuse vastu, kuid kelle hääled otsuse vastuvõtmist ei mõjutaks. See riivaks aga

ebaproportsionaalselt osaniku üht olulisimat õigust – osalemisõigust.

Oluliseks rikkumiseks ei ole kolleegiumi arvates otsuse eelnõu seaduses ettenähtud korras saatmata

jätmine siis, kui eelnõu on siiski muul tuvastataval viisil toimetatud kõigi osanikeni.

31. Tuvastatud asjaolud ei anna kolleegiumi arvates alust asuda seisukohale, et osanike vaidlusalust

otsust üldse vastu ei võetud. Küll võib see otsus olla eelneva põhjal tühine otsuse tegemise korra

olulise rikkumise tõttu.

IV

32. Kolleegiumi arvates on kohtud tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud olulised asjaolud ega ole

seejuures oluliselt menetlusnorme rikkunud. Asjaolusid kolleegium TsMS § 688 lg-te 3–5 järgi ise

tuvastada ega tõendeid hinnata ei saa. Hagi rahuldamise õiguslikku põhjendust saab kolleegium aga

täpsustada.

33. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluse otsuse hääletamisel ei osalenud kaheksa kostja osanikku.

Need isikud ei ole seisukohta otsuse kohta väljendanud. Maakohtu otsuse järgi puuduvad andmed,

kas nendele isikutele otsuste eelnõud ja hääletusankeedid edastati. Ringkonnakohus on lähtunud

samast tuvastatud asjaolust.

Iseenesest peaks otsuse tühisusele viitavaid asjaolusid tõendama hageja. Kolleegium leiab aga, et hea

usu põhimõttest tulenevalt jaguneb kirjaliku hääletamise puhul tõendamiskoormus selliselt, et kui

hageja toob esile asjaolud, mis võimaldavad arvata, et kostja kui vaidlusaluse otsuse teinud osaühing

ei ole otsuse eelnõu ÄS § 173 lg 2 eirates osanikele saatnud, peab kostja otsuse eelnõu saatmist

tõendama. Kohtuotsuste järgi ei ole kostja tõendanud, et ta neile isikutele otsuse eelnõu saatis.

Kolleegium märgib täiendavalt, et kostja ei ole kogu menetluse vältel väitnud ka seda, et juhatus

toimetas otsuse eelnõud ja hääletusankeedid isiklikult kätte kõigile osanikele, ega ole üheski

kohtuastmes üritanud seda tõendada. Samuti ei tugine ta sellele kassatsioonkaebuses.

Seega on tuvastatud asjaoludel tegu otsuse tegemise korra rikkumisega, mille kolleegium loeb

ÄS § 1771 lg 1 esimese lause mõttes oluliseks ja mis omakorda toob seega kaasa vaidlusaluse otsuse

tühisuse (vt käesoleva otsuse p 30).

34. Asja lahendamist ei mõjuta eelneva põhjal asjaolu, kas M. ja T. Tisler teostasid mõlemad

ühisvarasse kuuluvast osast tulenevat hääleõigust.

Kolleegium märgib siiski, et kui kummalegi abikaasale kuulub osanike nimekirja järgi osaühingu osa,

mis tegelikult on nende ühisvaras, abikaasad on kumbki hääletanud vaid tema nimele kantud osast

tulenevate häältega ja nad on hääletanud ühte moodi (otsuse poolt), saab eeldada mõlema abikaasa

tahet hääletada sama moodi ka ühisvarasse kuuluvast, kuid tema nimele kandmata osast tulenevate

häältega.

35. Ringkonnakohus hindas kostja apellatsioonkaebuse väiteid hageja hilinenud asjaoludele

tuginemise kohta maakohtus ja leidis, et maakohus ei ületanud uute asjaolude vastuvõtmisel

diskretsiooniõigust. Kolleegium ei näe esitatud asjaoludel alust sekkuda diskretsiooniõiguse

kasutamisse.

36. Osanike vaidlusaluse otsuse tühisuse tõttu ei ole kolleegiumil põhjust hinnata sellega kinnitatud

põhikirjamuudatuste sisulist õiguspärasust.

V

37. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1

järgi kostja kui kassaatori kanda. Alama astme kohtute menetluskulude jaotust ei pea kolleegium

vajalikuks muuta.

Hagejal on TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi õigus nõuda asja lahendanud maakohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul

alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

38. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel riigituludesse.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu