3-2-1-78-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-78-14

Määruse kuupäev

Tartu, 1. oktoober 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Svetlana Malõševa hagi Vladimir Lasy vastu kahjuhüvitise

saamiseks (menetluskulude kindlaksmääramine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-36380

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Svetlana Malõševa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Svetlana Malõševa, esindaja vandeadvokaat Kaido

Pihlakas

Kostja Vladimir Lasy, esindaja vandeadvokaat Martin Pärn

Asja läbivaatamise kuupäev

1. september 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-36380

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata Svetlana Malõševa määruskaebuselt 6. veebruaril 2014 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 23. veebruari 2012. a otsusega Svetlana Malõševa (hageja) hagi Vladimir

Lasy (kostja) vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2012. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata.

Riigikohus jättis 20. detsembri 2012. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Riigikohus edastas nimetatud määruse samal päeval kõigile menetlusosalistele, sh kostjale isiklikult,

kuid kostja lepingulisele esindajale jäi määrus ekslikult edastamata. Kostja lepingulisele esindajale

edastati määrus 13. märtsil 2013.

2. Kostja esitas 26. märtsil 2013 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja

menetlustähtaja ennistamise taotluse, sest Riigikohus edastas kostja esindajale 20. detsembri 2012. a

määruse hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta alles 13. märtsil 2013. Kostja

palus hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja kulu 8300 eurot (sisaldab käibemaksu) ja

tõlkekulu 24 eurot.

3. Hageja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi

vaatamata, sest kostja on lasknud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja

mööda mõjuva põhjuseta. Tähtaja ennistamiseks ei ole alust, sest kostja esindaja on vandeadvokaat,

kellele oli kassatsioonkaebus edastatud ning kes pidi teadma, et määrus avaldatakse ka internetis

Riigikohtu kodulehel. Seega oli kostja esindajal võimalus määrusega ka enne 13. märtsi 2013 tutvuda

ning Riigikohtu määrus jõustus sõltumata selle kättetoimetamisest. Ei ole usutav, et kostja esindajale

määrust ei edastatud, sest kaaskirjast nähtub, et see edastati nii menetlusosalistele isiklikult kui ka

nende esindajatele.

4. Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 30. augusti 2013. a määrusega kostja menetlustähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata, leides, et menetlustähtaja ennistamiseks ei ole alust, kuna kostja

esindajal oli võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ka enne hageja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmist, samuti oli kostja esindajal võimalus tutvuda selle

määrusega Riigikohtu kantseleis ning esitada avaldus 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse

avalikult teatavaks tegemisest.

5. Kostja esitas 17. septembril 2013 määruskaebuse, milles palus maakohtu 30. augusti 2013. a

määruse tühistada ja saata asja maakohtule menetlustähtaja ennistamiseks. Harju Maakohtu

kohtunikuabi võttis 20. septembri 2013. a määrusega määruskaebuse menetlusse, leides et kaebus

esitati tähtaegselt. Ühtlasi jättis kohtunikuabi määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

maakohtule.

6. Harju Maakohus tühistas 18. oktoobri 2013. a määrusega kohtunikuabi 30. augusti 2013. a määruse

ja tegi uue määruse, millega rahuldas kostja tähtaja ennistamise taotluse ning luges menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse tähtaegselt esitatuks. Maakohus jättis avalduse käiguta ja kohustas

kostjat esitama menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid. Maakohus leidis, et kostja lasi tähtaja

mööda mõjuval põhjusel, et kuigi Riigikohtu määrust ei tule menetlusosalisele kätte toimetada,

edastab Riigikohus selle üldjuhul menetlusosalisele kohtu valitud viisil, sh e-kirjaga, ning et

Riigikohtu kodulehel hoitakse menetlusse võtmisest keeldumise määrusi vaid lühikest aega.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi sekretäri 13. märtsi 2013. a kirjast nähtub selgelt, et määrus jäi ekslikult

menetlusosalistele e-kirjaga edastamata. Kuna kostja sai määrusest teada 13. märtsil 2013, on

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud TsMS § 67 lg 2 järgi tähtaegselt.

7. Kostja esitas 25. oktoobril 2013 menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid.

8. Hageja vaidles vastu nii menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja

ennistamisele kui ka menetluskulude suurusele ning palus jätta menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse läbi vaatamata. Ta leidis, et lisaks varem esitatud põhjendustele ei saanud maakohus

tähtaega ennistada ka seetõttu, et kostja esitas määruskaebuse maakohtu kohtunikuabi 30. augusti

2013. a määruse peale hilinenult. Kohtutoimikust nähtub, et kostja esindaja allkirjastas

määruskaebuse alles 18. septembril 2013 kell 00.01.24. Samuti on Riigikohus kinnitanud, et määrus

saadeti lihtkirjaga kostjale isiklikult. Seega pidi kostja määrusest teada saama 2012. aasta detsembris.

