3-2-1-62-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-62-14

Määruse kuupäev

Tartu, 18. juuni 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

KÜ Hansu 2 hagi Merike Klementi vastu põhivõla ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-26930

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Hansu 2 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja KÜ Hansu 2 (registrikood 80211432), esindajad

vandeadvokaat Annika Vait ja vandeadvokaat Siret Siilbek

Kostja Merike Klement, esindaja vandeadvokaat Urmas

Simon

Asja läbivaatamise kuupäev

2. juuni 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-26930

ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OÜ-le Great Success määruskaebuselt 30. detsembril 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KÜ Hansu 2 (hageja) esitas Merike Klementi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hiljem hagi põhivõla ja viivise saamiseks. Kohtumenetluses esindas hagejat alates hagi esitamisest

Simo Soolo (esindaja). Esindaja oli kohtumenetluse ajal hageja juhatuse liige, kuid esindas hagejat

volikirja alusel. Volikirjas volitas hageja teine juhatuse liige OÜ-d Great Success (osaühing), kelle

kaudu esindaja osutas õigusteenust, olles ise osaühingu ainuosanik ja juhatuse liige.

Kohtuasjas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2013. a otsus, millega hagi rahuldati

osaliselt ning jäeti maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja kanda.

2. Hageja esitas avalduse, milles palus mõista kostjalt maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude hüvitamiseks välja 1877 eurot 7 senti. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja

järgi on menetluskuludeks riigilõiv (377 eurot 7 senti) ja lepingulise esindaja tasu (1500 eurot).

3. Kostja esitas avalduse, milles palus mõista hagejalt enda maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude hüvitamiseks välja 1060 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on menetluskuludeks

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu.

4. Pooled vaidlesid teineteise avaldusele vastu. Kostja ei olnud nõus hüvitama hageja esindaja

kulusid, sest need on ülepaisutatud ning kuna hagejat esindas kohtumenetluses hageja seaduslik

esindaja, ei ole hageja kulutused lepingulisele esindajale põhjendatud.

5. Harju Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2013. a määrusega nii hageja kui ka kostja avalduse

osaliselt, mõistis kostjalt tasutud riigilõivu hüvitamiseks hageja kasuks välja 316 eurot 96 senti ja

hagejalt kostja kasuks apellatsiooniastmes tasutud riigilõivu ja esindaja tasu hüvitamiseks välja

69 eurot 66 senti ning tasaarvestas poolte nõuded.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tasus küll hageja kokku riigilõivu 377 eurot 7 senti, kuid

sellest on talle tagastatud enammakstud riigilõiv 35 eurot 15 senti. Kuna hagejale tuleb hüvitada 91%

menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu hüvitamiseks 316 eurot

96 senti.

Hageja taotlus hüvitada talle lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Hageja kui korteriühistu registriandmete väljavõttest nähtub, et teda kohtumenetluses esindanud isik

on ühtlasi hageja juhatuse liige ja seaduslik esindaja. Registriandmete kohaselt võib iga hageja

juhatuse liige ühistut kõikide tehingute tegemisel esindada. Seaduslik esindaja ei saa esindada hagejat

volitatud esindajana, ajades asja endale võetud lepingulise kohustusena. Kuigi volikirjast nähtuvalt on

hageja volitanud end esindama osaühingut, nähtub äriregistri väljavõttest, et selle osaühingu ainsaks

osanikuks ning juhatuse liikmeks on hagejat kohtumenetluses esindanud hageja juhatuse liige kui

seaduslik esindaja. Lepingulise esindajana oleks saanud kohtumenetluses osaleda volikirja alusel isik,

kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele, kuid ei ole samal ajal hageja juhatuse liige. Kuna hagejat

esindas menetluses tema seaduslik esindaja, ei saa hageja lepingulise esindaja kulusid pidada

vajalikuks ega põhjendatuks.

Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

150 eurot ja esindaja kulud 624 eurot. Kuna kostjale tuleb hüvitada 9% menetluskuludest, tuleb

hagejalt kostja kasuks mõista välja kokku 69 eurot 66 senti.

TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb poolte vastastikused nõuded tasaarvestada ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja 247 eurot 30 senti.

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti kostjalt

hageja kasuks õigusabikulu välja mõistmata. Hageja palus teha uue määruse, millega mõista kostjalt

hageja kasuks välja 91% taotletud õigusabikulust.

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. detsembri 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus põhjendatult hageja avalduse esindaja

tasu osas rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende

rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Pooled ei vaidle selle üle, et hagejat kohtumenetluses esindanud isik on hageja kui korteriühistu

juhatuse liige. Korteriühistu juhatuse liikmel on õigus korteriühistut esindada kõigis

õigustoimingutes. Seaduse järgi ei ole oluline, kas juhatuse liige vastab TsMS §-s 218 sätestatud

lepingulise esindaja tunnustele või mitte. Asjaolu, et korteriühistu on sõlminud õigusteenuse

osutamise lepingu osaühinguga, mille esindajaks on samuti hagejat kohtumenetluses esindanud

juhatuse liige, on nende omavahelise sisesuhte küsimus. See aga ei tähenda, et õigusteenuse kulutuste

väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas kohtumenetluses tema seaduslik

esindaja, kellel on selleks seadusest tulenev õigus ja kohustus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulud vastavalt kehtivale

menetluskulude jaotusele.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt TsMS § 175 lg-t 1, § 218

lg 1 p 2 ja § 436 lg-t 1 ning asus seetõttu väärale seisukohale, et hageja juhatuse liige ei või samal ajal

olla käsunduslepingu alusel hageja lepinguline esindaja. Korteriühistu juhatuse liikmel on õigus

esindada korteriühistut kõigis õigustoimingutes, aga mitte kohustust. Asjaolu, et korteriühistu

juhatuse liikmel on juriidiline kõrgharidus, ei kohusta juhatuse liiget korteriühistule tasuta

õigusteenust osutama.

Asjas oli korteriühistu sõlminud õigusteenuse osutamiseks käsunduslepingu äriühinguga, mille kaudu

tegutses juristina üks hageja juhatuse liikmetest. Asjaolu, et hagejat kohtumenetluses esindanud isik

oli samal ajal ka hageja juhatuse liige, ei tähenda, et ta ei oleks võinud lepingu alusel hagejat

kohtumenetluses esindada. Esindaja vastas TsMS §-s 218 sätestatud tingimustele ning teda volitas

korteriühistu teine juhatuse liige. Seaduses ei ole keelatud seotud isikutel õigusteenuse osutamiseks

käsunduslepingut sõlmida, samuti ei ole piiratud sellisel juhul menetluskulude hüvitamist, kui teenuse

hind vastab turuhinnale.

Korteriühingul kui menetlusosalisel on TsMS § 217 lg 1 järgi õigus võtta endale lepinguline esindaja

ning valida see oma parema äranägemise järgi. Asjaolu, et korteriühistu valib juristi, kes on ühtlasi

tema juhatuse liige, ei võta õigusteenust osutavalt juristilt õigust nõuda teenuse eest tasu ega vabasta

korteriühistut tasu maksmise kohustusest. Korteriühistu juhatuse liikme ülesandeks on seista hea

ühistu liikmete igapäevaste ühiste huvide eest, kuid juriidilise kõrgharidusega juhatuse liige ei pea

osutama korteriühistule tasuta õigusteenust.

Kostja ja kohus olid kogu kohtumenetluse vältel teadlikud, et hageja sõlmis õigusteenuse saamiseks

käsunduslepingu, mille kohta esitati kohtule ka volikiri. Seega pidi kostja ette nägema, et võla

tasumata jätmise ja pahatahtliku käitumise tõttu tekivad tal kohtumenetluses kulud. Kuna

korteriühistu on õigusteenuse eest lepingulisele esindajale tasunud, tuleb need kulud korteriühistule

hüvitada.

Kohtud ei ole sisuliselt hinnanud, kas osutatud õigusteenus oli põhjendatud ja vajalik, ning on

põhjendamatult välistanud igasuguse õiguse menetluskulude hüvitisele, kui menetlusosalisel on

kohtumenetluses esindaja, kes on ühtlasi ka tema juhatuse liige.

11. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest kohtumenetluses

esindas korteriühistut selle juhatuse liige isiklikult. Korteriühistu üldkoosolek ei ole võtnud vastu

otsust õigusvaidluste pidamiseks ega selleks ka esindajat valinud. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 15¹

lg 1 p 1 järgi peab korteriühistu üldkoosolek otsustama majandamiskulude üle. Korteriühistu

õigusabikulud on olemuselt majandamiskulud ning korteriühistu juhatus ei saa otsustada selliste

kulude üle.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel osaliselt rahuldada,

ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohus kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras

üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriühistu õigusabikulud on

TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud olukorras, kus korteriühistule osutas

õigusabiteenust osaühing, mille juhatuse liige ja õigusabi osutaja oli samal ajal ka korteriühistu

juhatuse liige.

13. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lepingulise esindajana saab kohtumenetluses

osaleda volikirja alusel isik, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele, kuid ei ole samal ajal hageja

juhatuse liige.

Menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda kohtumenetluses üldjuhul isiklikult või esindaja

kaudu. Seejuures ei võta asjast isiklik osavõtt menetlusosaliselt TsMS § 217 lg 2 järgi õigust omada

selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira menetlusosalise isiklikku

osavõttu asjast. Juriidilisest isikust menetlusosaline saab menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma

juhatuse kaudu, sest juriidilise isiku puhul loetakse suhetes teiste isikutega TsÜS § 34 lg 1 järgi

juriidilise isiku juhatus tema seaduslikuks esindajaks. Sama tuleneb ka mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 26 lg-st 1, mille kohaselt esindab ka mittetulundusühingut juhatus, ning

MTÜS § 27 lg 1 järgi on üldjuhul igal juhatuse liikmel õigus mittetulundusühingut esindada. Kuna

korterühistu puhul kohaldatakse KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes

mittetulundusühingute seaduse sätteid, saab ka korteriühistut esindada kohtumenetluses seadusliku

esindajana üldjuhul korteriühistu iga juhatuse liige. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 1 on aga

korteriühistul õigus osaleda kohtumenetluses ka lepingulise esindaja kaudu. Korteriühistul on õigus

volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes

vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Seejuures võib korteriühistu volitada ennast lepingulise

esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tingimustele, või

äriühingut, mille kaudu juhatuse liige korteriühistule õigusabiteenust osutab.

14. Kolleegium ei nõustu ka kohtute seisukohaga, et korteriühistu õigusabikulud on igal juhul

põhjendamatud või ebavajalikud juhul, kui korteriühistule osutab õigusteenust isik, kes on samal ajal

ka korteriühistu juhatuse liige.

Korteriühistu juhatus on korteriühistu juhtorgan, mille põhiülesandeks on korteriühistu juhtimine ja

esindamine. Seadusest ei tulene korteriühistu juhatuse liikmele kohustust anda korteriühistule

õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Korteriühistu juhatus peab küll korteriühistut

kohtumenetluses esindama või volitama selleks lepingulist esindajat, kuid juhatuse liige ei pea täitma

kohtumenetluses tasuta lepingulise esindaja ülesandeid, sh osutama korteriühistule tasuta

õigusabiteenust. TsMS § 217 lg 2 järgi saab menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult ka siis, kui

tal on lepinguline esindaja. Sellest tulenevalt ei saa pidada menetlusosalise lepingulise esindaja

kulusid põhjendamatuks üksnes seetõttu, et lepinguline esindaja on samal ajal ka menetlusosalise

seaduslik esindaja ning sama isik esindas menetlusosalist nii seadusliku esindajana kui ka lepingulise

esindajana.

Samas tuleb sellises olukorras menetluskulusid välja mõistes hinnata, millises ulatuses olid

õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetlusest TsMS § 175 lg 1 kohaselt

põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta

kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja.

15. Vastuseks kostja väidetele märgib kolleegium, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole

tähtsust, kas lepingulise esindaja kaasamise on otsustanud korteriühistu üldkoosolek või juhatus.

Iseenesest on õige kostja väide, et korteriühistu juhatus ei ole pädev otsustama lepingulise esindaja

võtmiseks kulude tegemise üle ja seda peab tegema korteriühistu üldkoosolek. Siiski saab

korteriühistu üldkoosolek nimetatud kulud hiljem heaks kiita ning juhul, kui menetluskulud jäävad

vastaspoole kanda, ei teki korteriühistul kulusid, mida liikmed kandma peaksid (vt Riigikohtu

6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p-d 11–12).

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja

määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon OÜ-le Great Success.

Kolleegium selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kantud menetlusosaliste

menetluskulusid TsMS § 178 lg 3 järgi ei hüvitata.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu