3-1-1-36-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-36-14

Määruse kuupäev

17. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kahtlustatava A. A. vara arestimine konfiskeerimise

tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 2014. a määrus

kriminaalasjas nr 1-14-1599

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. A. kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Viru Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

28. mai 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-1599 A.

A. vara arestimise kohta ja saata asi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas

kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask esitas 20. veebruaril 2014 Viru

Maakohtule taotluse arestida konfiskeerimise tagamiseks karistusseadustiku (KarS) § 293 lg 1 ja

§ 294 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kahtlustatava A. A. Swedbanki arvelduskontol asuvad vahendid (s.o

kontoomaniku nõue panga vastu) summas 6984 eurot 74 senti.

2. Viru Maakohtu 25. veebruari 2014. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati.

2.1 Kohus tuvastas, et A. A. vastu esitatud kahtlustus KarS § 293 lg 1 ja § 294 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

on põhjendatud. Tulenevalt KarS §-dest 83-832 ja KarS § 294 lg-st 5 on võimalik kuriteo vahetu

objekti, aga ka kuriteoga saadud vara konfiskeerimine, sh laiendatud konfiskeerimine.

2.2 Kahtlustuses kirjeldatud asjaoludel on A. A. raha kogusummas vähemalt 5900 eurot, mille ta sai

enne kinnipidamist 31. mail 2014 altkäemaksudena või pistisena, vaadeldav vahetu kriminaaltuluna,

mis osaliselt oli hoiustatud tema pangakontole ja kinnipidamise hetkeks osaliselt ära kulutatud. A. A.

süüdimõistmise korral on eeltoodud summa ulatuses võimalik kohaldada ka süüteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamist KarS § 84 alusel.

2.3 Pankadelt välja nõutud A. A. arvelduskontode väljavõtetest ajavahemikul 1. jaanuar 2009 kuni 5.

veebruar 2014 selgus, et vaadeldaval ajal on tuvastamata päritoluga laekumisi 31 268 eurot 83 senti,

mis on kõikidest laekumistest 19%. A. A. väljaminekud ületasid sissetulekuid 22 578 euro 28 sendi

võrra. See viitab asjaolule, et isiku faktiline elatustase ei ole vastavuses tema legaalse sissetulekuga,

mis tähendab omakorda seda, et isiku kontodele sularaha sissemaksetena kantud tuvastamata päritolu

laekumised on tema kuritegude toimepanemise tulemusena saadud vara ja seda on võimalik

konfiskeerida. 5. veebruari 2014. a seisuga oli A. A. arvelduskontol Swedbankis 6984 eurot 74 senti.

Kohtumääruse tegemise seisuga oli arvelduskonto kasutamine ajutiselt peatatud.

3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. A. kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso,

kes leidis, et maakohus on eiranud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 10 sätteid,

kohaldades arestimist varale, millele seaduse järgi ei või sissenõuet pöörata. Kohus ei ole arvestanud

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-test 1 ja 2 tulenevaid piiranguid töötasu ja ülalpeetava

elatise osas. Kaitsja taotles maakohtu määruse osalist tühistamist ja A. A. arvelduskontol asuvate

rahaliste vahendite aresti alt vabastamist järgmiselt: 2014. a jaanuari töötasu ja elatis ülalpeetavale

tütrele kokku 473 eurot 33 senti ning 2014. a veebruaris laekunud lõpparve (sh töötasu) ja elatis

kokku 386 eurot 24 senti.

4. Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 2014. a määrusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja

kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et A. A. kuriteokahtlus on

põhjendatud ja tema arvelduskontol olevat 6984 eurot 74 senti on võimalik konfiskeerimise

tagamiseks arestida. Ringkonnakohus rõhutas, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 kohaselt

saavad vara arestimise objektiks olla nii asjad, õigused kui ka muud hüved, mis võivad olla õiguse

objektiks. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p-le 19.1 asjas nr 3-1-1-89-11, leidis

ringkonnakohus, et praegusel juhul arestis maakohus kontoomaniku nõudeõiguse panga vastu, mitte

A. A. töölepingust tuleneva nõude tööandja vastu töötasu näol. Kontoomaniku nõudeõigus panga

vastu saab olla vara arestimise objektiks ja seda olenemata asjaolust, et A. A. pangakontole on

laekunud sissetulekuid ka töötasuna.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. A. kaitsja M. Masso, jäädes

ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse väidete juurde.

5.1 Kaitsja märgib jätkuvalt, et KrMS § 142 lg 10 kohaselt ei kohaldata vara arestimist seaduses

sätestatud varale, millele ei või täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata. Kohtud on jätnud aga selle

tähelepanuta, rikkudes oluliselt kriminaalmenetluse õigust. Ka materiaalõigust on ebaõigesti

kohaldatud, sest TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest

ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

5.2 Lisaks sätestab TMS § 132 lg 2, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või

maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra

palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. A. A. ülapidamisel

on 19-aastane tütar, kes õpib XXX Kutsehariduskeskuse esimesel kursusel. Seega on tütar

perekonnaliige, keda A. A. on kohustatud ülal pidama.

5.3 Tulenevalt eeltoodust palub kaitsja tühistada Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused

ja saata asi uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Juhul kui Riigikohus teeb ise uue otsustuse, palub

kaitsja vabastada aresti alt A. A. arvelduskonto rahalised vahendid järgmiselt: 1) 2014. a jaanuari

töötasu ja elatis ülalpeetavale tütrele kokku 473 eurot 33 senti (355 eurot + 118 eurot 33 senti; 2)

2014. a veebruaris laekunud lõpparve (sh töötasu) ja elatis kokku 386 eurot 24 senti (289 eurot 68

senti + 96 eurot 56 senti).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Praeguses asjas ei ole A. A. kaitsja vaidlustanud KrMS § 142 lg-s 1 sätestatud vara arestimise

materiaalseid aluseid, vaid seda, et maa- ega ringkonnakohus ei ole vara arestimisel arvesse võtnud

KrMS § 142 lg-s 10 sätestatud keeldu arestida vara, millele seadusest tulenevalt ei või

täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata.

7. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtud ei ole A. A. vara arestides pööranud tähelepanu KrMS §

142 lg-s 10 ja TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatule. Vara loetelu, millele ei saa sissenõuet pöörata või

mille osale ei saa sissenõuet pöörata - seega ka mitte arestida, sisaldub TSM §-des 131 ja 132.

Sellesse loetelusse kuuluvad ka sissenõuded seadusel põhinevale elatisele ja ühe kuu eest ettenähtud

palga alammäärale. Selle asemel, et analüüsida, kas kohtule esitatud andmed A. A. töötasu ja tütre

ülapidamiskohustuse ning -kulude kohta on tõesed ja kas esinevad täitemenetluse seadustikus

ettenähtud alused osaliseks vara arestist vabastamiseks, jättis ringkonnakohus määruskaebuse

sisuliselt lahendamata. Ringkonnakohus on viidanud vaid Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.

detsembri 2011. a otsuse p-le 19.1 kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11 ja märkinud, et pangakonto

arestimise näol on tegemist panga vastu suunatud kontoomaniku nõude arestimisega, ning nentinud,

et kõnealusel juhul ei ole arestitud A. A. töölepingust tulenevat nõuet tööandja vastu töötasu näol.

Kuna ringkonnakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse õigust, muu hulgas jätnud välja

selgitamata olulised asjaolud vara arestimise võimalike piirangute kohta ning jätnud kohtumääruse

nõuetekohaselt põhjendamata (KrMS § 339 lg 1 p 7), tuleb ringkonnakohtu vaidlustatud määrus

tühistada.

8. Tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 ei või Riigikohus ise faktilisi asjaolusid tuvastada. See keeld kehtib

ka määruskaebemenetluses. Seetõttu, juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2,

saadab Riigikohus asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kaitsja

määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Saale Laos, Ott Järvesaar, Lea Kivi