3-1-1-49-143-1-1-49-14 · Riigikohus

2014-10-09

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-49-14 Otsuse kuupäev 9. oktoober 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Viktor Vase (Vask) väärteoasi korruptsioonivastase seaduse §- de 19 ja 20 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. jaanuari 2014. a otsus väärteoasjas nr 4- 13-8703 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viktor Vase kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 17. september 2014, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2014. a otsus osas, millega: 1.1 jäeti kohtuvälise menetleja otsus Viktor Vase karistamises korruptsioonivastase seaduse § 20 järgi muutmata; 1.2 rahuldati taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt ja mõisteti Viktor Vase kasuks riigieelarve vahenditest välja 1355 (üks tuhat kolmsada viiskümmend viis) eurot ning 20 (kakskümmend) senti. 2. Lõpetada Viktor Vase suhtes väärteomenetlus korruptsioonivastase seaduse § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Kaitsja kassatsioon rahuldada. 5. Mõista Eesti Vabariigilt Viktor Vase kasuks välja 2032 (kaks tuhat kolmkümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, sealhulgas käibemaks 406 (nelisada kuus) eurot ning 56 (viiskümmend kuus) senti, kohtuvälises menetluses ja maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo 5. detsembri 2013. a otsusega karistati Viktor Vaske korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 19 alusel 50 trahviühiku (200 euro) ja § 20 alusel samuti 50 trahviühiku (200 euro) suuruse rahatrahviga.

1.1

Väärteoprotokolli kohaselt seisnes KVS § 19 järgi kvalifitseeritav väärtegu selles, et menetlusalune isik töötas alates 1993. aastast Mustamäe Linnaosa Valitsuses ehitusjärelevalve peaspetsialistina, olles ametiisik kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 4 lg 1 ning alates 1. aprillist 2013 kehtiva KVS § 2 lg 1 mõttes. Teenistusülesannete raames kuulus V. Vask projekti „Fassaadid korda“ hindamiskomisjoni. Projekti käigus eraldati elamu renoveerimise toetust KÜ-le Mustamäe tee 132, kelle taotluse hindamises osales 15. mail 2012 ka menetlusalune isik. 23. oktoobril 2012 ja 6. mail 2013 sõlmis V. Vask füüsilisest isikust ettevõtjana KÜ-ga Mustamäe tee 132 omanikujärelevalve tegemiseks kaks lepingut, mille alusel maksti talle 4500 eurot. Olles teadlik enda majanduslikust huvist objektil Mustamäe tee 132, oleks menetlusalune isik võinud 15. mail 2012 toimunud hindamises osalemisest loobuda või jätta 6. mail 2013 lepingu sõlmimata. Lepingute alusel saadud tasu mõjutas oluliselt tema majandushuve. Eelnevaga rikkus menetlusalune isik kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 24 lg 1, § 25 lg-te 1 ja 2 ning alates 1. aprillist 2013 kehtiva KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 nõudeid. 1.2 KVS § 20 järgi heideti menetlusalusele isikule ette seda, et ta esitas 6. mai 2013. a ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis valeandmeid, jättes deklaratsiooni punktis 12 tahtlikult deklareerimata muu regulaarse ettevõtlusest saadud tulu, rikkudes KVS § 12 lg 4 nõudeid. 2. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude hüvitamist. 3. Harju Maakohtu 29. jaanuari 2014. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt, kohtuvälise menetleja otsus V. Vase karistamises KVS § 19 järgi tühistati, väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetlusaluse isiku kasuks mõisteti riigieelarve vahenditest välja 1355 eurot ning 20 senti valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. V. Vase karistamises KVS § 20 järgi jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist. 3.1 Menetlusalune isik töötas Mustamäe Linnaosa Valitsuses ehitusjärelevalve peaspetsialistina, olles teenistusülesannetest tulenevalt ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes. Samuti osales ta projekti „Fassaadid korda“ hindamiskomisjoni töös, sõlmis KÜ-ga Mustamäe tee 132 elamu omanikujärelevalve tegemiseks kaks lepingut ja sai lepingute täitmise eest tasu. Ei ole aga tuvastatud, et 15. mail 2012 komisjoni töös osaledes tegi ta huvide konfliktiga seotud otsuseid või toiminguid. Samuti ei ole kindlaks tehtud, et omanikujärelevalve tegemist puudutavaid lepinguid sõlmides rikkus ta kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 24 lg 1, § 25 lg-te 1 ja 2 ning 1. aprillil jõustunud KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 nõudeid. Nendel põhjustel tuleb väärteomenetlus KVS § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 3.2 2012. a tuludeklaratsioonis deklareeris menetlusalune isik lisaks palgatulule ka füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest saadud summana 13 396 eurot 50 senti, kuludena 12 115 eurot 87 senti ja ettevõtluse tulemina 1280 eurot 63 senti. Ametiisikuna pidi ta 2013. aastal esitama majanduslike huvide deklaratsiooni, kuid selle punktis 12 ta muid regulaarseid tulusid ei märkinud. Muid regulaarseid tulusid ei deklareerinud menetlusalune isik ka 2005.-2007. a ja 2011.-2012. a

majanduslike huvide deklaratsioonides. V. Vase ütluste kohaselt sõlmis ta füüsilisest isikust ettevõtjana igal aastal 2-3 lepingut. Lepingute alusel saadut tuleb käsitada muu regulaarse tuluna, mis pidanuks kajastuma menetlusaluse isiku majanduslike huvide deklaratsioonis. V. Vask jättis aga muu regulaarse tulu deklareerimata, rikkudes KVS § 12 lg 4 nõudeid, mille kohaselt on keelatud deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamine ja valeandmete esitamine. Deklaratsioonis andmete märkimata jätmist saab käsitada valeandmete esitamisena. 3.3 Pikaajalise ja kogenud ametnikuna pidi V. Vask teadma, et temalt eeldatakse ametiisikute tegevust ning nende kohustusi reguleerivate õigusaktide täpset tundmist ja järgimist. Kohusetundliku suhtumise korral pidanuks ta aru saama, et iga-aastane ettevõtlusest saadav summa on käsitatav regulaarse tuluna. Kahtluse korral sai menetlusalune isik konsulteerida linnaosa haldussekretäriga. V. Vase ütluste kohaselt kaalus ta ka ise ettevõtlusest saadud tulu kajastamise vajalikkust, jättes selle siiski deklaratsiooni märkimata, sest ei pidanud seda tulu regulaarseks. Seega pidas ta võimalikuks ja möönis, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule. KVS § 20 järgi kvalifitseeritava teo pani V. Vask toime kaudse tahtlusega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. Vase kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Krautmann, taotledes maakohtu otsuse tühistamist KVS § 20 järgi kvalifitseeritava teo osas, väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 KVS § 20 subjektiivsed tunnused eeldavad otsest tahtlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et süüteokoosseisudes kasutatav formuleering „teadvalt“ eeldab vähemalt otsest tahtlust. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui tuvastas, et KVS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo pani V. Vask toime kaudse tahtlusega. Otsene tahtlus ei ole seevastu tõendatud, mille tõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada. 4.2 Täidetud ei ole ka KVS § 20 objektiivsed tunnused. Kõnealuse paragrahvi järgi on karistatav deklarandi poolt deklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamine. Väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette majanduslike huvide deklaratsioonis ettevõtlusest saadud tulu deklareerimata jätmist ja maakohtu hinnangul kujutab selline tegu endast valeandmete esitamist. Väärteoprotokolli ja kohtuotsuse järgi rikkus V. Vask KVS § 12 lg 4 nõudeid. Osutatud sättes eristatakse aga tähtpäevaks mõjuva põhjuseta deklaratsiooni esitamata jätmist, deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamist ja valeandmete esitamist. Menetluse esemeks olev tegu võib olla käsitatav deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamisena, kuid väärteoprotokollist ei tulene, et menetlusalune isik varjas ettevõtlusest saadud tulu deklareerimata jättes korruptsiooniohu hindamiseks olulisi andmeid. KVS § 20 on kohaldatav pelgalt valeandmete esitamise, mitte andmete varjamise puhul. Kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS §-s 262 eristati samuti mittetäielike või valeandmete esitamist. V. Vasele süüksarvatav tegu on käsitatav mittetäielike andmete esitamisena, mis ei ole aga praegu kehtiva seaduse järgi karistatav. Seda

järeldust kinnitab ühtlasi korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskiri, millest nähtuvalt pidas seadusandja KVS § 12 lg-s 4 toodud loetelust karistatavaks üksnes valeandmete esitamist. 5. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse täpsustus, mille kohaselt pani V. Vask KVS § 20 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. Kavatsetust näitab menetlusaluse isiku käitumine, sest ta jättis süstemaatiliselt ettevõtlusest saadud tulu deklareerimata. Iga-aastane regulaarne tulu ei olnud tema ametipalka silmas pidades tähtsusetu suurusega. Maakohus leidis õigesti, et valeandmete esitamisena tuleb käsitada nii valeandmete deklareerimist kui ka deklaratsiooni andmete märkimata jätmist. V. Vask jättis ettevõtlusest saadud tulu deklareerimata, eitades regulaarse tulu olemasolu, mida ta tegelikult sai. Valeandmeid esitas menetlusalune isik kavatsetult, et deklaratsioonihoidjal jääks tema majanduslikest huvidest ülevaade saamata. See võimaldas tal teha Mustamäe linnaosa haldusterritooriumil segamatult ehitusobjektide omanikujärelevalvet. KVS § 12 lg 4 sisaldab loetelu, mille hulgas nimetatakse keelatud käitumisena valeandmete esitamist, millest johtuvalt oli sellele normile osutamine vajalik. Kohtuotsuses süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele antud hinnang ei mõjuta aga järeldust, et V. Vask pani toime KVS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seetõttu puudub väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule KVS § 20 järgi ette seda, et ta esitas 6. mai 2013. a ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis valeandmeid, jättes deklaratsiooni punktis 12 tahtlikult deklareerimata muu regulaarse ettevõtlusest saadud tulu. Sellega rikkus menetlusalune isik KVS § 12 lg 4 nõudeid. Vaidlus puudub selle üle, et teo toimepanemise ajal oli V. Vask ametiisik KVS § 2 lg 1 mõttes ja tal lasus korruptsioonivastase seaduse järgi deklaratsiooni esitamise kohustus. Maakohtu hinnangul saab KVS § 20 mõttes karistatava teona käsitada nii deklaratsiooni valede andmete märkimist kui ka deklaratsioonis mingite andmete kajastamata jätmist. 6.1 Kriminaalkolleegium kirjeldatud seisukohaga ei nõustu ja osutab, et KVS § 12 lg-s 4, mille nõuete rikkumist V. Vasele ette heidetakse, eristatakse huvide avaldamise kohustuse rikkumisel kolme käitumisalternatiivi, mis seisnevad deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtpäevaks esitamata jätmises, deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamises ning valeandmete esitamises. Kaitsja leiab õigesti, et menetlusalusele isikule süüksarvatav tegu seisneb deklaratsioonis osa andmete kajastamata jätmises, mis võib endast teatud asjaolude tuvastatuse korral kujutada KVS § 12 lg-s 4 märgitud korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamist. Kõnealuse normi tähenduses ei ole aga tegemist valeandmete esitamise, s.o deklaratsiooni tegelikkusele mittevastavate andmete märkimisega. 6.2 Seisukohta, mille järgi ei ole menetlusalusele isikule süüksarvatav käitumine KVS § 20 järgi enam väärteona karistatav, toetab ka kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 262 sõnastus. Kõnealuses väärteokoosseisus nähti ette vastutus valeandmete esitamise eest majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollivale isikule või asutusele või komisjonile. Kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 262

dispositsioonist nähtuvalt oli väärteo objektiivsete tunnuste realiseerimine võimalik mittetäielike (alt I) või valeandmete (alt II) esitamise teel. Seega eristas seadusandja karistatava käitumisena selgelt olukordi, kus deklareeriti valeandmeid ja mittetäielikke andmeid. Praegu kehtiva KVS §-s 20 on loetletud teoalternatiividest väärteona karistatava käitumisena säilinud vaid viimane, s.o teadvalt valeandmete esitamine. 6.3 Ka korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE, Riigikogu XII koosseis) teisel lugemisel tehtud muudatusettepanekute punktis 47 leiti, et eelnõu § 20 puhul ei peaks olema karistatav „deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtpäevaks esitamata jätmine“ ja „deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamine“. Nende tegude puhul peaks sanktsioonina vajadusel ja võimalusel piisama distsiplinaarvastutusest, poliitilisest vastutusest ja avalikkuse negatiivse tähelepanu alla sattumisest. Samas sättes nimetatud „teadvalt valeandmete esitamine“ on etteheidetavam ja peaks jääma väärteona karistatavaks. KVS § 20 on kehtestatud muudatusettepanekus kirjeldatud kujul, mis kinnitab kolleegiumi arvates omakorda, et alates 1. aprillist 2013 ei kujuta deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete märkimata jätmine (varjamine) endast enam KVS § 20 objektiivsetele tunnustele vastavat tegu. Nendel põhjustel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et menetlusalune isik pani ettevõtlusest saadud muu regulaarse tulu deklareerimata jätmisega toime KVS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo. 7. Kassaator osutab õigesti sellelegi, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud arusaama järgi eeldab süüteokoosseisudes kasutatud termin „teadvalt“ teo toimepanemise suhtes vähemalt otsest tahtlust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3- 1-1-87-06, p 8 ja 12. septembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-31-07, p 9.2). Maakohtu hinnangul pani menetlusalune isik KVS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. See seisukoht on aga ekslik, sest koosseisu sõnastusest nähtuvalt saab vaadeldava väärteo subjektiivsed tunnused realiseerida üksnes otsese tahtlusega või kavatsetult. Arvestades siiski, et käesoleva otsuse punktis 6 toodud põhjustel ei vasta V. Vase käitumine süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, puudub deliktistruktuurist lähtudes edasine vajadus käsitleda süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste tuvastamisega seonduvat. 8. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kassaator esitas maakohtule taotluse hüvitada valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja esimese astme kohtus makstud tasu 2032 eurot ning 80 senti, sealhulgas käibemaks 406 eurot ja 56 senti. Maakohus leidis, et kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaks kolmandikku õigusabikuludest, s.o 1355 eurot ja 20 senti. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi, peab kriminaalkolleegium valitud kaitsjale makstud 2032 eurot ja 80 senti mõistliku suurusega tasuks. Väärteomenetluse lõpetamise tõttu KVS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo osas tuleb see summa menetlusalusele isikule VTMS § 23 alusel täielikult hüvitada. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 29. jaanuari 2014. a otsuse osas, millega jäeti kohtuvälise menetleja otsus V. Vase karistamises KVS § 20 järgi muutmata, ja osas, millega rahuldati taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt. KVS § 20 kvalifitseeritava väärteo osas tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja rahuldab kaitsja kassatsiooni. /allkirjastatud digitaalselt/