9. Harju Maakohus rahuldas 21. novembri 2013. a määrusega osaliselt menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 8028 eurot ning alates määruse

jõustumisest seaduses sätestatud suuruses viivise.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus kohtuasjas menetlustähtaja ennistamise

küsimuse juba lahendanud, mistõttu ei tule seda puudutavatele hageja vastuväidetele enam vastata.

Hageja sai esitada menetluses oma seisukohad tähtaja ennistamise ja määruskaebuse rahuldamise

kohta juba varem.

Kostja nõue hüvitada lepingulise esindaja kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a

määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad" § 1 lg-s 1 sätestatud piirmäära, kuid lepingulise esindaja kulud, mis tekkisid

kassatsioonkaebusele vastamisega, ei ole põhjendatud ega vajalikud, kuna kostja ei pidanud

kaebusele vastama. Kostja esindaja tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) on asja materjale

arvestades mõistlik. Kostja lepingulise esindaja kulud on kooskõlas tsiviilasja hinna, mahu ning

keerukusega. Asjaolu, et kostja esindaja on pidanud menetluses tegema võrdlemisi palju erinevaid

toiminguid, on olnud seotud vajadusega vastata hageja seisukohtadele ja reageerida kohtu

korraldustele. Õigusabikulusid ei saa pidada põhjendamatuks üksnes lähtudes õiguslikest alustest,

millele kostja hagile vastu vaieldes tugineb. Hageja ei ole selgitanud, miks ei vasta õigusabikulude

suurus asja keerukusele. Kostja tõlkekulu 24 eurot ei ole põhjendatud.

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaatamata või vähendada hagejalt

väljamõistetud menetluskulude suurust.

11. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

12. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663

lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

13. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. jaanuari 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

kordamata maakohtu põhjendusi.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et maakohus ei ole hageja lepingulise

esindaja tasu määramisel rikkunud menetlusõiguse normi ega ületanud kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Maakohus on oma järeldusi põhjendanud. Seega ei ole

alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

Samuti on maakohus kontrollinud nii menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaega

kui ka määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruskaebuse on maakohus rahuldanud ja tähtaja

ennistanud ning maakohtu määrus on jõustunud. Seetõttu ei olnud maakohtul alust jätta

menetluskulude kindlaksmääramise avaldust läbi vaatamata ning määruskaebuse väited

menetlustähtaja ebaõige ennistamise kohta ei ole asjakohased.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta

läbi vaatamata, sest kostja esitas nii selle menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kui ka

määruskaebuse maakohtu 30. augusti 2013. a määruse peale hilinemisega.

15. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hilinemisega mõjuval põhjusel, sest

Riigikohus edastas talle määruse alles 13. märtsil 2013. Kostjal ei olnud kohustust kontrollida

riigikohtu kodulehel määruse avaldamist.

Kostja ei esitanud määruskaebust tähtaega ületades. Kostja esitas selle 17. septembril 2013 kell 23.58

ja sai vastuvõtukinnituse kell 23.59, mida tõendab ka e-kirja väljatrükk.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata,

sest määruskaebuse väited ei anna alust TsMS § 701 lg 3 alusel ringkonnakohtu määrust tühistada.

Riigikohus kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras

üksnes osas, mille peale on kaevatud.

17. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus tuli sisuliselt lahendada või tuleb see jätta läbi vaatamata. Hageja väitel on nii maa- kui ka

ringkonnakohus vääralt mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, kuigi kostja jättis nii

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kui ka maakohtu 30. augusti 2013. a määruse peale

määruskaebuse tähtaegselt esitamata, sh ei olnud alust menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

ega määruskaebuse esitamise tähtaega ennistada ning viimasel juhul ei ole kostja ka tähtaja

ennistamist taotlenud.

18. Kolleegium nõustub kohtutega, et hageja väited seaduses sätestatud tähtaegade möödalaskmise

kohta ei ole praeguses menetlusfaasis enam asjakohased ega anna alust jätta menetluskulude

kindlaksmääramise avaldust läbi vaatamata.

Õige on kohtute käsitus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg on

ennistatud ning selle kohta on olemas lõplik jõustunud kohtulahend – Harju Maakohtu 18. oktoobri

2013. a määrus.

Kolleegiumi arvates ei oma seejuures tähtsust, et hageja ei saanud tähtaja ennistamise määrust

vaidlustada. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine

on seaduse järgi lubatud. TsMS § 68 lg 4 esimese lause järgi saab määruskaebuse esitada üksnes

juhul, kui tähtaega ei ennistata, kuid tähtaja ennistamise määruse peale määruskaebust esitada ei saa.

Kuigi TsMS § 660 lg 2 järgi võib muude määruste kohta esitada vastuväite apellatsioonkaebuses,

saab seda teha üksnes juhul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegiumi arvates on TsMS § 68 lg 4

mõtteks lahendada tähtaja ennistamise korral ennistamise küsimus lõplikult, mistõttu ei saa

kolleegiumi arvates apellatsioonimenetluses tähtaja ennistamise küsimust uuesti tõstatada ega selle

kohta apellatsioonkaebuses TsMS § 660 lg 2 järgi vastuväiteid esitada.

19. Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg võib olla TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuval põhjusel

mööda lastud juhul, kui menetlusosalise esindajale jäi Riigikohtu määrus kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise kohta õigel ajal edastamata.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva

jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohtu määrus

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta jõustub TsMS § 694 lg 2 järgi selle avalikult

teatavaks tegemise päeval, s.o üldjuhul kantselei kaudu avalikult teatavaks tegemise päeval

(TsMS § 452 lg 1 ja § 453). Seega hakkab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise

tähtaeg kulgema Riigikohtu määruse avalikult teatavaks tegemise päevast ega sõltu sellest, kas

avaldust esitama õigustatud isik sai nimetatud määrusest selle tähtaja jooksul teada või mitte.

Siiski peab Riigikohus TsMS § 679 lg 5 järgi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse menetlusosalistele edastama ning kui isikut esindab kohtumenetluses esindaja, tuleb see

TsMS § 321 lg 1 järgi edastada eelkõige just esindajale. Seega võib menetlusosalise esindaja tugineda

kolleegiumi arvates nimetatud sätte alusel kujunenud praktikale, et Riigikohus teavitab teda

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusest. Lisaks määruse edastamisele

avaldatakse küll kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse tulemus TsMS § 679 lg 7 järgi ka

Riigikohtu veebilehel, kuid teave eemaldatakse sealt seitsme päeva möödumisel taotluse lahendamise

avaldamisest, mistõttu ei saa kolleegiumi arvates alati eeldada, et menetlusosaline pidi määrusest

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja jooksul igal juhul teada saama.

Seega võib asjaolu, et Riigikohus ei edastanud menetlusosalise esindajale õigel ajal

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrust, anda maakohtule koosmõjus kõigi

muude asjaoludega aluse ennistada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg

TsMS § 67 lg 1 järgi.

20. Kolleegium leiab, et asja materjalidest nähtuvalt ning seadusest tulenevalt esitas kostja

määruskaebuse tähtaegselt.

Kostja esindaja sai kohtunikuabi 30. augusti 2013. a määruse kätte 2. septembril 2013

(vt kohtutoimiku II kd, tl 231). Kostja on oma määruskaebusele märkinud kuupäevaks 17. september

2013, kuid kohus on määruskaebusele märkinud, et see on e-toimiku kaudu saabunud 18. septembril

2013 (vt kohtutoimiku II kd, tl 232), ning digitaalallkirjade kinnituslehe järgi on määruskaebus

allkirjastatud 18. septembril 2013 kell 00.01.24 (vt kohtutoimiku II kd, tl 237). Kostja saadetud e-

kirja kinnituse ja Harju Maakohtult saadud vastuse järgi saatis kostja maakohtule e-kirjaga

17. septembril 2013 kell 23.59 digitaalselt allkirjastamata määruskaebuse ja digitaalselt allkirjastatud

määruskaebus laekus e-toimiku kaudu kohtuinfosüsteemi 18. septembril 2013 kell 00.01.

TsMS § 335 lg-te 1 ja 2 järgi piisab kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamiseks sellest, kui kaebus

esitatakse kohtule elektronpostiga ning kaebuse originaal esitatakse kümne päeva jooksul. Kuna

kostja saatis e-kirjaga digitaalselt allkirjastamata määruskaebuse tähtaegselt ning edastas e-toimiku

kaudu kohe ka digitaalselt allkirjastatud kaebuse, ei ole hageja väited määruskaebuse esitamise

tähtaja rikkumise kohta põhjendatud.

21. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Kolleegium selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulusid TsMS § 178

lg 3 järgi ei hüvitata.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu