3-4-1-24-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-24-14

Otsuse kuupäev

22. september 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Hannes Kiris,

Lea Kivi ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (alates

1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsioonis)

põhiseaduslikkuse

kontroll

osas,

milles

tsiviilasjas hinnaga üle 700 000 krooni kuni 800 000 krooni

tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 65 000 krooni

Menetluse alus

Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-37376

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (alates 1. jaanuarist 2009 kuni

31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) oli põhiseadusega vastuolus osas, milles

tsiviilasjas hinnaga üle 700 000 krooni kuni 800 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu

65 000 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing AXATEM (hageja) esitas 10. juunil 2009 Viru Maakohtule Osaühingu Select Service

(kostja) vastu hagi hinnaga 800 000 krooni (51 129 eurot 32 senti). Hageja tasus 5. juunil 2009

riigilõivu 65 000 krooni (4154 eurot 26 senti).

2. Viru Maakohus rahuldas 25. veebruari 2014. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

3. Kostja esitas 27. märtsil 2014 Viru Maakohtu 25. veebruari 2014. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

4. 10. juunil 2014 esitasid hageja, kostja, Osaühing Avoterm ja Avo Kangro Tartu Ringkonnakohtule

kompromissilepingu, milles palusid kinnitada kompromissi ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.

5. Koos kompromissilepinguga esitas hageja ringkonnakohtule avalduse tagastada hagiavalduse

esitamisel enam tasutud riigilõiv 3204 eurot 26 senti. Avalduse kohaselt oli hagiavalduse esitamise

ajal kehtinud riigilõivu määr 65 000 krooni põhiseadusega vastuolus ja tasuda oleks tulnud 950 eurot,

mis oli riigilõiv hagilt hinnaga 50 000 eurot kuni 75 000 eurot alates 1. juulist 2012 kehtinud

riigilõivuseaduse lisa 1 järgi.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. juuni 2014. a määrusega Viru Maakohtu 25. veebruari 2014. a

otsuse ja kinnitas kompromissi.

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 13. juuni 2014. a määrusega hageja avalduse tagastada enam

tasutud riigilõiv. Ringkonnakohus tunnistas hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56

lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 700 000 krooni kuni 800 000 krooni tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 65 000 krooni, põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata

ning edastas kohtumääruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule.

8. Tegemist on sedavõrd suure riigilõivuga, mis takistab isikuid oma õiguste teostamiseks kohtusse

pöördumast. Ebaproportsionaalselt kõrge riigilõiv võib riivata põhiseaduse (PS) §-s 32 ette nähtud

omandipõhiõigust, arvestades seda, kui suurest osast oma varast pidi avaldaja loobuma, et riigilõivu

tasuda. Ringkonnakohus märkis, et Riigikohus on 19. veebruari 2013. a otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-

28-12 tunnistanud põhiseaduse vastaseks sama riigilõivumäära eurodes, mis kehtis 1. jaanuarist 2011

kuni 30. juunini 2012.

9. Kohus lähtus põhiseaduspärase riigilõivu määramisel alates 1. juulist 2012 kehtima hakanud

RLS § 57 lg-st 1 koostoimes lisaga 1, mille järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 75 000 eurot tasuda

riigilõivu 950 eurot. Ringkonnakohus leidis, et hagejale tuleb tagastada enamtasutud riigilõiv

3204 eurot 26 senti.

10. Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2014. a määrus saabus Riigikohtusse 13. juunil 2014.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

11. Riigikogu on seisukohal, et enne 30. juunit 2012 kohtumenetluses kehtinud riigilõivud olid

ebaproportsionaalsed ja tuleb seetõttu põhiseaduse vastaseks tunnistada.

12. Hageja leiab, et vaidlusalused sätted olid põhiseadusega vastuolus.

13. Õiguskantsler on seisukohal, et Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2014. a määruses esitatud

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse taotlus on lubatav, kuna hageja esitas enamtasutud riigilõivu

tagastamise avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul.

Õiguskantsler leiab, et hagiavalduse esitamise ajal (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010)

kehtinud RLS § 56 lg 1 koostoimes sama seaduse lisaga 1, mille alusel tuli tsiviilasjas hinnaga üle

700 000 krooni kuni 800 000 krooni tasuda riigilõivu 65 000 krooni, oli vastuolus PS § 15 lg-ga 1

ning §-ga 11.

14. Justiitsminister leiab, et vaidlusalune säte oli põhiseadusega kooskõlas.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

15. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 „Hagiavalduse, avalduse ja

kaebuse läbivaatamine" lg 1:

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi

või kindla summana."

16. Lisa

riigilõivuseaduse

juurde

„Riigilõivu

täismäärad

avalduse

esitamise

eest

tsiviilkohtumenetluses" (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis)

väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

700 000

[---]

800 000

65 000

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2).

18. Kolleegium leiab, et TsMS § 150 lg 6 alusel esitatud enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse

lahendamisel Tartu Ringkonnakohtus olid RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2009

kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis asjassepuutuvad sätted osas, mis nägid ette, et

hagiavalduselt hagihinnaga üle 700 000 krooni kuni 800 000 krooni tuli tasuda riigilõivu

65 000 krooni.

19. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lg 1 esimeses

lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on

leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole menetlusökonoomia ja

õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne

(vt nt Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-67-11, punktid 27–28).

20. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 19. veebruari 2013. a otsusega

asjas nr 3-4-1-28-12 põhiseadusega vastuolus olevaks praegu vaidlustatud riigilõivumääraga sama

riigilõivumäära eurodes ehk 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis

RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot

31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti.

21. Kolleegium jääb Riigikohtu varasemas praktikas võetud seisukohtade juurde ning samadel

kaalutlustel ja PSJKS § 15 lg 1 p-le 5 tuginedes tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439;

RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010

kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 700 000 krooni

kuni 800 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 65 000 krooni.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Hannes Kiris, Lea Kivi, Tambet Tampuu