3-3-1-28-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-28-14 Otsuse kuupäev 31. juuli 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld Kohtuasi BC Berry OÜ (endine ärinimi OÜ Martella) kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 10. augusti 2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/6205-10 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-10-2392 Menetluse alus Riigikohtus BC Berry OÜ kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada BC Berry OÜ kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-10-2392 menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. 3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Maksuja Tolliametilt BC Berry OÜ kasuks välja haldusasjas eelnevalt kantud menetluskulu kokku 4528 eurot ja 79 senti. 4. Mõista Maksuja Tolliametilt BC Berry OÜ kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 326 eurot ja 20 senti. 5. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti (MTA) Lõuna maksuja tollikeskus kohustas 10. augusti 2010. a maksuotsusega BC Berry OÜ-d (endine ärinimi OÜ Martella) tasuma käibemaksu 1 164 908 krooni ja tulumaksu 2 029 988 krooni. 2. BC Berry OÜ esitas maksuotsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtule kaebuse. 3. Tartu Halduskohus rahuldas 16. märtsi 2011. a otsusega BC Berry OÜ kaebuse ja tühistas vaidlustatud maksuotsuse. 4. MTA esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega jätaks vaidlustatud maksuotsuse täies ulatuses jõusse. 5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 8. novembri 2012. a otsusega halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis BC Berry OÜ kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud maksuotsuse jõusse. 6. Riigikohus rahuldas 4. juuni 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-15-13 BC Berry OÜ kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2012. a otsuse tulumaksukohustuse osas ja saatis asja tühistatud osas Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Käibemaksukohustuse osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. novembri 2013. a otsusega MTA apellatsioonkaebuse tulumaksu puudutavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 888 eurot 39 senti, jättes ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude osalist väljamõistmist põhjendas ringkonnakohus järgmiselt: 1) arved, mille alusel mõistis Tartu Halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks esimese kohtuastme kulude katteks välja 5729 eurot 29 senti, ei ole vastavuses advokatuuriseaduse (AdvS) §-de 61–63 nõuetega. Ei ole võimalik tuvastada esitatud arvete seost praeguse kohtumenetlusega ega seda, milleks deklareeritud aega on kulutatud. Seetõttu ei ole ka võimalik otsustada väidetavalt tekkinud kulude põhjendatuse üle; 2) Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2012. a otsusega lõppenud apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude dokumentidest ei ole võimalik aru saada, milleks kaebaja lepinguline esindaja on deklareeritud aega kulutanud, ning deklareeritud aega ja toiminguid ei ole võimalik seostada esitatud arvete ega praeguse kohtumenetlusega. Selline arvepidamine ei vasta AdvS §-de 61–63 nõuetele. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks ka taotlust mõista menetluskulud 9. juuni 2011. a arve nr 741 ja 5. oktoobri 2012. a arve nr 1144 alusel välja ning see tuleb jätta rahuldamata; 3) kassatsioonimenetluses taotletud menetluskulude väljamõistmise taotluses esitatud dokument sarnaneb esimeses ja teises kohtuastmes kohtule esitatud arvetega ega ole kuidagi seostatav käimasoleva kohtumenetlusega. Samuti ei nähtu sellelt, milleks deklareeritud aeg on kulunud; 4) jätkumenetluses ringkonnakohtule esitatud menetluskulude dokument on osaliselt praeguse haldusasjaga seostatav. Protsendina tunnitasust arvestatud bürookulu ei ole kooskõlas advokatuuriseadusega; 5) menetluskulude jaotusel arvesse minevad kulud on kaebuse eest tasutud riigilõiv 971 eurot 46 senti ning kaebaja vajalik ja põhjendatud menetluskulu 805 eurot 31 senti, kokku 1776 eurot 77 senti. Lähtuvalt sellest, et kaebaja kahest nõudest rahuldati üks, on menetluskulude jaotuse aluseks pool ja pool. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. BC Berry OÜ esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus menetluskulude väljamõistmise osas. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) ringkonnakohtu otsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-de 108 ja 109 nõuetele. Halduskohtu otsus on jäetud jõusse tulumaksu puudutavas osas. Seega oleks pidanud jõusse jätma halduskohtu otsuse ka väljamõistetud menetluskulu osas vastavalt tulumaksu osa proportsioonile. Tulumaksu osa kogu maksusummast moodustas 63,5%; 2) ringkonnakohus on menetluskulude väljamõistmisel väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Kuna halduskohtu otsus jäi osaliselt jõusse, sai ringkonnakohus sellest otsusest erinevalt otsustada vaid menetluskulu vähendamist vastavalt tühistamata jäänud osa proportsioonile. MTA ei vaidlustanud

menetluskulu ringkonnakohtu toodud põhjendustel; 3) ringkonnakohus on põhjendamatult asunud arveid ja lisatud aruandeid ükshaaval analüüsima ning kahtlustama, et kulu on kantud mõnes teises asjas; 4) arved on advokatuuriseadusega kooskõlas. Arved ja tööde kirjeldused ("case report´id") on omavahel loogiliselt seotud. Tööde kuupäevad (ajavahemik) ja tundide arvestused vastavad esitatud arvetele. Kui ringkonnakohtu arvates olid arved arusaamatud, oleks ta pidanud kaebajalt selgitusi nõudma. Põhjendamatu on kahelda kulutuste vajalikkuses ja põhjendatuses; 5) asjaolu, et ringkonnakohtu arvates ei vasta arved advokatuuriseadusele, ei anna alust jätta kaebaja kasuks tema kantud kulud välja mõistmata. Kaebaja ei vastuta ega saa vastutada arvete vastavuse eest. Selline käsitlus ei ole kooskõlas seaduses menetluskulude kohta sätestatuga ja piirab otseselt kaebaja kaebeõigust ning sellest lähtumise korral jõutakse kaebaja jaoks eriti ebaõiglase tulemuseni. 9. MTA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kassatsiooniastmes vaieldakse menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise üle. 11. Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohus ei väljunud menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel apellatsioonkaebuse piiridest. HKMS § 109 lg 2 näeb ette, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 108 lg 12 teise lause järgi kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet. Eeltoodust tulenevalt oli ringkonnakohtul õigus ja kohustus menetluskulud jaotada ja välja mõista. Alusetu on etteheide, et ringkonnakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel lähtuma halduskohtu otsusest. Halduskohtu otsus jõustus tulumaksu puudutavas osas. Menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas halduskohtu otsus ei jõustunud, kuna halduskohus lähtus menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel sellest, et kaebus rahuldati tervikuna. 12. Menetluskulude jaotust ja nende väljamõistmist puudutavad menetlustoimingud on tehtud alates 15. septembrist 2010. HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kolleegiumi hinnangul on HKMS kuni 1. jaanuarini 2012 kehtinud redaktsiooni (HKMS v. r) ja alates 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud redaktsiooni menetluskulude väljamõistmist puudutavad sätted sama sisuga. Seetõttu on võimalik menetluskulusid asjas vaadata ühtselt. 13. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 13).

Kolleegium käsitleb kõigepealt kaebaja menetluskulude koosseisu ja ulatust (I), seejärel võtab seisukoha menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta (II). Lõpuks otsustab kolleegium menetluskulude jagamise proportsiooni ja jaotab menetluskulud (III). I 14. Menetluskulude väljamõistmist reguleeriva HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu määratud tähtaja jooksul. 15. Pooled ei vaidle selle üle, et BC Berry OÜ esitas kõigis kohtuastmetes menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid kohtule õigeks ajaks. Esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt oli BC Berry OÜ menetluskulude suuruseks 12 943 eurot 19 senti (riigilõiv 971 eurot 46 senti ja esindajakulud 11 971 eurot 73 senti). 16. Kolleegiumi praktika kohaselt peavad menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud ja menetluskulude reaalne kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p 30). BC Berry OÜ on esitanud menetluskulude kantuse tõendamiseks maksekorraldused arvete tasumise kohta ja kassa sissetuleku orderi. Esitatud dokumentide kohaselt on ta tasunud Hansa Law Offices OÜ arvete alusel kokku 11 971 eurot 53 senti ja riigilõivu 971 eurot 46 senti. Seega on kaebaja kantud menetluskulud 12 942 eurot 99 senti. II 17. Ringkonnakohus luges vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks tasutud riigilõivu 971 eurot ja 46 senti ning õigusabikulud 805 eurot ja 31 senti. Ringkonnakohus luges õigusabikulud osaliselt põhjendamatuks põhjusel, et halduskohtule, esimeses apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule ja kassatsioonimenetluses Riigikohtule esitatud õigusabikulude dokumendid (Hansa Law Offices OÜ arved ja "case report'id") ei vasta AdvS §-de 61–63 nõuetele, nendel deklareeritud aega ja toiminguid ei ole võimalik seostada kohtumenetlusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et kaebajal on käsil mitu paralleelset maksuasja ja osutatud on n-ö segateenust. Apellatsioonimenetluses teisel korral esitatud arve ja "case report'i" kohta leidis ringkonnakohus, et arvel ei kajastu, milleks on deklareeritud aega kasutatud, ning "case report'i" kirjest "seisukoht" ei ole võimalik üheselt aru saada, mida sellega silmas on peetud. 18. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et esitatud menetluskulude dokumendid ei vasta nõuetele. HKMS § 109 ei näe ette, et kohtule esitatavad menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid peavad vastama AdvS §-de 61–63 nõuetele. AdvS §-d 61 ja 62 ei sätesta nõudeid advokaadi esitatavatele õigusabi kulude dokumentidele. Kliendile esitatava arve puhul näeb AdvS § 63 ette ainult seda, et selles peab olema eraldi märgitud advokaaditasu ja õigusteenuse kulude suurus.

Esitatud arvete puhul on see nõue täidetud. Kolleegium märgib, et juhul, kui ringkonnakohtu arvates olid esitatud menetluskulude dokumendid puudustega, oleks kohus pidanud andma kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks (HKMS § 55 lg 1). Ringkonnakohus seda ei teinud. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et ettemaksuarve esitamine ja tasutud ettemaksu kajastamine kliendile esitatud arvel, annab alust kahtluseks, et menetluskulude dokumendid ei ole seotud praeguse kohtuasjaga. 19. Õige on aga ringkonnakohtu seisukoht, et kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada nende seos kohtumenetlusega ning õigusabikulude põhjendatuse hindamiseks peab kuludokumentidest nähtuma, milleks õigusabi osutamisena märgitud aeg on kulutatud. Kolleegiumi hinnangul on esitatud menetluskulude dokumentidest vaatamata neis esinevatele mõningatele formaalsetele puudustele nähtav seos praeguse kohtuasjaga ning nendest nähtub, milleks õigusabi osutamisena deklareeritud aeg on kasutatud. Seetõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu otsusega osas, milles määrati kaebaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 805 eurot ja 31 senti. 20. See ei tähenda aga, et kõik kaebaja kantud menetluskulud on praeguses asjas vajalikud ja põhjendatud. 20.1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 971 eurot 46 senti. 20.2. Riigikohus küsis kassatsiooniastmes selgitusi Hansa Law Offices OÜ 11. oktoobri 2010. a arvel nr 1043 (I kd, tl 224) ja 9. veebruari. 2011. a arvel nr 197 (I kd, tl 222) märgitud "kulu" kohta (vastavalt 36 eurot 62 senti ja 48 eurot ilma km-ta). Kaebaja esitas nimetatud kulude kohta selgituse, mille kohaselt kajastub arvel nr 1043 MTA-le OÜ Martella dokumentidest tehtud koopiate eest makstud tasu ning arvel nr 197 kütusekulu kohtuistungile sõitmiseks. Koos selgitusega esitati ka Maksuja Tolliameti 7. septembri 2010. a arve nr 18000251 ning Alexela Oil AS-i 11. veebruari 2011. a kviitung-arve nr 01/4637. Kolleegiumi hinnangul on tegu vajalike ja põhjendatud kuludega. Samuti on vajalik ja põhjendatud esimeses apellatsioonimenetluses tehtud kulutus kütusele 49 eurot 12 senti, kuna ka apellatsiooniastmes pidi kaebaja esindaja tegema kulutusi kohtuistungile sõitmiseks. 20.3. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud menetluskuluks Hansa Law Offices OÜ arvetel kajastatud bürookulud. Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-102-11, p-d 7 ja 14). 20.4. Kaebaja taotleb järgmiste advokaaditasude väljamõistmist (summad ilma km-ta): 1) esimeses astmes 3865 eurot 42 senti; 2) esimene kord apellatsiooniastmes 1509 eurot 95 senti; 3) esimene kord kassatsiooniastmes 3483 eurot 92 senti; 4) teine kord apellatsiooniastmes 910 eurot 77 senti.

Seega taotleb kaebaja advokaaditasuna 9770 euro ja 6 sendi (ilma km-ta) väljamõistmist. Kolleegium leiab, et nii suure advokaaditasu väljamõistmine ei ole põhjendatud. Arvestades kohtuasja mahukust ja keerukust, peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatuks advokaaditasuks asjas 5000 eurot, millele lisandub käibemaks. 21. Eelnevast tulenevalt on asjas põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 7131 eurot 95 senti (riigilõiv 971 eurot 46 senti ning õigusabikulud 5133 eurot 74 senti, millele lisandub km 1026 eurot 75 senti). III 22. HKMS § 109 lg 4 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Samasisuline on HKMS (v. r) § 92 lg 2. Vaidlustatud maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma käibeja tulumaksu kokku 3 194 896 krooni (I kd, tl 14 p). Kaebus rahuldati osaliselt ning vaidlustatud maksuotsus tühistati tulumaksu määramise osas. Ringkonnakohus lähtus menetluskulude jagamise proportsiooni määramisel sellest, et kaebaja esitas kaks nõuet, millest rahuldati üks. 23. Kolleegiumi järjekindla praktika kohaselt tuleb maksuasjades kaebuse rahuldamise proportsiooni määramisel lähtuda nõuete suurusest, mitte arvust (vt halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3- 1-33-12, p 27; 3-3-1-54-12, p 25 ja 3-3-1-65-13, p 30). Maksuotsusega määrati kaebajale tasumiseks tulumaksu 2 029 988 krooni (I kd, tl 1), mis moodustab maksuotsuse kogusummast 63,5%. Seega määras ringkonnakohus valesti kaebuse rahuldamise proportsiooni ega jaganud seetõttu ka menetluskulusid õigesti. 24. Lähtudes sellest, et kaebus rahuldati 63,5% ulatuses, tuleb eelnevas menetluses kantud menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista selles proportsioonis. Kolleegium luges eelnevalt kaebaja menetluskulud vajalikuks ja põhjendatuks 7131 euro 95 sendi ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 4528 eurot 79 senti. 25. Kassatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on BC Berry OÜ kandnud kassatsiooniastmes õigusabikulusid 528 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kulud selles ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kassatsiooniastmes taotleb kaebaja välja mõistmata jäänud menetluskulude väljamõistmist proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga (63,5%). Menetluskulud, mille väljamõistmist kaebaja taotleb, olid 12 943 eurot ja 19 senti, millest 63,5% on 8218 eurot 93 senti. Ringkonnakohus mõistis kaebaja kasuks välja menetluskulud 888 eurot 39 senti. Seega taotles kaebaja kassatsiooniastmes 7330 euro 54 sendi väljamõistmist. Kolleegium mõistis varem kaebaja kasuks välja 4528 eurot 79 senti. Seega rahuldati kassatsioonkaebus 61,78% ulatuses ja kassatsiooniastmes tuleb HKMS § 109 lg 2 ja § 108 lg 2 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista Riigikohtus kantud õigusabikulu 326 eurot 20 senti (61,78%

528 eurost). 26. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium BC Berry OÜ kassatsioonkaebuse osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-10-2392 tühistatakse osas, millega mõisteti MTA-lt kaebaja kasuks menetluskuludena välja 888 eurot 39 senti. Riigikohus teeb asjas menetluskulude väljamõistmise osas uue otsuse, millega mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja eelnevates kohtuastmetes kantud menetluskulu 4528 eurot 79 senti. Lisaks mõistab Riigikohus vastustajalt kaebaja kasuks välja praeguses kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 326 eurot 20 senti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld