3-1-1-60-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-60-14

Määruse kuupäev

7. oktoober 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Saale Laos

Kohtuasi

Valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

26. mai

2014.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-12-6082

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Argo Aderi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Vallo Kariler

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

10. september 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2014. a määrus osas, millega mõisteti

riigieelarve vahenditest Argo Aderi kasuks välja 650 (kuussada viiskümmend) eurot

määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

2. Mõista Eesti Vabariigilt Argo Aderi kasuks välja 1566 (üks tuhat viissada kuuskümmend

kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot, ringkonnakohtus

toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Argo Ader anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt tekitas ta Johannes Pajulaga ühiselt ja kooskõlastatult

tegutsedes Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige

ettekujutuse eesmärgiga saada sõiduauto Dodge Viper eest kindlustushüvitist.

2. Harju Maakohtu 31. oktoobri 2013. a otsusega mõisteti A. Ader süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi

õigeks. Sama otsusega mõisteti J. Pajula süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi koos A. Aderiga

toimepandud kuriteos ja süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ning 8 järgi õigeks. J. Pajula tunnistati

süüdi KarS § 212 lg 1 järgi sõiduautoga Audi A8 seotud kindlustuskelmuses ja KarS § 320 lg 1 järgi.

Sama otsusega tunnistati KarS § 212 lg 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 201 lg 1 järgi süüdi ka Veiko Pajula.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2013. a määrusega tühistati maakohtu otsus ja kriminaalasi

saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

4. Harju Maakohtu 16. aprilli 2014. a määrusega rahuldati A. Aderi kaitsja vandeadvokaat Aivar

Pilve taotlus ja süüdistatava suhtes lõpetati KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritavas süüdistuses

kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Sama

määrusega lõpetati KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetlus ka V. Pajula süüdistuses KarS § 212

lg 1 ja § 199 lg 1 ning J. Pajula süüdistuses KarS § 212 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi. Kannatanute IF P&C

Insurance AS-i ja Seesam Insurance AS-i tsiviilhagid jäeti KrMS § 310 lg 3 kohaselt läbi vaatamata,

A. Aderile hüvitati valitud kaitsjale makstud tasu 20 470 eurot ning 80 senti ja kriminaalmenetluse

kulud jäeti riigi kanda.

5. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Vallo Kariler, taotledes määruse tühistamist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2014. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata. A. Aderi kasuks mõisteti riigieelarve vahenditest välja 650 eurot

määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Ringkonnakohus märkis

kokkuvõtlikult, et määruskaebemenetluses taotles kaitsja süüdistatavale 1566 euro hüvitamist. See

summa hõlmab valitud kaitsjale makstud tasu seoses kohtuistungist osavõtuga Harju Maakohtu 16.

aprilli 2014. a määruse kuulutamisel, kohtumääruse analüüsimist ja prokuratuuri määruskaebusele

vastuse koostamist. Pidades silmas kohtumääruse põhjendava osa mahtu ja asjaolu, et see puudutab

süüdistatavat vaid osaliselt, kuid ka määruskaebuse mahtu ning määruskaebuse vastuses sisalduvate

asjakohaste argumentide osakaalu, tuleb kahe advokaadi tööle kulunud 10 tundi ja 45 minutit pidada

põhjendamatuks ajakuluks. Põhjendatud ja mõistlik ajakulu on 5 tundi.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebused Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör V. Kariler ja A. Aderi kaitsja vandeadvokaat A. Pilv. Prokurör taotleb nii maa- kui

ka ringkonnakohtu määruse tühistamist. Riigikohtu 11. juuli 2014. a määrusega jäeti prokuröri

määruskaebus menetlusse võtmata. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega

mõisteti

süüdistatava

kasuks

välja

vaid

eurot

õigusabikulude

hüvitamiseks,

ja

määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Määruskaebuse põhiväited on

järgmised.

7.1 Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, missugused kaitsja toimingud põhjendamatuks loeti. Eksitud

on ka hüvitamisele kuuluva menetluskulu arvutamisel, sest süüdistatava kasuks välja mõistetud

summale jäeti lisamata käibemaks 130 eurot. Hüvitatava menetluskulu suuruseks pidanuks koos

käibemaksuga olema vähemalt 780 eurot. Samuti ei vasta määrus KrMS § 145 lg-le 1, kuna selle

tegemisel rikuti põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ja KrMS § 339 lg-s 2 sätestatut.

7.2 Efektiivse, igakülgse ja kvaliteetse kaitseõiguse esmane eeldus on alama astme kohtu määruse

ning määruskaebuse sisuline analüüsimine. Nende dokumentidega tutvumisele kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik. Asjakohatu on käsitlus, nagu pidanuks kaitsja maakohtu määrusega tutvuma

pelgalt enda kaitsealust puudutavas osas. Määruskaebemenetluse esemeks oli kriminaalmenetluse

ebamõistlik kestus ja seetõttu tuli kaitsjal tutvuda kõigi menetluse seisukohalt oluliste argumentidega.

Põhjalike ja asjakohaste kirjalike seisukohtade koostamisele kulutatud aega ei saa samuti pidada

ebamõistlikuks ning põhjendamatuks, sest prokuröri ebaõigete väidete kummutamiseks tuli kulutada

märkimisväärselt aega ja esitada detailne ülevaade senisest menetlusest. Väärib tähelepanu, et

ringkonnakohus nõustus kaitsja seisukohtadega täielikult. Kohtuasjas nr 3-1-1-9-14 on Riigikohus

põhjendatud õigusteenuse mahuks pidanud isegi kaks korda suuremat ajakulu.

8. Vastuses määruskaebusele peab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör V. Kariler

ringkonnakohtu määrust põhjendatuks, leides, et kohus saab kriminaalasja eripärast lähtudes hinnata

toimingu tegemisele kuluva aja põhjendatust. Vaidlustatud määruses selgitati, miks taotluses märgitud

ajakulu ei ole õigustatud. Määruskaebuse vastuse koostamisele kulutatud aeg ei ole samuti

põhjendatud, kuna sarnaseid argumente kasutati prokuröri apellatsioonile vastamisel ja kaitseaktis.

Ka ei ole kaitsja argumentatsioon selline, mille koostamisele võiks kuluda 7 tundi. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-9-14 ei ole asjasse puutuv, sest tegemist on sisult

erinevate vaidlustega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub määruskaebuse esitaja väitega, mille kohaselt jättis

ringkonnakohus tähelepanuta, et A. Aderi kasuks riigilt välja mõistetud summale tulnuks lisada

käibemaks. Menetluskulude hüvitamise taotluse aluseks olevate dokumentide kohaselt on

süüdistatavale osutatud õigusabi tunnihinnaks 130 eurot. Kuna AS Advokaadibüroo Aivar Pilv on

käibemaksukohustuslane, lisandub õigusabi tunnihinnale käibemaks 20 protsenti. Ringkonnakohus

leidis, et A. Aderile tuleb õigusabikulud hüvitada kaitsja viie töötunni ulatuses ja seetõttu pidanuks

hüvitatava summa suuruseks kujunema 780 eurot, sealhulgas käibemaks 130 eurot. Vaidlustatud

määrusega mõisteti aga süüdistatava kasuks ekslikult välja 650 eurot.

10. Määruskaebuses leitakse põhjendatult sedagi, et valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise

küsimuse lahendamisel rikkus ringkonnakohus kohtumääruse põhistamiskohustust, mis on käsitatav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 699).

10.1 Kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb

kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust.

Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud

dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu

üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate

teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12).

10.2 Ringkonnakohus ei seadnud kahtluse alla kaitsja ühe töötunni hinna põhjendatust, kuid leidis, et

määruskaebuse vastuse koostamiseks kulutatud 10 tundi ja 45 minutit on selgelt põhjendamatu

töömaht. Apellatsioonikohtu arvates oli osutatud õigusteenus vajalik üksnes viie töötunni ulatuses.

Kõnealuse seisukoha põhistamiseks osutas ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjendava osa

pikkusele ja selle seotusele A. Aderi süüdistusega, aga ka prokuröri määruskaebuse mahule ning

kaitsja vastuses sisalduvate argumentide asjakohasusele. Nende tegurite seost kaitsjatasu

vähendamisega ei ole aga arusaadavalt põhjendatud. Selge ei ole seegi, miks võttis ringkonnakohus

õigusteenuse vajalikkuse hindamisel arvesse pelgalt määruskaebuse vastuse koostamiseks kulunud

aega, kuivõrd määruse eelnevas osas leiti, et menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt hõlmasid

õigusteenuse osutamiseks vajalikud toimingud ka maakohtu istungist osavõttu ja maakohtu määruse

ning prokuröri määruskaebuse analüüsimist. Viimati loetletud toimingute vajalikkust ja nende

tegemisele kulunud aja põhjendatust ei ole vaidlustatud määruses sisuliselt hinnatud.

11. Maakohtu määruse sisulist ülesehitust silmas pidades ei saa põhjendatuks pidada seisukohta, mille

järgi arvestati õigusteenuse vajalikkuse hindamisel seda, et A. Aderile oli esitatud süüdistus vaid ühe

kuriteo toimepanemises ja määruse põhjendused puudutasid teda üksnes osaliselt. Esimese astme

kohtu määruses käsitletakse menetluse mõistliku aja küsimust läbivalt kõigi kolme süüdistatava

suhtes. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et A. Aderit süüdistati KarS § 212 lg 1 järgi kuriteo ühises

ja kooskõlastatud toimepanemises koos J. Pajulaga. Maakohtu määruse põhjendused on esitatud

kaheksal ja poolel leheküljel ning valdav osa põhjendustest puudutab senise menetluse käiku ja

õiguslikku argumentatsiooni seoses kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkusega mõistliku

menetlusaja nõude rikkumise tõttu. Võrreldava mahuga on ka prokuröri määruskaebus, milles

vaidlustati kriminaalmenetluse lõpetamist ja analüüsiti maakohtu lahendi põhjendatust kohtuasja

keerukuse, riigivõimu käitumise, asjasse puutuva kohtupraktika ning edasise menetlusliku

perspektiivi valguses. Ka vaidlustas prokurör kannatanute tsiviilhagide läbivaatamata jätmist.

Kolleegiumi arvates on mõeldamatu, et sellises olukorras saanuks kaitsja tutvuda maakohtu määruse

ja määruskaebuse põhistustega vaid osaliselt, s.o enda kaitsealust puudutavas osas. Arvestades, et

ringkonnakohus jättis prokuröri määruskaebuse rahuldamata, nõustudes sisuliselt kaitsja kirjalikus

vastuses toodud seisukohtadega, ei saa ühtlasi põhjendatuks lugeda järeldust, mille kohaselt tingib

valitud kaitsjale makstud tasu vähendamise määruskaebuse vastuses sisalduvate asjasse puutuvate

argumentide maht.

12. Märkimata ei saa jätta sedagi, et sama määrusega rahuldas ringkonnakohus V. Pajula kaitsja

taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 432 euro suuruses summas, sh käibemaks 72 eurot.

Kõnealuse tasu suurus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013. a otsusega kinnitatud

„Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning

riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ punkti 1 järgi

kaheteistkümnele pooltunnile, s.o kuuele tunnile. V. Pajula kaitsja osutatud õigusabi seisnes

maakohtu määruse ja prokuröri määruskaebusega tutvumises ning määruskaebusele vastuse

koostamises. Viimati osutatud dokumendi õiguslik argumentatsioon on esitatud kahel leheküljel.

Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu argumente, miks tuleb võrreldavate toimingute arvu ja töömahu

juures kohelda kaitsjaid erinevalt.

13. Kriminaalkolleegium on arvamusel, et kaitsja taotluses näidatud ühe tööühiku hind on

põhjendatud ja määruskaebemenetluses osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik. Arvestades

määruskaebemenetluse esemeks olnud vaidluse keerukust ja õigusteenuse osutamiseks vajalike

toimingute mahtu, saab põhjendatuks pidada ka õigusabi osutamisele kulutatud aega. Valitud kaitsjale

makstud tasu mõistlikkust ei mõjuta praeguses asjas ka tõdemus, et määruskaebuse vastuses

sisalduvatega sarnaseid argumente on varem kasutatud kaitseaktis ja prokuröri apellatsioonile

vastamisel. Nendel põhjustel tuleb valitud kaitsjale makstud 1566 eurot käsitada KrMS § 175 lg 1 p 1

mõttes mõistliku suurusega tasuna.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2,

tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2014. a määruse osas,

millega mõisteti riigieelarve vahenditest A. Aderi kasuks välja 650 eurot, ja mõistab Eesti Vabariigilt

A. Aderi kasuks välja 1566 eurot, sh käibemaks 261 eurot, ringkonnakohtus toimunud

määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Muus osas jätab kolleegium

ringkonnakohtu määruse muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/