3-4-1-28-14 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohus menetles tsiviilasjas nr 2-12-36447 Osaühingu BCA Kinnisvara hagi Fuxia viisil, et kinnisasja omand jääb hagejale, kes tasub kostjatele hüvitist. Kostja II esitas vastuhagi e-
Legislator headnote
AI generated3-4-1-28-14 · Riigikohus: Kostja II esitas vastuhagi e-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-4-1-28-14
Otsuse kuupäev
22. september 2014
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Lea Kivi,
Hannes Kiris ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Riigilõivuseaduse § 57 lõike 3 (1. jaanuarist 2011 kuni
30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduspärasuse
kontroll osas, mis sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku
§ 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse
esitamisel tuleb tasuda riigilõivu suuremas määras kui
avalduse esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu
Menetluse alus
Harju Maakohtu 19. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-
36447 ja Harju Maakohtu 19. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas
nr 2-14-51323
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Liita Harju Maakohtu 19. juuni 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-36447 ja Harju
Maakohtu 19. juuni 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-51323 esitatud taotlused üheks
põhiseaduslikkuse järelevalve asjaks numbriga 3-4-1-28-14.
2. Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 3 1. juulist
2012 kuni 30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis oli põhiseadusega vastuolus osas, milles
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse
muul viisil esitamisel tuli tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel
esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus menetles tsiviilasjas nr 2-12-36447 Osaühingu BCA Kinnisvara hagi Fuxia
Holdings OÜ (kostja I) ja OÜ Aleon Tehnika (kostja II) vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks
viisil, et kinnisasja omand jääb hagejale, kes tasub kostjatele hüvitist. Kostja II esitas vastuhagi e-
kirja teel 27. mail 2014. Kostja II täpsustas vastuhagi 11. juunil 2014, taotledes kaasomandi teisel
viisil lõpetamist, ja esitas andmed riigilõivu 250 eurot tasumise kohta.
2. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-51323 esitas Aivar Vainola (hageja) 21. aprill 2014 e-kirja teel
kohtule hagiavalduse Katrin Vainola (kostja) vastu väidetavalt poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu
kostja ainukasutusse määramise ja kasutuseelise hüvitamise nõudes.
HARJU MAAKOHTU MÄÄRUSED
3. Harju Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-12-36447, et tsiviilasja hind kaasomandi lõpetamise
nõudes on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lõike 11 ja lõike 4 punkti 4 alusel
3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 3 järgi tasutakse TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud
mittevaralise nõude hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot, kui avaldus esitatakse
elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 250 eurot. Seega tuli
tasumisele kuuluv riigilõivu summa määrata RLS § 57 lõike 3 alusel ja hageja pidanuks maksma
lõivu summas 300 eurot, sest hagi esitati e-kirja teel. Kohus leidis, et RLS § 57 lõige 3 on
põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata osas, mis sätestab, et TsMS § 132 lõikes 4
sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu suuremas määras kui
avalduse esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, riivates esmajoones igaühe põhiõigust
kohtusse
pöörduda,
samuti
omandipõhiõigust
ja
võrdsuspõhiõigust.
Riigilõivu
määra
diferentseeritakse e-toimiku kaudu esitamise puhul menetlusökonoomia eesmärgiga ja see on
legitiimne. Samas ei ole see sobiv meede, kuni tsiviilasjades peetakse toimikut paralleelselt paberil.
Samuti ei ole meede vajalik ega mõõdukas, kuna muul viisil hagiavalduse esitamine ei põhjusta
kohtusüsteemile tõsiseid tagajärgi ja elektrooniline süsteem ei ole kasutajasõbralik või
menetlusosalised ei ole harjunud seda kasutama.
4. Harju Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-14-51323, et hageja taotletud hüve nõudmine tähendab
sisuliselt hagi esitamist ühisvara osaliseks jagamiseks. Tsiviilasja hind on selle nõude puhul
TsMS § 132 lõike 11 ja lõike 4 punkti 5 alusel 3500 eurot. RLS § 57 lõike 3 järgi tasutakse
TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot,
kui avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu
250 eurot. Seega tuli tasumisele kuuluv riigilõivu summa määrata RLS § 57 lõike 3 alusel ja hageja
pidanuks maksma lõivu summas 300 eurot, sest hagi esitati e-kirja teel. Kohus leidis, et RLS § 57
lõige 3 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata osas, mis näeb ette, et TsMS § 132
lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu suuremas
määras kui avalduse esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kohus asus sellele seisukohale
samadel kaalutlustel, mis on ära toodud eelmises punktis.
5. Mõlemad maakohtu määrused saabusid Riigikohtusse 19. juunil 2014.
PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE
6. Riigilõivuseaduse (RT I, 29.06.2012, 6; RT I, 21.05.2014, 9) § 57 „Tsiviilkohtumenetluse
toimingud" lõige 3:
„Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse
esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe
www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 250 eurot."
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 52 sätestab, et Riigikohus võib liita
üheaegselt kohtu menetluses olevad sarnased asjad, kui ta peab seda asja lahendamise huvides
vajalikuks.
8. Harju Maakohus leidis nii 19. juuni 2014. a määruses tsiviilasjas nr 2-12-36447 kui ka 19. juuni
2014. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-51323, et RLS § 57 lõige 3 on põhiseadusega vastuolus osas,
mis sätestab, et TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tuleb
tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
Määruste põhjendused normi põhiseaduse vastaseks tunnistamisel on identsed. Lähtuvalt eeltoodust
liidab kolleegium esitatud taotlused üheks põhiseaduslikkuse järelevalve asjaks numbriga 3-4-1-28-
14. 9. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel
asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).
10. Harju Maakohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-12-36447 1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014
kehtinud RLS § 57 lõike 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata osas, milles
TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse muul viisil esitamisel tuli tasuda
riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
Kostja esitas vastuhagi e-kirja teel kinnisasja kaasomandi lõpetamise nõudes. TsMS § 132 lõike 4
punkt 4 sätestab, et hagihinna mõttes loetakse mittevaraliseks nõudeks kaasomandi lõpetamise nõue.
RLS (1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 kehtinud) § 57 lõige 3 sätestas, et TsMS § 132 lõikes 4
sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasuti riigilõivu 300 eurot; kui nimetatud
avaldus esitati elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasuti riigilõivu 250 eurot. Kuna
maakohus menetles hagi kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja hagiavaldust ei esitatud veebilehe
www.e-toimik.ee kaudu, oleks kohus pidanud sätte põhiseaduspärasuse korral tegema teistsuguse
otsustuse kui sätte põhiseadusvastasuse korral. Kolleegium leiab seetõttu, et tsiviilasja nr 2-12-36447
lahendamise ajal Harju Maakohtus oli RLS § 57 lõige 3 asjassepuutuv säte osas, milles TsMS § 132
lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse muul viisil esitamisel tuli tasuda riigilõivu
suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
11. Harju Maakohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-14-51323 RLS § 57 lõike 3 samas osas põhiseadusega
vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata. Hageja esitas hagi e-kirja teel ühisvara osaliseks jagamiseks.
TsMS § 132 lõike 4 punkt 5 sätestab, et hagihinna mõttes loetakse mittevaraliseks nõudeks ühisvara
jagamise nõue. RLS (1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 kehtinud) § 57 lõige 3 sätestas, et
TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasuti riigilõivu
300 eurot; kui nimetatud avaldus esitati elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasuti
riigilõivu 250 eurot. Kuna maakohus menetles hagi ühisvara jagamiseks ja hagiavaldust ei esitatud
veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, oleks kohus pidanud sätte põhiseaduspärasuse korral tegema
teistsuguse otsustuse kui sätte põhiseadusvastasuse korral. Kolleegium leiab seetõttu, et tsiviilasja
nr 2-14-51323 lahendamise ajal Harju Maakohtus oli RLS § 57 lõige 3 asjassepuutuv säte osas,
milles TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse muul viisil esitamisel tuli
tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee
kaudu.
12. Järelikult oli põhiseaduse vastaseks tunnistatud ja kohaldamata jäetud norm mõlemas tsiviilasjas
samas osas asjassepuutuv ja seega on normikontroll põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses
lubatav.
13. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 9. septembri 2014. a otsusega
asjas nr 3-4-1-16-14 põhiseaduse vastaseks RLS § 57 lõike 3 (1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014
kehtinud redaktsioonis) osas, milles TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega
hagiavalduse muul viisil esitamisel tuli tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel
esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega on kohaldamata jäetud säte juba põhiseaduse
vastaseks tunnistatud. Säte on alates 1. juulist 2014 kehtetu tulenevalt seaduse muutmisest. Lähtuvalt
eeltoodust kolleegium tunnistab, et vaidlusalune säte oli põhiseadusega vastuolus.
Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Lea Kivi, Hannes Kiris, Tambet Tampuu