3-3-4-8-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-8-14

Määruse kuupäev

23. september 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks,

Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull ja Jüri Põld

Kohtuasi

Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotlus

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Halduskohtu 28. augusti 2014. a määrus haldusasjas

nr 3-14-51648

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 31. juuli 2014. a määrus asjas nr 1-14-6455.

2. Saata asi riigi õigusabi andmise üle otsustamiseks Viru Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtus registreeriti 31. juulil 2014 Viru Vanglas kinni peetava Jaak Reinomägi riigi

õigusabi taotlus. Taotluses kirjeldatud asjaoludest nähtub, et J. Reinomägi esitas Viru Vangla vangla-

teenistuse ametniku peale kuriteoteate Kaitsepolitseiametile, kes edastas selle Viru Vangla

sisekontrolli talitusele. Viimane teatas J. Reinomägile kriminaalmenetluse alustamata jätmisest.

J. Reinomägi väidab, et riigi õigusabi on talle vajalik kaitseks riigi omavoli eest, ning selgitab samas,

et kuriteoteate alusel tehti otsus kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks hilinemisega. Muu hulgas

märgib J. Reinomägi taotluses järgmist: „Asjast tulenev kasu on õiguste järgimises ja

kriminaalmenetluse algatamises ametnik K. Luuri suhtes“.

2. Viru Maakohus keeldus 31. juuli 2014. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-6455 riigi õigusabi

taotluse menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu ning edastas taotluse Tartu Halduskohtu

Jõhvi kohtumajale. Maakohus märkis, et esitatud taotluses viidatakse vanglaametnike väidetavale

ebaseaduslikule tegevusele, millega tekitatud kahju hüvitamist saab isik nõuda riigivastutuse seaduse

(RVastS) alusel. Kahju hüvitamiseks tuleb RVastS § 17 lg 1 ls 1 kohaselt pöörduda kahju tekitanud

haldusorgani või halduskohtu poole. Maakohus järeldas, et kuna taotlejal tuleb oma õiguste kaitseks

esitada kaebus halduskohtule, peab tema riigi õigusabi taotluse läbi vaatama halduskohus.

3. Tartu Halduskohus jättis 7. augusti 2014. a määrusega J. Reinomägi taotluse käiguta, andes

taotlejale tähtaja oma taotluse täpsustamiseks. J. Reinomägi vastas kohtule, et ei ole end väljendanud

selliselt, nagu sooviks enda õigusi kaitsta halduskohtumenetluses, vaid esitas selgesõnaliselt taotluse

selleks, et õigusabi osutaja vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse mittealustamist.

Tartu Halduskohus saatis 28. augusti 2014. a määrusega J. Reinomägi taotluse Riigikohtule pädeva

kohtu määramiseks. Halduskohus asus seisukohale, et taotluse lahendamine kuulub maakohtu

pädevusse. Halduskohus märkis, et taotlus on esitatud riigi õigusabi saamiseks kriminaalasja kohtu-

eelses menetluses ning riigi õigusabi seaduse § 10 lg-st 5 tulenevalt lahendab sellise riigi õigusabi

taotluse maakohus.

ERIKOGU SEISUKOHT

4. Riigikohtu erikogu on seisukohal, et J. Reinomägi esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine

kuulub maakohtu pädevusse.

5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi taotlus hagiavalduse, hagita

menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks

esitatakse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbi-

vaatamine.

RÕS § 10 lg 5 kohaselt otsustab siis, kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu,

tsiviilkostja või kolmanda isikuna, temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaal-

asja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda.

6. Erikogu on seisukohal, et maakohus on meelevaldselt mõtestanud taotleja tegelikku eesmärki ning

teinud ka asjaoludest lähtudes ebaõige järelduse, et kaebajal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda

halduskohtusse.

Taotlusest nähtub erikogu hinnangul piisavalt selgelt, et taotleja eesmärgiks ei ole esitada haldus-

kohtule vanglateenistuse ametnike toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Erikogu märgib, et

sellise nõude esitamine halduskohtumenetluses ei oleks asjaoludest nähtuvalt olnud tõenäoliselt ka

võimalik. Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinni-

peetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigi-

vastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna J. Reinomägi on kinnipeetav,

tuleks tal seega enne kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus. J. Reinomägi ei viita oma taotluses sellele, et ta oleks kahju hüvitamist vanglalt

nõudnud, ega isegi talle tekkinud kahjule.

7. Kohtu kohustust selgitada välja riigi õigusabi taotleja tegelik eesmärk ja olulised asjaolud kohtu

pädevuse üle otsustamiseks on Riigikohtu erikogu rõhutanud 27. mai 2009. a määruses asjas nr 3-3-

4-6-09 (p 5).

8. Taotleja soovib riigi õigusabi kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks. Kriminaal-

menetluse alustamata jätmist saab kannatanu vaidlustada kriminaalasja kohtueelses menetluses

süüdistuskaebuse esitamisega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-des 207 ja 208 sätestatud

korras. Kriminaalasja kohtueelses menetluses õigusabi saamiseks tuleb isikul RÕS § 10 lg 5 kohaselt

pöörduda maakohtusse, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. J. Reinomägi taotlus tuleks

seetõttu lahendada Viru Maakohtul (KrMS § 24 lg 1 ja justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse

nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 lg 2).

9. Riigikohtu erikogu tühistab Viru Maakohtu 31. juuli 2014. a määruse kriminaalasjas nr 1-14-6455.

J. Reinomägi riigi õigusabi taotlus tuleb saata lahendamiseks Viru Maakohtule.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Henn Jõks, Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull, Jüri Põld