3-4-1-1-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-1-14

Otsuse kuupäev

26. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest,

Peeter Jerofejev, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve,

Lea Laarmaa, Saale Laos, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld,

Harri Salmann ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kohtute

seaduse § 1327 lõige 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud

ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate

riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse

muutmise seaduse § 3 punkti 2 alusel kohtute seaduse § 82

kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimalda alates

1. juulist

2013

ümber

arvutada

seniseid

kohtunike

vanaduspensione lähtuvalt 1. juulil 2013 jõustunud Riigikohtu

liikme,

ringkonnakohtu

kohtuniku

ning

maa-

ja

halduskohtuniku ametipalgast

Menetluse alus

Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2014. aasta otsus

haldusasjas nr 3-13-1451

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kohtute seaduse § 1327 lõige 2 ja Eesti keskmise

palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse § 3 punktiga 2 kohtute

seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada

kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikogu võttis 12. detsembril 2012 vastu Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise

ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse

muutmise seaduse (muutmise seadus), mille § 3 punktiga 2 tunnistati kehtetuks mh kohtute seaduse

(KS) § 82, milles oli ette näinud, et kohtunikupension arvutatakse ümber, kui muutub ametikoha palk,

mille järgi kohtunikupension on arvutatud, alates kohtuniku ametipalga muutmise ajast. Muutmise

seaduse § 3 punktiga 5 täiendati kohtute seadust mh § 1327 lõikega 2, mis näeb ette

kohtunikupensioni indekseerimise iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse

(KRAPS) § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Need sätted jõustusid 1. juulil

2013.

2. Igor Amann, Ingrid Hallas, Tiiu Jervan, Jaan Kartau, Peeter Küttis, Reet Laasmaa, Eeva Levina,

Poigo Nuuma, Jüri Paap, Uno Pender, Heino-Vello Pihlak, Ester Reimand, Hele-Kai Remmel, Mai

Saunanen, Nelja Zaitseva, Helle Tamm, Sirje Tromp ja Marion Vakker (kaebajad) pöördusid

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poole avaldusega kohtuniku vanaduspensioni ümberarvutamiseks

alates 1. juulist 2013. Sotsiaalkindlustusamet jättis oma otsustega kõigi taotlused rahuldamata.

3. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused SKA otsuste tühistamiseks ja SKA

kohustamiseks

lahendada

taotlused

uuesti

ja

arvutada

kaebajatele

määratud

kohtuniku

vanaduspension ümber alates 1. juulist 2013, kuna otsused tuginevad põhiseadusega (PS) vastuolus

olevatele sätetele. SKA vaidles kaebusele vastu.

TALLINNA HALDUSKOHTU OTSUS

4. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebused ning tunnistas põhiseaduse vastaseks ja jättis

kohaldamata KS § 1327 lõike 2 ja muutmise seaduse § 3 punkti 2 alusel KS § 82 kehtetuks

tunnistamise osas, milles need ei võimaldanud alates 1. juulist 2013 ümber arvutada seniseid

kohtunike vanaduspensione lähtuvalt 1. juulil 2013 jõustunud Riigikohtu liikme, ringkonnakohtu

kohtuniku ning maa- ja halduskohtuniku ametipalgast.

5. Halduskohus tuvastas, et vaidlust ei ole selle üle, et haldusaktid vastavad kehtivale õigusele.

KRAPS § 3 lõiked 4, 8, 14 ja 16, mis näevad ette kohtunike ametipalkade koefitsiendid, jõustusid

1. juulil 2013 ja sellega suurenes kohtunike ametipalk. Enne 1. juulit 2013 kehtinud KS § 82 järgi

arvutati kohtunikupension ümber sõltuvalt ametikoha palga muutmisest. Alates 1. juulist 2013

määratakse KS §-de 1326–1327 alusel kohtuniku pension tema viimase ametikoha ametipalga järgi ja

seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Küsimus on regulatsiooni põhiseaduspärasuses.

6. Kui lugeda asjassepuutuvaks ja jätta kohaldama üksnes KS § 1327 lõige 2, ei annaks see alust

kaebuste rahuldamiseks. Seega on asjassepuutuvaks normiks ka muutmise seaduse § 3 punkt 2 osas,

millega tunnistati kehtetuks KS § 82.

7. Tegemist on võrdse kohtlemise põhimõtte riivega, samuti võib olla riivatud õiguspärase ootuse

põhimõtet. Praeguses asjas ei riivata õigust sõltumatule kohtumõistmisele (PS § 146) ega

õigusselgust (PS § 10). Põhiõiguse riive õigustatust tuleb siiski hinnata PS §-st 146 lähtuvalt.

8. Erinevalt koheldakse pensioneerunud kohtunikke, kellele määrati pension hiljemalt 30. juunil 2013

ja kellele määrati või määratakse pension alates 1. juulist 2013. Mõlemale võrdlusgrupile määratakse

pension nii, et see moodustab 75% pensionile mineva kohtuniku viimasele ametikohale vastavast

ametipalgast. Varem pensionile jäänud kohtunike pensione indekseeritakse igal aastal alates

2014. aastast ja enam pension ei muutu ametipalga muutudes. Hiljem pensionile läinud või minevate

kohtunike pension määratakse 1. juulil 2013 kehtima hakanud kohtuniku palgamäära järgi. Ka nende

kohtunike pensioni indekseeritakse, kuid pension määratakse oluliselt kõrgemast ametipalgast

lähtuvalt.

9. Asjakohane ei ole võrrelda pensionile läinud kohtunikke Riigikogu liikmetega. Erineva kohtlemise

õigustatuse kontrollimiseks tuleb leida iga kord vähim ühine soomõiste. Käesoleva asja mõttes ei ole

seadusandliku võimu ja kohtuvõimu esindajad analoogses olukorras olevad isikud. Samuti ei ole

vajalik võrrelda kohtunikega, kes jäid pensionile ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 30. juunini

2013, s.t n-ö ametipalkade külmutamise ajal, kuna palkade külmutamine ei ole praeguses asjas

vaidluse all.

10. Lähtuvalt indekseerimisele üleminekust pidi seletuskirja järgi 2013. aastal kokku hoitama

kohtunikupensionikulu umbes 12%. Riigi raha kokkuhoid on võrdsuspõhiõiguse riive legitiimseks

eesmärgiks. Muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas viidatud eesmärki ühtlustada pensionisüsteemid

ei ole tegelikult saavutatud, kuna riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) ja KRAPS-i alusel

indekseeritakse pensione erinevalt. Seetõttu ei ole pensionisüsteemide ühtlustamine käsitatav

legitiimse eesmärgina.

11. Erinev kohtlemine raha kokkuhoiu eesmärgil on sobiv ja vajalik legitiimse eesmärgi

saavutamiseks. Mõõdukuse puhul tuleb arvestada, et tegu on sotsiaalvaldkonna küsimusega, milles

seadusandjal on üldjuhul lai kaalutlusõigus. Kaalutlusõigus on laiem, kui tegemist on riigi heast

tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või soodustusega. Kaalutlusõigus

on ahtam, kui juba reguleeritava sotsiaalse teenuse raames määratakse soodustatud gruppe või

erandeid. Vaidlust ei ole, et makstav pension tagab kohtunike toimetuleku ja tegu ei ole PS § 28

lõikes 2 sätestatud põhiõiguse riivega. Euroopa harta kohtunike seaduse kohta punkt 6.4 näeb ette, et

pensioniikka jõudnud kohtunikele, kes on olnud teatud aja kohtunikud, makstakse pensioni määras,

mis peab olema nii lähedane kui võimalik nende viimasele ametipalgale kohtunikuna. Kohtuniku

pension kui kohtuniku sõltumatuse tagatis on PS §-de 15, 146 ja § 147 lõike 4 kaitsealas.

Kaasaegsetes demokraatlikes õigusriikides peetakse kohtuniku sõltumatuse riive riski piisavaks, et

pidada vältimatuks kohtunike prognoositavat, stabiilset ja keskmisest suuremat sissetulekut nii

töötamise ajal kui ka vanaduspõlves.

12. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajad on asunud kasutama oma õigust kohtunikupensionile, ja

seega on neil põhjendatud ootus, et õigus ei muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Kaebajatel ei ole ka

enam võimalik oma tööalaseid valikuid muuta ega täiendavalt pensioni saamisesse panustada, nt II

või III pensionisamba kaudu.

13. Põhimõte, et pensioneeruva kohtuniku pensioni suurus on 75% tema viimasest ametipalgast ja et

viimase muutmisel arvutatakse kohtuniku pension ümber, kehtestati Eesti Vabariigi kohtuniku

staatuse seaduse § 33 lõikes 1 Ülemnõukogu 23. oktoobri 1991. aasta otsusega. Seega on tegemist

väga pika aja jooksul kehtinud normistikuga, mille äkiliselt ebasoodsas suunas muutmine vajab

kaalukaid põhjendusi. Sama põhimõtte alusel jätkatakse pensioni maksmist ka tulevikus – praegu

kehtivat palgamäära indekseeritakse tulevikus samamoodi kui indekseeritakse pärast 1. juulit 2013

pensionile läinud ja minevate kohtunike pensioni. Seega on seadusandja otsustanud üksnes

ühekordselt varem pensionile läinud kohtunike suhtes vaidlusalust põhimõtet muuta ja selle abil riigi

raha kokku hoida. Kokkuhoid 2013. aastal moodustab esimese ja teise astme kohtute tööjõu- ja

majandamiskuludest alla 1%.

14. Eesmärk hoida kokku riigi raha ei ole vastavuses põhiseaduslike põhimõtetega, mida see

muudatus riivab rohkem, kui on muudatusest saadav hüve. Kuigi sotsiaalküsimustes ja

võrdsuspõhimõtte

sisustamisel

on

riigil

lai

kaalutlusõigus,

riivatakse

praegusel

juhul

ebaproportsionaalselt õiguspärast ootust ja ka sõltumatu kohtusüsteemi põhimõtet.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

15. Riigikogu on seisukohal, et kohaldamata jäetud normid on kooskõlas PS §-dega 10 ja 12.

16. Võrdsuspõhiõiguse kontrollimisel on võrreldavateks gruppideks kohtunikud, kellele määrati

pension enne 1. juulit 2013, ja kohtunikud, kellele määrati pension pärast 1. juulit 2013. Mõlemale

grupile määratakse pension nii, et see moodustab 75% pensionile siirduva kohtuniku viimasele

ametikohale vastavast ametipalgast. Kuni 1. juulini 2013 arvutati pension ümber, kui muutus

ametikoha palk. Nüüd pensioni indekseeritakse, seda nii enne 1. juulit 2013 pensioneerunud kui ka

hiljem pensioneeruvate kohtunike puhul. Alates 1. juulist 2013 tõsteti ulatuslikult kohtunike

ametipalka, nii et pärast 1. juulit 2013 pensionile jäänud ja jäävate kohtunike pensioni arvutatakse

suuremast ametipalgast. Võrdsuspõhiõigust riivab, et pensioni suurus on erinev sõltuvalt pensionile

jäämise ajast.

17. Erineva kohtlemise legitiimseteks eesmärkideks on vajadus vähendada järk-järgult eripensione

saama õigustatud isikute ringi, sh teha kohtunike pensionireform. Muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja järgi on Euroopa Komisjon korduvalt juhtinud tähelepanu isikute ebavõrdsele

kohtlemisele Eesti pensioniskeemides. Samuti on legitiimseks eesmärgiks riigi raha otstarbekas ja

säästlik kasutamine. Sama seletuskirja järgi oli eesmärgiks, et muudatusega ei tohi kahaneda

kohtuniku pensioni ostujõud. Lisaks võib eesmärgina näha ka soovi tagada kohtunike eripensionide

suuruse suurem stabiilsus ja prognoositavus.

18. Riive on sobiv ja vajalik. Pensionid on sotsiaalvaldkonna küsimus, kus seadusandjal on lai

kaalutlusõigus. Viimastel aastatel on muudetud ka teisi eripensione põhjusel, et pensioni

ümberarvutamine sõltuvalt ametikoha palga muutusest ei ole alati põhjendatud, kuna palga muudatus

võib olla ka seotud mh muutusega ametiisiku ülesannetes. Indekseerimine tagab ostujõu säilimise

ning võimaldab riigil kulutusi paremini prognoosida ja annab pensionärile suurema stabiilsuse.

19. Alates 1. juulist 2013 tõsteti kohtunike palka nende motivatsiooni tõstmiseks ja sõltumatuse

tagamiseks. Riigi raha eeldatav kokkuhoid pensionidelt on põhjendatav ka sellega, et alates

1. aprillist 2013 vähendati kohtunike sotsiaalseid tagatisi – kohtunike puhkuse pikkus on edaspidi

35 päeva varasema 49 või 56 päeva asemel.

20. Enne 1. juulit 2013 pensioneerunud esimese astme kohtu kohtuniku pension on 1999 eurot

62 senti, mis on võrrelduna enne pensionile minekut keskmist palka saanud isiku 334 euro 40 sendi

suuruse pensioniga mõistlik ja piisav väärikaks toimetulekuks.

21. Enne 1. juulit 2013 pensioneerunud kohtunike riivatava põhiõigusena võib näha eelkõige PS §-ga

32 kaitstud omandiõigust. Kaebajate arvates oli neil õiguspärane ootus pensioni suurenemisele

tulenevalt kohtunike ametipalga tõstmisest. Enne 1. juulit 2013 pensioneerunud kohtunike pensione

ei ole ebasoodsalt mõjutatud, kuna nende pension uue regulatsiooni kohaselt ei vähenenud ja nende

õiguspärane ootus põhines kuni 30. juunini 2013 kehtinud kohtuniku ametipalgal. Nad ei saanud ette

näha, et 1. juulist 2013 tõuseb kohtunike ametipalk ulatuslikult, ja seetõttu ei olnud ka õiguspärast

ootust pensioni tõusule.

22. Pensionide muudatus vastab ka Euroopa hartale kohtute seaduse kohta, mis näeb ette, et

kohtunike pensioni määr peab olema nii lähedane kui võimalik nende viimasele ametipalgale

kohtunikuna.

Kaebajad

23. Kaebajad leiavad, et kohaldamata jäetud normid on põhiseadusega vastuolus.

24. Küsimus on selles, kas põhiseaduspärane on see, et enne 1. juulit 2013 pensionile läinud

kohtunike pension arvutatakse madalamast palgast kui pärast 1. juulit 2013 pensionile minevatel

kohtunikel. Pärast 1. juulit 2013 pensionile minevatel kohtunikel säilib suhe, et kohtunikupension

moodustab 75% ametipalgast lähtuvalt KS §-dest 1326–1327 ja KRAPS § 2 lõikest 2. Kuni

30. juunini 2013 pensionile jäänud kohtunike pension ei moodusta 75% ametipalgast, sest pensioni

arvutamise aluseks on külmutatud ametipalk.

25. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadusega (KPAS)

külmutati kohtunike ametipalk 2007. a tasemele alates 1. jaanuarist 2009 kuni 28. veebruarini 2010.

Hiljem pikendati külmutamist viiel korral ja kokku vähendati kohtunike ametipalku 8%. Samas

vahekorras külmutati ka pensionid. Külmutamine pidi olema ajutine ja seega oli tegu lubadusega, et

pensionid on külmutatud seni, kuni on külmutatud kohtunike ametipalgad. Ka toonastest

seletuskirjadest ei nähtu, et ametipensione ei pidanud tõstma ametipalkade tõstmisel. Sellest

tulenevalt tekkis pensionäridel õiguspärane ootus, et kohtunike palkade taastamisel taastatakse ka

ametipensionid. Paljud on valinud kohtunikukarjääri, pidades silmas muuhulgas ka sotsiaalseid

tagatisi, sh kohtunikupensioni ja selle määramise põhimõtteid.

26. Kohtunikupensioni saajad olid oma õigust kasutama hakanud. Õiguspärane ootus laieneb ka veel

mitte kohalduvale, st lubatud regulatsioonile. Ametipensioni määramine madalamalt tasemelt riivas

omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega.

27. Riive legitiimseks eesmärgiks on riigi raha kokkuhoid. Justiitsministeeriumi toodud eesmärki

tõsta kohtunike palka pensionidelt kokkuhoiu arvel tuleb pidada legitiimseks, kui ühe grupi

eelistamine lähtub põhiseaduse printsiipidest.

28. Meede on sobiv. Meetme vajalikkuse puhul on usutav, et seadusandjal on ka teisi viise raha

kokkuhoiuks, mis ei too kaasa meelevaldset ebavõrdset kohtlemist.

29. Vaidlust ei ole selle üle, et ametipensionide vähendamine oli ajutine meede. Sellele viitab nii

Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse pealkiri kui ka

selle seletuskiri. Seega oli pensionide vähendamine tähtaegne ebasoodne mõjutamine lubadusega, et

see on ajutine kuni kohtunike palkade külmutamise lõpuni. Riigi fiskaalhuvi ei kaalu üles õiguspärase

ootuse põhimõtte riivet ja muid erakorralisi asjaolusid ei ole. Ei ole teada ka ühtegi asjaolu, mida

Riigikogu ei oleks saanud lubaduse andmisel arvestada.

30. Oluline on arvestada ka seda, et kohtuniku pension kui kohtuniku sõltumatuse tagatis on PS §-de

15 ja 146 ning § 147 lõike 4 kaitsealas. Vaidlusalused normid ei riiva üksnes kaebajate põhiõigusi,

vaid kohtusüsteemi usaldusväärsust tervikuna. Kohtunike sotsiaaltagatiste meelevaldne vähendamine

on ohtlik pretsedent, millel on mõju tulevikus kohtusüsteemi reformimisele.

31. Kui Riigikohus peab õiguspärase ootuse põhimõtte riivet lubatavaks, tuleb kontrollida, kas esineb

mõistlik ja asjakohane põhjus võrdsete pensionärigruppide ebavõrdseks kohtlemiseks. Kaebajad

nõustuvad selles osas halduskohtu seisukohaga, kuid märgivad täiendavalt järgmist.

32. Justiitsministri arvates õigustab ebavõrset kohtlemist vajadus tõsta kohtunike palka alates

1. juulist 2013. See ei ole vajalik meede ebavõrdseks kohtlemiseks, kuna kohtunike palka oleks

saanud tõsta ka muu vahendi kui ebavõrdse kohtlemise abil. Samuti ei ole see mõõdukas, kuna

puudub põhjendus ametisolevate kohtunike eelistamiseks pensionil olijatele.

33. Muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on viidatud sellele, et palga muutus võib olla tingitud ka

muudatustest ametiülesannetes. Erinevalt koheldud kohtunike puhul ei ole tegemist erinevate

ametiülesannetega. Asjakohane ei ole ka väide, et kohtuniku töö on muutunud pingelisemaks, kuna

kohtuasjade arv on suurenenud, samuti ootused kohtumenetluse kiirusele. Selliseks väiteks puudub

adekvaatne mõõdupuu.

34. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada administratiivsete

raskustega. Sellest järeldub, et ka eelarvelised kaalutlused ei saa õigustada ebavõrdset kohtlemist.

Sotsiaalkindlustusamet

35. Kohtute seaduse muutmisega alates 1. juulist 2013 tunnistati kehtetuks säte, mis nägi ette

kohtunikupensioni ümberarvutamise pensioni määramisel aluseks olnud kohtuniku ametipalga

muutumisel. Edaspidi kohtunikupensionit indekseeritakse igal aastal. Teise muudatusena ei teki

pärast seda kuupäeva ametisse nimetatavatel kohtunikel õigust kohtunikupensionile.

36. Kohtute seaduse muutmine on osaks eri- ja sooduspensionide reformi tegemisest. Reformi

eesmärk on eri süsteemide kaotamine ja pensionisüsteemide ühtlustamine, vältimaks isikute

ebavõrdset kohtlemist. Edaspidi indekseeritakse ka kaitseväeteenistuse seaduse, politsei ja piirivalve

seaduse alusel määratud pensione.

37. Muutunud pensionisüsteem võimaldab maksta lisaks riiklikule pensionile ka väljamakseid

kohustuslikust ja vabatahtlikust kogumispensionist. Seejuures lisanduks eripension kogumis-

pensionidele. Niigi sõltub riiklik pension palga, täpsemalt sellelt makstud sotsiaalmaksu suurusest.

38. Kohtunikupensioni määramisel saab isikul tekkida õigustatud ootus, et määratud pensioni

ostujõud ei vähene. Isik ei saa eeldada ostujõu aastatega suurenemist. Indekseerimine tagab ostujõu

säilimise.

Õiguskantsler

39. Õiguskantsler leiab, et KS § 1327 lõige 1 ja muutmise seaduse § 3 punkt 2 on osas, milles need ei

võimalda alates 1. juulist ümber arvutada seniseid kohtunike vanaduspensione lähtuvalt 1. juulist

2013 jõustunud kohtuniku ametipalgast, õiguspärase ootuse põhimõttega kooskõlas, kuid võrdse

kohtlemise põhimõttega vastuolus.

40. Kui varem arvutati kohtunikupension ümber kohtuniku ametipalga muutmisest, siis alates

1. juulist 2013 indekseeritakse kohtunikupension iga aasta 1. aprilliks. Kui rikutuks pidada

õiguspärase ootuse põhimõtet, on asjassepuutuv vähemalt norm, millega muudatus kehtestatakse.

Seega on asjassepuutuvad nii KS § 1327 lõige 2 kui ka muutmise seaduse § 3 punkt 2 osas, milles

need ei võimalda alates 1. juulist 2013 ümber arvutada seniseid kohtunike vanaduspensione lähtuvalt

1. juulist 2013 jõustunud kohtuniku ametipalgast. Üksnes muutmise seaduse § 3 punkti 2 kehtetuks

tunnistamisest ei piisaks, sest KS § 1327 lõike 2 kehtima jäämisel oleks õiguskorras samal ajal kaks

kohtuniku pensioni ümberarvutamist reguleerivat sätet (KS § 82 ja § 1327 lõige 2). Lähtuvalt lex

posterior derogat legi priori põhimõttest tuleks kohaldada KS § 1327 lõiget 2 kui hilisemat normi.

41. Õiguspärase ootuse ja vacatio legis'e põhimõtteid tuleb käsitleda koos, sest küsimus taandub

sellele, kas õiguskorras isikule antud õigused ja pandud kohustused on muutunud (sõnamurdlikult)

rabavalt ebasoodsas suunas või on adressaadid saanud mõistliku aja jooksul uute normidega tutvuda

ning oma tegevuse nende järgi ümber korraldada.

42. Teenistuja saab lähtuda sellest, et ta hakkab saama (eri)pensioni teenistuses oleku ajal kehtestatud

tingimustel, eriti juhul, kui üheks tingimuseks on teenistusstaaž. Võib eeldada, et pensionilubadus on

üks tegur, millest lähtuvalt langetatakse teenistusalaseid otsuseid. Kuni 30. juunini 2013 kehtinud KS

§ 78 lõiked 1 ja 2 andsid vähemalt 15 aastat kohtunikuna töötanud ja vanaduspensioniikka jõudnud

kohtunikule õiguse ametipalgast 75% suurusele pensionile ning KS § 82 lõiked 1 ja 2 lubasid

pensioni ümberarvutamist ametipalga muutmisest. Analoogiline regulatsioon kehtis juba

1991. aastast. Seda saab esitada seadusandja aastakümneid püsinud lubadusena.

43. Praegusel juhul on kaebajad täitnud seadusandja ette nähtud tingimused. Inimese tööpanus on

vaba eneseteostuse üks olulisem väljendusvorm ja seda ei ole võimalik tagantjärele tagasi võtta,

samuti ei ole võimalik enam ise täiendavalt pensioni saamisesse panustada. Seda ei muuda enam kui

kuuekuuline vacatio legis.

44. Samas ei kadunud muudatusega eripensioniõigus. Säilis ka võimalus pensioni tõusuks, kuigi see

on varasemast väiksem, sest kõrgeima palgamäära indeks on vaid üks kolmest komponendist, mis

määravad ametis oleva kohtuniku ametipalga. Kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära ja

kohtunike ametipalga koefitsiendi muutmisel muutub küll ametis olevate kohtunike ametipalk, aga

mitte kohtunike pension, seda nii suurendamise kui ka vähendamise korral. Pensionile jäänutele

annab väikse eelise see, et pensione indekseeriti esimest korda 1. aprillil 2014, kohtunike ametipalku

indekseeritakse aga alles aasta hiljem (KRAPS § 17 lõige 2).

45. Praegusel juhul on tegu olukorraga, kus kohtunike ametipalku muudeti, ilma et oleks muudetud

kohtunikepensione. Muudatuseta oleks olnud endise esimese ja teise astme kohtu kohtuniku pensioni

tõus vastavalt 535 eurot 38 senti ja 675 eurot 43 senti, seega enam kui neljandiku võrra suurem.

Võrreldes praegu pensionile mineva keskmist palka saanud isikuga on pensioni suuruse vahe endise

esimese astme kohtu kohtuniku puhul suurem kui keskmist palka saanud isiku pension, teise astme

kohtu kohtuniku puhul koguni enam kui kahekordne keskmist palka saanud isiku pension.

46. Õiguspärane ootus seisneb ootuses sellele, et kohtunike pension oleks lubatud suhtes kohtunike

ametipalgaga ehk riigi võimaldatava elatustasemega, aga mitte ootuses pensioni tõusuks täpselt

sellises suuruses. Alates 1. juulist 2013 moodustab esimese astme kohtu kohtuniku pension 59% ja

teise astme kohtu kohtuniku pension 58% vastavast ametipalgast senise 75% asemel. Seega on

pension vastavalt 16% ja 17% võrra väiksem lubatust, mis on märkimisväärne vahe ja ilmselt

tulevikus suureneb veelgi.

47. Muudatuse eesmärgiks oli seletuskirja järgi raha kokkuhoid. Seadusandja vabadus teha

prioriteediotsuseid ressursi jagamisel on õiguspärase ootuse riive legitiimseks eesmärgiks.

Riigikontrolör on juhtinud tähelepanu sellele, et valdav osa riigieelarve kuludest on seadustega

fikseeritud ja et sellest suurima osa moodustavad sotsiaalkulud, sh pensionid, ning et Eesti

pensionikindlustussüsteem ei ole praegusel kujul jätkusuutlik.

48. Seetõttu

minnakse

üle

riiklikult

pensionisüsteemilt

isiku

panusel

põhinevale

pensionisambasüsteemile, samuti on reformitud eripensione – eripensioniõigust kas enam ei teki

(sh alates 1. juulist 2013 ametisse asunud kohtunikel) või lõpetatakse ümberarvutamine palga

muutuse tõttu ja neid indekseeritakse (politsei ja piirivalve seaduse § 106 lõige 1, kaitseväeteenistuse

seaduse § 211 lõige 7). Võrdse kohtlemise põhimõte toetab seda, et kui uutele teenistujatele ei peeta

enam võimalikuks eripensioni maksta, siis vähendatakse ka varasemate teenistujate soodustusi.

Võrdse kohtlemise tagamise vajadus on samuti õiguspärase ootuse legitiimseks eesmärgiks.

49. Pensioni arvutamise aluste ebasoodsamaks muutmine on nii riigi raha kokkuhoiuks kui ka

teenistujate võrdseks kohtlemiseks sobiv ja vajalik abinõu.

50. Eripension on soodustus, võrreldes üldalustel riikliku vanaduspensioni saajatega, ja see ei ole

üldjuhul PS § 28 lõikest 2 tulenev riigi kohustus. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et sellisel

juhul tuleb erinevate argumentide kaalumisel arvestada, et tegu on riigi heast tahtest ja poliitilistest

eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või soodustusega ja seadusandja kohaseks peetud

lahenduste ümberhindamisel tuleb olla tagasihoidlik.

51. Kohtunikupension sotsiaaltagatisena ei ole siiski kohtunike privileeg, vaid igaühele antav tagatis

kohtunike sõltumatusele. Kohtuniku sõltumatus on õiguskantsleri hinnangul õigusriigi põhimõtte

kõige olulisem tagatis. Kohtunikupension on PS § 15, § 146 ja § 147 lõike 4 kaitsealas, sellega

kaitstakse kohtunikke surveavalduste eest põhjusel, et kohtunikul ei oleks ebapiisava sissetuleku tõttu

kartust oma toimetuleku pärast pensionipõlves. Ka Euroopa harta kohtunike seaduse kohta punkti 6.4

järgi peab maksma kohtunikele pensioni määras, mis peab olema nii lähedane kui võimalik nende

viimasele ametipalgale kohtunikuna.

52. Lisaks pensioni määrale on oluline ka pensioni maksmise aluste stabiilsus. Kohtunikele piisava

pensioni lubamisel on kohtuniku sõltumatust tagav (loodetud) efekt vaid siis, kui kohtunikud saavad

olla veendunud, et nende pensioni maksmise aluseid ootamatult rabavalt ebasoodsas suunas muuta ei

saa. Seetõttu on pensioni maksmise aluste stabiilsena püsimisel kohtunike õiguspärase ootuse riive

hindamisel eriline kaal. See ei tähenda, et üldse muutusi teha ei võiks, kuid kohtuniku sõltumatuse

tagamise vajadust tuleb eraldi silmas pidada.

53. Siiski ei ole pensioni maksmise aluste muutmine piisavalt ulatuslik, et see kaaluks üles üldise

vajaduse eripensionireformiks, arvestades sellega kaasnevat võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevat

vajadust tasakaalustada endiste, praeguste ja tulevaste teenistujate sotsiaalsed garantiid. Muudatus ei

toonud kaasa pensioni vähenemist, see üksnes ei suurene(nud) varasemast seadusandja lubadusest

tulenenud määral. Seega on vaidlusalused normid õiguspärase ootuse põhimõttega kooskõlas.

54. Võrdse kohtlemise kontrollimisel tuleb alustada kõige sarnasemast grupist. Seda põhjusel, et kui

erinev kohtlemine kõige sarnasema grupiga on põhiseadusega vastuolus, puudub vajadus kontrollida

erineva kohtlemise õigustatust vähem sarnaste gruppidega võrreldes. Kui erinev kohtlemine võrreldes

kõige sarnasema grupiga on aga põhiseadusega kooskõlas, on tõenäoliselt kooskõlas erinev

kohtlemine ka vähem sarnase grupiga. Seega, kuigi põhimõtteliselt on võimalik enne 1. juulit 2013

pensionile jäänud kohtunikke võrrelda pensionile jäänud Riigikogu liikmetega, tuleb alustada

võrdlemist kohtunikega, kes jäävad pensionile pärast 1. juulit 2013. Neid eristab üksnes pensionile

jäämise aeg.

55. Alates 1. juulist 2013 pensionile jäänud kohtunike pensionid on samuti erinevas suuruses.

Seetõttu tuleb võrreldavaks grupiks võtta kohtunikud, kes on 1. juuli 2013 seisuga kohtuniku

vanaduspensioni saamiseks esitatud staažinõude täitnud ning kellele määrati või määratakse pension

alates 1. juulist 2013 samal kuupäeval jõustunud kohtuniku ametipalga järgi. See grupp erineb enne

1. juulit 2013 pensioneerunud kohtunikest üksnes pensionile jäämise aja poolest.

56. Muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on riigi raha kokkuhoidu peetud eesmärgiks, mille tõttu

regulatsiooni muudeti. Samas võinuks sama eesmärk olla ka alates 1. juulist 2013 pensionile jäävate

kohtunike puhul. Õiguskantsleri arvates võib samal ametikohal olnud teenistuja pension olla erinev

sõltuvalt pensionile jäämise ajast, kui seda õigustavad sisulised erinevused tehtud töös või

töötingimustes ning erinev kohtlemine on põhjalikult kaalutud. Kuigi menetluslik raamistik,

töövahendid ja -keskkond on aja jooksul muutunud, ei ole toimunud hüppelist muudatust kohtunike

tööülesannetes, mis õigustaks sedavõrd suurt pensioni erinevust enne ja pärast 1. juulit 2013

pensionile jäänutel.

57. Teise eesmärgina võib näha soovi motiveerida 1. juulil 2013 ametis olnud kohtunikke võimalikult

pikka aega ametis jätkama. Seda eesmärki ei saa aga 1. juuli 2013 seisuga staažinõude täitnud

kohtunike puhul olla, sest kohtunik ei pea kohtuniku vanaduspensioni saamiseks olema ametis kuni

vanaduspensioniea saabumiseni.

58. Pensionide ühtlustamine reformiga eeldab sujuvat, õiguspärase ootuse määra arvestavat

üleminekut rohkemalt vähemale. Pensioni vahepealset tõusu sellega õigustada ei saa.

59. Seega on pensionide erinevuse ainukeseks õigustuseks riigi raha kokkuhoid. Raha kokkuhoidu

eraldiseisvana ei saa erineva kohtlemise õigustamisel legitiimse eesmärgina käsitada. Seda peamiselt

seetõttu, et see eesmärk kehtib ühtmoodi mõlema isikute grupi puhul. Isegi kui ressurssi ei jätku

kõigile, ei peaks see tingima ühe grupi eelistamist teisele. Eelistamiseks peaks olema mingi sisuline

erinevus. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et üksnes rahaline koormus ja haldusraskused ei õigusta

aluslepingutest tulenevat teise riigi kodanike võrdse kohtlemise nõude täitmata jätmist. Ka

Riigikohus on leidnud, et erinevat kohtlemist ei saa pelgalt administratiivsete ja tehnilist laadi

raskustega õigustada. Võrdsuspõhimõttega on vastuolus olukord, kus mõned peavad ressursi

kokkuhoiu huvides saama väiksemaid soodustusi kui teised, kes on samal määral üldistes huvides

panustanud.

60. Õiguskantsler nõustub Riigikohtu praktikaga, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei

peaks kohus ühele isikutegrupile seadusandja antud soodustust teistele isikutegruppidele laiendama.

Kui Riigikohus tuvastab õigustamatu erineva kohtlemise, ei pea seadusandja soodustust laiendama.

Kõigile ei pea maksma rohkem pensioni, vaid võib varem soodsamalt koheldud grupile maksta

vähem, et luua võimalus maksta varem ebasoodsalt koheldud grupile rohkem. Riigikohus saab

kaaluda võimalust anda seadusandjale muudatuste tegemiseks mõistlik aeg enne seaduse kehtetuks

tunnistamise jõustumist.

61. Kui Riigikohus leiab legitiimse eesmärgi siiski olemas olevat, ei ole erinev kohtlemine selle

ulatuse tõttu vähemalt üksnes raha kokkuhoiu eesmärgil mõõdukas vähemalt kahe sellise kohtuniku

võrdlemisel, kellest üks on pensionile jäänud vahetult enne 1. juulit 2013 ja teine vahetult pärast seda.

62. Vajadus teha reform õigustab üldjuhul isikute erinevat kohtlemist, kui erinevused lähtuvad

vajadusest tagada sujuv (astmeline) üleminek. Praeguse pensionireformi puhul tähendab see, et

seadusandja võib isikuid lähtuvalt pensionilemineku ajast erinevalt kohelda, moodustades neist

grupid ning diferentseerides pensioni suurust gruppi üldiselt iseloomustavast õiguspärase ootuse

ulatusest lähtuvalt.

63. Erinev kohtlemine pensioni suuruses, mis tuleneb üksnes pensionile jäämise ajast, võib endast

kujutada ka kaudset diskrimineerimist vanuse alusel, mis on vastuolus EL-i õigusega.

Justiitsminister

64. Justiitsminister leiab, et vaidlusalused sätted on põhiseaduspärased.

65. Lähtuvalt sellest, et kaebajate eesmärgiks on, et neile määratud pension arvutataks ümber alates

1. juulist 2013 kehtima hakanud ametipalga järgi, on kohaldamata jäetud sätted asjassepuutuvad.

66. PS § 12 lõike 1 riivega on tegu siis, kui ebavõrdselt koheldakse konkreetse diferentseerimise

aspektist analoogilises olukorras olevaid isikuid. Varem oli kõigi pensioneerunud kohtunike pension

võrdne. Alates 2014. aastast kohtunikupensione indekseeritakse. Enne 1. juulit 2013 pensioneerunud

kohtunike pensione ei korrigeeritud ametipalga muutudes ja nende pension on edaspidi väiksem kui

hiljem pensionile jäänud või jäävatel kohtunikel.

67. Sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus. Kohtute seadust muudeti

eri- ja sooduspensionide reformist lähtuvalt. Muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas viidati sellele, et

Euroopa Komisjon on korduvalt juhtinud tähelepanu isikute ebavõrdsele kohtlemisele Eesti

pensioniskeemides ja sellele, et eripensionid ei haaku pensionisüsteemi sambalise struktuuriga, kuna

kõrge eripensioni eeldus on, et kogu sissetulek tuleb eripensionist. Eelnõu seletuskirjast nähtub ka, et

seadusandja pidas oluliseks kohtusüsteemi jätkusuutliku arengu huvides kõrgemate riigiteenijate

ametipalkade seaduse jõustumist kohtunike osas. Sellega nähti ette kohtunike ametipalga tõus ja

kujundati ümber kohtunike pension, sh kohtunikupension arvutatakse kohtuniku viimase ametikoha

ametipalgast ja seda indekseeritakse igal aastal KRAPS-i kõrgeima palgamäära indeksiga, pikemas

perspektiivis kohtunike eripensionid kaovad üldse. Indekseerimise eesmärk on vältida elatustaseme

langust. Sama eesmärk oli ka kohtunike pensionide ümberarvutamise skeemil.

68. Oluline oli muutmise seadusega ka kohtunike ametipalkade suurendamine, mis on ausa ja

objektiivse õigusemõistmise tagatis. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise

korralduse seadusega kohtunike palk külmutati ja see jäi 2007. aasta keskmise palga järgi arvutatud

tasemele, st esimese astme kohtu kohtuniku puhul 2666 eurot 16 senti ja teise astme kohtu kohtuniku

puhul 2999 eurot 43 senti. Kui palka ei oleks külmutatud, olnuks palk praeguseks vastavalt 3356

eurot ja 3775 eurot 50 senti. Kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumist ei oleks

korduvalt edasi lükatud, oleksid palgad olnud praegu vastavalt 3380 ja 3900 eurot. Kohtunike palk ei

tõusnud vahepealsel ajal, erinevalt elukallidusest.

69. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr CM/Rec(2010)12 järgi peab kohtunike

vanaduspension olema mõistlikus suhtes nende töötasuga. Enne 1. juulit 2013 pensioneerunud

kohtunike pension vastab sellele nõudele – sellise esimese astme kohtu kohtuniku pension on praegu

1999 eurot 62 senti, keskmist palka saanud isiku pension on 334 eurot 40 senti. Seega on esimese

astme kohtu kohtuniku pension praegu 5,98 keskmist pensioni ning u 59% esimese astme kohtu

kohtuniku palgast.

70. Muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtuvalt hoiti muudatusega kokku umbes 270 000 eurot

ehk 12%. Riigi raha kokkuhoid on sotsiaalvaldkonnas legitiimseks eesmärgiks.

71. Erinev kohtlemine on põhjendatud, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Eesmärk oli

tagada kohtusüsteemi, sh pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Teenistuses olevate kohtunike palka

tõsteti, et motiveerida ametis olevaid kohtunikke, tagada nende sõltumatus ja leida uusi

kohtunikuametisse kandideerijaid. Pensionil olevate kohtunike puhul oli esiplaanil kohustus maksta

vanaduspensioni, mis on mõistlikus suhtes kohtuniku töötasuga. Varem tagati kohtuniku pensioni

ostujõu säilimine ümberarvutamisega, nüüd tagatakse see indekseerimisega.

72. Õiguspärase ootuse puhul on küsimuseks, kas pensionil olevatel kohtunikel oli ootus, et nende

pension jääb seotuks ametipalga ümberarvutamisega, või hõlmas ootus üksnes ümberarvutamise

eesmärki laiemalt, st säilitada pensioni ostujõud. Erandeid indekseerimisele üleminekul ei tehtud, et

kohelda indekseerimise kehtestamisel pensioni saajaid võrdselt.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

73. Kohtute seaduse (RT I 2002, 64, 390; 06.02.2014, 14) § 1327 "Kohtunikupensioni määramine

ning maksmine" lõige 2:

"Kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga

aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima

palgamäära indeksiga."

74. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate

riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse (RT I, 29.12.2012, 1) § 3

"Kohtute seaduse muutmine" punkt 2:

"Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: [---] 2) paragrahvid 77–82 tunnistatakse kehtetuks;

[---]."

75. Kohtute seaduse § 82 redaktsioon 29. juulist 2002 kuni 30. juunini 2013:

"§ 82. Pensioni suuruse muutmine

(1) Kohtunikupension arvutatakse ümber, kui muutub ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension

on arvutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse pension ümber kohtuniku ametipalga

muutumise ajast alates."

ÜLDKOGU SEISUKOHT

76. Selleks, et Riigikohus saaks põhiseaduslikkuse järelevalve korras sätete põhiseaduspärasust

hinnata, tuleb kõigepealt määrata asjassepuutuvad normid (I). Seejärel tuvastab üldkogu põhiõiguste

riived (II) ja leiab riivete legitiimsed eesmärgid (III). Edasi käsitleb üldkogu riivete

proportsionaalsust legitiimse eesmärgi suhtes (IV) ja teeb lõppjäreldused (V). Lõpuks selgitatakse

otsuse mõju (VI).

I

77. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, st mille

põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseaduspärasuse korral

(vt nt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, punkt 10; 28. oktoobri

2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).

78. Kaebajad leiavad, et põhiseaduse vastane on regulatsioon, mille järgi enne 1. juulit 2013

pensionile läinud kohtunike pension arvutatakse madalamast palgast kui alates 1. juulist 2013

pensionile minevatel kohtunikel.

79. Kuni 30. juunini 2013 kehtinud KS § 78 lõige 3 sätestas, et kohtuniku vanaduspensioni suurus oli

75% tema viimasest ametipalgast; § 82 lõiked 1 ja 2 sätestasid, et kohtunikupension arvutati ümber,

kui muutus ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension oli arvutatud, alates ametikoha palga

muutumisest.

80. 1. jaanuaril 2009 jõustus Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise

korralduse seadus, millega algselt palgad n-ö külmutati ja mille muudatustega alates 1. juulist 2009

mh vähendati kohtunike palku. Sellest tulenevalt vähenesid ka kohtunike pensionid.

81. 1. juulil 2013 jõustunud muutmise seaduse § 3 punktiga 2 tunnistati mh eespool punktis 79

viidatud sätted kehtetuks. Samal ajal jõustunud KS § 1326 lõige 1 sätestab, et kohtuniku

vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale

vastavast ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse. KS § 1327 lõike 2 alusel

indekseeritakse kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, iga

aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima

palgamäära indeksiga.

82. Kaebajad on isikud, kes said kohtunikupensioni enne 1. juulit 2013. Lisaks eelmises punktis

viidatud sätetele jõustusid 1. juulil 2013 ka KRAPS § 3 lõiked 4, 8, 14 ja 16, millega suurendati

kohtunike ametipalku. Seega on kaebajate pension arvutatud varasematest, vähendatud kohtunike

ametipalkadest. Alates 1. aprillist 2014 kaebajate pensione indekseeritakse igal aastal. Hiljem, alates

1. juulist 2013 pensioneeruvate kohtunike pension arvutatakse uuest, suuremast ametipalgast ja ka

neid indekseeritakse edaspidi. Seega on kaebajate pension väiksem kui alates 1. juulist 2013

pensioneeruvatel kohtunikel, kuna viimaste pensioni arvutamise aluseks on suuremad ametipalgad.

83. Kaebajate eesmärk on saavutada olukord, kus kaebajate pensionide indekseerimise aluseks olev

baastase vastaks 1. juuli 2013. aasta baastasemele ehk 75%-le 1. juuli 2013. a vastava ametikoha

kohtuniku ametipalgast. Seega on küsimus selles, millised sätted on asjassepuutuvad olukorras, kus

seadusandja on ümber kujundanud kohtunikupensioni arvutamise alused. Asjassepuutuv on see osa

õigusnormidest, mille alusel arvutatakse enne 1. juulit 2013 pensioneerunud kohtunike pensioni

suurus. Pensionina saadava hüve suurus võib vastata põhiseadusele või olla sellega vastuolus.

84. Kuna edaspidi indekseeritakse kaebajate pensioni KS § 1327 lõike 2 alusel ja sellest sõltub

kaebajate pensioni suuruse muutmine, siis tuleb see säte lugeda asjassepuutuvaks.

85. Lisaks sõltub kaebajate pensionite suurus seadusandja otsustusest tunnistada muutmise seaduse

§ 3 punktiga 2 KS § 82 kehtetuks. Seda tehes loobus seadusandja vanast süsteemist uue kasuks. See

evib vahetut mõju kaebajate pensionide suurusele.

86. Lähtuvalt eeltoodust loeb üldkogu asjassepuutuvaks KS § 1327 lõike 2 ja muutmise seaduse § 3

punktiga 2 KS § 82 kehtetuks tunnistamise osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada

kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013.

II

87. Asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb esmalt leida riivatud põhiõigused.

88. PS §-ga 32 on tagatud omandipõhiõigus. Tegemist on üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille

kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele

(vt Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, punkt 18). Seega kuulub õigus

pensionile kui rahaliselt hinnatav õigus olemuslikult omandipõhiõiguse kaitsealasse. Kaebajate nõude

põhjendatus ja seega ka omandipõhiõiguse riive sõltub praeguses asjas aga eeskätt sellest, kas

kaebajatel oli tekkinud õiguspärane ootus pensionite ümberarvutamisele olukorras, kus muutub

kohtunike ametipalk, ja kuivõrd võib selle ootusega arvestamata jätta. Üldkogu kontrollib järgnevalt,

kas kaebajatel sai tekkida õiguspärane ootus.

89. Õiguspärase ootuse põhimõte tuleneb PS §-st 10. Selle järgi on igaühel õigus tegutseda mõistlikus

ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja

vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. (Vt alates Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 1994. a otsusest asjas nr III-4/A-5/94.)

90. Hiljuti täpsustas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium õiguspärase ootuse

põhimõtte sisu veelgi. Õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja vabaduste moonutamatu

realiseerimise (PS § 11 teine lause). Õigusi ja vabadusi on võimalik täisväärtuslikult kasutada vaid

siis, kui isik ei pea kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi. Seejuures eeldab

oma õiguste realiseerimine ehk isikule seadusega antud õiguste ja vabaduste kasutamine tegutsemist

õigusnormile tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes. Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis,

kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes

soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem

soodsa regulatsiooni (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2013. a

otsus asjas nr 3-4-1-27-13, punkt 50).

91. Nagu eespool punktis 79 viidatud, sätestas kohtute seadus kuni 30. juunini 2013 kehtinud

redaktsioonis, et kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ning et ametikoha

palga muutmisel arvutatakse ka pension vastavalt ümber. Selleks, et tuvastada, kas kaebajatel sai

tekkida õiguspärane ootus, tuleb vastata küsimusele, kas kaebajad said loota sellele, et nende pension

on pensionile õiguse tekkimise järel 75% vastava ametikoha kohtuniku ametipalgast pensioni

maksmise ajal.

92. Ajalooliselt kehtestati kõnealune regulatsioon esimest korda Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse

seadusega, mis võeti vastu 23. oktoobril 1991. Selle seaduse § 33 lõige 2 sätestas: "Pensionile jäänud

kohtuniku pensioni suurus on 75% tema viimasest ametipalgast ning viimase muutmisel arvutatakse

kohtuniku pension ümber." 29. juulil 2002 jõustunud KS §-ga 140 tunnistati Eesti Vabariigi

kohtuniku staatuse seadus kehtetuks, kuid samasisuline regulatsioon kehtestati § 78 lõikega 3 ja §-ga

82. Seega kehtis regulatsioon, et kohtuniku pension on teatud eelduste täitmisel 75% tema viimasest

ametipalgast ja see arvutatakse ümber ametipalga muutumisel, kuni kehtetuks tunnistamiseni

1. juulist 2013 üle kahekümne aasta.

93. Kohtunikuametisse asumisel said kaebajad arvestada sellega, et vanaduspensionieas on neil

suurem sissetulek, kui oleks teiste valikute korral. Ametit valides arvestatakse kõiki asjaolusid

kogumis. Kui sealhulgas on aastakümneid kehtinud lubadus maksta kindlaksmääratud ametipensioni,

võib see otsustamisel olla oluliseks kriteeriumiks. Seega räägivad ajaloolised argumendid õiguspärase

ootuse tekkimise kasuks.

94. Regulatsiooni hindamisel on oluline ka teleoloogiline argument.

95. PS § 147 lõige 2 sätestab, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegselt. Kuigi iga kohtunik on

vaba mis tahes ajal ametist lahkuma ja valima endale muu töö, siis kohtunikuametisse kandideerimise

menetluse pikkusest ja keerukusest ning kohtunikuameti olemusest lähtuvalt tuleb kohtunikuametit

pidada ka isiku seisukohast pigem pikaaegseks ametivalikuks, mida ei tehta kergekäeliselt.

96. PS § 146 teine lause näeb ette kohtu sõltumatuse. Selle sisu täpsustavad PS §-d 147, 150 ja 153

ning kohtute seadus. Kohtunikupension on üheks kohtuniku ja ka kohtute sõltumatuse garantiiks.

Teadmine, et kohtunikule on pärast teenistusest lahkumist tagatud kindlaksmääratud ametipension,

vähendab ka korruptsiooniohtu.

97. PS § 147 lõige 3 sätestab, et kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski

muus valitavas ega nimetatavas ametis. KS § 49 lõike 1 esimene lause sätestab, et kohtunik ei või

väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Mujal töötamise piirangu tõttu on

kohtunikel vähe võimalusi saada täiendavat sissetulekut lisaks kohtunikupalgale. Seega on

kohtunikupension ka sellest aspektist üheks sõltumatuse tagatiseks ja piirangu kompensatsiooniks.

98. Arvestades aastakümneid sisuliselt muutumatuna kehtinud regulatsiooni pensionilubadusega ning

kohtunikuameti olemuslikku pikaajalisust ja kohtuniku sõltumatust, leiab üldkogu, et kaebajatel oli

tekkinud õiguspärane ootus, et nad saavad vanaduspensionieas kohtunikupensioni 75% vastava

ametis oleva kohtuniku ametipalga ulatuses.

99. Kaebajad väidavad ka, et neil tekkis õiguspärane ootus KPAS-iga kehtestatud ajutisest

regulatsioonist tulenevalt. Üldkogu on seisukohal, et regulatsiooni ajutisusest tulenes kaebajatele

õiguspärane ootus, et ajutise regulatsiooni lõpetamise järel taastatakse endine olukord, kus pensioni

suurus on 75% vastava astme kohtu kohtuniku ametipalgast.

100. Edasi kontrollib üldkogu, kas kehtiv regulatsioon vastab õiguspärase ootuse põhimõttele.

101. Kaebajate pension moodustas 75% vastava kohtuniku ametipalgast kuni 30. juunini 2013, mil

kehtisid KPAS-iga ette nähtud ametipalgad. Enne 1. juulit 2013 pensionile jäänud esimese astme

kohtu kohtuniku pensioni arvutamise aluseks olnud ametipalk oli 2666 eurot 16 senti ja sellelt

arvutatud pensioni suurus 1999 eurot 62 senti, ringkonnakohtu kohtunikul vastavalt 2999 eurot

43 senti ja 2249 eurot 57 senti ning riigikohtunikul vastavalt 3665 eurot 97 senti ja 2749 eurot

48 senti. Alates 1. juulist 2013 kohtunike ametipalgad suurenesid, kaebajate pension jäi aga alates

1. juulist 2009 vähendatud tasemele. Seega alates 1. juulist 2013 ei olnud kaebajate pension enam

75% vastava ametis oleva kohtuniku ametipalgast.

102. Samas on ka KS § 1326 lõike 1 järgi alates 1. juulist 2013 pensionile jäävate kohtunike pension

75% vastava kohtuniku ametipalgast pensioni määramise ajal. Alates 1. juulist 2013 pensionile

jäänud esimese astme kohtu kohtuniku pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk oli kaebuste

esitamise ajal 3380 eurot ja sellelt arvutatav pension seega 2535 eurot, ringkonnakohtu kohtunikul

vastavalt 3900 eurot ja 2925 eurot ning riigikohtunikul vastavalt 4420 eurot ja 3315 eurot. Sama suur

olnuks kaebajate pension varem kehtinud regulatsiooni järgi või kui kaebajate pension arvutatuks

ümber 1. juulist 2013 jõustunud uute kohtunike ametipalkade järgi.

103. Seega oli kaebajate pension väiksem, kui olnuks eelmise regulatsiooni järgi või kui kaebajate

pension arvutatuks ümber 1. juulist 2013 jõustunud uute kohtunike ametipalkade järgi, täpsemalt 535

eurot 38 senti ehk 21% endisel esimese astme kohtu kohtunikul, 675 eurot 43 senti ehk 23% endisel

ringkonnakohtu kohtunikul ning 565 eurot 52 senti ehk 17% endisel Riigikohtu kohtunikul (kaebuse

esitamise aja järgi). Tegemist on üsna suure erinevusega.

104. Kuna enne 1. juulit 2013 pensioneerunud kohtunike pension on alates 1. juulist 2013 väiksem

kui 75% vastava kohtuniku ametipalgast, ei taastatud ajutise regulatsiooni lõpetamise järel kaebajate

pensioni ka regulatsiooni ajutisusest tulenevalt.

105. Lähtuvalt eeltoodust leiab üldkogu, et kaebajate omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase

ootuse põhimõttega on riivatud.

106. Järgmisena kontrollib üldkogu, kas kaebajate PS §-st 12 tulenevat võrdsuspõhiõigust on riivatud.

PS § 12 lõige 1 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ning et kedagi ei tohi diskrimineerida

rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste,

samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

107. PS § 12 lõike 1 riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras

olevaid isikuid (vt Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05, punkt 40).

Võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks tuleb leida kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute

grupp, kellega võrreldes kaebajat koheldakse halvemini (viimati Riigikohtu üldkogu 22. aprilli

2014. a otsus asjas nr 3-3-1-51-13, punkt 69).

108. Üldkogu hinnangul on kaebajatega võrreldavas olukorras eelkõige kohtunikupensioni saajad,

kellele määrati või määratakse kohtunikupensioni 1. juulil 2013 või hiljem. Nende ja kaebajate

ühisosaks on see, et mõlemad on töötanud kohtunikuna ja täitnud kohtunikupensioni saamise

tingimused. Erinevus seisneb üksnes selles, et kaebajate grupile on kohtunikupension määratud

hiljemalt 30. juunil 2013, võrdlusgrupile aga 1. juulil 2013 või hiljem. Seega võib kohtunikupensioni

suurus erineda ulatuslikult paaripäevase ajalise vahe puhul pensionide määramisel. Ühelgi teisel

mõeldaval ametipensione saaval võrdlusgrupil ei ole olnud samasugune töö spetsiifika ega ole sama

ulatuslikult sätestatud sõltumatuse nõuded ja tagatised, mistõttu teiste võrdlusgruppide moodustamine

ei ole asjakohane.

109. Eelmises punktis viidatud võrreldava grupi kohtunikupensioni suurus on ära toodud eespool

punktis 102. Punktis 103 on ära toodud, kui palju on kaebajate pension väiksem võrreldes alates

1. juulist 2013 pensioneerunud või pensioneeruvate kohtunikega. Kuna kaebajate pension on

väiksem, koheldakse neid halvemini kui võrreldavat gruppi. Järelikult on tegu võrdsuspõhiõiguse

riivega.

III

110. Järgmiseks käsitleb üldkogu riivete eesmärki ja kontrollib selle legitiimsust.

111. Menetlusosalised toovad välja, et enne 1. juulit 2013 pensionile jäänud kohtunike pensionid

kehtestati väiksemana, kui tuleneb õiguspärasest ootusest ja kui on võrreldaval grupil, eesmärgiga

kasutada riigi raha säästlikult, tõsta kohtunike palka ja tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus.

112. Arvestades elanikkonna vananemist ja Eesti Vabariigi taastamise järel riigile võetud pikaajaliste

kohustuste mahtu ei ole senisel moel pensionide maksmine enam jätkusuutlik, mistõttu on vajalik

pensionisüsteemis teha muudatusi. Riigikontroll on 21. veebruaril 2014 avalikustatud aruandes „Riigi

pensionisüsteemi jätkusuutlikkus" eripensionide kohta välja toonud, et kulu eripensionäri kohta on

ebaproportsionaalselt suur (vt Riigikontrolli aruande lk 53 jj). Üldkogu leiab, et vajadus tõsta

kohtunike palka ja tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus on hõlmatud riigi raha säästliku

kasutamise eesmärgiga. Riik peab kulutama säästlikult, et rahastada kõiki riigi ülesandeid mõistlikul

määral.

113. Riive eesmärgi legitiimsus sõltub riivatava põhiõiguse reservatsioonist. PS § 32 lõike 2 teine

lause näeb ette, et omandi kitsendused sätestab seadus. Seega võib omandipõhiõigust piirata igal

eesmärgil, mis on põhiseadusega kooskõlas. PS § 12 lõikega 1 tagatud võrdsuspõhiõiguse kohta on

Riigikohtu üldkogu märkinud, et see on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel

(7. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-12-10, punkt 31). Seega on mõlemad praeguses asjas riivatud

põhiõigused piiratavad mis tahes põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil.

114. Riigi kulutuste säästlikkust on Riigikohus mitmetes asjades ka varem pidanud põhiseadusega

kooskõlas olevaks eesmärgiks (vt näiteks üldkogu 22. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-51-13, punkt

77).

115. Eeltoodust tulenevalt leiab üldkogu, et eesmärk kasutada riigi raha säästlikult on legitiimne

eesmärk nii PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdsuspõhiõiguse kui ka §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse

koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega riiveks.

IV

116. Järgnevalt kontrollib üldkogu omandipõhiõiguse koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega ja

võrdse kohtlemise põhimõtte riivete proportsionaalsust eesmärgi suhtes riigi raha säästlikult kasutada.

117. Esmalt kaalub üldkogu kaebajate võrdsuspõhiõiguse riive proportsionaalsust.

118. Üldkogu leidis punktis 108, et kaebajatega võrreldavas olukorras on eelkõige kohtunikupensioni

saajad, kellele määrati või määratakse kohtunikupensioni 1. juulil 2013 või hiljem, ja erinevus on

üksnes pensioni määramise ajas. Ajaline erinevus pensioni määramises võib olla vaid üks päev

(30. juuni ja 1. juuli 2013), seejuures võib isikute töötamise staaž ja isegi kohtunikuna töötamise

ajavahemik kuupäevadena olla täpselt sama, aga pensioni suurus on erinev. Seda juhtudel, kui isik on

täitnud KS § 1322 lõigetes 1 ja 3 sätestatud staaži- ja muud nõuded, kuid lõpetab kohtunikuna

töötamise enne vanaduspensioniiga. Sel juhul on isikul õigus kohtunikupensioni määramisele alles

vanaduspensioniea saabudes. Seega on võrdlusgruppidesse kuuluvate osa isikute erinev kohtlemine

äärmiselt juhuslik. Seevastu erinevus pensioni suuruses on umbes 20% (vt ülal punktis 103).

Seadusandja on küll väljaspool põhiseaduses ette nähtud kohustuslikku abi (nt PS § 28 lõige 2) vaba

otsustama, milliseid sotsiaalseid tagatisi luua, kuid juba kord loonud mingi süsteemi, ei tohi hüvesid

saama õigustatud isikuid põhjendamatult ebavõrdselt kohelda. Arvestades eristuse kriteeriumi

juhuslikkust ja erineva kohtlemise ulatust, ei ole erinev kohtlemine proportsionaalne.

119. Kuna võrdse kohtlemise saab tagada võrreldavatele gruppidele ka selliselt, et seni soodsamalt

koheldud gruppi koheldakse edaspidi samuti vähem soodsalt, tuleb üldkogul kontrollida

omandipõhiõiguse koosmõjus õiguspärase ootusega riive proportsionaalsust.

120. Muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Indekseerimisele ülemineku tõttu on

kohtunikepensioni kulu 2013. aastal umbes 270 tuhande euro ehk 12% võrra väiksem kui see oleks

juhul, kui alates 1. juulist arvestataks pensionid ümber sõltuvalt palgast (arvestatud on kogu

pensionikulu ning pensionäride arvu kasvu 14 võrra). 2014. ja 2015. aastal kasvab praeguste

prognooside järgi pensionil olevate kohtunike pensionikulu umbes 1,7% võrra (indeks 1,023), lisaks

täiendav kulu uutele pensionäridele." (XII Riigikogu koosseisu 279 SE teise lugemise seletuskiri,

lk 5.)

121. KS § 1327 lõike 3 alusel makstakse kohtunikupensioni see osa, mis ületab riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava pensioni, riigieelarvest Justiitsministeeriumi ja

Riigikohtu eelarve kaudu. Seejuures eraldatakse raha esimese ja teise astme kohtutele

Justiitsministeeriumi eelarve kaudu. 2013. aastal eraldati kogu kohtusüsteemile kokku

33 774 939 eurot. Seega säästeti 2013. aastal kogu kohtusüsteemi eelarvet arvestades enne 1. juulit

2013 pensioneerunud kohtunikele väiksemat pensioni makstes 0,80% kogu eelarvest (270 000 :

33 774 939 = 0,00799 * 100%). Lähtuvalt eeltoodust leiab üldkogu, et riigi raha sääst ei ole kuigi

ulatuslik.

122. Edasi käsitleb üldkogu omandipõhiõiguse riive proportsionaalsust koosmõjus õiguspärase

ootuse põhimõttega.

123. Omandipõhiõiguse riive ulatust näitab see, kuivõrd on isikute pension väiksem, kui see oleks

olnud aastakümneid kehtinud lubadusele vastava pensioni korral. Lubadusele vastav pension olnuks

sama, kui on punktis 118 käsitletud võrreldaval grupil pensioni määramise ajal. Seega on erinevus

umbes 20%.

124. Üldkogu tõi eespool välja, et õiguspärase ootuse loonud regulatsioon kehtis üle 20 aasta

(punktid 91–92). Kohtunikuamet on tavaliselt pikaaegne ametivalik, millega kaasnevad piirangud

kohtu sõltumatuse tagamiseks, kusjuures kohtunikupension on ühest küljest piirangute hüvitiseks ja

teisalt ka sõltumatuse garantiiks (eespool punktid 95–97). Seejuures võtab üldkogu arvesse, et

kaebajad ei saa oma varasemaid ameti- ja pensionivalikuid enam muuta. Pensionisüsteemi reformi

tegemisel tuleb arvestada isikute õiguspärase ootusega. Praegused pensionärid ei saa enam panustada

nn pensionisammastesse, st ise oma pensioni suurust mõjutada.

125. Asjaolu, et KPAS-iga kehtestati ajutine regulatsioon, nähtub nii seaduse pealkirjast (Eesti

keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus) kui ka § 1 sõnastusest,

mis nägi ette regulatsiooni tähtajalisuse. Seadusandja ei külmutanud ega vähendanud KPAS-i ega

ühegi muu seadusega expressis verbis pensioneerunud kohtunike pensione. Pensionide külmutamine

ja vähendamine kaasnes automaatselt kohtunike palkade külmutamise ja vähendamisega, kuna

kohtute seaduse eelmise redaktsiooni § 82 lõige 1 nägi ette, et kohtunikupension arvutati ümber, kui

muutus ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension oli arvutatud.

126. Ajutise regulatsiooni kehtivuse lõpetamisel reguleeriti expressis verbis ka enne 1. juulit 2013

kohtunikupensioni saama hakanute pensione – kehtestati uus regulatsioon, mille järgi

kohtunikupensione edaspidi indekseeritakse (KS § 1327 lõige 2), mitte ei arvutata ümber kohtuniku

ametipalga muutumisel. Indekseerimine nähti ette ka kohtunike ametipalkadele (KRAPS § 2 lõige 2),

kuid lisaks tõsteti ajutist olukorda lõpetades alates 1. juulist 2013 ametipalka ja seega ka

indekseerimise baastaset (KRAPS § 2 lõige 1). Alates 1. juulist 2013 pensioneeruvate kohtunike

pension arvutatakse uuest ametipalgast (KS § 1326 lõige 1). Enne 1. juulit 2013 pensioni saama

hakanud kohtunike pensionide baastaset aga ajutise olukorra lõpetamisel ei tõstetud. Seejuures ei

taastatud varem pensioneerunud kohtunike pensione ka vähendamiseelsele tasemele. Selline

kohtlemine on sõnamurdlik.

127. Üldkogu toetub ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. jaanuari 2004. a

otsusele asjas nr 3-4-1-7-03, kus kolleegium märkis, et seadusandjale ulatusliku otsustusõiguse

andmine on tingitud asjaolust, et majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub

tema pädevusse (punkt 15). Seadusandja vabadust poliitikat ja eelarvet kujundada piiravad aga

põhiseaduse põhimõtted ja põhiõigused. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus peab küll vältima

olukorda, kus eelarvepoliitika läheb suures osas kohtu kätte, kuid see ei tähenda, et kohus ei saaks

kontrollida isikute põhiõiguste tagatust või põhiseaduse põhimõtetest kinnipidamist (vrd eelviidatud

otsuse punkt 16).

V

128. Arvestades riivete intensiivsust, seejuures, et halvemini koheldakse meelevaldset osa

kohtunikupensioni saajatest ning et enne 1. juulit 2013 ajutisena kehtestatud olukord jäeti

pensioneerunud kohtunike suhtes lõpetamata sõnamurdlikult, ja riigi raha säästliku kasutamise

eesmärgi saavutamise ulatust, leiab üldkogu, et kaebajate omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase

ootuse põhimõttega ja võrdsuspõhiõigust on ebaproportsionaalselt ning seega põhiseaduse vastaselt

riivatud.

129. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lõike 1 punktile 2,

tunnistab üldkogu põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kohtute seaduse § 1327 lõike 2 ja Eesti

keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse § 3 punktiga 2 kohtute

seaduse § 82 kehtetuks tunnistamise osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike

vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013.

VI

130. Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid üldjuhul tagasiulatuvalt kehtetuks

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. aprilli 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-4-

1-25-11, punkt 55). See tähendab, et kaebajatel on õigus tagantjärele suuremale pensionile alates

1. juulist 2013. Seejuures tuleb kuni 30. juunini 2013 kehtinud KS-i redaktsiooni § 82 kohaldada

üksnes 30. juuni 2013. a seisuga kohtunikupensioni saajate suhtes ainult 1. juulist 2013 pensioni

ümberarvutamiseks kohtunike palkade järgi. Edaspidi tuleb ka kaebajate ja nendega samasse

võrreldavasse gruppi kuuluvate isikute suhtes kohaldada alates 1. juulist 2013 kehtima hakanud uut

kohtunikupensionide regulatsiooni, st nende pensioni tuleb indekseerida, mitte arvutada ümber

kohtunike ametipalkade muutumisel.

131. Arvestades kohtunikupensioni määramist lähtuvalt kohtuniku ametipalgast, peab üldkogu

vajalikuks täiendavalt välja tuua järgmise. KRAPS § 1 sätestab, et kõrgemate riigiteenijate ametipalk

on selle seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kõrgeima palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima

palgamäära indeksi ning §-s 3 sätestatud koefitsiendi korrutis. KRAPS § 2 lõige 1 sätestab kõrgemate

riigiteenijate kõrgeima palgamäära 5200 eurot. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi

indekseeritakse kõrgeim palgamäär iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga,

mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase

muutuse aritmeetilisest keskmisest. KRAPS § 3 sätestab kõrgemate riigiteenijate ametipalga

koefitsiendid, sh lõiked 4, 8, 14 ja 16 kohtunike ametipalkade koefitsiendid. KRAPS § 17 lõige 2

sätestab, et mh kohtunike ametipalku indekseeritakse alates 1. aprillist 2015.

132. Seega arvutatakse kohtuniku palk alates 1. aprillist 2015 igal aastal järgmise tehtena: 5200 eurot

korda ametipalga koefitsient korda kõrgeima palgamäära indeks. Eeldades pikemas perspektiivis

majanduse kasvu või ka lühiajaliselt väikest langust, jääb kohtunike palk edaspidi pisut kõikuma,

olles ligilähedaselt 5200 euro ja ametikohale vastava koefitsiendi korrutis (sama kehtib teiste

kõrgemate riigiteenijate ametipalkade kohta, kuigi osa ametipalkadest indekseeriti juba alates 2013. a

1. aprillist). Seega sõltumata sellest, et pikemas perspektiivis üldiselt palgad tõusevad, jääb kohtunike

palk tänasele tasemele. Üldkogu kahtleb sellise regulatsiooni mõistlikkuses, kuivõrd see võib teatud

punktist alates tõsiselt ohustada kohtusüsteemi jätkusuutlikkust ja sõltumatust, seega kohtute

põhiseaduse kohast toimimist. Vaadates eelnõu seletuskirja, võib tõdeda, et sellise sisuga

regulatsiooni kehtestamine ei olnud seadusandja eesmärk, vaid sooviti riikliku pensionikindlustuse

seadusega sarnast indekseerimist, küll "konservatiivsema indeksiga", st et indekseerida sooviti

viimast (arvutatud) ametipalka, mitte algset kõrgeima palgamäära 5200 eurot ja ametikoha

koefitsiendi korrutist (XI Riigikogu SE 369, lk 3).

133. Erinevalt kohtunike palgakorraldusest näeb kohtunike pensioni sätestav KS § 1327 lõige 2 ette,

et kohtunikupension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga

aasta 1. aprilliks KRAPS § 2 lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. See tähendab, et iga

aasta ei indekseerita mitte algselt määratud pensioni ega ka kaebajate pensioni 30. juuni 2013. a

seisuga, vaid eelmist tegelikku pensioni.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Saale Laos, Jaak Luik, Ivo

Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu