3-3-4-4-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-4-14

Määruse kuupäev

23. september 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks,

Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull ja Jüri Põld

Kohtuasi

Jaak Reinomägi riigi õigusabi taotlus

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Halduskohtu 11. augusti 2014. a määrus haldusasjas

nr 3-14-51429

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. juuli 2014. a määrus asjas nr 1-14-4871.

2. Saata asi riigi õigusabi andmise üle otsustamiseks Viru Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtus registreeriti 2. juunil 2014 Viru Vanglas kinni peetava Jaak Reinomägi riigi

õigusabi taotlus. Taotluses kirjeldatud asjaolude kohaselt solvas ja ähvardas Viru Vangla I üksuse juht

K. Luur J. Reinomäge. Pärast J. Reinomägi sellekohast avaldust vangla direktorile eitab K. Luur

taotleja solvamist ning tema sõnu kinnitavad kaks valvurit, kes olid juhtumi juures. J. Reinomägi on

veendunud, et tunnistajaid on mõjutatud ning selliselt on takistatud ka tema võimalusi oma õigusi

efektiivselt kaitsta. J. Reinomägi on enda väitel pöördunud ka Kaitsepolitseiameti poole, kes talle

pöördumise ilma otsuseta tagastas.

J. Reinomägi märgib taotluses, et soovib riigi õigusabi kriminaalasja kohtueelses menetluses ja

kohtus, selgitades lisaks, et eesmärgiks on kaitse riigivõimu omavoli eest, mida teostab I üksuse juht

K. Luur, ning kriminaalmenetluse algatamine ja kohtulik uurimine. J. Reinomägi leiab, et kuna tema

poolt esitatud pöördumine ei olnud efektiivne, vajab ta õigusabi, mida palgata ei saa.

2. Viru Maakohus keeldus 8. juuli 2014. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-4871 riigi õigusabi

taotluse menetlusse võtmisest pädevuse puudumise tõttu ning edastas taotluse Tartu Halduskohtu

Jõhvi kohtumajale. Maakohus märkis, et esitatud taotluses viidatakse vanglaametnike väidetavale

ebaseaduslikule tegevusele, millega tekitatud kahju hüvitamist saab isik nõuda riigivastutuse seaduse

(RVastS) alusel. Kahju hüvitamiseks tuleb RVastS § 17 lg 1 ls 1 kohaselt pöörduda kahju tekitanud

haldusorgani või halduskohtu poole. Maakohus järeldas, et kuna taotlejal tuleb oma õiguste kaitseks

esitada kaebus halduskohtule, peab tema riigi õigusabi taotluse läbi vaatama halduskohus.

3. Tartu Halduskohus saatis 11. augusti 2014. a määrusega J. Reinomägi taotluse Riigikohtule pädeva

kohtu määramiseks. Halduskohus asus seisukohale, et taotluse lahendamine kuulub maakohtu

pädevusse. Halduskohus märkis, et taotlus on esitatud riigi õigusabi saamiseks kriminaalasja

kohtueelses menetluses ning riigi õigusabi seaduse § 10 lg-st 5 tulenevalt lahendab sellise riigi

õigusabi taotluse maakohus.

ERIKOGU SEISUKOHT

4. Riigikohtu erikogu on seisukohal, et J. Reinomägi esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine

kuulub maakohtu pädevusse.

5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi taotlus hagiavalduse, hagita

menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks

esitatakse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbi-

vaatamine. RÕS § 10 lg 5 kohaselt otsustab siis, kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses

kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna, temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus

või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda.

6. Erikogu on seisukohal, et maakohus on meelevaldselt tõlgendanud taotleja tegelikku eesmärki ning

teinud ka asjaoludest lähtudes ebaõige järelduse, et kaebajal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda

halduskohtusse.

Taotlusest nähtub erikogu hinnangul piisavalt selgelt, et taotleja eesmärgiks ei ole esitada haldus-

kohtule vanglateenistuse ametnike toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Erikogu märgib, et

sellise nõude esitamine halduskohtumenetluses ei oleks asjaoludest nähtuvalt olnud tõenäoliselt ka

võimalik. Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinni-

peetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigi-

vastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna J. Reinomägi on kinnipeetav,

tuleks tal seega enne kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus. J. Reinomägi ei viita oma taotluses sellele, et ta oleks kahju hüvitamist vanglalt

nõudnud, ega isegi talle tekkinud kahjule.

7. Kohtu kohustust selgitada välja riigi õigusabi taotleja tegelik eesmärk ja olulised asjaolud kohtu

pädevuse üle otsustamiseks on Riigikohtu erikogu rõhutanud 27. mai 2009. a määruses asjas nr 3-3-

4-6-09 (p 5).

8. Taotleja soovib taotluse põhjenduste kohaselt riigi õigusabi kuriteoteate koostamiseks, mille

esitamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195. Kriminaalasja kohtueelses

menetluses õigusabi saamiseks tuleb isikul RÕS § 10 lg 5 kohaselt pöörduda maakohtusse, kelle

pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. J. Reinomägi taotlus tuleks seega lahendada Viru Maa-

kohtul (KrMS § 24 lg 1 ja justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute

tööpiirkonnad“ § 1 lg 2).

9. Riigikohtu erikogu tühistab Viru Maakohtu 8. juuli 2014. a määruse kriminaalasjas nr 1-14-4871.

J. Reinomägi riigi õigusabi taotlus tuleb saata lahendamiseks Viru Maakohtule.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Henn Jõks, Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull, Jüri Põld