3-1-1-43-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-43-14

Otsuse kuupäev

26. september 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Maksim

Butšenkovi

väärteoasi

kohaliku

omavalitsuse

volikogu valimise seaduse § 672 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

21. veebruari

2014.

a

otsus

väärteoasjas nr 4-13-7004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. Butšenkovi kaitsja vandeadvokaat Elo Kukk

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

3. september 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. detsembri 2013. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu

21. veebruari 2014. a otsus Maksim Butšenkovi väärteoasjas KOVVS § 672 lg 1 järgi ja

lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Maksim Butšenkovi kasuks välja 3029 (kolm tuhat kakskümmend

üheksa) eurot ja 33 senti ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses valitud kaitsjaga seotud

kulu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 8. oktoobril 2013 koostas Ida prefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et 20. septembril 2013 kell

12.00, kui poliitiline välireklaam oli keelatud (16. septembrist 2013 kuni 20. oktoobrini 2013),

avastati Lääne-Virumaal Tapa linnas Heina 18 asuval Tapa kalmistu teadetetahvlil poliitilist

välireklaami esitav plakat, millel oli Keskerakonna embleem, struktuuri üksus ja pealkiri „Tasuta

transport Tapal Keskerakond“. Väärteoprotokollis on kirjas, et selliselt käitudes rikkus Maksim

Butšenkov kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 61, pannes toime

KOVVS § 672 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

2. Väärteoasja arutamisel Viru Maakohtus täiendas kohtuväline menetleja väärteosüüdistuse

kirjeldust järgmiselt (vt tlk 28): „olles Tapa vallavolikogu 2013 aasta valimistel osaleva valimisliidu

„Keskerakond“ Tapa osakonna esimees ja valimistega seonduva poliitilise välireklaami tootja ja

vahendaja, jättis poliitilise välireklaami Keskerakonna logo ja üleskutsega „Tasuta transport Tapal

Keskerakond“ Tapa linnas Leina tänaval kalmistu territooriumil olevalt teadetetahvlilt kohaliku

omavalitsuse volikogu 2013 aasta valimise aktiivse valimisperioodi ajaks 16. septembriks 2013

eemaldamata, millest tulenevalt ei järginud poliitilise välireklaami keeldu aktiivse agitatsiooni ajal

16.09.2013- 20.10.2013. Selliselt käitudes rikkus Maksim Butšenkov KOVVS § 61, pannes toime

KOVVS § 672 lg 1 ettenähtud väärteo.”

3. Viru Maakohtu 11. detsembri 2013. a otsusega tunnistati M. Butšenkov süüdi KOVVS § 672 lg 1

rikkumises ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Kohus tuvastas, et M. Butšenkov, olles Eesti Keskerakonna Tapa osakonna juhataja, disainides ja

printides arvutist välja ning jagades kõnesolevaid poliitilisi plakateid vabatahtlikele, oli poliitilise

välireklaami tootja ja vahendaja. Selline poliitiline reklaam oli aktiivse agitatsiooni perioodil

keelatud. M. Butšenkovi tegu vastab KOVVS § 672 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisule,

kuna tema, olles Tapa vallavolikogu 2013 aasta valimistel osaleva valimisliidu Keskerakond Tapa

osakonna esimees ja valimistega seotud poliitilise välireklaami tootja ja vahendaja, jättis poliitilise

välireklaami Keskerakonna logo ja üleskutsega „Tasuta transport Tapal Keskerakond“ Tapa linnas

Leina tänaval kalmistu territooriumil olevalt teadetetahvlilt kohaliku omavalitsuse volikogu 2013.

aasta valimise aktiivse valimisperioodi ajaks, 16. septembriks 2013, eemaldamata. M. Butšenkov

tegutses poliitilise välireklaami avalikustamisele kehtestatud piirangute rikkumisel kaudse tahtlusega.

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Butšenkovi kaitsja vandeadvokaat Elo Kukk,

kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Apellant leidis, et kohus

hindas tõendeid ühekülgselt ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

5. Tartu Ringkonnakohtu 21. veebruari 2014. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioon rahuldamata.

5.1 Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et kõnesolev plakat on vaadeldav poliitilise

välireklaamina. Menetlusalune isik koostas, vormistas ja printis plakati ning jagas neid isikutele laiali

ja laadis ka interneti veebikeskkonda. Sellega on M. Butšenkov loonud igaühele võimaluse plakatit

ka alla laadida ja vajadusel printida, mistõttu oli reklaam avalik ka aktiivse agitatsiooni keelu ajal.

Sellise olukorra vältimiseks oleks tulnud apellandil korraldada keelatud ajaks ka reklaami

eemaldamine nii tänavalt kui ka veebikeskkonnast. KOVVS § 672 lg 3 p-de 2 ja 3 kohaselt vastutab

poliitilisele välireklaamile kehtestatud nõuete täitmata jätmisel või kehtestatud piirangutest

üleastumisel isik, kes reklaami vahendas või tootis, kes tegi reklaami avalikuks või muutis selle

üldsusele nähtavaks. Praeguses väärteoasjas on selliseks isikuks M. Butšenkov. Ringkonnakohus

nõustus maakohtu järeldusega, et väärtegu pandi toime kaudse tahtlusega.

5.2 Reklaamiseaduse § 13 lg 1 kohaselt võib valla- või linnavolikogu määrusega kehtestada

välireklaami paigaldamise eeskirja, millega sätestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja

kohale. Tapa linna 10. veebruari 2011. a määruse nr 42 §-st 9 tuleneb, et reklaami paigaldajal tuleb

see ka maha võtta. Kuna M. Butšenkov on isikuid värvanud reklaame üles panema, siis oleks pidanud

ta need kas ise maha võtma või laskma need maha võtta isikutel, kes need üles panid või kolmandatel

isikutel. Apellant on aga loonud olukorra, kus tal ei ole võimalik tuvastada, kes olid need isikud, kes

reklaame üles panid. Seega vastutab ta solidaarselt koos teiste reklaami levitajatega KOVVS § 672 lg

3 p 4 mõttes.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Butšenkovi kaitsja E. Kukk. Kaitsja

arvates ei kinnita kogutud tõendid, et M. Butšenkov on KOVVS § 672 lg 3 p-s 2 kirjeldatud isik ja

teda saab võtta vastutusele KOVVS §-s 61 sätestatud keelu rikkumise eest. Kaitsja palub maa- ja

ringkonnakohtu otsused tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kassaator põhjendab oma seisukohta

järgnevaga.

6.1 Kohtud on tuvastanud, et menetlusalune isik vaid printis ja jagas välja 2013. a aprillis plakateid

„Tasuta transport Tapal“. Käesolevas asjas vaadeldav plakat Tapa kalmistul on sellega küll

analoogne, kuid pole tõendatud, et plakati paigaldas sinna menetlusalune isik või et tema on selle

printinud ja levitamiseks laiali jaganud.

6.2 Tunnistaja I. P. ütlus ei ole lubatud tõend, sest tõendiallikas ei pruugi olla erapooletu.

6.3 Ringkonnakohus on valesti järeldanud, et M. Butšenkovi teos on väärteotunnused, sest ta tegi

juba plakatite veebis avaldamisega need avalikult kättesaadavaks, luues võimaluse nende

ülesriputamiseks poliitilise välireklaami keelu ajal. Kaitsja leiab, et KOVVS § 67 lg-s 1 ja §-s 61

kirjeldatud keeld peab silmas vaid poliitilist välireklaami, mille alla ei lähe reklaami avaldamine

veebis.

7. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juht esitas kassatsioonile vastuse, milles palub jätta nii

maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

8. M. Butšenkovi kaitsja esitas kassaatori täiendavad seisukohad, leides, et menetlusalust isikut on

karistatud väärteo eest tegevusetuse vormis, ent sellist tegevust ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud.

Sellega on rikutud VTMS § 87 sätteid. Kaitsja palub M. Butšenkovile hüvitada ka menetluskulud

apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. VTMS § 87 kohaselt on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu. Riigikohus on

varemgi selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu

süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt nt Riigikohtu 2. jaanuari 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-73-

08, p 8.1). Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed,

mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud.

Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates

võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS §19 lg 1 p-s 1 sätestatud

menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt Riigikohtu 9. juuni

2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9).

10. Eeltoodud nõuet tuleb järgida ka siis, kui väärteoasja arutamine on VTMS § 83 p-st 1 ja KOVVS

§ 672 lg-st 6 tulenevalt maakohtu pädevuses ning kohtuväline menetleja koostab karistamisotsust

tegemata väärteoprotokolli ja saadab selle kohtule arutamiseks. Ka siis on VTMS § 87 kohaselt

väärteoasja kohtuliku arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatud teokirjeldus ja isik, kelle suhtes

menetlust läbi viiakse.

11. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli täiendamine tõendusteabe lisamisega või sinna

kantud väärteo kvalifikatsiooni muutmine on VTMS § 68 lg 1 või § 69 lg 3 kohaselt võimalik

kohtuvälises menetluses, järgides rangelt isiku õigust teada, millist konkreetset tegu (sh tegevus või

tegevusetus) talle ette heidetakse ja millist väärtegu kohtus arutama hakatakse. Kui väärteoasja

arutamine allub seaduse järgi maakohtule, saadab kohtuväline menetleja väärteotoimiku kohtule

pärast seda, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on lõplikult vormistatud väärteoprotokolli koopia

kätte saanud ja vajadusel sellele ka vastulause esitanud (VTMS § 71 lg 1).

12. Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tagama, et kohtule esitatud

väärteoprotokoll võimaldaks faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on

väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab. Kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal

enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on

seadusandja näinud ette vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis.

Kohtuvälises menetluses vormistatud väärteoprotokolli täiendamine kohtuistungil kohtuliku uurimise

käivitumisel olukorras, kus VTMS § 83 alusel arutab väärteoasja maakohus, ei ole võimalik, sest see

rikub isiku kaitseõigust.

13. Praeguses asjas koostati kohtuvälises menetluses väärteoprotokoll selle kohta, et 20. septembril

2013 kell 12.00, kui poliitiline välireklaam oli keelatud (16. septembrist 2013 kuni 20. oktoobrini

2013), avastati Lääne-Virumaal Tapa linnas Heina 18 asuval Tapa kalmistu teadetetahvlil poliitilist

välireklaami esitav plakat, millel oli Keskerakonna embleem, struktuuri üksus ja pealkiri „Tasuta

transport Tapal Keskerakond“. Väärteoprotokollis on kirjas, et selliselt käitudes rikkus Maksim

Butšenkov KOVVS § 61, pannes toime KOVVS § 672 lg 1 ettenähtud väärteo. Sama sisuga

väärteoprotokoll esitati ka maakohtule. Kohtuistungi protokollist (tlk 29) nähtub, et väärteoasja

arutamise rakendamise järel ei olnud kohtumenetluse pooltel taotlusi. Kohtuliku uurimise

käivitumisel avaldas kohtuväline menetleja eeltoodud väärteoprotokolli, mis oli kohtuvälisele isikule

arusaadav, kuid süüdi ta end ei tunnistanud. Alles kohtulikul uurimisel esitas kohtuväline menetleja

kohtule taotluse täiendada väärteoprotokollis etteheidetava teo kirjeldust, esitades vastava teksti ka

kohtule (tlk 28). Kohtulik uurimine maakohtus jätkuski muudetud vääreoprotokolli alusel. Muudetud

väärteokirjelduse kohta M. Butšenkovi seisukohta enam ei küsitud. Sellega rikuti menetlusaluse isiku

õigust teada enne kohtuliku uurimise käivitumist, millist tegevust talle ette heidetakse ja millisele

väärteokoosseisule see vastab.

14. Lisaks eeltoodule on M. Butšenkovi kaitseõigust rikutud ka väärteoasja kohtuvälises menetluses,

sest selle käigus koostatud väärteoprotokoll ei vasta VTMS § 69 lg 2 nõuetele. Väärteoprotokollis on

teokirjeldus esitatud umbisikulises vormis. Seega pole üheselt mõistetav, milline seos on

M. Butšenkovi ja KOVVS §-s 61 kirjeldatud isikute (üksikkandidaat või erakonna nimekirjas

kandideeriv isik jt) keelatud tegevuse vahel. Teokirjelduse põhjal pole võimalik anda hinnangut, kas

ja kuidas M. Butšenkov täitis KOVVS § 672 lg-s 1 kirjeldatud väärteotunnused.

15. Eeltoodud põhjustel ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks vastata kassatsioonis toodud teistele

väidetele, kuid peab oluliseks meelde tuletada kohtu kohustust tagada menetlusaluse isiku kaitseõigus

ja mitte tuvastada isiku süüd tegevuses, mida pole väärteoprotokollis isikule ette heidetud. Praeguses

asjas on ringkonnakohus aga tuvastanud, et M. Butšenkov rikkus muu hulgas ka KOVVS § 672 lg 3

p-s 4 sätestatut, kuigi sellist rikkumist väärteoprotokollis ei kirjeldatud. Kriminaalkolleegium märgib

veel kord, et VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli

kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata

koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-

1-1-45-11, p 12).

16. Kirjeldatud rikkumised tunnistab kriminaalkolleegium väärteomenetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes. VTMS § 175 p 2 kohaselt toob selline rikkumine kaasa

kohtuotsuste kassatsiooni korras tühistamise. M. Butšenkovi väärteoasjas puudub võimalus

kohtuvälises

ja

kohtumenetluses

asetleidnud

väärteomenetlusõiguse

olulist

rikkumist

kassatsioonimenetluses või asja uuel arutamisel maa- või ringkonnakohtus kõrvaldada. Seega puudub

menetluslikult võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd.

17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 11. detsembri 2013. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu

21. veebruari 2014. a otsuse M. Butšenkovi väärteoasjas KOVVS § 672 lg 1 järgi ning lõpetab

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja rahuldab kassatsiooni osaliselt.

18. M. Butšenkovi kaitsja esitas taotluse hüvitada M. Butšenkovile seoses väärteoasja menetlemisega

apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes valitud kaitsjale makstud tasu kokku 3029,33 eurot (sh

käibemaks 504,88 eurot). Kriminaalkolleegium leiab, et tasu suurus on mõistlik ja kuna Riigikohus

lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb see menetluskulu VTMS § 23 alusel Eesti

Vabariigilt M. Butšenkovi kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/