3-4-1-20-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-20-14

Otsuse kuupäev

9. september 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja

Priit

Pikamäe,

liikmed

Tõnu

Anton,

Eerik

Kergandberg, Lea Kivi ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist

2011

kuni

30. juunini

2012

kehtinud

redaktsioonis)

põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

38 346 euro 98 sendi kuni 44 738 eurot 15 senti tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3834 eurot 69 senti

Menetluse alus

Harju Maakohtu 19. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-

28754

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koosmõjus

lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega

vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 38 346 euro 98 sendi kuni 44 738 eurot 15 senti tuli

hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3834 eurot 69 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 12. oktoobri 2012. a otsusega Volvo Estonia OÜ hagi Maxitrans OÜ

(likvideerimisel), Sportauto OÜ ja OÜ Alekstrans vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Hagi hind oli

41 414 eurot 78 senti. Tallinna Ringkonnakohus jättis kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata ning

esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Riigikohus jättis Sportauto OÜ kassatsioonkaebuse 13. jaanuari 2014. a määrusega menetlusse võtmata.

2. Volvo Estonia OÜ esitas 29. jaanuaril 2014 kohtule taotluse määrata kindlaks menetluskulude suurus,

seejuures mõista välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 3834 eurot 69 senti. Kostja väitis vastu, et tasutud

riigilõivu määr oli põhiseadusega vastuolus.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tuginedes Riigikohtu otsustele analoogilistes asjades, leidis Harju Maakohus 19. mai 2014. a

määruses, et hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1, mille järgi tuli tsiviilasjalt

hinnaga üle 38 346 euro 98 sendi kuni 44 738 eurot 15 senti tasuda riigilõivu 3834 eurot 69 senti, oli

põhiseadusega vastuolus ja jättis selle kohaldamata.

4. Harju Maakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 21. mail 2014.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

5. Riigikogu on seisukohal, et alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivud

kohtumenetluses olid ebaproportsionaalsed ja seetõttu põhiseaduse vastased.

6. Volvo Estonia OÜ leiab, et vaidlusalust riigilõivumäära ette nägevad sätted on asjassepuutuvad ja

Riigikohtu varasemat praktikat arvestades põhiseadusega vastuolus.

7. Maxitrans OÜ (likvideerimisel) ühineb Volvo Estonia OÜ esitatud seisukohaga.

8. Sportauto OÜ nõustub Harju Maakohtu määruses esitatuga.

9. OÜ Alekstrans arvamust ei esitanud.

10. Õiguskantsleri arvates olid vaidlusalused normid põhiseadusega vastuolus. Eeldades, et alates

1. juulist 2012, s.o vaid umbes aasta pärast hagi esitamist sama suure hagi hinnaga tsiviilasjas kohtusse

pöördumiseks tasuda tulev riigilõiv 850 või 1000 eurot täidavad riigilõivu eesmärgid, ei olnud kordi

suurema riigilõivusumma nõudmine proportsionaalne.

11. Justiitsminister leiab, et normid olid põhiseaduspärased.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

12. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 "Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse

läbivaatamine" lõige 1:

„Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana."

13. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses"

(1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

38 346,98

[---]

44 738,15

3 834,69

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Harju Maakohtu 19. mai 2014. a taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks on lubatav. Säte,

mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv

(põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

15. Harju Maakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata RLS § 57 lõike 1

koostoimes lisaga 1 osas, milles tuli tsiviilasjas hinnaga üle 38 346 euro 98 sendi kuni 44 738 eurot

15 senti hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3834 eurot 69 senti. Riigikohtu üldkogu leidis 2. aprilli 2013. a

määruse nr 3-2-1-140-12 p-s 20, et TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõiget 6 koostoimes tuleb tõlgendada

selliselt, et enamtasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseaduse vastasusele tugineda

kuni menetluse lõppemiseni jõustunud lahendiga, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse

ajal. Kuna kostjal puudus võimalus tõstatada riigilõivu põhiseaduse vastasuse küsimus tsiviilasja

menetluse kestel, oli kostjal selleks õigus menetluse järel. Kuna maakohus menetles hagiavaldust hinnaga

41 414 eurot 78 senti, mille esitamisel tuli tasuda riigilõivu 3834 eurot 69 senti, oleks kohus pidanud

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendamisel vaidlustatud sätete põhiseaduspärasuse korral

tegema teistsuguse otsustuse kui sätete põhiseadusvastasuse korral. Kolleegium leiab seetõttu, et avalduse

menetlemise ajal maakohtus olid RLS § 57 lõige 1 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni

30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis asjassepuutuvad sätted osas, milles need kohustasid hagejat

tasuma hagiavalduselt hinnaga üle 38 346 euro 98 sendi kuni 44 738 eurot 15 senti riigilõivu 3834 eurot

69 senti.

16. Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, p 12). Riigilõiv riivab PS § 14 ja

§ 15 lõike 1 koostoimes tagatud põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (vt alates

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-6-09,

p-d 15, 20 ja 22). Ülemäärase riigilõivu tasumise kohustus riivab ka PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. septembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-

26-13, p 18).

17. Riigikohus on tunnistanud 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57

lõike 1 ja lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks mh osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro

82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti. Riigikohus

leidis, et selline riigilõiv ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise

eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne abinõu (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 14. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-53-13, p 27). Seega on Riigikohus vaidlusalusele

lõivule vahetult eelneva väiksema riigilõivu põhiseaduse vastaseks tunnistanud. Praegusel juhul ei esine

asjaolusid, mille põhjal peaks kolleegium otsustama hagiavalduselt tasuda tulnud 3834 eurot 69 sendi

suuruse riigilõivu suhtes teisiti.

18. Tulenevalt PS § 14 ja § 15 lg 1 koostoimes tagatud üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale

õigusemõistmisele ebaproportsionaalse riive kindlakstegemisest ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda

võimalikku omandipõhiõiguse rikkumist.

19. Kolleegium jääb Riigikohtu senises praktikas kujundatud kaalutluste juurde. PSJKS § 15 lõike 1

punktist 5 juhindudes tuleb RLS § 57 lõige 1 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini

2012 kehtinud redaktsioonis tunnistada põhiseadusega vastuolus olnuks osas, milles tsiviilasjas hinnaga

üle 38 346 euro 98 sendi kuni 44 738 eurot 15 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3834 eurot

69 senti.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Tambet Tampuu