3-2-1-59-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-59-14

Määruse kuupäev

Tartu, 17. juuni 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Hallimäe AS-i hagi Eesti Vabariigi vastu 990 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-11163

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hallimäe AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Hallimäe AS (registrikood 10298880), esindaja

vandeadvokaat Ivo Mahhov

Kostja Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse

kaudu), esindaja vandeadvokaat Grete Lind

Asja läbivaatamise kuupäev

26. mai 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11163.

Saata asi samale ringkonnakohtule Hallimäe AS-i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Hallimäe AS-ile määruskaebuselt 22. jaanuaril 2014 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hallimäe AS (hageja) esitas 11. märtsil 2013 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (kostja) vastu hagi,

milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 990 eurot ning viivise 371 eurot 34 senti ja

alates 12. märtsist 2013 0,15% päevas 990 eurolt.

Hageja väitel olid pooled sõlminud töövõtulepingu, mille järgi pidi hageja kostjale ehitama Suure

Munamäe puhkekoha kuivkäimla (töövõtuleping). Lepingus oli tasuks kokku lepitud 9960 eurot.

31. augustil 2012 maksis kostja hagejale 7968 eurot ja 27. detsembril 2012 1002 eurot. Ülejäänud

990 euro tasumisest on kostja alusetult keeldunud, viidates pottide ummistusohule ja sellele, et neid

ei olnud kostjaga kooskõlastatud.

Kostja võttis käimla kasutusele 2012. a septembri alguses, käimla (sh paigaldatud torud) vastas

lepingutingimustele. Kohtu määratud ekspert kinnitas hageja tehtud tööde vastavust ehitusprojektile.

Võimalikud ummistused käimlas on tingitud ebapiisavast koristamisest, toru vahetamisega soovis

kostja koristamiskulusid kokku hoida. Seadusekohast omanikujärelevalvet kostja ei teinud. Viivist

saab hageja lepingu järgi nõuda 0,15% päevas.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja leiab, et kuivkäimla pottidele paigaldatud 100 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorud ei vasta

projektile ega lepingutingimustele ja põhjustavad ummistuste ohu. Hageja ei teavitanud kostjat enne

põranda valamist sellest, et objekt tulnuks üle vaadata. Kui ta oleks seda teinud, oleks saanud valede

torude paigaldamist vältida. Kostjal tekkis hageja lepingurikkumise tõttu kahju. Kostja tellis 300 euro

eest ekspertiisi hageja koostatud ehitusprojekti ja ehitustööde nõuetelevastavuse kohta ning kulutas

690 eurot kanalisatsioonitorude asendamiseks 150 mm läbimõõduga torudega. Esialgu väitis kostja,

et alandas hinda. Hiljem ta muutis seisukohta ja väitis esimese alternatiivina, et tasaarvestas hageja

tasunõude enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu.

3. Harju Maakohus jättis 28. novembri 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Otsuse põhjenduste järgi ei olnud hageja koostatud eelprojektis ega tööprojektis märgitud

vaidlusaluse toru läbimõõtu ega seda, milliseid potte kuivkäimla rajamisel kasutada tuleb. Kostja

tellitud Accurato Fassaadid OÜ (AF) arvamuses on tööprojekti kohta leitud, et see ei sisalda kõiki

vajalikke mõõtmeid, sh WC-poti torude läbimõõtusid. Samuti on arvamuses jõutud järeldusele, et

kuna WC-toru on joonistel märgitud sama tähise ja läbimõõduga nagu ventilatsiooni toru, peab selle

läbimõõduks olema 150 mm. AF arvamuses toodud järeldused on loogiliselt põhjendatud ning neid

järeldusi toetavad eelprojekt ja tööprojekt. Kuigi kohtu määratud ekspert leidis, et allaviigutoru

läbimõõt oli joonisel 110 mm, ei viita see sellele, et AF arvamus oleks olnud ebaõige. Ekspert pidi

toru mõõtude tuvastamiseks kasutama joonestusprogrammi, sest projektis endas ei olnud toru

läbimõõt märgitud. Vastavat programmi kasutamata ei olnud visuaalsel vaatlusel võimalik toru

läbimõõtu tuvastada. Pottide mark ja liik tulnuks projektis selgemalt kajastada.

OÜ Frog Plastic kirjast ja vastavusdeklaratsioonist tuleneb vaid see, et kuivkäimla komplekti Marmor

ühendamine 100 mm läbimõõduga toruga oli tootja hinnangul võimalik, kuid selline ühendamine ei

välistanud ummistuste teket. Projektis ei olnud ette nähtud komplekti Marmor kasutamine, mistõttu

hageja ei saa väita, et nende pottide paigaldamine vastas projektis toodud nõuetele. Hageja teadis,

milliseks eesmärgiks kuivkäimla rajatakse, ning pidi arvestama, et vältida tuleb ummistusohtlike

toodete ja seadmete kasutamist.

Hageja esitatud Aktsiaseltsi Kurmik arvamus, et projekti järgi tuli paigaldada tänapäeva nõuetele

vastavad tehases toodetud plastikust kuivkäimla potid, on ekslik, sest ei eel- ega tööprojektis ei

nähtud ette standardsete plastikpottide kasutamist. Seega ei saanud arvamuse koostaja projektist

järeldada, et selle alusel kavatseti kasutada standardseid plastikpotte, mis ei vaja täiendavat

kanalisatsiooni. Kuivõrd standardsete pottide kasutamist projektis ette ei nähtud, on eksperdi

järgnevad järeldused meelevaldsed. Samuti on ekslik seisukoht, et 110 mm läbimõõduga toru on

kooskõlas ehitusprojektiga, kus joonisel on see joonestatud 100 mm-na. Sellel joonisel toru

läbimõõtu tegelikult märgitud ei olnud. Arvamus ei ole usaldusväärne selles esinevate oluliste

eksimuste tõttu.

Eelnevaga on tõendatud, et hageja varem koostatud projekt sisaldas olulises osas ebatäpsusi. Kuivõrd

hageja projekti ebatäpsustele kostja tähelepanu ei juhtinud, ei kooskõlastanud objektil kasutatavate

pottide liiki ega sellest tulenevalt toru paigaldamise asjaolusid, rikkus hageja töövõtulepingut

(p 4.12). Samuti nägi leping selgelt ette, et vigadest või ebatäpsustest mitteteatamisel või

mittevastava teatamise korral ei ole töövõtjal õigust nõuda tellijalt hiljem lisakulutuste hüvitamist või

vabandada kvaliteedinõuetest mittekinnipidamist. Olukorras, kus hageja ei teatanud kostjale projektis

esinenud ebatäpsustest viivitamatult, oli tal kohustus omal kulul teha sellest tulenevad ümberehitused.

Hageja jättis kostja teavitamata, millest tulenevalt hageja vastutab selle eest, et objektile paigaldati

koos pottidega selline toru, mis tekitas ummistusi.

Hageja keeldus põhjendamatult töö parandamisest, millega ta rikkus oluliselt töövõtulepingut.

Lepingu olulise rikkumise korral võis kostjal kohaldada hageja suhtes õiguskaitsevahendeid,

sh alandada tasumisele kuuluvat hinda võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 alusel või nõuda kahju

hüvitamist ja tasaarvestada kahju hüvitamise nõue hageja töövõtutasu nõudega. Kostja kulutas töödes

esinevate puuduste kõrvaldamiseks 690 eurot. See on kostja kahju. Kui hageja oleks oma lepingulisi

kohustusi täitnud, ei oleks kostjal tulnud seda kulutust kanda. Hageja pidi ette nägema, et kui ta rikub

oma kohustust teavitada kostjat projekti ebatäpsustest, võib kostjal sellest tulenevalt tekkida kahju

puuduste kõrvaldamise kulu näol. AF eksperdiarvamuse koostamise tõttu kantud kulud kujutavad

endast kulusid kahju kindlakstegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja pidi

seda kulu lepingu rikkumisel ette nägema. Seega oli kostjal õigus tasaarvestada oma lepingu

rikkumisest tulenenud kahju hüvitamise nõue hageja tasunõudega ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuna kostja esitas hinna alandamise avalduse juba 14. detsembril 2012 samadel põhjustel, millele ta

tugines hiljem tasaarvestamisel, ei või hageja nõuda ka viivist.

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 7. jaanuari 2014. a määrusega apellatsioonkaebust

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlemast.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi on tegu lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 mõttes.

Maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning ei esine aluseid, mille põhjal tuleks asuda

seisukohale, nagu oleks maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi

või selgelt valesti tõendeid hinnanud. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja rikkus töövõtulepingut,

tekitas sellega kostjale kahju ja peab selle kostjale hüvitama ning kostja tasaarvestusavaldus on

põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja võtta apellatsioonkaebus

menetlusse või saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Hageja arvates jättis maakohus tuvastamata, milliste pottide paigaldamises pooled kokku leppisid.

See on aga pooltevahelise vaidluse üks põhiküsimusi. Kuna pooled ei leppinud kokku

ebastandardsete pottide kasutamises, võis hageja eeldada, et paigaldada tuleb standardsed potid,

järgides tootja juhiseid. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited, et kostja ei esitanud

pretensioone, kui ta 2012. a augustis tehtud tööde ja veel paigaldamata pottidega tutvus. Maakohus

järeldas pottide tootja märkusest, et tema ummistuste eest ei vastuta, ekslikult seda, et kasutada

tulnuks suurema läbimõõduga toru. Tootja märkuse kohaselt ei vastuta ta ummistuste eest, mis

tekivad väärkasutuse tagajärjel. Tootja soovituse kohaselt tuli kasutada 100 mm toru. Tõendatud ei

ole ummistuste tekkimine. Normaalse kasutuse korral on 100 mm toru puhul ummistuste tekkimine

välistatud.

7. Kostja palub jätta määruskaebus läbi vaatamata või rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

9. Hageja nõudis kostjalt 990 euro ja viivise väljamõistmist. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1

esimese lause ja § 133 järgi 1903 eurot 37 senti. Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1

esimese lause mõttes.

Sellises asjas esitatud apellatsioonkaebust ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlema,

kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks ning kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega

selgelt valesti hinnatud tõendeid või see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit.

10. Kolleegium leiab, et maakohus võib asja lahendamisel olla valesti kohaldanud materiaalõiguse

normi ning see võis kaasa tuua asja ebaõige lahenduse. Samuti on kolleegiumil kahtlusi tõendite

hindamise õigsuses, mis samuti võis asja lahendust mõjutada. Seega on ringkonnakohus alusetult

keeldunud TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes apellatsioonkaebust menetlemast.

Arvestades põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud isiku põhiõigust kaevata tema kohta tehtud kohtu

otsuse peale, tuleb TsMS § 637 lg-t 21 kolleegiumi arvates tõlgendada kitsendavalt, st nii, et see säte

annab ringkonnakohtule õiguse keelduda asja väikest hinda arvestades apellatsioonkaebuse

menetlemisest üksnes juhul, kui asja lahendus maakohtus on tõenäoliselt õige ja täiendav asja

menetlemine apellatsioonimenetluses põhjustaks üksnes tarbetut kulu nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

Viidatud sätet ei tohiks kasutada asjades, kus tuleb lahendada seni kohtupraktikas ühtse seisukohata

materiaalõiguslik küsimus või kus tõendite hindamine võib apellatsioonkaebuse väidetest tulenevalt

olla väär.

11. Hageja esitas hagis töövõtulepingust tuleneva tasunõude. Maakohus jättis selle nõude

rahuldamata põhjusel, et kostja oli selle tasaarvestanud enda töövõtulepingu rikkumisest tuleneva

kahju hüvitamise nõudega.

Maakohus ei ole seejuures märkinud, kas hageja tasunõue on põhjendatud, kuigi see pidanuks

tasaarvestuse eeldusena olema esmalt kindlaks tehtud.

Samuti ei ole maakohus arvestanud, et alguses teatas kostja hinna alandamisest (I kd, tl 127) ning

alles seejärel teatas kahju hüvitamise nõudest ja selle tasaarvestusest (II kd, tl 5). Hinna alandamine

on VÕS § 112 lg 2 järgi kujundusõigus, mille ostja või tellija saab maksma panna teisele poolele

ühepoolse tahteavalduse esitamisega. Sellega kaasneb hinna alandamise avalduse eelduste täidetuse

korral lepingu muutmine. Ühepoolset tahteavaldust pärast teise pooleni jõudmist tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 72 järgi tagasi võtta ei saa. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks loeti kostja hinna

alandamise avaldus tagajärjetuks. Samas on maakohus sellega vastuoluliselt ja küsitavalt sidunud

hageja viivisenõude rahuldamata jätmise (vt maakohtu otsuse p 82).

12. Vaatamata maakohtu otsuse põhjenduste mahukusele ei võimalda need kolleegiumi arvates oma

komplitseerituse, korduste ja kohatise seosetuse tõttu üheselt aru saada, milles maakohus hageja

töövõtulepingu rikkumist nägi ja kuidas ta lõppjärelduseni jõudis.

Maakohtu otsuse p-st 59, milles maakohus nõustus AF-i arvamusega, saab järeldada, et maakohus

tuvastas asjaolu, et projekti järgi pidi allavoolutorude läbimõõt olema 150 mm ning sellest tulenevalt

on hageja rikkunud lepingut sellega, et paigutas käimlasse liiga väikese läbimõõduga allavoolutorud.

Maakohtu otsuse järgnevates punktides ei ole aga sellele lepingurikkumisele enam viidatud, vaid

hageja lepingurikkumiseks on loetud projekti ebatäpsus ja kostja sellest teavitamatajätmine

(vt nt maakohtu otsuse p-d 73 ja 79). Need seisukohad ei ole omavahel kooskõlas: kui maakohus

luges projektijärgseks torude läbimõõduks kostja väidetud 150 mm, saab pidada projekti

vaidlusaluses osas nõuetekohaseks. Kuna maakohtu otsuse põhjendus on sel viisil vastuoluline, on

ebaselge, millised asjaolud maakohus lõppkokkuvõtteks tuvastas ja millist rikkumist hagejale ette

heitis.

13. Projekti hindamisel jäävad lisaks arusaamatuks maakohtu põhjendused, miks jäeti kõrvale kohtu

enda määratud eksperdi seisukoht, kelle arvates ei pidanud vaidlusalused torud olema 150 mm

läbimõõduga. Nimelt leidis maakohus, et seda arvamust ei saa arvestada, kuna ekspert kasutas

mõõtude tuvastamiseks joonestusprogrammi (vt maakohtu otsuse p 66). Ebaselgeks jääb, miks see

eksperdi järelduse projektijärgse toru mõõdu kohta olematuks muudab.

14. VÕS § 127 lg 4 kohaselt on kahju hüvitamise nõude eelduseks põhjuslik seos lepingurikkumise ja

kahju vahel. Kolleegium märgib, et ainuüksi hageja võimalik töövõtulepingu rikkumine, mis seisnes

selles, et ta ei teavitanud kostjat projekti ebatäpsustest, ei saanud põhjustada kostjale vajadust tehtud

töid parandada (torusid asendada). Ekslik on maakohtu otsuse p-s 79 esitatud vastupidine seisukoht.

Torude asendamise kuludel saab olla põhjuslik seos sellise lepingurikkumisega, mille tõttu tehtud töö

ei vasta lepingutingimustele.

15. Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt

kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta

lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu

sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele

oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Konkreetsete omaduste osas kokkuleppe puudumisel tuleb tuvastada, kas ehitatud kuivkäimla sobis

kasutamiseks selleks ettenähtud otstarbel. Täpsemalt tuleb selgeks teha, kas hageja paigaldatud torud

võimaldasid käimlat kasutada, kuivõrd pooled vaidlevad üksnes paigaldatud torude sobivuse üle.

Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele

vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga.

Kolleegium märgib, et kui lepinguga kooskõlas on paigaldatud standardsed kuivkäimla potid ning

need on ühendatud torudega, mida tootja peab selleks sobivaks, tuleks eeldada, et nii potid kui ka

torud on keskmise kvaliteediga ja sobivad selles osas otstarbekohaseks (kuivkäimlana) kasutamiseks.

Sellisel juhul peaks kostja näitama, et standardsed potid ja torud mingil põhjusel praeguse

töövõtulepingu eseme puhul kasutamiseks ei sobi.

16. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja määruskaebus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna seda ei

esitatud tähtaegselt vandeadvokaadi vahendusel.

Toimiku järgi toimetati ringkonnakohtu määrus hagejale kätte 8. jaanuaril 2014 (II kd, tl 115), hageja

esitas vandeadvokaadi vahenduseta määruskaebuse 22. jaanuaril 2014 (II kd, tl 118). Riigikohus jättis

kaebuse 3. veebruaril 2014 käiguta ja andis vandeadvokaadi vahendusel kaebuse esitamiseks

täiendava tähtaja 20. veebruarini 2014 (II kd, tl 121), millal vandeadvokaadi vahendusel kaebus ka

esitati (II kd, tl 123). Kolleegiumi arvates on asjaolu, et hageja esitas esialgu määruskaebuse

vandeadvokaadi vahenduseta, TsMS § 3401 lg 1 mõttes kõrvaldatav puudus. Hageja kõrvaldas

puuduse ja esitas talle määratud tähtaja jooksul määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel.

17. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes

asja lahendamise tulemusest.

18. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada. Hageja peab TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause järgi teatama, millisele

pangakontole kautsjon tagastada.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu