3-3-1-50-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-50-14

Määruse kuupäev

8. oktoober 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

A.B. kaebus Tallinna Vangla toimingu (ravimite väljastamata

jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a määrus

haldusasjas nr 3-13-70243

Menetluse alus Riigikohtus

A.B. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.B. määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a määruse haldusasjas nr 3-13-70243

resolutsioon muutmata. Muuta ringkonnakohtu määruse ja samas haldusasjas Tallinna

Halduskohtu 5. veebruari 2014. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav A. B. (kaebaja) esitas 18. detsembril 2013 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna Vangla toimingu (ravimite väljastamata jätmine) õigus-

vastasuse. Arst on määranud kaebajale eluaegse HIV ravina igaõhtuseks manustamiseks ühe Truvada

tableti ja ühe Stokrini tableti. Kaebuse kohaselt jagati kaebajale kuu aja vältel ravimeid

ebaregulaarselt ja 18. ning 19. detsembril 2012 ei antudki kaebajale määratud tablette.

2. Tallinna Halduskohus jättis 20. jaanuari 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-13-70243 kaebuse

käiguta ja määras tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

3. Kaebaja märkis 27. jaanuari 2014. a vastuses, et soovib tulevikus esitada Tallinna Vangla vastu

kahjunõude. Kaebaja ei osanud täpsustada, millisel perioodil talle tablette ebaregulaarselt jagati, kuid

selgitas, et 18. ja 19. detsembril 2012 ning 19. aprillil 2013 jäid tabletid saamata. Kaebaja kinnitas, et

ei ole seetõttu füüsilise tervise halvenemist tundnud, kuid oli psühholoogiliselt ja moraalselt väga

rusutud (närveeris ning magas öösel halvasti). Kaebaja on pöördunud kolmel korral vangla poole

selgitustaotlusega, et saada teavet, miks temale tablette õigel ajal ei väljastata. Vangla on

selgitustaotlustele vastuseks selgitanud vaid tablettide võtmise korda.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 5. veebruari 2014. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse selle esitajale. HKMS § 45 lg 2 järgi ei anna hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust esitada tuvastamiskaebust, kui hüvitamiskaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus leidis, et kaebaja esitatav mittevaralise kahju hüvitamise nõue

oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kui vanglaametnikud jätavad väljakirjutatud ravimid väljastamata, on

tõhusaks õiguskaitsevahendiks kohustamiskaebus, mille võib esitada koos esialgse õiguskaitse

taotlusega.

5. A. B. esitas Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2014. a määruse peale 20. veebruaril 2014 määrus-

kaebuse, mida täiendas 7. ja 12. märtsil 2014.

6. Tallinna Halduskohus keeldus 17. märtsi 2014. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest

ja tagastas selle taotluste osas kohustada Tallinna Vanglat väljastama edaspidi ravimeid vastavalt arsti

ettekirjutusele õhtuse loenduse ajal ning tuvastada Tallinna Vangla poolt raviteenuse nõutaval määral

osutamata jätmise õigusvastasus. Halduskohus võttis sama määrusega määruskaebuse 5. veebruari

2014. a määruse tühistamise nõudes menetlusse, jättis 25. märtsi 2014. a määrusega rahuldamata ja

edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. aprilli 2014. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata

ja nõustus halduskohtuga, et kaebaja märgitud asjaoludel oleks tuvastamiskaebusele järgnev

hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus leidis, et kaebuses kirjeldatud õiguste

riive on sedavõrd vähese intensiivsusega, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise

võimaluse võib välistada. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tervist kahjustatud ega inimväärikust

alandatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. A. B. esitas 9. mail 2014 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a

määruse peale. Kaebaja märgib, et viiel päeval (18. detsembril 2012, 19. detsembril 2012, 19. aprillil

2013, 9. märtsil 2014 ja 10. märtsil 2014) on jäetud temale ravim andmata. 28. ja 29. aprillil 2014

hakkas vangla nakkushaiguste arst väljastama kaebajale senisest erinevaid tablette, mille mõjul

kaebaja enesetunne on halvenenud. Arst on kaebajale kinnitanud, et tema ravi ei ole muudetud.

Kaebaja väidab, et temale on põhjustatud vaimne ja füüsiline tervisekahju ning vangla õigusvastase

tegevusega on alandatud tema inimväärikust. A. B. on esitanud tuvastamiskaebuse ja soovib esitada

hüvitamiskaebust.

9. Tallinna Vangla ei esitanud Riigikohtule oma seisukohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Halduskohus on leidnud 5. veebruari 2014. a määruses, et arsti määratud ravimite väidetav

väljastamata jätmine tulenes vanglaametnike ja kinnipeetava vahelisest avalik-õiguslikust suhtest.

Sellest on ekslikult lähtunud ka ringkonnakohus. Tallinna Vangla kodukorra p 20.7 järgi annavad

ravimeid kinnipeetavatele küll osakonna valvurid, kuid kodukorra seletuskirja kohaselt jagab

ravimeid ravimipinalitesse ikkagi meditsiiniosakond. Meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervis-

hoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 ja § 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst.

11. Riigikohtu erikogu on rõhutanud, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad

meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning

vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik

lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Kaebaja ei

vaidlusta Tallinna Vangla ja selle meditsiiniosakonna avalik-õiguslikku tegevust või tegevusetust

vanglas tervishoiuteenuse tagamisel. Tal on etteheiteid vaid talle osutatava tervishoiuteenuse

kvaliteedi kohta, mistõttu ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga (vt Riigikohtu

erikogu 13. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-3-4-1-13, p 10).

12. HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 3 järgi selgitab kohus kaebuse

tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks

pöörduda. Kolleegium märgib seetõttu, et tervishoiuteenust osutatakse eraõiguslikus suhtes ja

tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka

tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbi-

vaatamine.

13. Eeltoodule tuginedes jääb määruskaebus rahuldamata. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1

p 1 alusel. Halduskohus tagastas 5. veebruari 2014. a määrusega kaebuse selle esitajale läbi-

vaatamatult ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. aprilli 2014. a määrusega halduskohtu määruse

muutmata. Kolleegium jätab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes ringkonna-

kohtu määruse ja halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele

(HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 6).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld