3-4-1-16-14 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedR I I G I K O H U S
Legislator headnote
AI generated3-4-1-16-14 · Riigikohus: R I I G I K O H U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-4-1-16-14
Otsuse kuupäev
9. september 2014
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Eerik
Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik
Kohtuasi
Riigilõivuseaduse § 57 lg-te 2 ja 3 (1. juulist 2012 kuni
30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse
kontroll osas, milles abielu lahutamiseks hagiavalduse muul
viisil esitamisel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lg-
s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse muul viisil
esitamisel tuli tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse
elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu
Menetluse alus
Tartu Maakohtu 6. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-
51062
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I, 29.06.2012, 6; RT I, 21.05.2014, 9) 1. juulist 2012 kuni
30. juunini 2014 kehtinud redaktsioonis olid § 57 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus osas,
milles abielu lahutamiseks hagiavalduse muul viisil esitamisel ja tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse muul viisil esitamisel tuli
tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-
toimik.ee kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Vadim Gussarov (hageja) esitas 14. aprillil 2014 Tartu Maakohtusse hagi Irina Gussarova (kostja)
vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes, tasudes riigilõivu 275 eurot. Hagiavalduselt tuli
tasuda riigilõivu täismäär 400 eurot, sest avaldus ei olnud kohtusse esitatud e-toimiku kaudu.
Maakohus andis hagejale 16. aprilli 2014 määrusega tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2. Hageja täpsustas 5. mail 2014 hagiavaldust, tasus täiendava riigilõivu 50 eurot ning esitas taotluse
tunnistada osaliselt põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata riigilõivuseaduse
(RLS) § 57 lg-d 2 ja 3.
3. Tartu Maakohus võttis 7. mai 2014. a määrusega hagi menetlusse.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Tartu Maakohus tunnistas 6. mai 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-51062 põhiseadusega
vastuolus olevaks ja jättis PS § 152 lg 1 alusel kohaldamata 1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014
kehtinud RLS redaktsiooni § 57 lg-d 2 ja 3 osas, milles abielu lahutamiseks hagiavalduse muul viisil
esitamisel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega
abikaasade ühisvara jagamiseks hagiavalduse muul viisil esitamisel tuli tasuda riigilõivu suuremas
määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kohus määras
põhiseadusega kooskõlas olevaks riigilõivu suuruseks 325 eurot.
5. Maakohus leidis, et e-toimiku kasutamise edendamiseks on riigilõivu soodusmäärade kehtestamine
sobiv, kuid mitte vajalik abinõu. Vaidlustatud sätted diskrimineerivad isikuid, kellel vanuse, hariduse,
varandusliku seisu või muu asjaolu tõttu ei ole võimalik esitada dokumente elektrooniliselt.
Menetluse elektrooniliseks muutmine ei saa kohtu hinnangul olla piisavalt oluline eesmärk, et sellises
ulatuses riivata PS § 12 lg-s 1 ja § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigusi. Maakohus märkis, et riigilõivu
diferentseerimine ei ole põhjendatud ka põhjusel, et kohtutel ei ole võimalik tööd teha üksnes e-
toimiku alusel, mistõttu selle kaudu esitatud dokumendid tuleb trükkida paberile ka siis, kui kõik
menetlusosaliste esitatud dokumendid on elektroonilised.
6. Tartu Maakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 7. mail 2014.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
7. Riigikogu on seisukohal, et RLS § 57 lg-d 2 ja 3 on põhiseadusega kooskõlas. Riigilõivu soodus-
ja täismäära erinevus ei ole märkimisväärne ning on õigustatud, sest soodustab avaliku e-toimiku
kasutamist, vähendab kohtute töökoormust ja tagab isikutele tõhusama juurdepääsu kohtutele.
RLS § 57 lg-te 2 ja 3 põhiseaduspärasust tuleks hinnata üksikjuhtumi põhiselt, lähtudes isiku
sissetulekust, oskustest ja võimalustest.
8. Tuginedes Riigikohtu otsustele analoogilistes asjades, nõustub hageja Tartu Maakohtu 6. mai
2014. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-51062 väljendatud seisukohtadega RLS § 57 lg-te 2 ja 3
põhiseadusega vastuolu kohta.
9. Kostja nõustub Tartu Maakohtu 6. mai 2014. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-51062 väljendatud
seisukohtadega RLS § 57 lg-te 2 ja 3 põhiseadusega vastuolu kohta.
10. Õiguskantsler on seisukohal, et RLS § 57 lg-d 2 ja 3 on vastuolus PS § 15 lg-ga 1, § 12 lg-ga 1 ja
§-ga 11 osas, milles need sätestavad erineva suurusega riigilõivu määrad hagiavalduse esitamiseks
sõltuvalt kohtusse pöördumise viisist. Õiguskantsler märgib, et kuigi praegusel juhul ei ole
riigilõivude soodus- ja täismäära erinevus märkimisväärne, ei soodusta riigilõivude erinev määr siiski
menetlusökonoomiat.
11. Justiitsminister leiab, et RLS § 57 lg-tes 2 ja 3 kehtestatud riigilõivu määrade eristamine
asjassepuutuvas osas ei ole proportsionaalne. Tuginedes Riigikohtu otsustele analoogilistes asjades,
möönab justiitsminister vaidlustatud sätete vastuolu PS §-ga 11, § 12 lg-ga 1, § 15 lg 1 esimese
lausega ja §-ga 32. Justiitsminister märgib, et Riigikogu menetluses on Justiitsministeeriumi
ettevalmistatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, milles
nähakse muu hulgas ette muudatused RLS §-s 57, et kõrvaldada hagiavalduse esitamise viisist
tulenevad põhiseaduse vastased erinevused riigilõivudes.
PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED
12. Riigilõivuseaduse (RT I, 29.06.2012, 6; RT I, 21.05.2014, 9) § 57 "Tsiviilkohtumenetluse
toimingud" lg-d 2 ja 3:
"(2) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot. Kui nimetatud
hagiavaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu e-toimiku menetlemise
infosüsteemi (edaspidi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu), tasutakse riigilõivu 75 eurot.
(3) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse
esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe
www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 250 eurot."
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel
asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2).
14. Tartu Maakohus tunnistas 1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2014 kehtinud RLS § 57 lg-d 2 ja 3
põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata osas, milles abielu lahutamiseks hagiavalduse
muul viisil esitamisel ja TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse muul viisil
esitamisel tuli tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe
www.e-toimik.ee kaudu. Kuna Tartu Maakohtu menetluses oli hagi abielu lahutamise ja ühisvara
jagamise nõudes ning avaldus esitati veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, oleks kohus pidanud sätete
põhiseaduspärasuse korral tegema teistsuguse otsustuse ja jätma taotluse rahuldamata. Kolleegium
leiab seetõttu, et taotluse lahendamise ajal Tartu Maakohtus olid RLS § 57 lg-d 2 ja 3
asjassepuutuvad sätted osas, milles abielu lahutamiseks hagiavalduse muul viisil esitamisel ja
TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse muul viisil esitamisel tuli tasuda
riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
15. Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt alates Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, p 12).
Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lg 1 esimeses lauses
tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole (vt Riigikohtu
4. novembri 2013. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-28-13, p 17). Samuti riivab
see PS § 14 ja § 15 lg 1 koostoimes tagatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale
õigusemõistmisele (vt alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a
otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-6-09, p-d 15, 20 ja 22). Ülemäärase riigilõivu tasumise kohustus riivab
lisaks PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
12. septembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-26-13, p 18). Seejuures riivavad RLS § 57 lg-d 2 ja 3
intensiivsemalt nende isikute põhiõigusi, kes esitavad sama hagiavalduse kohtule muul viisil kui
veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
10. detsembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-13, p-d 48–49). Seega koheldakse RLS § 57 lg-
tes 2 ja 3 sarnases olukorras olevaid isikuid erinevalt, mis riivab PS § 12 lg-s 1 tagatud
võrdsuspõhiõigust (vt Riigikohtu üldkogu 7. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p-d 31–32).
16. Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(206 SE) seletuskirja järgi on riigilõivumäärad seatud sõltuvusse kohtusse pöördumise viisist, et
tagada riigi ressursside säästlik ja otstarbekohane kasutamine ning langetada kohtute koormust
tehnilise töö vähenemise kaudu. Seetõttu on seadusandja eesmärgiks motiveerida isikuid avaliku e-
toimiku kasuks otsustama. Menetlusökonoomia on Riigikohtu praktika kohaselt põhiseaduslik
õigusväärtus ja sellena PS § 12 lg 1, § 14, § 15 lg 1 ja § 32 riive eesmärgina legitiimne (vt Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-20-13, p 56).
17. Kolleegium on leidnud, et sarnases olukorras olevate menetlusosaliste erinev kohtlemine lõivu
tasumisel ei aita ülekaalukalt kaasa tõhusamale menetlusele ega ole sobiv, vajalik ja mõõdukas
vahend menetlusökonoomia tagamiseks. Kolleegium jääb Riigikohtu senises praktikas kujundatud
kaalutluste juurde ega pea vajalikuks korrata põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. detsembri
2013. a otsuses asjas nr 3-4-1-20-13 (p-d 57–74) ja 10. märtsi 2014. a otsuses asjas nr 3-4-1-6-14
(p 17, vt ka 27. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-2-14, p-d 42–43) toodud põhjendusi RLS § 57 lg-
te 2 ja 3 põhiseadusega vastuolu kohta.
18. Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 21.06.2014, 8)
§ 22 p-ga 3 tunnistas Riigikogu RLS § 57 lg-te 2 ja 3 teise lause kehtetuks. Kolleegium tunnistab
PSJKS § 15 lg 1 p-st 2 juhindudes, et RLS (RT I, 29.06.2012, 6; RT I, 21.05.2014, 9) § 57 lg-d 2 ja 3
olid põhiseadusega vastuolus osas, milles sätestasid abielu lahutamiseks hagiavalduse muul viisil
esitamisel ja TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse muul viisil esitamisel
kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe
www.e-toimik.ee kaudu.
Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik