3-4-1-11-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-11-14

Otsuse kuupäev

15. september 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest,

Peeter

Jerofejev,

Henn

Jõks,

Ott

Järvesaar,

Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister,

Ants Kull, Villu Kõve, Saale Laos, Jaak Luik, Harri Salmann,

Malle Seppik, Ivo Pilving ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1

(1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles need

nägid

ette

kohustuse

tasuda

tsiviilasjas

hinnaga

350 000 krooni kuni 400 000 krooni hagiavalduselt riigilõivu

40 000 krooni

Menetluse alus

Harju Maakohtu 25. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-

10-51373

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koosmõjus

lisaga 1 (alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) oli

põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 350 000 krooni kuni 400 000 krooni

tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 40 000 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rein Tammsaar, Vilve Pihl, Sulev Liivik, Helle Lusmägi, Eduard Šein, Maria Lepp, Jaanus

Puuraid, Asta Danner, Milvi Kahro ja Tiina Kull (hagejad) esitasid 18. oktoobril 2010 Harju

Maakohtusse hagi Kai Vasamäe, Kadri Vahe ja Lenno Uusküla (kostjad) vastu kohustuse täitmise

nõudes. Harju Maakohtu 19. oktoobri 2010. a määrusega määrati hagihinnaks 400 000 krooni, millelt

hagejad tasusid riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 alusel koosmõjus lisaga 1 riigilõivu

40 000 krooni (2556 eurot 47 senti).

2. Hagejad esitasid 11. märtsil 2014 Harju Maakohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus

olevaks ja kehtetuks RLS § 56 lõige 1 ja lisa 1 (alates 01. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010

kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 40 000 krooni. Selle põhiseadusvastasuse tõttu palusid hagejad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 alusel tagastada enamtasutud riigilõiv summas

1706 eurot 47 senti. Kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt kuuluks tsiviilasja hinna

400 000 krooni (25 564 euro 66 sendi) puhul tasumisele riigilõiv summas 13 299 krooni 61 senti

(850 eurot).

3. Harju Maakohus lõpetas 25. märtsi 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-51373 menetluse ja

kinnitas kompromissi. Määruse järgi tagastati TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 alusel hagejatele pool

menetluses tasutud riigilõivust summas 425 eurot, arvestades et Harju Maakohus oli 25. märtsi

määrusega samas tsiviilasjas hagilt tasutava riigilõivu suuruseks määranud 850 eurot ja kohustanud

Riigi Tugiteenuste Keskust tagastama hagejatele enamtasutud riigilõiv.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus tunnistas 25. märtsi 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-51373 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja jättis põhiseaduse (PS) § 152 lõike 1 alusel kohaldamata alates 1. jaanuarist 2009

kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RLS redaktsiooni § 56 lõike 1 ja lisa 1 nende koostoimes osas,

mis sätestas, et tsiviilasjas hinnaga 350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuleb hagiavalduselt tasuda

riigilõivu 40 000 krooni. Tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

7. veebruari 2014. a otsusele asjas nr 3-4-1-38-13 ja 10. detsembri 2013. a otsusele asjas nr 3-4-1-20-

13, leidis kohus, et menetlusökonoomia eesmärgi ja kohtusse pöördumise õiguse suhtes

proportsionaalne riigilõiv sama nõudesumma kohta on 850 eurot ning luges selle hagejate poolt

hagiavalduse esitamisel tasutuks. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-10-51373 hagilt tasutava riigilõivu

suuruseks 850 eurot ja rahuldas taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv 1706 eurot 47 senti.

5. Harju Maakohtu määrus saabus Riigikohtusse 25. märtsil 2014. Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium andis 19. mai 2014. a määrusega asja lahendamiseks üle Riigikohtu

üldkogule.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

6. Riigikogu on seisukohal, et enne 30. juunit 2012 kehtinud riigilõivud kohtumenetluses olid

ebaproportsionaalsed ja tuleb seetõttu põhiseaduse vastaseks tunnistada.

7. Kostjad ei esitanud Riigikohtule arvamust RLS § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1

põhiseaduspärasuse kohta.

8. Hagejad leiavad, et Harju Maakohtu 25. märtsi 2014. a määrusega on vaidlusalune säte

põhjendatult tunnistatud põhiseaduse vastaseks ja jäetud kohaldamata.

9. Õiguskantsleri arvates ei olnud PS §-ga 11 ja § 15 lõikega 1 kooskõlas RLS § 56 lõige 1 ja lisa 1

osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda

riigilõivu 40 000 krooni. Sellises määras riigilõiv ületas enam kui kahekordselt summat, mida tuli

tasuda kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud (19 000 krooni) ning kolmekordselt määra, mida tuli

tasuda alates 1. juulist 2012 kehtinud (850 eurot, s.o 13 260 krooni) RLS alusel.

10. Justiitsministri hinnangul on vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted põhiseadusega kooskõlas.

Vaidlusaluses asjas hagiavalduselt tasumisele kuuluv riigilõivu määr 40 000 krooni ei ole

ebaproportsionaalselt isikut koormav ega PS § 15 lõikes 1 ja §-s 32 sätestatud põhiõigusi rikkuv.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

11. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse

läbivaatamine":

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi

või kindla summana."

