3-4-1-1-14 · Riigikohus

Riigikohtunike Priit Pikamäe ja Jüri Põllu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsusele asjas nr 3-

4-1-1-14

1. Me ei nõustu üldkogu enamusega, et kaebajatel oli õiguspärane ootus sellele, et nende

vanaduspension arvutataks ümber kohtunike ametipalgast, mis hakkas kehtima 1. juulist 2013, ning et

kaebajate sellist õiguspärast ootust on rikutud. Ka ei nõustu me sellega, et kaebajaid, kes olid

pensioneerunud enne 1. juulit 2013, tuli võrrelda kohtunikega, kellele vanaduspension määrati või

määratakse 1. juulil 2013 või hiljem, ning et sellise võrdluse tulemusel tuleb jõuda järeldusele, et

kaebajate puhul on võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud. Samuti ei nõustu me üldkogu otsuse

resolutsiooniga.

2. Arvame, et kaebajate omandiõigusega seonduv õiguspärane ootus piirdub sellega, et neile

määratud vanaduspensioni suurus, mida oli pärast pensionile jäämist 1. juulil 2009 jõustunud

seadusemuudatuse tõttu vähendatud, oleks taastatud vähendamise eelsele tasemele. Arvame, et

vaidlusalune regulatsioon on vastuolus põhiseaduse §-dega 32 ja 11 osas, milles see ei võimaldanud

taastada kohtunike pensioni suurust. Majanduskriisi tõttu kärbitud ametipensionid tulnuks viia

kärpimiseelsele tasemele hiljemalt 1. jaanuarist 2014, mil tuntavalt suurendati riigieelarveliste

asutuste palgafondi.

Kuid praeguses asjas ei oleks vaidlusaluseid sätteid sellise põhjendusega saanud tunnistada

põhiseadusevastaseks ja kehtetuks. Kaebajad ei taotlenud pensioni varasema suuruse taastamist. Nad

taotlesid pensioni ümberarvutamist lähtuvalt 1. juulist 2013 kehtima hakanud kohtunike

ametipalkadest.

3. Üldkogu enamus lähtus vaieldamatust tõsiasjast, et nii enne kui ka pärast 1. juulit 2013 oli

kohtuniku vanaduspensioni suuruseks kohtute seaduse järgi 75% vastava astme kohtuniku

ametipalgast, ning et kuni 1. juulini 2013 nägi kohtute seaduse § 82 ette, et kohtunikupension

arvutatakse ümber, kui muutub ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension on arvutatud. Tõsiasi on

ka see, et pensioni selline ümberarvutamise regulatsioon kestis üle kahekümne aasta.

Üldkogu enamus on aga jätnud tähelepanuta, et 1. juulist 2013 muutus oluliselt kohtunike

palgakorraldus. Enne 1. juulit 2013 koosnes kohtuniku palk ametipalgast ja staažitasust (kohtute

seaduse § 75 ja § 76 lg 1). 1. juulist 2013 kohtute seadus aga staažitasu enam ette ei näinud.

Ametipalk, mis kehtis enne 1. juulit 2013, ja ametipalk, mis kehtib alates 1. juulist 2013, ei ole

palgakorralduses toimunud olulise struktuurse muudatuse tõttu enam võrreldavad. Seejuures on 1.

juulist 2013 kehtima hakanud uus, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ette nähtud

ametipalk suurem, kui oli kohtuniku varasema ametipalga ja staažitasu summa.

Üldkogu enamus on tähelepanuta jätnud ka selle, et 1. juulist 2013 muutus kohtunike

palgakorralduses tehtud struktuurse muudatuse tõttu ka kohtunikupensioni arvutamisel aluseks võetav

palk. Enne 1. juulit 2013 arvutati kohtunikupension ametipalgast, võtmata arvesse staažitasu, ning 1.

juulist 2013 arvutatakse kohtunikupension uuest ametipalgast, millele ei lisandu staažitasu, kuid mis

on siiski märgatavalt suurem, kui varasem ametipalk ja staažitasu kokku.

Ka varem oli kohtunike palgakorraldust korduvalt muudetud. Kuid varasemad muudatused ei

puudutanud komponente, millest kohtunike palk koosnes, ja seetõttu olid kohtunike ametipalgad,

millest arvutati nende ametipensionid, enne ja pärast palgakorralduse varasemaid muudatusi

võrreldavad.

Sellises oluliselt muutunud õiguslikus ja faktilises olukorras ei saa me olla seisukohal, et kohtunikel,

kes jäid pensionile enne 1. juulit 2013, oli õiguspärane ootus sellele, et nende vanaduspension oleks

75% kohtuniku ametipalgast ka pärast 1. juulit 2013. Ei saa olla õiguspärast ootust sellele, et uuele

palgakorraldusele ülemineku korral säilivad eelmise pensionikorralduse üksikud, kaebajatele soodsad

elemendid ning kaebajad peavad hakkama saama pensioni, mis on arvutatud palgakorralduse järgi,

mille alusel nad pole kunagi palka saanud.

4. Kuna kohtunike palgakorraldus ja sellest johtuv pensionikorraldus enne 1. juulit 2013 ja pärast 1.

juulit 2013 on oluliselt erinevad, siis ei saa meie arvates praeguses asjas võrdsuspõhiõiguse rikkumise

tuvastamisel olla võrreldavateks gruppideks kohtunikud, kes läksid pensionile enne 1. juulit 2013, ja

kohtunikud, kes läksid või lähevad pensionile pärast seda kuupäeva.

5. Õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine Riigikohtu praktikas ei tohiks

tuua kaasa seda, et struktuursed reformid, näiteks palgakorralduses struktuursete muudatuste

tegemine, osutuvad võimatuks või nende läbiviimine väga keerukaks. Praeguses asjas üldkogu

rakendatud mõttemudeli kasutamine ka teistes valdkondades viiks meie arvates paratamatult selleni,

et struktuursete reformide läbiviimine ei ole paljudel juhtudel võimalik või on raskendatud.

6. Eeltoodu ei tähenda, et me oleme veendunud, et kohtute seaduse vaidlusalune regulatsioon on

kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Arvame, et võrreldavad grupid tuleb moodustada

teistsugusel alusel. Kuna vaidluse all on regulatsioon, mis enam ei näe ette kohtunikupensioni

ümberarvutamist, siis tuleks võrreldavad grupid moodustada pensionile jäänud kohtunikest ja teistest

ametipensioni saavatest isikutest, kelle ametipension arvutatakse ametipalga muutumise korral

endiselt ümber.

Võrreldavateks gruppideks võiksid olla kohtuniku vanaduspensioni saavad endised kohtunikud, kelle

pensioni ümberarvutamist seadus enam ette ei näe, ning näiteks parlamendiliikme vanaduspensioni

saavad endised ülemnõukogu ja Riigikogu liikmed, kelle pensioni ümberarvutamise võimaluse

seadus endiselt annab. Selliseks seaduseks on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning

Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus, mille §-s 20 sätestatakse järgmist:

"Pensioni arvutamisel aluseks olnud Riigikogu liikme ametipalga muutmise korral arvutatakse

pension ümber." Nende gruppide võrdlemine selleks, et kontrollida võrdsuspõhiõigusesse sekkumise

põhiseaduspärasust, aktualiseerub aga siis, kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ette

nähtud Riigikogu liikmete ja kohtunike ametipalgad muutuvad ja sellest tulenevalt arvutatakse

endiste ülemnõukogu ja Riigikogu liikmete pension ümber, kuid kohtunike pension jääb ümber

arvutamata. Siis tuleks põhjendada, miks pärast üldkogu praeguse otsuse jõustumist välditakse

kohtunike pensioni puhul elukalliduse tõusule jalgujäämist kohtute seaduse § 1327 lg-s 2 sätestatud

indekseerimisega ning parlamendipensioni elukalliduse tõusule jalgujäämist endiselt pensioni

ümberarvutamisega.

Võrreldavaid gruppe võib otsida ka teisi ametipensioneid saavate isikute hulgast, kelle pensioni saab

ametipalga muutumise korral jätkuval ümber arvutada. Siinkohal märgime, et ametipensionid on väga

eriilmelised ja nad on olemuselt tööandja pensionid ning mõnede ametipensionide ümberarvutamine,

kui muutub ametipalk, võib olla juriidiliste argumentidega õigustatav. Näiteks võib ametipensioni

selline ümberarvutamine olla õigustatav kuni pensionäri üldisesse pensioniikka jõudmise ajani

juhtudel, kui seadus nõuab teatud vanusepiirini jõudmise korral teenistusest vabastamist enne riikliku

pensionikindlustuse seadusega ette nähtud üldisesse pensioniikka jõudmist.

7. Ametipensionide reformi tõsine struktuurne puudus seisneb meie arvates selle reformi

poolelijäämises. Seni on ametipensionide reform puudutanud üksnes kohtunikkonda ning

riigikontrolli ja õiguskantsleri ametkonda, mis põhiseaduse järgi on oma tegevuses täitevvõimust

sõltumatud.

Poolelijäänud reform võib tekitada küsimusi veel nii mõnegi õigusliku regulatsiooni

põhiseaduspärasusest. Oleme kaugel seisukohast, et põhiseadusest tulenev võrdse kohtlemise

põhimõte või põhiseaduse mõni teine säte nõuab ametipensionide tagamist ka isikutele, kes astuvad

ametisse ajal, mil vastaval ametikohal pole ametipensioni enam ette nähtud. Ametipensionid on

olemuselt tööandja pensionid ning riigil kui avalik-õiguslikul tööandjal on ametipensionide

kujundamisel suur otsustamisruum. Kuid oluline on kõrvaldada põhjendamatud erinevused erinevate

ametipensionide õiguslikes regulatsioonides, samuti seadustesisesed õiguslikud küsitavused.

Priit Pikamäe, Jüri Põld