3-2-1-72-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-72-14

Määruse kuupäev

Tartu, 24. september 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ PÕLVA PIIM hagi AS-i BLM Eesti vastu võlgnevuse

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2014. a ja 7. aprilli

2014. a määrused tsiviilasjas nr 2-13-60162

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ

PÕLVA

PIIM

määruskaebus,

AS-i

BLM

Eesti

määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ PÕLVA PIIM (registrikood 10666119), esindaja

vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets

Kostja AS BLM Eesti (registrikood 11347592), esindaja

vandeadvokaat Merle Veeroos

Asja läbivaatamise kuupäev

8. september 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-60162 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-60162 muutmata.

3. Rahuldada OÜ PÕLVA PIIM määruskaebus osaliselt.

4. Jätta AS-i BLM Eesti määruskaebus rahuldamata.

5. Tagastada OÜ-le Maria Mägi Advokaadibüroo 28. märtsil 2014 OÜ PÕLVA PIIM

määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo

arvelduskontole nr EE832200221039155226.

6. Arvata AS-i BLM Eesti määruskaebuselt 24. aprillil 2014 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ PÕLVA PIIM (hageja) esitas 17. detsembril 2013 Harju Maakohtule AS-i BLM Eesti (kostja)

vastu hagi. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 319 558 eurot 24 senti,

intressi 66 644 eurot 59 senti, viivise 62 154 eurot ja lisanduva viivise. Harju Maakohus võttis hagi

menetlusse 15. jaanuari 2014. a määrusega.

Hageja väitel oli hageja 1. aprillist 2007 kuni 1. jaanuarini 2011 kostja 49% aktsionär ning

aktsionäride lepingu kohaselt kohustusid olulist mõju omavad aktsionärid kostjale laenu andma.

5. oktoobril 2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu

5 000 000 Eesti krooni ehk 319 558 eurot 24 senti. Kostja kohustus laenulepingu järgi tasuma

laenusummalt hagejale ka intressi. Laenusumma koos intressidega kohustus kostja hagejale

tagastama 12 kuu jooksul pärast kostja ja AS-i UniCredit Bank Eesti filiaali vahel 3. septembril 2007

sõlmitud laenulepingu tähtaja saabumist 20. augustil 2014, s.o 20. augustiks 2015.

Alates 1. oktoobrist 2010 on kostja 98% aktsionär Berglandmilch registrierte Genossenschaft mbH

(Berglandmilch), kes kontrollib kostja majandustegevust. Pärast seda, kui hageja müüs 2010. aasta

sügisel oma 49% osaluse Berglandmilchile, soovis hageja viimaselt tagatist kostja ja hageja vahelise

laenulepingu tagamiseks, mille andmisest Berglandmilch keeldus. Hagejal on tekkinud kahtlused

laenulepingu täitmise võimalikkuses kostja halva majandusliku olukorra tõttu. Hageja pöördus

12. juunil 2012 kostja poole nõudega saada hageja ja kostja 5. oktoobril 2007 sõlmitud laenulepingu

täitmise tagamiseks tagatis, mille andmisest on kostja keeldunud. 1. novembril 2012 ütles hageja

laenulepingu üles võlaõigusseaduse (VÕS) § 117 lg 2 alusel ning nõudis põhivõlgnevuse ja intressi

tagastamist, mida kostja ei ole praeguseni teinud. VÕS § 117 on võimalik kohaldada ka

kestvuslepingute korral. VÕS § 399 sisaldab vaid näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mis õigustavad

laenulepingu erakorralist ülesütlemist. VÕS § 399 lg-tes 1 ja 2 nimetamata alustel saab laenuandja

tugineda VÕS § 196 lg-s 1 sisalduvale üldsättele.

2. Hageja esitas hagiavalduses ka hagi tagamise taotluse, milles palus seada hageja kasuks esimesele

vabale järjekohale 200 000 euro suurune kohtulik hüpoteek kostja kinnisasjale Põlvas, keelata kostjal

võõrandada tema kinnisasjale seatud I järjekoha hüpoteeki kolmandatele isikutele, välja arvatud

hagejale, keelata kostjal muuta I järjekohal olevat hüpoteegilepingut ning arestida hagi tagamise

abinõuna kostjale kuuluvad tootmisseadmed aadressil Vabriku 1d, Põlva. Hageja tasus taotluselt

tagatise 25 082 eurot.

Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et kostjale kuuluv Põlvas asuv juustu tootmise

tehas on seiskunud, on ilmne, et kostja ei suuda tulevikus laenulepingust tulenevat kohustust täita.

Kostja on asunud demonteerima oma tehase seadmeid. Lisaks ei ole kostja siiani esitanud 2012. aasta

majandustegevuse kohta majandusaasta aruannet, millest saab järeldada, et kostja ei taha avalikustada

oma majandustegevust puudutavaid andmeid. Sellest tulenevalt on vajalik haginõue tagada, et

välistada hiljem kostja võimetus kohtuotsust täita. Hagi tagamise abinõude rakendamine ei koormaks

kostja majandustegevust, sest see on praeguseks juba seiskunud.

3. Harju Maakohus rahuldas 15. jaanuari 2014. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt.

Maakohus seadis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva kinnistusjaoskonna kinnistusregistri

registriosa nr 1909438 IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi 200 000 eurot

hageja kasuks. Samuti määras kohus arestida hagi tagamise korras kostja valduses olevad

tootmisseadmed aadressil Vabriku 1d, Põlva. Maakohus jättis rahuldamata taotluse keelata kostjal

võõrandada I järjekoha hüpoteeki kolmandatele isikutele, v.a hagejale. Samuti jättis maakohus

rahuldamata taotluse keelata kostjal muuta I järjekohal olevat hüpoteegilepingut.

Maakohtu määruse põhjenduste järgi ei kaasne hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisega

ebaproportsionaalseid piiranguid kostja õigustele. Kohtuliku hüpoteegi seadmine ei koorma liigselt

kostjat, kuna kostjal säilib kinnisasja käsutamise õigus. Samuti on hageja tasunud tagatise

25 082 eurot kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Hageja on esile toonud asjaolud, mis

näitavad, et kohtuliku hüpoteegi seadmata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud

või võimatu ning selle vältimiseks tuleb rakendada hagi tagamise abinõusid. Kui kostja tasub

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 385 järgi tagatise 200 000 eurot või annab samas summas

pangagarantii, siis kostja avalduse alusel kohus asendab hagi tagamise abinõu. Hageja ei ole esitanud

kohtule taotlust määruse saatmiseks registripidajale. Seega tuleb hagejal hüpoteegi sissekandmiseks

pöörduda registripidaja poole.

Taotlus, mille kohaselt soovib hageja arestida hagi tagamise abinõuna tootmisseadmed, on

põhjendatud. Hageja on kohtule teinud usutavaks, et kostja tootmistegevus aadressil Vabriku 1d,

Põlva on seiskunud ning kostja on asunud nimetatud aadressil asuvaid seadmeid demonteerima ja ära

viima, seega on hageja arestimise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud. Kohus on

rahuldanud hageja taotluse seada 200 000 euro suurune hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale

asukohaga Vabriku 1d, Põlva, kuid hüpoteegi seadmine ei taga hageja nõuet täies ulatuses, mistõttu

on põhjendatud arestida kostjale kuuluvad tootmisseadmed. Samuti ei koorma tootmisseadmete

arestimine kostjat ülemäära, kuna kostja tootmistegevus on seiskunud. Kuna hageja on hinnanud

allesolevate tootmisseadmete väärtust üksnes hinnanguliselt 400 000 euroni, ei riku kohtu hinnangul

kõikide allesjäänud tootmisseadmete arestimine ka TsMS § 378 lg-t 4. Kui kostja tasub TsMS § 389

lg 3 järgi tagatise 400 000 eurot või annab samas summas pangagarantii, siis kohus tühistab hagi

tagamise. TsMS § 389 lg 6 kohaselt korraldab vara arestimise kohtutäitur. Hageja ei ole esitanud

kohtule taotlust määruse saatmiseks kohtutäiturile. Eeltoodust tulenevalt peab hageja määruse

täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole.

Ülejäänud taotlused jättis maakohus rahuldamata. Kinnistusraamatust nähtuvalt on Põlvas Vabriku 1d

asuvale kinnisasjale asukohaga seatud I järjekoha hüpoteek AS-i UniCredit Bank Eesti filiaali kasuks

ning samuti on hüpoteegileping hagiavaldusest nähtuvalt sõlmitud AS-iga UniCredit Bank Eesti

filiaal. I järjekoha hüpoteegi võõrandamine on hüpoteegipidaja otsustus ning kohus ei saa I järjekoha

hüpoteegi võõrandamist kostjal keelata. Samuti ei saa kohus kostjal keelata muuta I järjekohal olevat

hüpoteegilepingut, kuna see võib põhjendamatult piirata kolmanda isiku, praegusel juhul AS-

i UniCredit Bank Eesti filiaali, õigusi.

4. Maakohtu määruse peale esitas kostja määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja jätta uue

määrusega hagi tagamise taotluse täielikult rahuldamata. Kaebuses paluti saata määrus hagi tagamise

tühistamise kohta ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Tartu kohtutäitur Reet Rosenthalile.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on hagi tagamine põhjendamatu, kuna hagi on ilmselt perspektiivitu.

Kostja valduses olevate tootmisseadmete hulgas on kolmandale isikule, s.o kostja emaettevõttele

kuuluv vara, mille arestimine on TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt lubamatu. Samuti on kohaldatud

abinõu kostjale ebaproportsionaalselt koormav.

Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu 13. märtsi 2014. a lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. märtsi 2014. a määrusega maakohtu määruse osas, milles

maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Ringkonnakohus jättis uue määrusega hagi tagamise

taotluse täies ulatuses rahuldamata.

Kuigi hagi tagamise taotlust lahendades ning hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust

lahendades ei anna kohus lõplikku ning põhjapanevat hinnangut vaidlusele, tuleb kohtul hagi

tagamise eelduste kontrollimisel hinnata asja perspektiivikust. Perspektiivitu hagi tagamise taotlus

tuleb jätta rahuldamata.

Praeguses menetlusetapis ei saa hagi hageja esitatud asjaoludel pidada sedavõrd perspektiivikaks, et

hagi võiks rahuldada. Hageja tugines hagi esitamisel sellele, et ta andis kostjale ilma tagatiseta laenu

5 000 000 krooni, et laen anti tähtajaliselt ning et laenu tagastamise tähtaeg saabub 2015. aasta

augustikuus. Hageja tugines hagis sellele, et ta ütles laenulepingu erakorraliselt üles põhjusel, et

kostja majanduslik olukord halvenes ning kostja keeldus hageja nõudmisest hoolimata hagejale

tagatiste andmisest. Seejuures leidis hageja, et laenulepingu ülesütlemise õigus võiks tuleneda

VÕS §-st 117. Ringkonnakohus leidis, et nendel asjaoludel ei saa hagi praegu rahuldada.

Laenulepingute puhul reguleerib majandusliku olukorra halvenemise tõttu lepingu erakorralise

ülesütlemise aluseid VÕS § 399 lg 2, mille kohaselt on laenulepingu erakorraline ülesütlemine sellel

alusel võimalik üksnes enne laenuraha väljamaksmist. Juhul kui laen on juba välja makstud, ei saa

laenusaaja majandusliku olukorra halvenemine olla laenulepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.

Seejuures on oluline, et hageja andis kostjale laenu ilma tagatiseta. Need asjaolud annavad aluse

tõsiselt kahelda selles, et hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Seetõttu tuleb asuda

seisukohale, et hageja ei ole hagi tagamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ehk hagi

tagamise vajadust usutavaks muutnud. Seega ei ole hageja esitatud asjaolud piisavad selleks, et hagi

tagamise taotlust rahuldada.

Kuigi kostja palus määruskaebuses, et kohus saadaks ise kohtumääruse kohtutäiturile ning maakohtu

kinnistusosakonnale, siis ringkonnakohus seda ei tee ning huvitatud menetlusosaline peab

kohtumääruse pärast selle jõustumist esitama asjakohastele asutustele või ametipidajale.

Kohtutäiturile ei edasta kohus määrust TsMS § 387 lg 2 neljandast lausest tulenevalt. TsMS § 388

lg 6 teisest lausest tulenevalt saab kohtuliku hüpoteegi kustutamise avalduse, ka kohtuliku hüpoteegi

tekkimise aluseks oleva hagi tagamise määruse tühistamise korral, kinnistusosakonnale esitada

üksnes kostja.

Ringkonnakohus rõhutas, et määruse raames hindab kohus üksnes hagi tagamise eeldusi ning ei anna

hinnangut asja sisulise lahendamise kohta.

7. 19. märtsil 2014 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse teha täiendav määrus. Taotluses

palus kostja teha täiendava määruse, millega kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva

kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr 1909438 IV jakku sissekantud kohtulik hüpoteek

200 000 eurot ja tühistada kostja valduses olevatele tootmisseadmetele hageja kasuks seatud arest

ning vabastada kostja valduses olevad tootmisseadmed arestist. Taotluse põhjenduste kohaselt ei

lahendanud ringkonnakohus määruskaebuses esitatud eespool nimetatud taotlusi. Kostja edastas

ringkonnakohtu määruse teadmiseks hagi tagamise täitnud kohtutäiturile, vältimaks ringkonnakohtu

määruse jõustumisel viivitusi kostja vara arestist vabastamisel. Kohtutäitur vastas kostja

pöördumisele, et määruse alusel ei saavat ta midagi teha ning kostjal tulnuks taotleda kohtult aresti

tühistamist ja vara arestist vabastamist. Eeltoodust tulenevalt palus kostja teha kohtul TsMS § 448

lg 1 p 1 alusel täiendava määruse, millega lahendatakse kostja esitatud taotlused.

Ringkonnakohtu 7. aprilli 2014. a lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. aprilli 2014. a määrusega kostja taotluse rahuldamata.

Taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Kuigi hagi tagamise määruse peale esitatud

määruskaebuses esitas kostja mitmeid erinevaid taotlusi, nähtus kostja tahe selgesti kaebuse sisust.

Selle kohaselt soovis kostja hagi tagamise tühistamist. Protsessiõiguse kohaselt saab kas

määruskaebuse rahuldada ja seega hagi tagamise tühistada või jätta määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Hagi tagamise korras võib kohus rakendada mitmeid erinevaid

abinõusid (vt TsMS § 387 lg-s 1 toodud mitteammendavat loetelu) ja hagi tagamise abinõude

rakendamise tõttu võib aset leida mitmeid muudatusi isikute varalises või elukorralduslikus sfääris,

kuid hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamise või hagi rahuldamata jätmise

korral ei hakka kohus neid elulisi muudatusi tagasi pöörama, vaid üksnes tühistab hagi tagamise.

Seega on kohtu pädevuses üksnes hagi tagamise määruse tühistamine. See, et kohus ei saa kohtulikku

hüpoteeki kustutada, tuleneb otseselt TsMS § 388 lg-st 6.

Kuivõrd TsMS § 387 lg-st 2 tulenevalt ei saa kohus edastada hagi tagamise määrust ning seega ka

hagi tagamise tühistamise määrust kohtutäiturile, seda isegi mitte siis, kui määruse edastamist kohtult

taotletakse, ei saa kohus omada ka ülevaadet sellest, kas hageja pöördus hagi tagamise määruse alusel

kohtutäituri poole, milliseid täitetoiminguid tehti ning millises seisus on täitemenetlus.

Hagimenetluses otsustavad menetlusosalised ise, milliseid taotlusi kohtule esitada ning kas hagi

tagamise määruse alusel kohtutäituri poole pöörduda ja täitemenetlus algatada. Sama kehtib ka

täitemenetluse

lõpetamise

kohta.

Kuigi

menetlusosalisel

on

õigus

taotleda

kohtult

määruskaebusmenetluses hagi tagamise määruse tühistamist, ei ole kostjal õigust taotleda kohtult

nende toimingute tegemist, mida tuleb teha täitemenetluses siis, kui täitemenetluse algatamise aluseks

olnud täidedokument ära langeb. Kohus selgitas kostjale vastavat menetluslikku olukorda ning

kõnealuste taotluste alusetust 13. märtsi 2014. a määruses.

Eespool toodust tulenevalt ei ole kostja soovitu lahendamine kohtu pädevuses ning täiendava

määruse tegemise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus mõistab praktilisi raskusi, mis kostjal

võivad tekkida täitemenetluses, saab kohus lahendada üksnes kohtu pädevuses olevaid küsimusi ning

täitemenetluses tekkivad probleemid tuleb lahendada täitemenetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2014. a määruse peale määruskaebuse, milles

palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega hagi tagamise taotlus täielikult rahuldatakse või

jäetakse jõusse Harju Maakohtu määrus.

Hageja leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti lahendanud asja sisuliselt. Riigikohus on mitmes

lahendis leidnud, et hagi tagamise menetluses saab kontrollida vaid hagi õiguslikku perspektiivikust,

st seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil edulootust. Ringkonnakohus ei tohtinud

seega analüüsida laenulepingu ülesütlemist, vaid pidi eeldama hageja väidete õigsust (et tal on

ülesütlemisest tulenev sissenõutavaks muutunud nõue). Maakohus on hagi menetlusse võtnud.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks kohtu arvates reguleerib laenulepingu erakorralist

ülesütlemist vaid VÕS § 399 lg 2. Ringkonnakohus on VÕS § 399 ka valesti tõlgendanud. Nimetatud

norm ei reguleeri ammendavalt laenulepingu ülesütlemist. VÕS § 399 lg-tes 1 ja 2 nimetamata alustel

saab laenuandja tugineda VÕS § 196 lg-s 1 sisalduvale üldsättele. Vastupidine tõlgendus paneks

laenuandjad olukorda, kus nad ei saaks oma õigusi tõhusalt kaitsta. VÕS § 196 eesmärgiks on

VÕS §-des 116−118 taganemise kohta sätestatule vastava regulatsiooni pakkumine kestvuslepingute

puhul. VÕS § 117 lg 2 annab laenuandjale paindliku võimaluse reageerida laenusaaja majandusliku

olukorra muutusele.

Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.

10. Kostja esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2014. a määruse peale, milles

palub määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis hagi tagamise tühistamise määrusele

tegemata täiendava määruse, millega tühistada kostja valduses olevatele tootmisseadmetele hageja

kasuks seatud arest ning vabastada tootmisseadmed arestist. Kostja taotles selles osas uue määruse

tegemist, millega rahuldada kostja taotlus täiendava määruse tegemiseks ja teha täiendav määrus,

millega tühistada kostja valduses olevatele tootmisseadmetele hageja kasuks seatud arest ning

vabastada tootmisseadmed arestist.

Kostja seisukoha järgi pöördus ta ringkonnakohtu poole täiendava määruse saamiseks seetõttu, et

kohtutäitur oli talle öelnud, et ringkonnakohtu 13. märtsi 2014. a määrusest ei piisa vara aresti alt

vabastamiseks, sest kohtumääruses ei ole seda märgitud. Maakohus määras hagi tagamise määruses

konkreetsed hagi tagamise abinõud, millised ringkonnakohus oleks kostja määruskaebust rahuldades

pidanud tühistama, sh tootmisseadmete aresti. Kui ringkonnakohus leidis, et tehtud lahend on

täidetav, oleks ringkonnakohus pidanud seda õigusselguse huvides määruse põhjendustes märkima.

Vastasel korral jäävad kostja lahendiga tunnustatud õigused realiseerumata.

Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et hageja määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada osaliselt ja

ringkonnakohtu 13. märtsi 2014. a määrus tühistada. Asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Muutmata jääb ringkonnakohtu 7. aprilli 2014. a määrus. Kostja määruskaebus jääb

rahuldamata.

12. Kolleegium lahendab esmalt hageja määruskaebuse (I) ja seejärel kostja määruskaebuse (II).

I

13. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata

hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust

(TsMS § 371 lg 2 p 1), vt nt Riigikohtu 20. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12.

14. Hagi lubatavuse kontrollimist reguleerivad TsMS § 371 ja § 423. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib

kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete

õigsust. Riigikohus on TsMS § 371 lg 2 p 1 kohta tehtud lahendites leidnud, et hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumisel kehtib kohtule kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus

(nt Riigikohtu 5. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10) ja et kui tegemist on keeruka

õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse

täiendavat analüüsimist (nt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13;

Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13). TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut

jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse.

Kolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt, kui kohus leiab hagi tagamise

menetluses, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka

määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 371 lg 2

või § 423 lg 2 järgi (Riigikohtu 20. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12).

15. TsMS § 371 lg 2 p 1 ja asjakohast Riigikohtu praktikat selle sätte kohta tuleb arvestada ka hagi

tagamise menetluses, milles võib üldjuhul samuti lahendada küsimuse hagi edulootuse kohta.

Kolleegiumi arvates võib hagi tagamise menetluses osutuda vajalikuks hagi edulootuse veelgi

kitsamates piirides kontrollimine, kui see kehtib TsMS § 371 lg 2 p 1 korral.

Kitsamates piirides kontrollimine kehtib eelkõige ringkonnakohtus ja eelkõige neil juhtudel, mil

maakohus on hagi menetlusse võtnud. Praeguses tsiviilasjas võttis maakohus hagi menetlusse samal

päeval, mil ta hagi tagamise määrusega hagi tagas. Ringkonnakohus on hagi tagamise määrust

tühistades leidnud, et hagi on perspektiivitu, kuigi on ka rõhutanud, et hindab üksnes hagi tagamise

eeldusi. Selline otsustus võib siiski tekitada maakohtus vähemalt ebakindlust, sest kuigi

ringkonnakohtu poolt hagi tagamise menetluses sedastatu ei ole maakohtule siduv hagimenetluse

jätkamiseks, võib seda ka käsitleda kui kaudset suunist kohaldada TsMS § 423 lg 2 p 1 ja jätta hagi

läbi vaatamata. Hagi edasine menetlus maakohtus sellises olukorras võiks tähendada

menetlusosalistele asjatuid kulusid.

16. Ringkonnakohtu 13. märtsi 2014. a määruse tühistamise alus on järgmine. Ringkonnakohus on

võtnud seisukoha õiguslikus küsimuses, kas hagejal oli õigus laenuleping üles öelda VÕS § 117

alusel või on see hageja esitatud asjaoludel välistatud VÕS § 399 lg 2 tõttu. Riigikohus on

TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaldamise kohta tehtud lahendis leidnud, et kohus võib hageja õiguste

rikkumise õiguslikku põhjendust hinnata, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega

(Riigikohtu 7. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-192-13, p 8).

VÕS § 117 reguleerib sättes nimetatud tingimustel lepingust taganemist. VÕS § 399 reguleerib

laenulepingu (kui kestvuslepingu) ülesütlemist sättes nimetatud tingimustel. Riigikohus on mitmetel

juhtudel laiendanud lepingust taganemist reguleerivate sätete kohaldamist ka lepingu ülesütlemisele.

Nt on Riigikohus 21. mail 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-53-09 tehtud otsuse p-s 11 leidnud, et analoogia

korras on võimalik VÕS § 118 lg-s 2 sätestatut (lepingust taganemise lubamatus mh kohustuse

täitmise nõude aegumise tõttu) rakendada ka lepingu ülesütlemisele. Taganemissätete analoogia

alusel kohaldamist lepingu ülesütlemisele on peetud võimalikuks ka erialakirjanduses.

Seega ei ole taganemise sätete (VÕS § 117) kohaldamine lepingu ülesütlemisel välistatud, tegemist

on keeruka õigusliku küsimusega. Järelikult ei saa ka menetluse praeguses etapis vaieldamatult väita,

et hagil puudub edulootus ja et seetõttu ei ole alust hagi tagada. VÕS § 117 kohaldamise võimalikkus

lahendatakse asja sisulise lahendamise käigus.

17. Kostja on Riigikohtule esitatud vastuses hageja määruskaebusele mh selgitanud, et ta jääb kõigi

menetluses varem esitatud seisukohtade ja taotluste juurde, sh ringkonnakohtule esitatud

määruskaebuse seisukohtade juurde. Määruskaebuses ringkonnakohtule on kostja leidnud mh ka

seda, et hagi tagamise abinõu on kostjat ebaproportsionaalselt koormav ja et arestitud

tootmisseadmete hulgas on kolmandale isikule kuuluvat vara. Ringkonnakohus ei ole nende väidete

kohta seisukohta võtnud, sest rahuldas kostja määruskaebuse hagi perspektiivituse tõttu. Kui

kolleegium jätaks jõusse maakohtu määruse, jääksid kostja väited üldse kontrollimata. Kolleegium

märgib täiendavalt, et kui hagi tagamise menetluses arestitakse kolmandale isikule kuuluvat vara,

saab seda vaidlustada kolmas isik täitemenetluse seadustiku § 222 lg 1 kohaselt (nt Riigikohtu

30. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-11, p 16).

18. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel tagastada. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1

esimese lause mõttes, lahendatakse menetluskulude jaotus põhiasja lahendamisel osana üldisest

menetluskulude jaotusest.

II

19. Kuna hageja määruskaebus rahuldatakse ning ringkonnakohus peab asja uuesti läbi vaatama, ei

ole võimalik rahuldada kostja määruskaebust, milles taotleti täiendava määruse tegemist vallasvara

aresti alt vabastamise kohta.

20. Kolleegium märgib määruskaebuse kohta veel järgmist. Põhjendatud on ringkonnakohtu

seisukoht selle kohta, et hagi tagamise määruse tühistamisel ei ole kohtul vajalik loetleda

üksikasjalikult toiminguid, mida tuleb hagi tagamise määruse (abinõude) toime lõppemiseks teha.

Kui hagi tagamise määrus täideti kohtutäituri kaasabil, on kohtutäituril kohustus teha tema pädevuses

olevad ametitoimingud, et saavutada hagi tagamise abinõude toime lõppemine. Eelkõige selliselt

kohtutäiturilt, kes on varem täitnud hagi tagamise määruse, ei saa eeldada oskamatust oma hagi

tagamise määruse täitmisele suunatud ametitoiminguid tagasi pöörata, kui hagi tagamise määrus

tühistatakse. Nt asjade või nõuete arestimise korral tuleb aresti alt vabastada samad asjad või nõuded.

Hagi tagamise abinõuna määratud kohtuliku hüpoteegi tühistamisele kehtivad erireeglid, TsMS § 388

lg 6.

21. Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel arvata riigituludesse. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, lahendatakse menetluskulude jaotus põhiasja lahendamisel

osana üldisest menetluskulude jaotusest.

Villu Kõve, Ants Kull, Jaak Luik