3-1-1-34-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-34-14

Määruse kuupäev

20. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi E.K ja Janek Toompuu süüdistuses KarS § 118 lg

1 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

7. märtsi

2014.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-13-7917

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Svetlana

Maripuu

Teised määruskaebemenetluse

pooled

E.K kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld ja Janek Toompuu

kaitsja vandeadvokaat Eve Grass

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

28. mai 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2014. a määrus kriminaalasja nr 1-13-7917 saatmise kohta Pärnu

Maakohtule uueks arutamiseks ja saata kriminaalasi E.K ja Janek Toompuu süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Prokuröri määruskaebus rahuldada.

3. Määrata Advokaadibüroole Kersti Põld Riigikohtu menetluses E.K-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 108 (sada kaheksa) eurot, sh käibemaks 18 (kaheksateist) eurot ja jätta see menetluskulu riigi kanda.

4. Määrata Advokaadibüroole Eve Grass Riigikohtu menetluses Janek Toompuule osutatud riigi õigusabi eest

makstava tasu suuruseks 180 (sada kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot ja jätta see

menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2014. a otsusega tunnistati karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi raske

tervisekahjustuse tekitamises süüdi E.K ja Janek Toompuu ning neid karistati selle kuriteo toimepanemise eest vastavalt 4

aasta ja 6 kuu ning 7 aasta pikkuse vangistusega.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni J. Toompuu ja tema kaitsja vandeadvokaat Eve Grass.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2014. a määrusega maakohtu otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti Pärnu Maakohtule

uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul tekkis apellatsioonimenetlust ette valmistades kahtlus, et

maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlus-õigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p-de 3 ja 4

tähenduses, kuulutades kohtuotsuse 13. jaanuaril 2014 prokuröri ja kaitsjate osavõtuta. Eelistungil ei leidnud see kahtlus

kinnitust. Küll aga leidis ringkonnakohus, et maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust oluliselt KrMS § 339 lg 1 p 10

mõttes, sest asjas puudub kohtuistungi protokoll. Sellise järeldusega nõustusid eelistungil ka prokurör ja kaitsja.

Ringkonnakohtu hinnangul on allkirjastamata 13. jaanuaril 2014 toimunud kohtuotsuse kuulutamist käsitlev protokoll. 17.

detsembri 2013. a kohtuistungi protokoll allkirjastati selles märgitu põhjal 23. detsembril 2013. Samas asub rea

"Istungiprotokoll allkirjastatud 23.12.2013.a." ja allkirjade vahel neli rida teksti, mis käsitleb otsuse kuulutamist

13. jaanuaril 2014. On selge, et 23. detsembril 2013 ei saanud allkirjastada 13. jaanuari 2014. a istungi protokolli. See

tähendab, et 13. jaanuari 2014. a istungi protokoll on allkirjastamata ja lisaks on sellest protokollist puudu ka erinevad

seaduses nõutud andmed. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-45-01 ilmneb, et allkiri protokolli järel ei ole vaid tehniline

üksikasi ja allkirja puudumine on samastatav protokolli koostamata jätmisega. Seega on tegu KrMS § 339 lg 1 p-s 10

kirjeldatud rikkumisega, mis tingib asja maakohtule tagasi saatmise. Et kohtuistungi protokolli allkirjastamata jätmine

puudutab mõlemat süüdistatavat, laiendas ringkonnakohus apellatsiooni-menetluse piire ka E.K-le.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Svetlana

Maripuu. Pärast protokolli ülesehitusega tutvumist asus prokurör seisukohale, et menetlusõigust rikutud ei ole. KrMS § 155

lg 3 ei keela protokolli allkirjastamist osade kaupa. Kohus ongi kaitseõiguse tagamiseks allkirjastanud protokolli osaliselt:

23. detsembril 2013 allkirjastas kohus protokolli osas, mis käsitles kuni 17. detsembrini 2013 toimunud istungit;

istungiprotokolli kui terviku (sealhulgas kohtuotsuse kuulutamist hõlmava osa) allkirjastamine toimus aga kohtuotsuse

kuulutamise päeval, s.o 13. jaanuaril 2014. Ka ei nõustu prokurör sellega, et kohtuotsuse kuulutamist puudutava lõigu

kohta ei ole protokollis ära toodud seaduses nõutud andmeid: andmed on protokollis tervikuna olemas.

5. J. Toompuu kaitsja vandeadvokaat E. Grass vaidleb prokurörile vastu. On õige, et istungiprotokolli võib allkirjastada

osade kaupa. Nõustuda ei saa aga sellega, et protokolli allkirjastamine toimus kahes osas - 23. detsembril 2013 ja 13.

jaanuaril 2014. Protokollist ilmneb, et see on allkirjastatud 23. detsembril 2013 ja 13. jaanuari 2014. a protokoll on

allkirjastamata.

6. E.K kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld toetab määruskaebuse esitaja seisukohta. Kuni 17. detsembrini 2013

kohtuistungil toimunut kajastav protokolli osa on allkirjastatud. Korrektne oleks olnud, kui maakohus oleks 13. jaanuaril

2014 toimunud istungi protokolli vormistanud kõiki KrMS § 155 lg 2 nõudeid järgides. Samas on tegemist olukorraga, kus

allkirjastamata on vaid kohtuotsuse kuulutamist puudutav protokolli osa. See ei ole puudus, mida võrdsustada protokolli

koostamata jätmisega, sest selle rikkumisega ei saanud kaasneda ebaseaduslikku kohtuotsust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Põhjendades maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale maakohtule uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus tugines ringkonnakohus Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-1-26-13, 3-1-1-122-05 ja 3-1-1-45-

01. Nendes lahendites on kriminaalkolleegium märkinud, et kohtuotsuse tegemine ja selle kuulutamine on kohtuistungi

osad, ning kohtuotsuse kuulutamata jätmisega võetakse prokurörilt ja kaitsjalt võimalus kohtuotsuse kuulutamisel osaleda

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2013. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-13, p 16); et kohtuniku allkiri

kohtuistungi protokollil ei ole pelgalt tehniline üksikasi, vaid kinnitus selle kohta, et kohtuniku arvates on protokollis

kajastatud kõik kohtuistungil uuritud tõendid ning tehtud toimingud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2001. a

määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-01, p 4.1); ja et kohtuistungi protokolli ja selle paranduste allkirjastamine tähendab

protokolli õigsuse kinnitamist ja vastutust, et selles sisalduv vastab tegelikkusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.

detsembri 2005. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-122-05, p 7). Kriminaalkolleegium on jätkuvalt viidatud lahendites

väljendatud seisukohtadel, kuid märgib, et need ei ole asjassepuutuvad, sest nendega arvestamine ei tingi käesolevas asjas

maakohtu otsuse tühistamist ega kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.

8. Ringkonnakohtu hinnangul tuli maakohtu otsus tühistada kokkuvõtlikult põhjusel, et maakohtu kohtuistungi protokoll on

13. jaanuaril 2014 toimunud kohtuistungi osas allkirjastamata ja sellest on puudu ka KrMS §-s 155 nõutud andmed.

Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

8.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 155 lg 1 kohaselt on kohtuistungi protokoll menetlusdokument, milles kohtuistungi

sekretär talletab iseseisvalt või kohtuniku kokkuvõtliku sõnastusena kriminaalasja arutamise tingimused ja käigu. Sama

paragrahvi kolmandast lõikest tuleneb nõue, et kohtuistungi protokollile kirjutavad alla eesistuja ja kohtuistungi sekretär.

Käesoleva kriminaalasja materjalides sisaldub kohtuistungi protokoll, milles on kohtuistungi sekretäri poolt kokkuvõtlikult

talletatud kriminaalasja arutamise tingimused ja käik 17. detsembri 2013. a kohtuistungil, nagu ka kohtuotsuse kuulutamine

13. jaanuari 2014. a kohtuistungil (kd 2, lk 136-141). Protokolli on allkirjastanud nii eesistuja kui ka kohtuistungi sekretär

(kd 2, lk 141). Seetõttu ei ole alust rääkida kõnealuse protokolli allkirjastamata jätmisest ja sellest tulenevalt ka

kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 1 p 10 tähenduses.

8.2 Tõdemus, et kohtuistungi protokoll on 17. detsembri 2013. a ja 13. jaanuari 2014. a istungi osas allkirjastatud, ei välista

aga iseenesest muid kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi. Nii sisaldub kõnealuses protokollis märge, et see on allkirjastatud

23. detsembril 2013. Ometi järgneb sellele tekst, millest nähtub, et 13. jaanuaril 2014 väljus kohus nõupidamistoast ja

kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa, selgitas kaebekorda ja -tähtaega, nagu ka seda, millal on põhistatud kohtuotsus

kättesaadav. Seega ei kajasta märge protokolli allkirjastamise aja kohta tegelikkust. Kriminaalmenetlusõiguse sellise

rikkumisega ei kaasnenud ega võinud aga kaasneda ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust.

8.3 Seoses ringkonnakohtu väidetega KrMS § 155 nõuete rikkumisest märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus heitis

maakohtule ette ka KrMS § 155 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4, 12 ja 13 rikkumisi. Kuna ringkonnakohus jättis täpsustamata, milles

need rikkumised seisnesid, ei saa kriminaalkolleegium ringkonnakohtu sellise üldise väitega nõustuda. Nii näiteks nähtub

kohtuotsuse kuulutamist puudutavas protokolliosas istungi kuupäev ja algusaeg (KrMS § 155 lg 2 p 1); protokollist on

leitav kohtu nimetus ja kohtukoosseis (KrMS § 155 lg 2 p 2); selles on otsesõnu märgitud, et kohus väljus nõupidamistoast

ja kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa, selgitas kaebekorda ja -tähtaega, nagu ka seda, millal on põhistatud kohtuotsus

kättesaadav (KrMS § 155 lg 2 p-d 12, 13). Samas tuleb ringkonnakohtu etteheitega osaliselt ka nõustuda. Nii näiteks ei

nähtu kõnealusest protokollist 13. jaanuari 2014. a kohtuistungi lõpuaeg (KrMS § 155 lg 1 p 1) ega 13. jaanuaril 2014

kohtuotsuse kuulutamisel osalenud kohtumenetluse pooled ega nende nimed (KrMS § 155 lg 1 p 3). Seoses

viimatinimetatuga ei ole aga vähetähtis, et kuna ringkonnakohtul tekkis apellatsioonimenetlust ette valmistades kahtlus, et

maakohus rikkus kohtuotsuse kuulutamisel oluliselt kriminaalmenetlus-õigust, korraldas ringkonnakohus eelistungi.

Eelistungil selgitas ringkonnakohus välja nii 13. jaanuaril 2014 kohtuotsuse kuulutamisel osalenud kohtumenetluse pooled

kui ka nende nimed, samuti asjaolu, et kohtuotsuse kuulutamisel menetlusõigust ei rikutud. Heites maakohtule sellises

olukorras ette rikkumisi kohtuotsuse kuulutamist käsitlevas protokolliosas ja tühistades maakohtu otsuse ka nende

rikkumiste tõttu, tuli ringkonnakohtul lahendada küsimus, kuidas nende rikkumistega kaasnes või võis kaasneda selleks

ajaks juba tehtud kohtuotsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus. Kuigi ringkonnakohus seda küsimust ei käsitlenud,

märgib kriminaalkolleegium, et ka KrMS § 155 nõuete väidetava rikkumisega ei kaasnenud ega võinud kaasneda

ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust. Seetõttu ei saa neid rikkumisi lugeda oluliseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses

ning seega tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule alusetult.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, rahuldab Riigikohus prokuröri

määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2014. a määruse kriminaalasja nr 1-13-7917 saatmise kohta

Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas

kohtukoosseisus.

10. E.K kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld on koos määruskaebusele antud vastusega esitanud taotluse määrata E.K-le

Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Kersti Põld tasu 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot). J.

Toompuu kaitsja vandeadvokaat Eve Grass on koos määruskaebusele antud vastusega esitanud taotluse määrata J.

Toompuule Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Eve Grass tasu 180 eurot (sh käibemaks

30 eurot). Riigikohtu hinnangul on taotlused põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-

st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 26 novembri 2013. a otsuse (17. märtsil 2014 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2, 4,

28 ja 29 juhindudes rahuldada. Lähtudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 1, jääb E.K kaitsjale ja J. Toompuu kaitsjale

Riigikohtu menetluses määratud tasu menetluskuluna riigi kanda.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris