3-3-1-25-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-25-12

Otsuse kuupäev

18. september 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Sintax Trading OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks 27. detsembril 2010 kinni

peetud Sintax Trading OÜ kauba vabasse ringlusse mitte

lubamisel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2012. a otsus

haldusasjas nr 3-11-621

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Sintax Trading OÜ kaebuse muutmise taotlus.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2012. a otsus ja Tallinna Halduskohtu

3. juuni 2011. a otsus haldusasjas nr 3-11-621 ning teha uus otsus, millega rahuldada Sintax

Trading OÜ muudetud kaebus ja tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti toiming, mis

seisnes viivitamises Sintax Trading OÜ 27. detsembril 2010 kinni peetud kauba vabasse

ringlusse laskmise üle otsustamisel.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Sintax Trading OÜ kasuks välja menetluskulud 2615 eurot ja

97 senti. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Arvata Maksu- ja Tolliameti tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Acerra nimele registreeriti 15. veebruaril 2010 Eesti Vabariigi tööstusdisainilahenduste

andmebaasis disainilahendusega pudel (registreeringu nr 01563). Ukraina äriühing OOO Galterra

saatis detsembris 2010 Sintax Trading OÜ-le kauba, mis koosnes 63 700 suuloputusvee "Originaal"

pudelist. OÜ Acerra teatas 6. detsembril 2010 Maksu- ja Tolliametile (MTA), et Sintax Trading OÜ

üritab Eestisse tarnida OÜ Acerra poolt tööstusdisainilahendusega kaitstud pudelisse villitud toodet.

MTA vaatas 23. detsembril 2010 Sintax Trading OÜ-le saadetud kauba läbi ja tuvastas, et kauba

koosseisuks olevad pudelid on piisavalt sarnased tööstusdisainilahenduse registreeringuga nr 01563

"Pudel", äratamaks põhjendatud kahtlust intellektuaalse omandi rikkumises. 27. detsembri 2010. a

otsusega nr 12.1-6/889-1 pidas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) Sintax

Trading OÜ-le saadetud kauba kinni, jättis selle tollilattu ning palus OÜ Acerra hinnangut. OÜ

Acerra esitas 6. jaanuaril 2011 MTA-le hinnangu, mille kohaselt on kauba pakend identne talle

kuuluva tööstusdisainilahendusega. Sintax Trading OÜ esitas 18. jaanuaril 2011 PMTK-le vastuväite

ja palus kauba vabastada. 7. veebruaril 2011 esitas Sintax Trading OÜ Harju Maakohtule hagi OÜ

Acerra vastu tööstusdisainilahenduse nr 01563 omanikuõiguste lõpetamiseks (tsiviilasi

nr 2-11-5047). 11. veebruari 2011. a kirjaga nr 12.1-6/889-7 teatas MTA Sintax Trading OÜ-le, et

kuivõrd OÜ Acerra on andnud hinnangu, et Eesti Vabariiki tarnitud pudelid on identsed registreeritud

tööstusdisainilahendusega nr 01563, siis on tegemist intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga ja

tollil ei ole õigust tollikontrolli alla jäetud kaupa vabastada. Sintax Trading OÜ taotles 11. veebruaril

2011 PMTK-lt uuesti kauba vabastamist. MTA keeldus sellest.

2. Sintax Trading OÜ esitas 10. märtsil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

(hilisemaid täpsustusi arvestades) teha MTA-le ettekirjutus kinnipeetud ja tollikontrolli alla jäetud

kauba tollikontrolli all hoidmise lõpetamiseks ja ilma täiendava kaalumiseta vabastamiseks või

alternatiivselt tollikontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmise otsustamiseks. Kaebuse

põhjendused on järgmised:

1) toll on andnud hinnangu, et kaup on äravahetamiseni sarnane, kuid ei ole selgitanud välja, et

tegemist oleks piraatkaubaga. Euroopa Liidu Nõukogu 22. juuli 2003. a määruse (EÜ) nr 1383/2003

teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme

ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta art 2 lg 1 b

järgi on kauba piraatkaubana käsitamise eelduseks õiguse valdaja nõusolekuta tehtud koopiad.

Kolmas isik saab öelda, kas tema on kauba ringlusse lasknud või on seda tehtud tema loal, kuid

õiguslikule küsimusele, kas tegemist on piraatkaubaga määruse art 2 tähenduses, peab vastama pädev

ametiasutus. Kinnipeetud kaup ei ole registreeritud tööstusdisainilahenduse koopia;

2) toll on rikkunud määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 sätestatud menetlusnõudeid, sest ettenähtud

tähtaja jooksul ei ole algatatud menetlust eesmärgiga teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on

rikutud. Määruse art 13 lg-s 1 nimetatud menetlust ei asenda haldusotsus kauba tollikontrolli alla

jätmise kohta, kuna määruse säte nõuab selles menetluses ka intellektuaalse omandi rikkumise tuvas-

tamist. Kuivõrd kauba omanik on algatanud hagimenetluse tööstusdisainilahenduse nr 01563

omaniku õiguste lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-11-5047) ja sellest tolli teavitanud, volitatud ameti-

asutus ei ole ettevaatusabinõusid enne määruse art 13 lg-s 1 ettenähtud tähtaja lõppemist heaks

kiitnud ning kauba vabastamist ei takista tolliformaalsused, siis on täidetud kõik määruse art 14

lg-s 1 sätestatud tingimused kauba kontrolli alt vabastamiseks. Vastustaja on rikkunud haldus-

menetluse põhimõtteid ning Euroopa Komisjoni määruse nr 1891/2004 preambula esimeses punktis

sätestatud seadusliku kaubavahetuse põhimõtet ning kaebaja kannab kauba kinnipidamise teadmata

kestvuse tõttu olulist kahju.

3. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, põhjendades oma

seisukohti järgmiselt:

1) vastustaja tuvastas kauba läbivaatuse põhjal, et kaup on äravahetamiseni sarnane tööstusdisaini-

lahendusega nr 01563. Tuvastamaks, kas see asjaolu tähendab ka intellektuaalse omandi rikkumist

määruse art 2 lg 1 b tähenduses, oli vaja õiguse valdaja hinnangut, mille saamisel järgiti määruse

art-s 9 ning tolliseaduse (TS) § 39 lg-tes 4–6 kirjeldatud protseduuri. Jääb arusaamatuks, milliseid

täiendavaid uuringuid, analüüse või menetlustoiminguid oleks vastustaja pidanud veel tegema;

2) kuna kaebaja ei ole tollile esitanud määruse art 14 lg 1 kohast tagatist, ei saa kaupa kontrolli alt

vabastada. Kohases menetluses on tuvastatud, et kaup rikub intellektuaalset omandit määruse art 2

lg 1 b tähenduses. Seega on täidetud eeldused kauba konfiskeerimiseks ja väärteomenetluse algata-

miseks, millele järgneks kauba hävitamine. Arvestades, et kaebaja on esitanud hagi tööstusdisaini-

lahenduse omaniku õiguste lõppemiseks, peab vastustaja mõistlikuks ja otstarbekaks jätta kaup

tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni tollikontrolli alla.

