3-4-1-27-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-4-1-27-14 Otsuse kuupäev

1. juuli 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Jaak Luik Kohtuasi

T. T. 17. juuni 2014. a kaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta T. T. kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas vanglakaristust kandev T. T. pöördus 8. juunil 2014 Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) poole kaebusega, milles palus tühistada hääletamistulemused 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel Tartu linnas. VVK sai kaebuse 11. juunil 2014.

2. Kaebaja leidis, et hääletamistulemused tuleb tühistada, kuna valimiste läbiviimisel on oluliselt rikutud seadust. Rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetutel ei võimaldatud hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Kaebaja leidis, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lõike 3 punktist 2 ja § 20 lõike 3 punktist 1 tulenev valimisõiguse piirang on vastuolus põhiseaduse (PS) §- dega 11 ja 58.

3. Kaebaja palus tühistada tema õigusi rikkuvad valimiskomisjonide otsused ja tunnistada õigusvastaseks toimingud, millega ta jäeti hääletamisest kõrvale. Kaebaja leidis, et VVK peab tagama valimiste õiguspärasuse ja seaduslikkuse ning VVK tegevusetuse valimiste läbiviimisel rikkus tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja taotles, et VVK teeks vajaminevad toimingud tema õiguste tagamiseks.

4. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Tartu vanglale 25. aprillil 2014 taotluse valimistel hääletajana osalemiseks, kuid vangla ei kohaldanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõiget 4, millega takistas tema õiguste kasutamist.

5. VVK pöördus kaebuse asjaolude selgitamiseks Tartu Linna Valimiskomisjoni esimehe ja Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi poole, kes selgitas, et ei ole 2014. a saanud ega läbi vaadanud EPVS § 24 lõike 2 kohast avaldust T. T. valijate nimekirja kandmiseks.

6. 13. juuni 2014. a otsusega nr 57 jättis VVK EPVS § 67 lõikele 3 tuginedes T. T. kaebuse läbi vaatamata.

3-4-1-27-14

2(5)

7. VVK leidis, et kaebaja on huvitatud isik EPVS § 69 lõike 1 mõttes. EPVS § 69 lõige 2 sätestab, et kaebus esitatakse VVK-le maakonna valimiskomisjoni kaudu vaidlustatava otsuse või toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul. Hääletamistulemused Tartu linnas tegi Tartu Linna Valimiskomisjon kindlaks ja allkirjastas hääletamistulemuste protokolli 26. mail 2014. Kuna T. T. esitas kaebuse VVK-le 8. juunil 2014, ei ole kaebuse esitamisel järgitud EPVS § 69 lõikes 2 sätestatud tähtaega.

8. Hääletamine kinnipidamiskohas korraldati 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel vastavalt EPVS § 44 lõikele 1 kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva, s.t 19.-21. mail 2014. Kui kaebaja soovis vaidlustada Tartu vanglas hääletamist korraldanud jaoskonnakomisjoni toiminguid, tuli kaebus esitada seega kolme päeva jooksul alates neljandast päevast enne valimispäeva. Vastavalt EPVS § 68 lõikele 2 tuli kaebus esitada Tartu Linna Valimiskomisjonile, kes täidab maakonna valimiskomisjoni ülesandeid vastavalt EPVS § 8 lõikele 2. VVK leidis, et ka jaoskonnakomisjoni toimingu vaidlustamise tähtaeg on ületatud.

9. Kaebuses vaidlustatakse VVK tegevusetust valimiste läbiviimisel, kuid ei täpsustata, milliseid toiminguid oleks VVK pidanud tegema. Samuti ei saa VVK otsuse või toimingu peale esitada kaebust VVK-le, vaid Riigikohtule vastavalt EPVS § 70 lõikele 1.

10. VVK märkis, et T. T. kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 2 sätestatud nõuetele, sest on allkirjastamata.

11. Täiendavalt selgitas VVK, et kinnipidamiskohas hääletamise korraldamisel lähtuvad valimiskomisjonid EPVS §-s 20 alusel koostatud valijate nimekirjadest. Valijate nimekirja koostajaks ei ole valimiskomisjon, vaid rahvastikuregistri vastutav töötleja vastavalt EPVS § 20 lõikele 1. Kaebaja ei ole kantud valijate nimekirja EPVS § 20 lõike 3 punkti 1 alusel, mille kohaselt ei kanta valijate nimekirja karistusregistri andmetel süüdimõistetud isikut, kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Kui kaebaja leiab, et teda siiski tuleb kanda valijate nimekirja, saab ta esitada avalduse valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks vallavõi linnasekretärile vastavalt EPVS § 24 lõikele 2. Kui vallavõi linnasekretär jätab taotluse rahuldamata, võib avaldaja esitada vallavõi linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule (EPVS § 24 lõige 5). Vallavõi linnasekretäri toimingut ei saa aga vaidlustada valimiskaebemenetluse korras, kuna EPVS § 66 kohaselt saab vaidlustada ainult valimiskomisjoni otsust või toimingut.

12. T. T. esitas 17. juunil 2014 VVK kaudu kaebuse Riigikohtule.

13. VVK saatis T. T. kaebuse 19. juunil 2014 Riigikohtule. Kaaskirjas vaidles VVK kaebusele vastu, jäi oma 13. juuni 2014. a otsuses nr 57 toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHT

14. Seaduses sätestatud kaebetähtaeg – 3 päeva – ei ole vanglas karistust kandva süüdimõistetu puhul mõistlik, kuna süüdimõistetutel ei ole võimalik saada igal ajal juriidilist abi ega jälgida seadusi. Info hankimine toimub vanglas avalduse alusel ja avaldusi lahendatakse haldusmenetluse seaduse kohaselt 30 päeva jooksul. Samuti ei saa eeldada, et kaebaja oleks pidanud juba enne

19. maid 2014 olema teadlik, et teda valima ei lubata.

3-4-1-27-14

3(5)

15. Kaebaja leidis, et süüdimõistetud peaksid saama osaleda nii Euroopa Parlamendi kui ka Riigikogu valimistel. Valimiste õiguspärasuse eest vastutab VVK, kes pidi olema teadlik, et EPVS on põhiseadusega vastuolus ning kelle tegevusetuse tõttu ei saanud kaebaja valimistel osaleda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. T. T. Riigikohtule 17. juunil 2014 esitatud kaebus on suunatud 2014. a Euroopa Parlamendi valimiste hääletamistulemuste tühistamisele Tartu linnas. Kolleegiumi hinnangul esitab kaebaja sellega seoses mitu erinevat taotlust.

17. T. T. vaidlustab esiteks VVK 13. juuni 2014. a otsust nr 57, millega VVK jättis läbi vaatamata

T. T. 8. juunil 2014 VVK-le esitatud kaebuse, ja teiseks VVK tegevusetust seoses EPVS sätete põhiseaduse vastasusega.

18. Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha VVK 13. juuni 2014. a otsuse nr 57 seadusele vastavuse küsimuses.

VVK-le 8. juunil 2014 esitatud kaebuses palus T. T. tühistada tema õigusi rikkuvad valimiskomisjonide otsused ja tunnistada õigusvastaseks toimingud, millega ta jäeti hääletamisest kõrvale. Kaebust tõlgendades leidis VVK, et T. T. kaebus oli suunatud eelkõige Tartu Linna Valimiskomisjoni toimingu (hääletamistulemuste kinnitamine) seadusevastaseks tunnistamisele.

19. EPVS § 69 lõike 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik, kes leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse VVK-le. Tulenevalt EPVS § 69 lõikest 2, esitatakse kaebus otsuse või toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul. Kolleegium nõustub VVK seisukohaga, et T. T. kaebus Tartu Linna Valimiskomisjoni toimingu (hääletamistulemuste kinnitamine) peale oli esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Tartu Linna Valimiskomisjon kinnitas Euroopa Parlamendi 2014. a valimiste hääletamistulemused Tartu linnas 26. mail 2014, T. T. esitas kaebuse VVK-le alles 8. juunil 2014.

20. VVK kaalus ka võimalust tõlgendada T. T. kaebust selliselt, et vaidlustatakse jaoskonnakomisjoni toiminguid hääletamise läbiviimisel Tartu vanglas. EPVS § 68 lg 1 kohaselt võib üksikisik, kes leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile. Kolleegium nõustub VVK seisukohaga, et ka sellisel juhul oli T. T.

8. juuni 2014. a kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vastavalt EPVS § 68 lõikele 2 tuleb kaebus esitada maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul toimingu tegemisest. Hääletamine kinnipidamisasutustes toimus 19.-21. mail 2014.

21. Eeltoodust lähtudes jätab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes T. T. kaebuse VVK 13. juuni 2014. a otsuse nr 57 peale rahuldamata.

22. Nii VVK-le 8. juunil 2014 esitatud kaebuses, kui ka Riigikohtule esitatud kaebuses väidab T. T. ka EPVS sätete põhiseadusvastasust ja vaidlustab sellega seoses VVK tegevusetust.

23. Kui isik leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib

3-4-1-27-14

4(5) Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist VVK-s. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul VVK otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates VVK kaudu (PSJKS § 37 lõige 2).

24. Kui huvitatud isik leiab, et VVK otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta EPVS § 70 lõike 1 kohaselt esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule VVK otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates VVK kaudu kolme päeva jooksul (EPVS § 70 lõike 2 teine lause).

25. PSJKS § 39 lõike 1 punkti 2 ja EPVS § 67 lõike 1 punkti 3 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus. Juhul, kui kaebus ei vasta EPVS § 67 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitati, jätta kaebuse läbi vaatamata (EPVS § 67 lõige 3). Riigikohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks keabuses esitatud puudusi kõrvaldanud (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 3).

Kolleegium leiab, et kuna T. T. ei ole kaebuses märkinud, millised seadusest tuleneva otsuse või toimingu on VVK jätnud tegemata, tuleb kaebus jätta PSJKS § 40 lõike 1 punktile 3 ja EPVS § 67 lõikele 3 tuginedes läbivaatamata.

26. Kolleegiumi hinnangul taotleb T. T. Riigikohtule esitatud kaebuses eelkõige seda, et Riigikohus tunnistaks põhiseaduse vastaseks EPVS sätted, mis välistavad kinnipidamiskohas viibiva süüdimõistetu hääletamisõiguse Euroopa Parlamendi valimistel. Sellega seoses selgitab kolleegium järgmist.

27. Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi järjekindel praktika, viimati kolleegiumi 23. jaanuari 2014. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-43-13, punkt 9).

28. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium hindas kohtuasjas nr 3-4-1-26-12 kinnipeetava Riigikogu valimistel hääletamisõiguse tagamise tõhusa õiguskaitsevahendi olemasolu ja leidis, et selleks on võimalus vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. jaanuari 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-26-12, punktid 31-33).

29. Kolleegiumi hinnangul on kohtuasjas nr 3-4-1-26-12 Riigikogu valimiste osas võetud seisukohad asjakohased ka Euroopa Parlamendi valimiste puhul. Kinnipeetaval on võimalik EPVS § 24 lõike 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks vallavõi linnasekretärile. Kuigi EPVS § 20 lõike 3 punkti 1 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks T. T. võinud Tartu linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada EPVS § 24 lõike 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata EPVS § 4 lõike 3 punkt 2 ja § 20 lõike 3 punkt 1 nende vastuolu tõttu põhiseadusega.

3-4-1-27-14

5(5)

30. EPVS § 20 lõike 2 järgi koostatakse valijate nimekiri rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Seega on EPVS § 24 lõike 2 alusel võimalik avaldust valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitada kõige varem 30 päeva enne valimiste toimumist. Kui kaebaja esitab EPVS § 24 lõike 2 alusel 30 päeva enne valimisi vallavõi linnasekretärile avalduse valimisnimekirjas muudatuse tegemiseks, peab viimane vastama kaebajale viivitamatult. Kaebajal on EPVS § 24 lõike 5 alusel õigus edastada avalduse rahuldamata jätmise peale kaebus halduskohtule. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab kaebuse kohtule 24 tunni jooksul. Kohus peab sama sätte lõike 6 järgi lahendama kaebuse kolme tööpäeva jooksul. PS § 15 lõike 2 järgi on halduskohtul õigus tunnistada EPVS § 4 lõige 3 punkt 2 ja § 20 lg 3 punkt 1 põhiseadusvastaseks ning seeläbi rahuldada EPVS § 24 lõike 7 punkti 2 järgi kaebus rahuldada ja teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid.

31. Eeltoodust lähtudes leiab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et T. T.-le oli tagatud tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks, tema kaebus EPVS sätete põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav ja tuleb jätta PSJKS § 11 lõikele 2 tuginedes läbivaatamata.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Jaak Luik