12. Lisa

riigilõivuseaduse

juurde

„Riigilõivu

täismäärad

avalduse

esitamise

eest

tsiviilkohtumenetluses (kroonides)" (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010)

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

350 000

[---]

400 000

40 000

ÜLDKOGU SEISUKOHT

13. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

14. Harju Maakohus tunnistas RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks

ja jättis kohaldamata osas, mis kohustas tsiviilasjas hinnaga 350 000 krooni kuni 400 000 krooni

tasuma hagiavalduselt riigilõivu 40 000 krooni. Arvestades, et maakohus menetles hagiavaldust

hinnaga 400 000 krooni, mille esitamisel tulenes RLS § 56 lõikest 1 koosmõjus lisaga 1 kohustus

tasuda riigilõivu 40 000 krooni, oleks kohus pidanud vaidlusaluste sätete põhiseaduspärasuse korral

tegema teistsuguse otsustuse kui sätete põhiseadusvastasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu

28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15). Üldkogu leiab seetõttu, et avalduse menetlemise

ajal Harju Maakohtus oli RLS § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2009 kuni

31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis asjassepuutuv osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 40 000 krooni.

15. Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt alates Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, p 12).

Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses

tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole (vt Riigikohtu

4. novembri 2013. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-28-13, p 17). Samuti riivab

see PS § 14 ja § 15 lõike 1 koostoimes tagatud põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale

õigusemõistmisele (vt alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a

otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-6-09, p-d 15, 20 ja 22). Ülemäärase riigilõivu tasumise kohustus riivab

ka PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

12. septembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-26-13, p 18).

16. Riigikohus on tunnistanud 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis

RLS § 56 lõike 1 ja lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

400 000 krooni kuni 450 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 45 000 krooni (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-38-13).

Riigikohus on leidnud, et samas redaktsioonis RLS § 56 lõike 1 alusel koostoimes lisaga 1 hagilt

hinnaga üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv 35 000 krooni oli

proportsionaalne kohtusse pöördumise põhiõiguse riive ja seega põhiseadusega kooskõlas

(vt Riigikohtu üldkogu 21. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-17-13). Eeltoodu alusel on

Riigikohus tunnistanud põhiseaduspäraseks RLS lisa 1 tabelis vaidlusalusele riigilõivumäärale

vahetult eelnenud riigilõivu, kuid lugenud vahetult järgnenud riigilõivu tasumise kohustuse

ebaproportsionaalseks abinõuks menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise

legitiimsete eesmärkide tagamisel (vt ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-62-10, p-d 44 ja 45; Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-67-11, p-

d 27–28).

17. Riigikohtu tsiviilkolleegium pidas 19. detsembri 2012. a määruses asjas nr 3-2-1-163-12

põhiseaduspäraseks RLS § 57 lõikeid 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini

2012 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 2556 eurot

46 senti. Seega on tsiviilkolleegium pidanud põhiseaduspäraseks praeguse asjaga sama suurt

riigilõivu eurodes.

18. Riigilõivu suurus ei tohi olla kohtusse pöördumise õigust väljasuretava iseloomuga ja selle

kindlaks tegemisel tuleb lähtuda iga üksiku kohtuasja asjaoludest, arvestades muu hulgas kohtusse

pöörduja võimet riigilõivu tasuda, õigusvaidluse olemust, hagiavalduse eset ja menetluse staadiumi,

milles riigilõivu tasumist nõutakse (vt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-62-

10, p-d 37, 48.3). Riigikohtu tsiviilkolleegium pidas eelviidatud asjas põhiseaduspäraseks 2556 euro

46 sendi suurust riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel (asi nr 3-2-1-163-12, p 13). Riigikohtu

üldkogu luges eelviidatud nõudesumma korral 35 000 krooni suuruse riigilõivu tasumise kohustust

mõõdukaks kohtusse pöördumise õiguse riiveks eraõigusliku juriidilise isiku majandussuhetest

tulenevas vaidluses, kus ei ole muu hulgas välistatud osanikelt täiendavate sissemaksete tegemise

nõuded äriühingule määratud riigilõivu tasumiseks (asi nr 3-4-1-17-13, p-d 41, 43).

19. Üldkogu leiab, et praeguse asja asjaolud erinevad asjade nr 3-2-1-163-12 ja nr 3-4-1-17-13

asjaoludest. Käesolevas asjas on hagejateks füüsilised isikud, kelle jaoks võib suurusjärgu võrra

kõrgema riigilõivu määra tasumise kohustus olla oluliselt koormavam. Erinevalt võrreldavast

üldkogu otsusest ei ületa praegusel juhul nõutud lõiv tsiviilasja keskmist arvestuslikku kulu esimeses

kohtuastmes vaidlusaluse regulatsiooni kehtivusajal 2010. aastal koostatud arvutuste järgi mitte

seitse, vaid ligikaudu üheksa korda (vt ka Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-

67-11, p 26.2). Võrreldes tsiviilkolleegiumi otsusega on praeguses asjas tegemist riigilõivuga

hagiavalduse esitamisel, mitte apellatsioonkaebuse esitamisel. Üldkogu on seisukohal, et riigilõivu

määr 40 000 krooni hagiavalduse esitamisel oli ebaproportsionaalne tagamaks isiku osalemist enda

tsiviilasjaga kaasnevate kulude kandmisel sõltumata sellest, et TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 alusel

tagastati hagejale osa tasutud riigilõivust pärast taotluse esitamist Harju Maakohtule.

20. Tulenevalt PS §-s 14 ja § 15 lõikes 1 tagatud põhiõiguste ebaproportsionaalse riive

kindlakstegemisest ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda võimalikku omandipõhiõiguse rikkumist

(vt ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 50).

21. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes PSJKS § 15 lõike 1 punktist 5 tuleb RLS (RT I 2006, 58, 439;

22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010

kehtinud redaktsioonis tunnistada põhiseadusega vastuolus olnuks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

350 000 krooni kuni 400 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 40 000 krooni.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Saale Laos, Jaak

Luik, Ivo Pilving, Harri Salmann, Malle Seppik, Tambet Tampuu