4. Kolmas isik OÜ Acerra palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendamatu on kaebaja väide, et

vaidlusalune kaup ei riku kolmandale isikule kuuluvat intellektuaalomandit. Vastustaja tegevus on

olnud kooskõlas määruses nr 1383/2003 sätestatuga.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 3. juuni 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-11-621 Sintax

Trading OÜ kaebuses esitatud alternatiivse taotluse ning tegi MTA-le ettekirjutuse otsustada

tollikontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmine. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised:

1) määruse art-test 9 ja 10 tulenevalt võidakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine kindlaks teha

nii õigusevaldaja algatatud menetluses (kohtu korras) kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras.

Vastustaja teatise saatmist kolmandale isikule võib lugeda esimeseks toiminguks, mille toll tegi

intellektuaalomandi õiguse rikkumise menetluses, ning määruse art-st 13 tulenev menetluse

algatamise nõue on täidetud;

2) tolli 27. detsembri 2010. a teatist, sama kuupäeva otsust kauba tollikontrolli all hoidmise kohta ega

23. detsembri 2010. a kauba läbivaatuse akti ei saa pidada haldusaktideks, millega toll lõpetas

intellektuaalomandi õiguse rikkumise menetluse, sest kahtlust ei saa samastada rikkumise kindlaks-

tegemisega. Kuigi õigusaktid menetluse tähtaega ei sätesta, peab toll juhinduma haldusmenetluse

üldreeglitest ja menetlus ei saa jääda n-ö õhku rippuma – haldusakti puudumine intellektuaalomandi

rikkumise kindlakstegemise kohta rikub selle isiku õigusi, kelle kaupa tollikontrollis kahtlustuse tõttu

pikemat aega kinni peetakse, sest haldusakti puudumise tõttu ei saa ta vaidlustada tolli sisulisi

järeldusi;

3) määruse art 9 lg-s 3 ja TS § 39 lg-tes 4-6 sätestatud toimingud on toll teostanud ning õiguste

omaja on oma hinnangu kauba kohta andnud. Kuna tolliseadus ega muud seadused ei näe täiendavate

tõendite kogumist ette ning arvestades Euroopa Kohtu seisukohta kohtuasjas C-93/08: Schenker SIA

vs. Valsts ieņēmumu dienests (otsuse p 32), tuleb kauba läbivaatust ja kolmanda isiku hinnangut

pidada intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise otsuse tegemiseks piisavaks;

4) määruse art 14 lg-s 1 sätestatud tagatise esitamise nõue laieneb nii kauba vabastamisele kui ka

kinnipidamisele ning mõlemal juhul peavad olema täidetud ka tingimused a, b ja c. Seega pidi

kaebaja kauba vabastamist taotledes esitama vastustajale ka tagatise. Samas võib määruse art-st 14

järeldada ka seda, et kui intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluse algatab

toll ise, menetlust ei vii läbi kohus ning toll ei ole teinud otsust kaupade intellektuaalomandi õigust

rikkuvaks tunnistamise kohta hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, tuleb tagatis vabastada. Kuna nimetatud

tähtaeg oli möödunud juba kaebuse esitamise ajaks, ei saa toll põhjendada kauba vabastamise

võimatust tagatise esitamata jätmisega. Kuna kohtule ei ole teada, kas MTA on vahepeal jõudnud

anda haldusakti, millega on tunnistatud kaup intellektuaalomandi õigust rikkuvaks, saab kauba

vabastamise üle otsustada vaid MTA.

6. MTA PMTK palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus,

millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:

1) põhiosas võib halduskohtu otsuses väljendatud seisukohtadega nõustuda. MTA ei nõustu sellega, et

tähtaja möödumise tõttu ei saa toll põhjendada kauba vabastamise võimatust tagatise esitamata

jätmisega ja kui toll pole jõudnud anda haldusakti, millega on vaidlusalune kaup tunnistatud

intellektuaalomandi õigust rikkuvaks, tuleb kaup vabastada. Määruse art 14 reguleerib tagatise

andmise protseduuri, millega praegusel juhul tegemist ei olnud. Seetõttu pole säte asjakohane;

2) kuigi Sintax Trading OÜ pöördumist Harju Maakohtusse eesmärgiga vaidlustada OÜ Acerra

õiguste kehtivus ei saa vaadelda õiguste rikkumise tuvastamise menetlusena määruse art 14 tähen-

duses, on tsiviilkohtumenetluse tulemus õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluse jaoks oluline.

Kohtumenetluse kestel ei ole tollil mõistlik teha lõplikku otsust rikkumise kohta. Negatiivne

haldusakt kahjustaks praegusel juhul kaebaja õigusi rohkem kui haldusakti puudumine, sest

intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastamisel oleks toll kohustatud algatama kaebaja suhtes

väärteomenetluse. Kauba konfiskeerimine pole vajalik ega proportsionaalne, kui intellektuaalomandi

õigused võidakse peatselt tühistada;

3) määruse art 14 kohaldamine on põhjendamatu ka seetõttu, et kuna õigusevaldaja oli teadlik, et asja

menetleb toll ning kaupa ei vabastata tagatise eest määruse art 14 alusel, puudus kolmandal isikul

mõistlik põhjus hagi esitamiseks. Halduskohus jättis kolmanda isiku õigused täielikult tähelepanuta.

Isegi kui pidada õigeks kohtu järeldust tähtaja ületamise kohta, oleks põhjendamatu kohustada tolli

kaupa vabasse ringlusse laskma. Vabasse ringlusse laskmine oleks õigustatud üksnes eriti

intensiivsete riivete puhul, mida praegusel juhul ei esine. Halduskohtu tõlgendus rikkumise tuvasta-

mise menetluse tähtaja kohta on tollile ülemäära koormav ning võib mõnel juhul muuta asja õigus-

pärase menetlemise võimatuks (uurimispõhimõte).

7. Sintax Trading OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata,

põhjendades oma seisukohti järgmiselt:

1) kaebaja õigusi rikub oluliselt see, et toll ei ole senini teinud otsust, kas kaup rikub intellektuaal-

omandi õigust, ning pooleli ei ole ka ühtegi menetlust, mis annaks aluse kaupa jätkuvalt kinni hoida.

Määruses nr 1383/2003 on sätestatud kaks eraldi menetlust: tolli sekkumine kahtluse korral (art 1

lg 1, art 9) ja intellektuaalomandi õigust rikkuvaks kaubaks tunnistamine (art 1 lg 2, art 10). Määrus

annab tollile kindlad tähtajad ja meetmed tuvastamaks, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest rikkuv

kaup. Toll eiras määruse eesmärki ja tähtaegu, mistõttu puudub alus kaupa jätkuvalt kinni pidada;

2) arvestada tuleb ka tööstusdisaini õiguskaitse eripäraga, mille kohaselt ei kontrolli Patendiamet

(erinevalt nt kaubamärgist või patendist) tööstusdisainilahenduse registrisse kandmisel, kas isikul on

õigus registreeringut saada. Seega ei oma tööstusdisaini registreering või lahenduse omaniku arvamus

nii tugevat tõenduslikku jõudu kui näiteks kaubamärgi puhul (seetõttu pole asjakohane Euroopa

Kohtu kaubamärgiasi C-93/08: Schenker). Seetõttu peab toll rakendama uurimisprintsiipi vähemalt

mahus, mis võimaldab välistada registreeringu pahatahtlikkuse või tühisuse;

3) apellant on lähtunud määruse nr 1383/2003 eestikeelsest versioonist, mille art 14 lg 2 viimases

lauses on tõlkeviga. Määruse inglise- või saksakeelsest tekstist ilmneb selgelt, et säte käsitleb

õiguslike meetmete rakendamist laiemalt, mistõttu on ekslik tolli seisukoht, et tema ei saa olla

määruse art 14 lg 2 tähenduses menetluse algataja, kuna tal ei ole õigust pöörduda kohtusse;

4) halduskohus on määruse art-st 14 tulenevad kauba vabastamise alused lugenud õigesti täidetuks.

Kaebaja õiguste riive on eriti intensiivne, sest tähtaega on ületatud paljukordselt, tegemist on rikneva

kaubaga ning Sintax Trading AS kannab iga kuu kulusid kauba tollilaos hoidmise eest.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-11-621 MTA

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, asendades otsuse

põhjendused oma otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu seisukohad olid järgmised:

1) ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2011. a määrusega rahuldamata OÜ Acerra taotluse peatada

haldusasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-11-5047 menetluse lõppemiseni. Haldusasja lahendamine

ei sõltu otseselt tsiviilasjas vaidluse all oleva õigussuhte olemasolust või puudumisest, kuna kohus

saab praeguses asjas üksnes kohustada MTA-d viima haldusmenetlus lõpule ega saa kohustada

vastustajat tegema konkreetse sisuga otsust. Tsiviilasja lahendi arvessevõtmine on võimalik ka

edasises haldusmenetluses;

2) Euroopa Kohtu kohtujurist P. Cruz Villalón on liidetud kohtuasjades C-446/09: Koninklijke

Philips Electronics NV vs. Lucheng Meijing Industrial Company Ltd jt ja C-495/09: Nokia

Corporation vs. Her Majesty’s Commissioners of Revenue and Customs esitatud ettepanekus

(p-d 39–41) määruses nr 1383/2003 ettenähtud menetlust kirjeldanud kolmeetapilisena. Sama ette-

paneku kohaselt (p-d 96–97) ei ole tolli ülesanne otsustada lõplikult, kas intellektuaalomandi õigusi

on rikutud, ning ennetav kontroll ei või seetõttu olla sõltuv intellektuaalomandi õiguse rikkumise

otsustavast tuvastamisest, vaid piisab esialgsetest andmetest või "kahtlustest". Kohtujuristi käsitluse

paikapidavust kinnitavad Euroopa Kohtu seisukohad samas asjas tehtud otsuses (p-d 61, 75) ning

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-223/98: Adidas AG (p-d 26–27), mis käsitles varasemat sama

küsimust reguleerivat määrust. Asjaolu, et toll ei saa pärast kahtlusaluse kauba kinnipidamist ise

algatada selle kaubaga seotud intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastamiseks menetlust, vaid

see on õigusevaldaja ülesanne, ilmneb selgemalt Euroopa Komisjoni 24. mail 2011 tehtud määruse

"Intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta" ettepanekust

[KOM(2011)285 – 2011/0137(COD)];

3) eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et määrusest

nr 1383/2003 tulenevalt võidakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine kindlaks teha nii õiguse-

valdaja algatatud menetluses (kohtu korras) kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras (erandiks on

määruse art-s 11 sätestatud lihtsustatud kord). Praeguses asjas tuleb lähtuda tööstusdisaini kaitse

seaduses (TDKS) sätestatud vaidluste lahendamise korrast. TDKS § 86 lg 1 järgi alluvad tööstus-

disainilahendusi puudutavad hagid Patendiameti asukohajärgsele kohtule. Ehkki TDKS §-s 84 nime-

tatud õiguskaitsevahendid on üksnes sekundaarse iseloomuga, annab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055

tööstusdisainilahenduse omanikule ka tõhusa õiguskaitsevahendi rikkumise kõrvaldamiseks ja

edaspidisest rikkumisest hoidumiseks. Kuna sellesisulist hagi ei ole esitatud, puudub määruse art 13

lg-s 1 viidatud käimasolev materiaalne menetlus intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlaks-

tegemiseks, mistõttu ei ole ka alust kaupa kinni pidada;

4) määruse art 14 ei ole selle vaidluse puhul asjassepuutuv, kuna ükski isik ei ole soovinud

kahtlusaluse kauba tollikontrolli alt vabastamist või selle kinnipidamist õigusevaldaja huvide kaitseks

piisava tagatise esitamise vastu;

5) hagi menetlemine, mille Sintax Trading OÜ esitas TDKS § 81 lg 3 alusel maakohtule OÜ Acerra

tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõpetamiseks, ei ole käsitatav määruses nr 1383/2003

nimetatud intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise menetlusena;

6) määruse art 14 lg 2 kolmandas lõigus viidatud võimaliku olukorra puhul, kus intellektuaalomandi

õiguse rikkumise menetluse algatajaks ei ole õigusevaldaja, on määruse üldist lähenemist arvestades

eeldatavasti silmas peetud määruse art 14 lg 1 sissejuhatavas lauses loetletud muid isikuid, kes võivad

olla huvitatud sellest, et enne kahtlusaluse kauba vabasse ringlusse laskmist oleksid võimalikud

vaidlused lahendatud (nt deklarant, saaja jne);

7) kuna määrus nr 1383/2003 ei anna tollile pädevust teha määruse art-s 10 toodud normide alusel

materiaalset otsust selle kohta, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest piraatkaup, ei anna isegi MTA

sügav veendumus selles, et vaidlusalune kaup vastab määruse art 2 lg 1 p-s b toodud kriteeriumidele,

tollile alust kaupa omal algatusel pikka aega kinni pidada või koguni hävitada olukorras, kus

õigusevaldaja ei ole tähtaja jooksul algatanud kohast menetlust intellektuaalomandi õiguse rikkumise

kindlakstegemiseks. Ehkki kolmanda isiku tegevusetus võis praegusel juhul olla tingitud määruse

nr 1383/2003 raskesti mõistetavast sõnastusest ja tolli põhjendamatust aktiivsusest, ei anna ka see

alust vaidlusaluse kauba jätkuvaks tollikontrolli all pidamiseks. Juhul kui kolmanda isiku õigused

jäävad tolli õigusvastase tegevuse tõttu piisava kaitseta ja sellega tekib talle kahju, on OÜ-l Acerra

võimalik esitada riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise nõue riigi vastu. Kuivõrd kaup on

senini tollikontrolli all, siis oleks kolmandal isikul põhimõtteliselt veel võimalik esitada VÕS § 1055

alusel hagi enda väidetavalt rikutud tööstusomandiõiguse kaitseks;

8) MTA-le ei saa siiski kindla sisuga ettekirjutust teha, sest määruse art 13 lg 1 kohaselt eeldab

kauba vabastamine muu hulgas, et täidetud oleks kõik tolliformaalsused, mida kohtumenetluses

kindlaks tehtud ei ole.

9. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse,

milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse Sintax Trading OÜ kaebuse

rahuldamata jätmise kohta.

10. Riigikohtu halduskolleegium taotles 5. detsembri 2012. a määrusega Euroopa Kohtult eel-

otsust. Sama määrusega peatati asja menetlus kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.

11. Euroopa Kohus otsustas 9. aprilli 2014. a otsusega asjas nr C-583/12, et määruse

nr 1383/2003 art 13 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui toll intellektuaal-

omandi õiguse valdaja tegevusetuse korral ise algatab ja viib läbi selles sättes ette nähtud menetluse,

tingimusel et selle asutuse tehtud otsuste peale saab edasi kaevata korras, millega tagatakse isikutele

liidu õigusest ja eriti sellest määrusest tulenevate õiguste kaitse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebuse põhjendused on

järgmised:

1) ringkonnakohtu seisukoht on vastuolus tolli halduspraktikaga, samuti varasema kohtupraktikaga;

2) ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik, kuna praeguses asjas kerkis küsimus, kas toll on pädev läbi

viima intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastamise menetlust, esimest korda esile alles

ringkonnakohtu otsuses;

3) ringkonnakohus leidis ekslikult, et tollil puudub pädevus otsustada, kas kinnipeetud kaup rikub

intellektuaalomandi õigusi. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata TS § 45 lg-ga 1, mille kohaselt

hõivab toll ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Liidu Nõukogu 12. oktoobri 1992. a määrus (EMÜ)

nr 2913/92) art-tes 53, 57 ja 75 nimetatud kauba. Ühenduse tolliseadustiku art 75 (a) 4. taande

kohaselt võtab toll tarvitusele kõik vajalikud meetmed, sh konfiskeerimise ja müügi, kauba suhtes,

millele kehtivad keelud ja piirangud. Ringkonnakohtu tõlgendus kahjustab määruse nr 1383/2003

preambula p-s 3 sätestatud keelu efektiivset rakendamist – nõnda ei ole tollil mingit võimalust kaitsta

tarbijaid juhul, kui õigusevaldaja ei pöördu mingil põhjusel oma õiguste kaitseks maakohtusse. Tollil

on TS §-de 73–76 ja § 94 lg 3 alusel nagunii õigus väärteomenetluses tuvastada, kas kaup rikub

kellegi intellektuaalomandi õigusi või mitte. Määruse art-d 10 ja 13 ei välista intellektuaalomandi

õiguste rikkumise tuvastamist haldusmenetluses. Määruse preambula p 8 kohaselt ei mõjuta määrus

liikmesriikide kohtute pädevust või kohtumenetlusi käsitlevaid sätteid. Ringkonnakohtu tõlgendus

muudab TS § 39 lg-d 4–6, § 45, §-d 73–76 ning § 94 sisutühjaks. Tollil on alates 2000. aastast õigus

nii haldusmenetluses kui ka süüteomenetluses tuvastada, kas kaubad rikuvad intellektuaalomandi

õigusi. Tolliseaduse eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, et Euroopa Liiduga ühinemise tõttu muutub

intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise menetlus;

4) praeguses asjas on intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise menetluse pikem kestus

Sintax Trading OÜ enda huvides, sest oodatakse tsiviilasja lahendust, mille tulemuseks võib olla OÜ

Acerra tööstusdisainilahenduse registrist kustutamine. Vastasel korral tuleks kaup hõivata ja hävitada.

Riigikohtu praktika kohaselt ei põhjusta maksumenetluse ebamõistlik kestus automaatselt

maksuotsuse tühistamist (Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) otsused haldusasjades nr 3-3-1-43-

08, p-d 14–15; 3-3-1-66-05, p 15). Juhul kui kohus leiab, et menetlus on põhjendamatult veninud,

võib kohustada tolli tegema otsuse kas kauba kinnipidamiseks või vabasse ringlusse laskmiseks.

7. mail 2014 teatas MTA Riigikohtule, et Sintax Trading OÜ oli 13. märtsil 2014 esitanud MTA-le

taotluse kauba vabasse ringlusse laskmiseks või alternatiivina selle tollikontrolli all hävitamiseks

kauba kõlblikkusaja möödumise tõttu. 3. aprilli 2014. a otsusega rahuldas MTA kauba hävitamise

taotluse ning otsus täideti 25. aprillil 2014.

13. Sintax Trading OÜ vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta ringkonnakohtu otsuse

muutmata. Oma seisukohti põhjendas Sintax Trading OÜ järgmiselt:

1) tegemist ei ole üllatusliku otsusega. Kaebaja on olnud kogu aeg seisukohal, et ühtegi intellektuaal-

omandi õiguste rikkumise menetlust ei toimu. See seisukoht oli MTA-le teada. MTA pädevust

tuvastada intellektuaalomandi õiguse rikkumine on hinnanud ka halduskohus, leides ekslikult, et

MTA tohib haldusmenetluses rikkumise tuvastada;

2) nõustuda võib ringkonnakohtu järeldusega, et määrus nr 1383/2003 ei anna MTA-le pädevust teha

selle määruse art-s 10 toodud normide alusel otsust selle kohta, kas kaup rikub intellektuaalset

omandit. Pädevuse üle otsustamisel ei pea arvestama TS § 45 lg-ga 1 ega ühenduse tolliseadustiku

art-tega 53, 57 ja 75. Need sätted käsitlevad tolliformaalsusi ning keeldude ja piirangutega kaupa,

mitte intellektuaalse omandi õiguse rikkumises kahtlustatavat või rikkuvat kaupa. Lisaks on EL

määrus tolliseaduse suhtes ülimuslik. Kohtu tõlgendus ei piira tolliseaduses sätestatud väärtegude

menetlemist ning seetõttu on asjassepuutumatu tolli väide, nagu oleks kohtu seisukoht vastuolus TS

§-dega 73–76 ja § 94 lg 3 teise lausega. MTA ei ole algatanud vastustaja suhtes väärteomenetlust;

3) MTA tegevust ei õigusta väide, et tegelikult on kauba ringlusse laskmise takistamine Sintax

Trading OÜ enda huvides. Kaebajalt on sellega võetud võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta, kui-

võrd ilma menetlust lõpetava haldusaktita ei ole tal võimalik MTA hinnangut vaidlustada;

4) isegi kui määruse nr 1383/2003 art 10 võimaldab tollil intellektuaalse omandi õiguse rikkumise

tuvastamise menetlust alustada, on see määrav neis EL riikides, kus tollil on õigus ise sellist

menetlust läbi viia. Eesti siseriiklik õigus MTA-le sellist võimalust ei anna;

5) ringkonnakohtu tõlgendus ei muuda TS § 39 lõikeid 4–6 sisutühjaks. Need sätted reguleerivad

õigusevaldajatelt hinnangute küsimist olukorras, kus tollil tekib iseseisvalt intellektuaalomandi

õiguse rikkumise kahtlus (määruse art-d 4–5);

6) määrus sätestab imperatiivsed tähtajad rikkumise tuvastamise menetluse läbiviimiseks ning

osutatud ei ole haldusorgani võimalusele neid tähtaegu pikendada. Täpsete tähtaegade järgimise

kohustus on sätestatud ka rakendusmääruse nr 1891/2004 preambula 1. punktis ning intellektuaalse

omandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS lepingu art 50 lg 6 ja art 55).

14. Sintax Trading OÜ esitas 5. juunil 2014 taotluse, milles avaldas soovi minna kohustamis-

kaebuselt üle õigusvastasuse tuvastamise kaebusele, kuna kauba hävitamise tõttu pole algset

kohustamiskaebust võimalik rahuldada. Kaebuse muutmise vajadust põhjendab kaebaja sellega, et

tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning kavatsusega esitada MTA vastu kahju

hüvitamise nõue. Kaebaja palub tuvastada MTA tegevuse õigusvastasus 27. detsembril 2010 kinni

peetud Sintax Trading OÜ kauba vabasse ringlusse mitte lubamisel ja kinnipidamise lõpetamisest

keeldumisel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on tsiviilasjas nr 2-11-5047 jõustunud Tallinna Ringkonna-

kohtu 21. detsembri 2011. a otsus, millega jäeti Sintax Trading OÜ hagi rahuldamata. Seega on OÜ

Acerra tööstusdisainilahenduse registreering kehtiv.

16. Kolleegium käsitleb kõigepealt ringkonnakohtu otsuse üllatuslikkust (I), seejärel analüüsib tolli

pädevust intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamiseks Euroopa Liidu õiguse (II) ja Eesti

õiguse järgi (III). Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha Sintax Trading OÜ kaebuse põhjendatuse

kohta (IV) ning lõpuks lahendab kassatsioonkaebuse ja menetlusosaliste taotlused (V).

17. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et määruse nr 1383/2003 ja tolliseaduse terminoloogia ei

ühti. Määruses kasutatakse terminit "õigusevaldaja", mis tähistab kaubamärgi, autoriõiguse ja sellega

kaasnevate õiguste, disainilahenduse õiguse, patendi, täiendava kaitse tunnistuse, sordikaitseõiguse,

kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja üldisemalt kõikide määruse art 2 lg-s 1

osutatud õiguste valdajat või mis tahes muud isikut, kellel on luba kasutada nimetatud intellektuaal-

omandi õigusi, või õigusevaldaja või volitatud kasutaja esindajat (määruse art 2 lg 2). Tolliseaduses

seevastu tähistatakse sama isikut terminiga "õiguste omaja" (vt nt TS § 39 lg 4). Kuivõrd vaidlusalust

valdkonda reguleerib peamiselt määrus nr 1383/2003, kasutab kolleegium käesolevas otsuses

edaspidi terminit "õigusevaldaja".

I

18. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik, kuna praeguses asjas kerkis

küsimus, kas toll on pädev korraldama intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise

menetlust, esimest korda esile alles ringkonnakohtu otsuses.

19. Õige on kaebaja väide, et nii kaebuses kui ka halduskohtu otsuses käsitleti tolli pädevust

tuvastada intellektuaalomandi õiguse rikkumine. Halduskohus leidis otsuse p-s 27, et intellektuaal-

omandi õiguse rikkumine võidakse kindlaks teha nii õigusevaldaja algatatud menetluses (kohtu

korras) kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras. Ringkonnakohtus ei ole tolli pädevust aga arutatud.

20. Kohtupraktika kohaselt ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult. Kohtul on

kohustus juhtida menetlusosaliste tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ning

menetlusosalistele tuleks anda võimalus esitada oma seisukoht sellise kvalifikatsiooni kohta (RKHK

otsus kohtuasjas nr 3-3-1-58-13, p 18; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-2-1-

116-10, p 40, ja 3-2-1-153-10, p 16). Praeguses asjas ei ole kolleegiumi hinnangul seda kohustust

rikutud. Tolli pädevuse küsimust arutati halduskohtus ning MTA-le kui kogenud menetlusosalisele ei

saanud tulla üllatusena, et ringkonnakohus hindas apellatsioonkaebuse lahendamisel õiguslikku

olukorda halduskohtust erinevalt. Ringkonnakohus ei ole seotud apellatsioonkaebuse õiguslike

põhjendustega – ulatuses, milles halduskohtu otsust on vaidlustatud, peab ringkonnakohus kontrolli-

ma otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja

tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (RKHK otsused kohtuasjades nr 3-3-1-8-04, p 24, ja 3-

3-1-26-08, p 11).

II

21. Kassatsiooniastmes vaieldakse peamiselt selle üle, kas tolli pädevuses on viia ise läbi

intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise menetlus määruse nr 1383/2003 art 13 lg 1 järgi.

Kuna kolleegiumi hinnangul ei võimaldanud määrus teha kindlat järeldust, kas siseriikliku õigusega

on lubatud anda intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise pädevus tollile ning kas tollil peab

määruse eesmärkide tõhusaks järgimiseks olema õigus algatada intellektuaalomandi õiguse rikkumise

kindlakstegemise menetlus, küsis kolleegium Euroopa Kohtult eelotsust.

Vastuseks leidis Euroopa Kohus asjas nr C-583/12, et määruse nr 1383/2003 art 13 lg-ga 1 ei ole

vastuolus, kui toll intellektuaalomandi õiguse valdaja tegevusetuse korral ise algatab ja viib läbi sel-

les sättes ette nähtud menetluse tingimusel, et selle asutuse tehtud otsuste peale saab edasi kaevata

korras, millega tagatakse isikutele liidu õigusest ja eriti sellest määrusest tulenevate õiguste kaitse.

22. Liidetud kohtuasjades Philips ja Nokia selgitas kohtujurist P. Cruz Villalón tollis toimuvat

menetlust järgmiselt (ettepaneku p-d 38–41):

1) "ettevalmistav" etapp algab siis, kui on "piisavalt põhjust kahtlustada" intellektuaalomandi õiguse

rikkumist ja toll võtab "ennetusmeetmed" (kaupade ringlusse laskmise peatamine või kaupade kinni-

pidamine kolmeks tööpäevaks) – määruse art 4;

2) oletatavalt rikutud õiguse valdaja taotlusel ja kahtluste püsimisel kinnitab toll kauba ringlusse

laskmise peatamist või kinnipidamist. See etapp on halduslik ja ajutine, aga eeldab "stabiilsemat"

tollimeedet kui eelmine etapp – art-d 5 ja 6 ning 9;

3) a) kinnipeetud kauba omanik loobub kaubast, see hävitatakse tolli järelevalve all – art 11 lg 1;

b) 10 päeva jooksul alates kinnipidamisest teatamisest teises etapis pöördub oletatavalt rikutud

intellektuaalomandi õiguse valdaja "pädeva asutuse" (harilikult kohtu) poole, et see tuvastaks

põhiküsimuses algatatud menetluses, et niisugune rikkumine on toime pandud – art 13 lg 1;

c) õigusevaldaja ei tegutse 10-päevase tähtaja jooksul, kaup lastakse ringlusse või kinnipidamis-

meede lõpetatakse – art 13 lg 1.

23. Praeguses asjas selgitas Euroopa Kohus, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega

kauba vabasse ringlusse laskmise peatamise või selle kinnipidamise meetmed, mida toll võib võtta,

on olemuselt ajutised. Nende eesmärk on võimaldada õigusevaldajal esitada sekkumise taotlus või,

kui neid võetakse taotluse alusel, võimaldada taotlejal tõendada, et ta on algatanud menetluse, tege-

maks kindlaks, kas siseriikliku õiguse alusel on intellektuaalomandi õigust rikutud (otsuse p-d 33–

34). Määruse art-te 13 ja 10 eesmärk on anda tollile võimalus teha asjakohased järeldused

õigusevaldaja tegevusetusest, kuid sätted ei välista võimalust, et rikkumise tuvastamise menetlus

algatatakse õigusevaldaja tegevusetuse korral tolli initsiatiivil (p 37). Määruse eesmärk ei ole üksnes

eraisikute õiguste, vaid ka avaliku huvi kaitsmine (p 43). Välistatud pole ei menetluse algatamine ega

ka menetluse läbiviimine tolli poolt (p-d 44 ja 49), sest määruse ühestki sättest ei nähtu, et liidu

seadusandja soovis kohustada liikmesriike andma sisulise otsuse tegemise pädevuse ainult teatavatele

asutustele (p 46). Liidu õiguskorra lahutamatuks osaks oleva TRIPS lepingu (Euroopa Kohtu otsus

kohtuasjas C-180/11: Bericap Záródástechnikai Bt. vs. Plastinnova 2000 Kft., p 67), eelkõige lepingu

art 49 järgi võib intellektuaalomandi õiguste kaitse olla tagatud haldusmenetluses, milles

lahendatakse asi sisuliselt, tingimusel, et selline menetlus on kooskõlas lepingu art-s 41 ettenähtud

tagatistega (p 48). Kui põhikohtuasjas kõne all olev siseriiklik õigusnorm kohustab tolli kindlaks

tegema, kas tegemist on intellektuaalomandi õiguse rikkumisega, siis peab kohus kontrollima, kas

selle asutuse tehtud otsuste peale saab edasi kaevata korras, millega tagatakse isikutele liidu õigusest,

eriti määrusest nr 1383/2003 tulenevate õiguste kaitse (p 52).

24. Seega võib eelotsusest järeldada, et ringkonnakohus tegi Euroopa Kohtu varasemast praktikast

eksliku järelduse, et määrus ei võimalda tollil endal intellektuaalomandi õiguse rikkumist tuvastada.

Euroopa Kohus ei pidanud siiski kohustuslikuks võimaldada tollil läbi viia intellektuaalomandi

õiguse rikkumise tuvastamise menetlus, vaid viitas määruse art-le 10, mille alusel kohaldatakse

rikkumise kindlakstegemisel liikmesriigi õigusakte. Järelikult tuleb vastata küsimusele, kas Eesti

õigus näeb sellise menetluse ette.

III

25. MTA väitel on tollil alates 2000. aastast olnud õigus nii haldusmenetluses kui ka süüteo-

menetluses tuvastada, kas kaubad rikuvad intellektuaalomandi õigusi. Oma pädevuse tuletab MTA TS

§ 45 lg-st 1, mis sätestab, et ühenduse tolliseadustiku art-tes 53, 57 ja 75 nimetatud kauba toll

hõivab ja realiseerib, hävitab tollijärelevalve all või annab tasuta üle TS §-des 97 ja 98 sätestatud

korras. Ühenduse tolliseadustiku art 75 (a) 4. taande kohaselt võetakse kõik vajalikud meetmed, seal-

hulgas konfiskeerimine ja müük, kauba suhtes, mida ei saa vabastada, sest selle suhtes kehtivad

keelud või piirangud. Samuti saab MTA TS §-de 73-76 alusel vähemalt väärteomenetluses

intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastada (vt ka TS § 94 lg 2 ja lg 3 viimane lause). Seega ei

ole sisulist põhjust, miks toll ei võiks sama teha haldusmenetluses.

26. TS § 1 lg 4 sätestab, et ühenduse õigusaktides, tolliseaduses ja selle alusel antavates õigus-

aktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

ühenduse õigusaktide ja tolliseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sätestab uurimis-

põhimõtte: "Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega

asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel." Kolleegiumi hinnangul tuleb TS

§ 45 lg-t 1 tõlgendada lähtuvalt uurimispõhimõttest selliselt, et kuna viidatud sättega antakse tollile

pädevus otsustada kauba hõivamise ja hävitamise üle, kaasneb sellega ka õigus tuvastada nimetatud

otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, sh see, kas tegemist on piraatkaubaga. TS § 39 lg-test 4 ja 6

tulenevalt kuulab toll kauba kinnipidamise korral ära nii õigusevaldaja kui ka kauba deklarandi,

valdaja või omaniku; lisaks on tollil HMS §-de 38 ja 39 alusel haldusmenetluse kestel õigus nõuda

menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist ning

vajaduse korral kaasata ekspert. Seega on tollil olemas võimalused intellektuaalomandi õiguse rikku-

mise tuvastamiseks haldusmenetluses.

27. Euroopa Kohtu sõnul on tolli pädevuse hindamisel oluline kontrollida, kas tehtud otsuste peale

saab edasi kaevata korras, millega tagatakse isikutele liidu õigusest, eriti määrusest nr 1383/2003

tulenevate õiguste kaitse. Kolleegiumi hinnangul on see tingimus täidetud. Sellises haldusmenetluses

tehtavad toimingud ja antavad haldusaktid on halduskohtus vaidlustatavad ning kohtumenetluses on

isikute õigused kaitstud (HKMS § 2).

28. Kolleegium selgitab, et eeltoodu ei välista õigusevaldaja õigust pöörduda intellektuaalomandi

õiguse rikkumise tuvastamiseks maakohtusse. Selle menetluse ühildamist tollis toimuva haldus-

menetlusega käsitleb kolleegium käesoleva otsuse IV osas.

IV

29. Sintax Trading OÜ esitas halduskohtule kohustamiskaebuse, milles palus vastustajale teha ette-

kirjutus kinnipeetud kauba tollikontrolli all hoidmise lõpetamiseks ja vabastamiseks või vabasse

ringlusse laskmise otsustamiseks. Praeguseks on kaup kõlblikkusaja möödumise tõttu tollikontrolli all

hävitatud. 5. juunil 2014 esitas Sintax Trading OÜ Riigikohtule taotluse, milles soovib minna

kohustamiskaebuselt üle õigusvastasuse tuvastamise kaebusele. Kaebaja palub tuvastada MTA

tegevuse õigusvastasuse Sintax Trading OÜ 27. detsembril 2010 kinni peetud kauba vabasse

ringlusse mitte lubamisel ja kinnipidamise lõpetamisest keeldumisel.

30. Kolleegium on seisukohal, et kaebuse muutmine on lubatav. HKMS § 49 lg 2 võimaldab

kaebust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ja kaebuse

esitamine muudetud kujul oleks lubatav, apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses eelkõige kui seda

tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab arvestama. Ka varem on peetud kaebuse muutmist

apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses võimalikuks, kui seda tingivad menetluse kestel muutunud

asjaolud (vt nt RKHK otsused haldusasjades nr 3-3-1-41-11, p 13; 3-3-1-5-10, p 15). Tuvastamis-

kaebuse esitamist ei takista HKMS §-s 45 sätestatud piirangud, sest kaebaja sõnul on tal kavas

esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Sellisel eesmärgil esitatav tuvastamiskaebus oli lubatav ka

kaebuse esitamise ajal kehtinud seaduse kohaselt (halduskohtumenetluse seadustiku 31. detsembrini

2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) § 7 lg 1; RKHK otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-10, p 11).

31. Määruse nr 1383/2003 art 13 lg 1 sätestab, et kui art 9 lg-s 1 osutatud tollipunktile ei ole

10 tööpäeva jooksul pärast kauba vabasse ringlusse laskmise peatamist või selle kinnipidamist käsit-

leva teatise saamist teatatud, et on algatatud menetlus, tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi

õigust on rikutud art 10 kohase siseriikliku õiguse alusel, või kui tollipunkt ei ole vajaduse korral

saanud art 11 lg-s 1 sätestatud kokkulepet õigusevaldajaga, lastakse kaup vabasse ringlusse või

lõpetatakse selle kinnipidamine vastavalt vajadusele, kui kõik tolliformaalsused on täidetud. Seda

tähtaega võib vajaduse korral pikendada kõige rohkem kümne tööpäeva võrra.

TS § 39 lg 4 sätestab, et kauba kohta, mille suhtes on kahtlus, et see rikub intellektuaalset omandit

määruse 1383/2003 tähenduses, annab õigusevaldaja kauba proovide või näidiste uurimise alusel talle

kauba kinnipidamisest teatamisest arvates kümne tööpäeva jooksul kirjaliku hinnangu. Sama

paragrahvi 6. lõike alusel edastab toll õigusevaldajalt saadud hinnangu ärakirja viivitamatult asja-

omasele isikule, kes võib hinnangu ärakirja kättesaamisest alates kümne päeva jooksul esitada tollile

hinnangu kohta kirjalikud vastuväited koos asjakohaste tõenditega.

HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimali-

kult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Õigus asja menetle-

misele mõistliku aja jooksul on isiku menetluspõhiõiguse oluline osa ning selline õigus kuulub ka

eraõiguslikele juriidilistele isikutele (RKHK otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-11, p 19). Menetluse kiirust

peetakse oluliseks ka TRIPS lepingu art 41 lg-s 2, samuti on õigust mõistlikule menetlusajale

tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (art 41 lg 1) ja Euroopa Kohtu praktikas (vt nt Euroopa

Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsus liidetud kohtuasjades T-44/01, T-119/01 ja T-126/01: Vieira jt

vs. komisjon, p 167).

32. Kolleegium nõustub käesoleva otsuse p-s 22 refereeritud kohtujuristi seisukohaga, et vaidlus-

alune menetlus jaguneb kolmeks etapiks. Neist esimese, ettevalmistava etapi kohta ei ole kaebajal

etteheiteid. 27. detsembril 2010 tegi MTA otsuse kauba kinnipidamise kohta (I kd, tl 50) ning edastas

õigusevaldajale teatise (I kd, tl 81) kauba 10 tööpäevaks tollikontrolli alla jätmise kohta. Kolleegiumi

hinnangul algas selle otsusega teine menetlusetapp. Määruse art 13 lg 1 järgi oli õigusevaldajal see-

järel kümme tööpäeva aega, et teatada tollile intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise

menetluse algatamisest.

33. Euroopa Kohus leidis eelotsuses, et menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks, kas siseriikliku

õiguse alusel on intellektuaalomandi õigust rikutud, võidakse algatada asjaomase õiguse valdaja

tegevusetuse korral tolli initsiatiivil. Eeltoodud seisukohast tuleneb, et toll saab menetluse algatada

ainult juhul, kui õigusevaldaja on olnud tegevusetu. Samas võib TS § 39 lg-test 4–6 järeldada, et

juba teise menetlusetapi otsuse järel asub toll koguma tõendeid rikkumise tuvastamiseks. Arvestades,

et õigusevaldaja õigus menetlus algatada tuleneb otse määrusest, mis on tervikuna siduv ja vahetult

kohaldatav kõigis liikmesriikides (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 lg 2), ei saa sellist

menetlust välistada tolliseadusega, mida kohaldatakse üksnes liidu õigusaktidega reguleerimata

küsimustes (TS § 1 lg 1). Kolleegium on seetõttu seisukohal, et TS § 39 lg-t 4 tuleb kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega tõlgendada selliselt, et õigusevaldaja võib sama (kümne tööpäeva pikkuse)

tähtaja jooksul tollile teatada ka seda, et ta on algatanud intellektuaalomandi õiguse rikkumise

tuvastamise menetluse maakohtus. Viimasel juhul tuleb haldusmenetlus peatada ja oodata ära tsiviil-

kohtumenetluse tulemus. Kui õigusevaldaja aga sellist teadet ei esita, jätkub haldusmenetlus.

34. Kümme tööpäeva pärast 27. detsembri 2010. a teatise saatmist, s.o 10. jaanuaril 2011 esitas OÜ

Acerra MTA-le hinnangu selle kohta, et vaidlusaluste kaupade pakend on identne OÜ-le Acerra

kuuluva tööstusdisainilahendusega, kuid ei teatanud rikkumise tuvastamise menetluse algatamisest

(I kd, tl 10). Seega võis toll jätkata rikkumise tuvastamise menetlust. MTA edastas OÜ Acerra

hinnangu Sintax Trading OÜ-le, kes esitas 18. jaanuaril 2011 oma vastuväited (TS § 39 lg 6).

34.1. Nähtuvalt tolli ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest ei jätkanud MTA aga asjaolude tuvastamist

ega teinud sisulist otsust rikkumise tuvastamise või selle puudumise kohta. 11. veebruari 2011. a

vastuses kaebaja taotlusele (I kd, tl 22) on toll selgitanud, et kuna OÜ Acerra on andnud hinnangu, et

tegu on rikkumisega, puudub tollil õigus vabastada kaup tollikontrolli alt, sest tegemist on

intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga. Ka halduskohus nõustus, et kauba läbivaatust ja kolmanda

isiku hinnangut tuleb pidada intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise otsuse tegemiseks

piisavaks. See seisukoht on ekslik. Toll ei saa rikkumise tuvastamisel tugineda üksnes OÜ Acerra

hinnangule, vaid nagu tuleneb TS § 39 lg-st 6, tuli enne otsuse tegemist ära kuulata ka kaebaja.

Vastuväidete esitamise õigus ei ole üksnes formaalne – menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud

vastab haldusorgani kohustus võtta menetlusosalise esitatud teave haldusakti andmisel arvesse

(RKHK otsus kohtuasjas nr 3-3-1-82-03, p 17). Lähtuvalt uurimispõhimõttest (HMS § 6) peab toll

vajaduse korral täiendavaid tõendeid koguma ka omal algatusel. Õigusevaldaja hinnang ei ole tollile

siduv.

34.2. 11. veebruari 2011. a vastust ei saa pidada ka haldusaktiks, millega on rikkumine tuvastatud,

sest sellega jäetakse kaup tollikontrolli alla, mitte ei tehta selle kohta lõplikku otsust. Vastuses

kaebusele (I kd, tl 78) märkis vastustaja, et kuna kaebaja on algatanud tsiviilkohtumenetluse tööstus-

disainilahenduse nr 01563 omaniku õiguste lõpetamiseks, peab vastustaja mõistlikkuse põhimõttest

lähtuvalt otstarbekaks jätta kaup tollikontrolli alla kuni nimetatud asjas kohtuotsuse jõustumiseni.

MTA leidis seega, et lõppotsuse tegemisega viivitamine oli kaebaja enda huvides.

35. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Pikaajaline ebakindel olukord, kus isikule kuuluv kaup

on tolli valduses, on isiku jaoks koormav – seda eriti siis, kui ei ole otsust, mida tal oleks võimalik

vaidlustada. Juhul kui MTA pidas vajalikuks oodata haldusmenetluse lõpuleviimisega tsiviilasja

menetluse lõpuni, tulnuks haldusmenetlus kohtumenetluse lõpuni peatada. Kuigi haldusmenetluse

üldregulatsioon ei käsitle menetluse peatamise võimalusi, on menetluse peatamine kooskõlas

haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige

otsustamise (RKHK otsus kohtuasjas nr 3-3-1-56-08, p 20). Sel juhul olnuks kaebajal kindel

teadmine selle kohta, kui kaua viivitus kestab, samuti võimalus peatamist vaidlustada. Praegusel

juhul teavitas vastustaja kaebajat kavatsusest oodata ära tsiviilasja lõpplahend alles kohtumenetluses.

Seega ei olnud kaebajal teavet selle kohta, kui kaua tema kaupa kinni peetakse. Arvestades, et

tegemist on kiireloomulise asjaga, kuna tollikontrolli all olevatel kaupadel võib mööduda kõlblikkus-

aeg, samuti et nii määrus kui ka tolliseadus annavad menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks väga

lühikesed tähtajad, on kolleegium seisukohal, et toll viivitas haldusmenetluse lõpuleviimisega

õigusvastaselt.

35.1. Kolleegium märgib, et ei võta käesolevas otsuses seisukohta menetluse võimaliku peatamise

õiguspärasuse kohta. Menetluse peatamisel on tollil kaalutlusõigus ning kohus ei saa kaalutlusõigust

teostada haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 3. lause; RKHK otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-08, p 18).

Samal põhjusel ei saa kohus võtta seisukohta küsimuses, kas kaup tulnuks vabasse ringlusse lubada.

Kohus leiab üksnes, et tolli viivitus vastava otsuse tegemisel oli õigusvastane. Kolleegiumi hinnangul

hõlmab kaebaja nõue (tuvastada MTA tegevuse õigusvastasus kauba vabasse ringlusse mitte lubami-

sel ja kinnipidamise lõpetamisest keeldumisel) vastava otsuse tegemisega viivitamise õigusvastasuse

tuvastamist.

V

36. Eeltoodud põhjustel tuleb muudetud kaebus rahuldada. Kuna haldus- ja ringkonnakohtu

otsused käsitlesid kohustamiskaebust, mida praeguseks enam kohtu menetluses ei ole, tuleb haldus-

ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Riigikohus teeb uue otsuse, millega rahuldab Sintax Trading OÜ

kaebuse ja tunnistab õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti toimingu, mis seisnes ebamõistlikus

viivitamises Sintax Trading OÜ 27. detsembril 2010 kinni peetud kauba vabasse ringlusse laskmise

üle otsustamisel.

37. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne selle seadustiku

jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni

kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kui menetlusosalised on kandnud osa

menetluskuludest varasema halduskohtumenetluse seadustiku ja osa uue halduskohtumenetluse

seadustiku kehtivusajal, siis kohaldatakse vastavalt mõlemat seadustikku.

Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1; HKMS v.r § 92 lg 1).

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108

lg 8; HKMS v.r § 92 lg 7). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei

mõisteta (HKMS § 109 lg 1; HKMS v.r § 93 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6; HKMS v.r § 93 lg 5).

38. Arvestades, et Sintax Trading OÜ kaebus rahuldatakse, tuleb tema menetluskulud vastustajalt

välja mõista. Kaebaja on halduskohtus kandnud menetluskulusid (õigusabikulud ja riigilõiv)

975 eurot ja 97 senti (I kd, tl 30 ja 109–112) ja apellatsioonimenetluses õigusabikulusid 1260 eurot

(I kd, tl 185–191). Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtu hinnangutega menetluskulude

vajalikkuse ja põhjendatuse kohta ning arvestades ka, et Sintax Trading OÜ ei ole ringkonnakohtu

otsust vaidlustanud, tuleb apellatsioonimenetluse eest väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada

800 euroni.

38.1. Kassatsiooniastmes on Sintax Trading OÜ esitanud Riigikohtule 30. juulil 2012 kohtukulude

nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi on ta kandnud õigusabikulusid kokku 1560 eurot, sh

tasunud Koppel Patendibüroo OÜ-le 720 eurot ja Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus 840 eurot

(II kd, tl 39–48). Hilisemaid kuludokumente ei ole esitatud. Halduskohtule on kaebaja esitanud voli-

kirja, millega volitas ennast esindama Patendibüroo Koppel OÜ-d, patendivolinikke Mart Enn

Koppelit ja Ingrid Matsinat ning jurist Tanel Õunapuud (I kd, tl 42). Esitatud on ka Tanel Õunapuu

õigusteaduslikku kõrgharidust tõendav diplom (I kd, tl 43). Riigikohtus on Sintax Trading OÜ

esindajatena menetlusdokumendid ühiselt allkirjastanud vandeadvokaat Andrus Lillo ja jurist Tanel

Õunapuu; 5. juuni 2014. a menetlusdokumendi ka patendivolinik Mart Enn Koppel.

38.2. HKMS § 32 lg 1 sätestab: "Volitatud esindajaks võib halduskohtumenetluses olla: 1) advokaat;

2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatu-

pidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades;

[...] 8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest." HKMS § 32 lg 2

kohaselt ei või esimese lõike p-des 2 ja 3 nimetatud isikud olla esindajaks Riigikohtus. HKMS § 36

võimaldab menetlusosalisel menetluses kasutada ka nõustajat, kes võib esineda kohtus koos

menetlusosalisega ja anda selgitusi, kuid ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.

38.3. Kolleegium on varem leidnud, et menetlusseadustikud ei näe ette nõustaja kasutamise

võimalust kirjalikus menetluses, mistõttu menetlusdokumentide koostamiseks abi osutanud nõustaja

kulu ei ole tõlgendatav menetluskuluna ega ole vastustajalt välja mõistetav (RKHK otsus kohtuasjas

nr 3-3-1-5-12, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seetõttu saab vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista üksnes advokaadi õigusabi eest tasutud 840 eurot. Ülejäänud kassatsiooniastme

menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kokku tuleb vastustajalt Sintax Trading OÜ kasuks seega

välja mõista 2615 eurot ja 97 senti.

39. Kuna kaebus rahuldatakse, tuleb vastustaja ja tema poolel menetluses osalenud kolmanda isiku

OÜ Acerra menetluskulud jätta nende endi kanda. Kuna Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb MTA tasutud kautsjon arvata riigituludesse

(HKMS § 107 lg 4).

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann