3-3-1-34-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-34-14

Määruse kuupäev

18. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Nikolai Mikolenko kaebus ja riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2013. a määrus

haldusasjas nr 3-13-819

Menetluse alus Riigikohtus

Nikolai Mikolenko määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nikolai Mikolenko määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 27. mai 2013. a määruse resolutsiooni punkt 1, muutes

halduskohtu määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2013. a määruse haldusasjas

nr 3-13-819 põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. mai 2013. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja teha selles

osas uus määrus, millega jätta Nikolai Mikolenko riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-819

osas, millega jäeti halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Mikolenko esitas 16. aprillil 2013 Tallinna Halduskohtule venekeelse avalduse, riigi õigus-

abi andmise ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused ning majandusliku seisundi teatised.

Avaldusele olid lisatud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused tsiviilasjas nr 2-12-

39652 ja tõend pensioni suuruse kohta.

2. Tallinna Halduskohus jättis 22. aprilli 2013. a määrusega N. Mikolenko kaebuse ja riigi õigusabi

taotluse käiguta ning määras puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse kättesaamisest arvates.

Selle aja jooksul tuli kaebajal esitada kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38

nõuetele vastav kaebus koos eestikeelse tõlkega (HKMS §-d 80 ja 81) või taotleda kohtult HKMS

§ 110 lg 1 p 1 järgi tõlkeabi, kui tal endal ei olnud võimalik tõlke eest maksta. Puudused olid ka riigi

õigusabi taotluses, mis jäeti käiguta HKMS § 55 lg 1 alusel. Taotluses märgiti taotletava õigusabi

liigina esindamine halduskohtumenetluses ja muu õigusnõustamine/esindamine. Probleemi kirjeldu-

sena märgiti kodanikuõiguste taastamine ja põhjendusena riigikeele ja seaduste mittetundmine.

Viidatust pole arusaadav, milleks õigusabi vajatakse, ja kohtul pole võimalik otsustada riigi õigusabi

andmise põhjendatuse üle. Kuna kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk on ebaselge ja võõrkeelne

ning arusaamatu kaebus jääb käiguta, ei ole kohtul võimalik selles menetlusetapis hinnata, milline on

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 mõttes taotleja võimalus kaitsta oma õigusi. Kaebajal tuleb

esmalt kõrvaldada kaebuse puudused. Seejärel tuleb tal kõrvaldada menetlusabi taotluse puudused ja

kirjeldada tulenevalt esitatava kaebuse nõudest konkreetset probleemi, mille lahendamiseks ta riigi

õigusabi taotleb. Selleks tuleb täpselt märkida haldusaktid/toimingud, mida kaebaja soovib

vaidlustada, ja selgitada, kuidas aitab nende vaidlustamine kaasa tema kodanikuõiguste taastamisele.

Kahjunõude puhul tuleb märkida, kes ja millise õigusvastase haldusaktiga/toiminguga on

varalise/mittevaralise kahju tekitanud, kahjusumma ja selle kujunemise alused ja põhjuslik seos kahju

ja selle põhjustanud tegevuse vahel. Lisaks tuleb selgitada, kuidas kaebaja kannab ühe kuu püsi-

kulutused 482 eurot 92 senti, kui esitatud tõendi järgi on tema pension 321 eurot 94 senti. Selleks, et

kohus saaks otsustada taotluse Harju Maakohtule edastamise üle, peab kaebaja taotlust täpsustada ja

selgitama, mida ta silmas peab, kui soovib riigi õigusabi muuks õigusnõustamiseks/esindamiseks.

Taotluse täpsustamata jätmisel loeb kohus, et isik ei soovi vastavat õigusabi liiki.

3. N. Mikolenko esitas 6. mail 2013 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi saamise taotluse, kirjelda-

des probleemi, mille lahendamiseks riigi õigusabi soovib järgmiselt: "Kaebus taastamine kodaniku-

õiguste", millele järgnesid venekeelsed laused. Taotlusele lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise

taotlus ja majandusliku seisundi teatised erinesid varasemalt esitatust vaid kuupäevade osas.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 27. mai 2013. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel

(resolutsiooni p 1) ja jättis riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni

p 2). Halduskohus leidis, et kaebaja sai 22. aprilli 2013. a määruse kätte 6. mail 2013 ning oleks

pidanud kaebuse ja riigi õigusabi taotluse puudused kõrvaldama hiljemalt 21. mail 2013, kuid pole

seda teinud. 6. mail 2013 kohtule edastatud seosetute läbisegi eesti- ja venekeelsete lausetega riigi

õigusabi taotluse blanketil esitatu ei ole käsitatav kohtumäärusega nõutud eestikeelse

menetlusdokumendina. Kaebuse eestikeelne tõlge on esitamata. Tõlke korraldamiseks pole

menetlusabi palutud. Kõrvaldamata on ka riigi õigusabi taotluse olulised puudused. Ikka on ebaselge,

millise nõudega soovib kaebaja kohtusse pöörduda. Samuti pole täpsustatud, milliseks muuks õigus-

nõustamiseks/esindamiseks taotleb kaebaja õigusabi. Sellest järeldab kohus, et kaebaja ei vaja seda

liiki riigi õigusabi. Seetõttu ei ole taotlust vaja selles osas Harju Maakohtule edastada;

5. N. Mikolenko esitas 10. juunil 2013 Tallinna Halduskohtule võõrkeelse dokumendi, mida haldus-

kohus tõlgendas 27. mai 2013. a määruse peale esitatud määruskaebusena. Samuti esitas N. Miko-

lenko taotluse riiglõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Tallinna Halduskohus andis 27. juuni 2013. a määrusega N. Mikolenkole menetlusabi, vabastades

ta 10. juuni 2013. a määruskaebuse tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest.

7. Kohus rahuldas 28. juuni 2013. a määrusega N. Mikolenko taotluse määruskaebuselt riigilõivu

tasumisest vabastamiseks, võttis N. Mikolenko määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja

edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. N. Mikolenko palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27. mai 2013. a määrus,

kuna see on vastuolus siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega ning takistab kaebajal realiseerimast

kohtulikku kaitseõigust. Ebaseaduslikud on ning tühistada tuleb siseministri käskkirjad ning muud

normatiiv- ja õigusaktid (Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) ettekirjutused ja määrus, kohtu-

täituri määrused), mille alusel on kaebaja kõikidest tsiviilõigustest ja vabadustest ilma jäetud.

Kaebaja oli 1442 päevaks paigutatud Tallinna Arestimajja ja väljasaatmiskeskusesse. Sellise

tegevuse on EIÕK tunnistanud 8. oktoobri 2009. a otsusega 10664/05 ebaseaduslikuks. Kaebaja

Eestis elamine tuleb tunnistada seaduslikuks, ebaseadusliku kinnipidamise aeg tuleb arvata tema

tööstaaži hulka ja talle tuleb välja maksta keskmine töötasu. Kohus oleks pidanud kaebuse sisuliselt

läbi vaatama. Kaebajal ei ole juriidilist haridust ja ta ei oska eesti keelt, mistõttu pole ta võimeline

kaebuse motiive ja aluseid eesti keeles selgitama. 6. juunil 2012 esitas kaebaja halduskohtule taotluse

riigi õigusabi andmiseks ja riigilõivust vabastamiseks, kus märkis, et vajab õigusabi siseministri ja

KMA otsuste peale kaebuse esitamiseks. Kohus oleks pidanud arvestama 16. aprilli 2013. a kaebuse

juurde lisatud tsiviilasjas nr 2-12-39652 tehtud määrustega, kus on märgitud, et kaebuse peab läbi

vaatama halduskohus. Kaebuse koostamiseks vajab kaebaja õigusteadmistega isiku abi, kes oskab

selgitada kaebuse motiive ja aluseid. Kohus peab esmalt läbi vaatama riigi õigusabi andmise taotluse

ja määrama kaebajale advokaadi kaebuse koostamiseks eesti keeles.

9. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata,

põhjendades oma määrust järgmiselt:

1) halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jättis riigi õigusabi taotluse HKMS

§ 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud talle antud tähtaja jooksul kaebuse ja

taotluse käiguta jätmise määruses nimetatud puudusi, st ei esitanud HKMS § 38 nõuetele vastavat

kaebuse eestikeelset tõlget ega selgitaminud/täpsustanud riigi õigusabi andmise eesmärki.

Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vaidlusalused haldusaktid/toimingud, kaebuse

nõuded ja neid põhistavad asjaolud on kirja pandud alles määruskaebuses, mille tõlkimiseks taotles

kaebaja esimest korda menetlusabi. Kohus ei saanud võtta menetlusse võõrkeelset kaebust ja hakata

selle nõudeid ja alust kaebusele lisatud maakohtu määrustest tuletama, nagu näib olevat

määruskaebuse esitaja ekslik seisukoht;

2) ekslik on ka kaebaja arusaam, et eesti keele oskuse ja juriidiliste teadmiste puudumise tõttu oleks

halduskohus pidanud talle riigi õigusabi igal juhul määrama. Viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-

3-1-12-13 (määruskaebuse esitajaks oli kaebaja abikaasa L. Mikolenko) selgitas kohus kaebuse ja

taotluse käiguta jätmise 22. aprilli 2013. a määruses õigesti, et isikule ei saa anda riigi õigusabi, kui

selle eesmärk on ebaselge. Viidatud lahendis leidis Riigikohus järgmist: "Kuigi taotlejal puuduvad

õigusteadmised, peab ta siiski olema suuteline kirjeldama kohtule oma probleemi arusaadavalt. Riigi

õigusabi saamise eesmärk ei selgu ka venekeelsetest avaldustest. Mõistmata, milleks taotleja riigi

õigusabi vajab, ei ole kohtul võimalik otsustada menetlusabi andmise põhjendatuse üle. /.../... ka

õigusteadmisteta isik peab olema suuteline ära näitama need haldusaktid, mille vaidlustamiseks

kohtus ta soovib riigi õigusabi. Nimelt peab kohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 järgi

riigi õigusabi andmisest keelduma, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse

kaitseks ilmselt vähene. RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses

märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Kolleegium on

seisukohal, et kui soovitakse riigi õigusabi haldusakti vaidlustamiseks, siis hõlmab RÕS § 12 lg 1

p-s 2 nimetatud probleemi kirjeldus ka andmeid haldusakti kohta, mida soovitakse vaidlustada.

Kohus ei saa, teadmata, millist haldusakti soovitakse vaidlustada, hinnata, milline on RÕS § 7 lg 1

p 5 mõttes taotleja võimalus kaitsta oma õigusi". Riigikohtu need seisukohad on asjakohased ka

käesoleval juhul. 16. aprilli 2013. a venekeelsest kaebusest ega sellele lisatud riigi õigusabi taotlusest

polnud võimalik välja lugeda, millise sisuga ja nõuetega kaebust soovib kaebaja esitada ning milliste

probleemide lahendamiseks ta riigi õigusabi määramist soovib. Seetõttu jättis kohus põhjendatult

taotluse käiguta ja nõudis puuduste kõrvaldamist. Kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puudusi tähtajaks

ning kohus jättis õigesti riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED

10. N. Mikolenko esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu

määrused.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtuga, et N. Mikolenko kaebus tuli tagastada.

Kolleegium ei nõustu kohtutega aga selles, et N. Mikolenko riigi õigusabi taotlus tuli jätta läbi

vaatamata. Kolleegium on seisukohal, et N. Mikolenko riigi õigusabi taotlus tulnuks jätta

rahuldamata.

12. On tõsi, et 6. mail 2013 halduskohtule edastatud seosetute läbisegi eesti- ja venekeelsete lausetega

riigi õigusabi taotluse blanketil esitatu ei ole käsitatav kohtumäärusega nõutud eestikeelse

menetlusdokumendina ning et kaebuse eestikeelne tõlge on esitamata ja tõlke korraldamiseks pole

menetlusabi palutud. Kuid kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et 16. aprilli 2013. a venekeelsele

kaebusele 6. mail 2013 lisatud riigi õigusabi taotlusest polnud võimalik välja lugeda, milliste

nõuetega kaebust soovib kaebaja esitada ning milliste probleemide lahendamiseks ta riigi õigusabi

määramist soovib. Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas ei ole asjas nr 3-3-1-12-13 esitatud

Riigikohtu seisukoht kohaldatav, sest esitatud dokumentidest nähtub piisava selgusega, milliste

nõuetega on N. Mikolenko pöördunud halduskohtusse.

Kohtutoimikus (tl 31) on riigi õigusabi saamise taotluse blanketil N. Mikolenko eesti keeles

probleemi kirjeldusena esitanud "kaebus taastamine kodanikuõiguste". Üksnes sellest lähtuvalt pole

tõepoolest võimalik aru saada, millist lahendit soovib kaebaja kohtus saada.

Kuid probleemi kirjeldusena on kaebaja samal lehel vene keeles esitanud teksti, mida saab eesti

keelde tõlkida järgmiselt:

- "tunnistada 1454 päeva vahi all pidamist Eestis seadusliku elamisena.

- arvata 1454 päeva Eesti territooriumil pensioni arvutamiseks tööstaaži hulka.

- maksta rahalist hüvitist saamata jäänud keskmise palga ulatuses."

13. Siseministri 8. mai 2000. a käskkirjaga nr 218 keelduti N. Mikolenkole elamisloa andmisest (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 17. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-17-03, p 1). Kolleegiumile on

N. Mikolenko esitatud arvukatest edasikaebustest teada, et talle ei ole elamisluba antud ka hiljem

ning et ta elab Eestis ilma seadusliku aluseta. Samuti on kolleegiumile teada, et N. Mikolenko viibis

4. novembrist 2003 kuni 8. oktoobrini 2007 väljasaatmiskeskuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

8. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-3-2-1-10, p 1). Euroopa Inimõiguste Kohus leidis N. Mikolenko

suhtes tehtud 8. oktoobri 2009. aasta otsuses (kaebus nr 10664/05), et tal ei ole "mingit põhjust

kahelda, et kaebaja kinnipidamise suhtes oli vähemalt algselt kohaldatav artikli 5 lõike 1 punkt f"

(punkt 58), kuid hiljem muutus N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamine selle sättega

vastuolus olevaks (punktid 63 kuni 66). 5. veebruaril 2008 määras Harju Maakohus väärteo-

menetluses kaebajale karistuseks kümnepäevase aresti ebaseadusliku Eestis viibimise eest (vt

Euroopa Inimõiguste Kohtu eelnimetatud otsuse punkt 36).

14. Kolleegium on seisukohal, et 6. mail 2013 halduskohtule edastatud taotlusest nähtub, et

N. Mikolenko soovib riigi õigusabi selleks, et halduskohus tuvastaks, et ta elas Eestis seaduslikult

ajal, mil ta viibis väljasaatmiskeskuses ja arestimajas, ning et halduskohus arvaks

väljasaatmiskeskuses ja arestimajas viibitud aja tema tööstaaži hulka ja mõistaks riigilt välja

väljasaatmiskeskuses ja arestimajas viibitud ajal saamatajäänud töötasu tema keskmise palga

ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt ei taotleta praeguses asjas hüvitist väljasaatmiskeskuses ja

arestimajas viibitud aja eest.

Nende taotluste perspektiivikuse korral saanuks kohus rahuldada riigi õigusabi taotluse ja määrata

riigi õigusabi korras N. Mikolenkole esindaja, kes saanuks koostada ka eestikeelse kaebuse. Kuna

käesolevas määruses järgnevalt esitatud põhjendustel on N. Mikolenko esitatud nõuded ilmselgelt

perspektiivitud, siis tulnuks tema kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning riigi õigusabi

taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel.

15. Kolleegium ei näe Eesti õigusest tulenevat õiguslikku võimalust tuvastada, et N. Mikolenko

viibimine väljasaatmiskeskuses ja arestimajas tuleb tunnistada seaduslikuks Eestis elamiseks. Sellist

võimalust ei anna ka N. Mikolenko suhtes tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a

otsus. Selline tuvastamisnõue on ilmselgelt perspektiivitu HKMS § 121 lg 2 p 1 mõttes.

16. Vaidlusalusel ajavahemikul reguleerisid välismaalase Eestis töötamist 1. oktoobrist 2010

kehtivuse kaotanud välismaalaste seaduse (VMS v.r) §-d 13 ja 131, mis kehtisid erinevates redakt-

sioonides. VMS v.r § 13 lg 2 keelas ilma seadusliku aluseta Eestis viibinud välismaalasel Eestis

töötada. Erandid olid nimetatud §-des 13 ja 131. Kuna N. Mikolenkol puudus Eestis viibimiseks

seaduslik alus ja talle ei laienenud sätted, mis lubasid ilma elamis- või tööloata Eestis töötamist, siis

ei olnud tal õigust Eestis töötada ning seetõttu ei oleks asja sisuliselt läbivaataval kohtul võimalik

talle riigilt välja mõista saamata jäänud töötasu (rahuldada kahjunõuet) ega tuvastada selle perioodi

tööstaaži. N. Mikolenko kaebus on ilmselgelt perspektiivitu HKMS § 121 lg 2 p 1 mõttes.

17. Eelpoolnimetatud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata. Jõusse jääb halduskohtu määruse

resolutsiooni punkt 1, millega kaebus tagastati. Kaebuse tagastamise osas muudetakse halduskohtu ja

ringkonnakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Halduskohtu

määruse resolutsiooni punkt 2, millega riigi õigusabi taotlus jäeti läbi vaatamata, tühistatakse.

Kolleegium teeb selles osas uue määruse, millega jätab N. Mikolenko riigi õigusabi taotluse

rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus tühistatakse osas, milles halduskohtu määruse resolutsiooni

punkt 2 jäi muutmata.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann