3-1-1-34-14 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2014. a määrus kriminaalasja nr 1-13-7917 saatmise kohta Pärnu Määrata Advokaadibüroole Kersti Põld Riigikohtu menetluses E.K-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu
Legislator headnote
AI generated3-1-1-34-14 · Riigikohus: suuruseks 108 (sada kaheksa) eurot, sh käibemaks 18 (kaheksateist) eurot ja jätta see menetluskulu riigi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-1-1-34-14
Määruse kuupäev
20. juuni 2014
Kohtukoosseis
Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris
Kohtuasi
Kriminaalasi E.K ja Janek Toompuu süüdistuses KarS § 118 lg
1 p 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna
Ringkonnakohtu
7. märtsi
2014.
a
määrus
kriminaalasjas nr 1-13-7917
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Svetlana
Maripuu
Teised määruskaebemenetluse
pooled
E.K kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld ja Janek Toompuu
kaitsja vandeadvokaat Eve Grass
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
28. mai 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2014. a määrus kriminaalasja nr 1-13-7917 saatmise kohta Pärnu
Maakohtule uueks arutamiseks ja saata kriminaalasi E.K ja Janek Toompuu süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi
uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2. Prokuröri määruskaebus rahuldada.
3. Määrata Advokaadibüroole Kersti Põld Riigikohtu menetluses E.K-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu
suuruseks 108 (sada kaheksa) eurot, sh käibemaks 18 (kaheksateist) eurot ja jätta see menetluskulu riigi kanda.
4. Määrata Advokaadibüroole Eve Grass Riigikohtu menetluses Janek Toompuule osutatud riigi õigusabi eest
makstava tasu suuruseks 180 (sada kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot ja jätta see
menetluskulu riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2014. a otsusega tunnistati karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi raske
tervisekahjustuse tekitamises süüdi E.K ja Janek Toompuu ning neid karistati selle kuriteo toimepanemise eest vastavalt 4
aasta ja 6 kuu ning 7 aasta pikkuse vangistusega.
2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni J. Toompuu ja tema kaitsja vandeadvokaat Eve Grass.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2014. a määrusega maakohtu otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti Pärnu Maakohtule
uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul tekkis apellatsioonimenetlust ette valmistades kahtlus, et
maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlus-õigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p-de 3 ja 4
tähenduses, kuulutades kohtuotsuse 13. jaanuaril 2014 prokuröri ja kaitsjate osavõtuta. Eelistungil ei leidnud see kahtlus
kinnitust. Küll aga leidis ringkonnakohus, et maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust oluliselt KrMS § 339 lg 1 p 10
mõttes, sest asjas puudub kohtuistungi protokoll. Sellise järeldusega nõustusid eelistungil ka prokurör ja kaitsja.
Ringkonnakohtu hinnangul on allkirjastamata 13. jaanuaril 2014 toimunud kohtuotsuse kuulutamist käsitlev protokoll. 17.
detsembri 2013. a kohtuistungi protokoll allkirjastati selles märgitu põhjal 23. detsembril 2013. Samas asub rea
"Istungiprotokoll allkirjastatud 23.12.2013.a." ja allkirjade vahel neli rida teksti, mis käsitleb otsuse kuulutamist
13. jaanuaril 2014. On selge, et 23. detsembril 2013 ei saanud allkirjastada 13. jaanuari 2014. a istungi protokolli. See
tähendab, et 13. jaanuari 2014. a istungi protokoll on allkirjastamata ja lisaks on sellest protokollist puudu ka erinevad
seaduses nõutud andmed. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-45-01 ilmneb, et allkiri protokolli järel ei ole vaid tehniline
üksikasi ja allkirja puudumine on samastatav protokolli koostamata jätmisega. Seega on tegu KrMS § 339 lg 1 p-s 10
kirjeldatud rikkumisega, mis tingib asja maakohtule tagasi saatmise. Et kohtuistungi protokolli allkirjastamata jätmine
puudutab mõlemat süüdistatavat, laiendas ringkonnakohus apellatsiooni-menetluse piire ka E.K-le.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Svetlana
Maripuu. Pärast protokolli ülesehitusega tutvumist asus prokurör seisukohale, et menetlusõigust rikutud ei ole. KrMS § 155
lg 3 ei keela protokolli allkirjastamist osade kaupa. Kohus ongi kaitseõiguse tagamiseks allkirjastanud protokolli osaliselt:
23. detsembril 2013 allkirjastas kohus protokolli osas, mis käsitles kuni 17. detsembrini 2013 toimunud istungit;
istungiprotokolli kui terviku (sealhulgas kohtuotsuse kuulutamist hõlmava osa) allkirjastamine toimus aga kohtuotsuse
kuulutamise päeval, s.o 13. jaanuaril 2014. Ka ei nõustu prokurör sellega, et kohtuotsuse kuulutamist puudutava lõigu
kohta ei ole protokollis ära toodud seaduses nõutud andmeid: andmed on protokollis tervikuna olemas.
5. J. Toompuu kaitsja vandeadvokaat E. Grass vaidleb prokurörile vastu. On õige, et istungiprotokolli võib allkirjastada
osade kaupa. Nõustuda ei saa aga sellega, et protokolli allkirjastamine toimus kahes osas - 23. detsembril 2013 ja 13.
jaanuaril 2014. Protokollist ilmneb, et see on allkirjastatud 23. detsembril 2013 ja 13. jaanuari 2014. a protokoll on
allkirjastamata.
6. E.K kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld toetab määruskaebuse esitaja seisukohta. Kuni 17. detsembrini 2013
kohtuistungil toimunut kajastav protokolli osa on allkirjastatud. Korrektne oleks olnud, kui maakohus oleks 13. jaanuaril
2014 toimunud istungi protokolli vormistanud kõiki KrMS § 155 lg 2 nõudeid järgides. Samas on tegemist olukorraga, kus
allkirjastamata on vaid kohtuotsuse kuulutamist puudutav protokolli osa. See ei ole puudus, mida võrdsustada protokolli
koostamata jätmisega, sest selle rikkumisega ei saanud kaasneda ebaseaduslikku kohtuotsust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Põhjendades maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale maakohtule uueks arutamiseks teises
kohtukoosseisus tugines ringkonnakohus Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-1-26-13, 3-1-1-122-05 ja 3-1-1-45-
01. Nendes lahendites on kriminaalkolleegium märkinud, et kohtuotsuse tegemine ja selle kuulutamine on kohtuistungi
osad, ning kohtuotsuse kuulutamata jätmisega võetakse prokurörilt ja kaitsjalt võimalus kohtuotsuse kuulutamisel osaleda
(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2013. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-13, p 16); et kohtuniku allkiri
kohtuistungi protokollil ei ole pelgalt tehniline üksikasi, vaid kinnitus selle kohta, et kohtuniku arvates on protokollis
kajastatud kõik kohtuistungil uuritud tõendid ning tehtud toimingud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2001. a
määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-01, p 4.1); ja et kohtuistungi protokolli ja selle paranduste allkirjastamine tähendab
protokolli õigsuse kinnitamist ja vastutust, et selles sisalduv vastab tegelikkusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.
detsembri 2005. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-122-05, p 7). Kriminaalkolleegium on jätkuvalt viidatud lahendites
väljendatud seisukohtadel, kuid märgib, et need ei ole asjassepuutuvad, sest nendega arvestamine ei tingi käesolevas asjas
maakohtu otsuse tühistamist ega kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.
8. Ringkonnakohtu hinnangul tuli maakohtu otsus tühistada kokkuvõtlikult põhjusel, et maakohtu kohtuistungi protokoll on
13. jaanuaril 2014 toimunud kohtuistungi osas allkirjastamata ja sellest on puudu ka KrMS §-s 155 nõutud andmed.
Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.
8.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 155 lg 1 kohaselt on kohtuistungi protokoll menetlusdokument, milles kohtuistungi
sekretär talletab iseseisvalt või kohtuniku kokkuvõtliku sõnastusena kriminaalasja arutamise tingimused ja käigu. Sama
paragrahvi kolmandast lõikest tuleneb nõue, et kohtuistungi protokollile kirjutavad alla eesistuja ja kohtuistungi sekretär.
Käesoleva kriminaalasja materjalides sisaldub kohtuistungi protokoll, milles on kohtuistungi sekretäri poolt kokkuvõtlikult
talletatud kriminaalasja arutamise tingimused ja käik 17. detsembri 2013. a kohtuistungil, nagu ka kohtuotsuse kuulutamine
13. jaanuari 2014. a kohtuistungil (kd 2, lk 136-141). Protokolli on allkirjastanud nii eesistuja kui ka kohtuistungi sekretär
(kd 2, lk 141). Seetõttu ei ole alust rääkida kõnealuse protokolli allkirjastamata jätmisest ja sellest tulenevalt ka
kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 1 p 10 tähenduses.
8.2 Tõdemus, et kohtuistungi protokoll on 17. detsembri 2013. a ja 13. jaanuari 2014. a istungi osas allkirjastatud, ei välista
aga iseenesest muid kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi. Nii sisaldub kõnealuses protokollis märge, et see on allkirjastatud
23. detsembril 2013. Ometi järgneb sellele tekst, millest nähtub, et 13. jaanuaril 2014 väljus kohus nõupidamistoast ja
kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa, selgitas kaebekorda ja -tähtaega, nagu ka seda, millal on põhistatud kohtuotsus
kättesaadav. Seega ei kajasta märge protokolli allkirjastamise aja kohta tegelikkust. Kriminaalmenetlusõiguse sellise
rikkumisega ei kaasnenud ega võinud aga kaasneda ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust.
8.3 Seoses ringkonnakohtu väidetega KrMS § 155 nõuete rikkumisest märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus heitis
maakohtule ette ka KrMS § 155 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4, 12 ja 13 rikkumisi. Kuna ringkonnakohus jättis täpsustamata, milles
need rikkumised seisnesid, ei saa kriminaalkolleegium ringkonnakohtu sellise üldise väitega nõustuda. Nii näiteks nähtub
kohtuotsuse kuulutamist puudutavas protokolliosas istungi kuupäev ja algusaeg (KrMS § 155 lg 2 p 1); protokollist on
leitav kohtu nimetus ja kohtukoosseis (KrMS § 155 lg 2 p 2); selles on otsesõnu märgitud, et kohus väljus nõupidamistoast
ja kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa, selgitas kaebekorda ja -tähtaega, nagu ka seda, millal on põhistatud kohtuotsus
kättesaadav (KrMS § 155 lg 2 p-d 12, 13). Samas tuleb ringkonnakohtu etteheitega osaliselt ka nõustuda. Nii näiteks ei
nähtu kõnealusest protokollist 13. jaanuari 2014. a kohtuistungi lõpuaeg (KrMS § 155 lg 1 p 1) ega 13. jaanuaril 2014
kohtuotsuse kuulutamisel osalenud kohtumenetluse pooled ega nende nimed (KrMS § 155 lg 1 p 3). Seoses
viimatinimetatuga ei ole aga vähetähtis, et kuna ringkonnakohtul tekkis apellatsioonimenetlust ette valmistades kahtlus, et
maakohus rikkus kohtuotsuse kuulutamisel oluliselt kriminaalmenetlus-õigust, korraldas ringkonnakohus eelistungi.
Eelistungil selgitas ringkonnakohus välja nii 13. jaanuaril 2014 kohtuotsuse kuulutamisel osalenud kohtumenetluse pooled
kui ka nende nimed, samuti asjaolu, et kohtuotsuse kuulutamisel menetlusõigust ei rikutud. Heites maakohtule sellises
olukorras ette rikkumisi kohtuotsuse kuulutamist käsitlevas protokolliosas ja tühistades maakohtu otsuse ka nende
rikkumiste tõttu, tuli ringkonnakohtul lahendada küsimus, kuidas nende rikkumistega kaasnes või võis kaasneda selleks
ajaks juba tehtud kohtuotsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus. Kuigi ringkonnakohus seda küsimust ei käsitlenud,
märgib kriminaalkolleegium, et ka KrMS § 155 nõuete väidetava rikkumisega ei kaasnenud ega võinud kaasneda
ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust. Seetõttu ei saa neid rikkumisi lugeda oluliseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses
ning seega tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule alusetult.
9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, rahuldab Riigikohus prokuröri
määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2014. a määruse kriminaalasja nr 1-13-7917 saatmise kohta
Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas
kohtukoosseisus.
10. E.K kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld on koos määruskaebusele antud vastusega esitanud taotluse määrata E.K-le
Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Kersti Põld tasu 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot). J.
Toompuu kaitsja vandeadvokaat Eve Grass on koos määruskaebusele antud vastusega esitanud taotluse määrata J.
Toompuule Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Eve Grass tasu 180 eurot (sh käibemaks
30 eurot). Riigikohtu hinnangul on taotlused põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-
st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 26 novembri 2013. a otsuse (17. märtsil 2014 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2, 4,
28 ja 29 juhindudes rahuldada. Lähtudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 1, jääb E.K kaitsjale ja J. Toompuu kaitsjale
Riigikohtu menetluses määratud tasu menetluskuluna riigi kanda.
Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris