3-2-1-55-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-55-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 11. juuni 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

CLEARSTREAM BANKING S.A. hagi Aktsiaseltsi

BALTIKA vastu aktsionäride üldkoosoleku otsuse

puudumise või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-27584

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CLEARSTREAM BANKING S.A. kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja CLEARSTREAM BANKING S.A. (Luksemburgi

registrikood B9248), esindaja vandeadvokaat Valdo Lips

Kostja Aktsiaselts BALTIKA (registrikood 10144415),

esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt

Asja läbivaatamise kuupäev

19. mai 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-27584 osas,

milles apellatsioonkaebuse alusel lahendati CLEARSTREAM BANKING S.A. haginõue

Aktsiaseltsi BALTIKA vastu aktsionäride 20. aprilli 2012. a üldkoosolekul vastu võetud

vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, samuti maakohtu ja ringkonnakohtu menetluse kulude jaotuse osas. Saata asi

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Ülejäänud osas jätta käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu

otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.

3. Riigikohtu otsuse jõustumisega on otsus tsiviilasjas nr 2-12-27584 jõustunud osas, milles jäeti

rahuldamata CLEARSTREAM BANKING S.A. haginõuded Aktsiaseltsi BALTIKA vastu

tuvastada, et Aktsiaseltsi BALTIKA aktsionäride 20. aprilli 2012. a üldkoosolekul ei võetud

vastu vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust või

et nimetatud otsus on tühine.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada CLEARSTREAM BANKING S.A. kassatsioonkaebuselt 17. veebruaril 2014

tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot Advokaadibüroo Borenius OÜ-le (konto

nr EE712200221010843858, Swedbank AS).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CLEARSTREAM BANKING S.A. (hageja) esitas 14. juulil 2012 Harju Maakohtule hagi

Aktsiaseltsi BALTIKA (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostja 20. aprilli 2012. a aktsionäride

üldkoosolekul ei võetud vastu vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku

suurendamise otsust. Alternatiivselt palus hageja tuvastada selle otsuse tühisuse. 25. oktoobril 2012

esitatud menetlusdokumendis palus hageja lisaks alternatiivselt tunnistada eelnimetatud üldkoosoleku

otsus kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt toimus 20. aprillil 2012 kostja aktsionäride korraline üldkoosolek

(üldkoosolek), mille päevakorras oli p 4 all vahetusvõlakirjade väljalaskmine ja aktsiakapitali

tingimuslik suurendamine. Üldkoosoleku kutse kohaselt oli kostja nõukogu ettepanek suurendada

kostja aktsiakapitali ja lasta esiteks välja 5 000 000 H-võlakirja nimiväärtusega 30 senti KJK Fund

SICAV-SIF-le (KJK) ning 2 350 000 I-võlakirja nimiväärtusega 1 sent kostja kontserni juhtkonnale.

Samuti tegi nõukogu ettepaneku, et aktsionärid loobuksid vahetusvõlakirjade märkimise eesõigusest

ja võlakirjade vahetamisel väljalastavate aktsiate märkimise eesõigusest. Hageja esindaja esitas

hääletamisele vastuväite, kuid sellega ei arvestatud. Otsuse poolt anti 78,1% ja vastu 21,84%

koosolekul osalenud häältest ning otsus loeti vastuvõetuks. Hageja esindaja hääletas otsuse vastu.

Koosoleku juhataja selgituse järgi piisas otsuse vastuvõtmiseks 3/4 suurusest häälteenamusest.

Hageja palus parandada protokoll selliselt, et otsust vastu ei võetud, kuid kostja keeldus sellest.

Aktsionäride märkimise eesõiguse välistamiseks on vajalik ka nende aktsionäride nõusolek, kelle

eesõigus välistatakse. Hageja ei ole eesõiguse välistamisega nõus ja tulenevalt kostja huvidest ei ole

õiguslikku alust nõuda aktsionäridelt nõusolekut. Seega ei saa võlakirjade väljalaskmise ja

aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust lugeda vastuvõetuks.

KJK on ING Luxembourg S.A. (ING) esindajakonto kaudu kostja aktsionär. ING-i osalus kostjas on

21,21%. Seega oli H-võlakirjade emissioon suunatud kostja suurimale aktsionärile. H-võlakirjade

väljalaskmise otsuse hääletamisel osales ka KJK (ING-i) esindaja ja I-võlakirjade väljalaskmise

otsuse hääletamisel kostja juhatuse esimees Meelis Milder. Võlakirjade väljalaskmisel otsustati

sisuliselt tehingu tegemist aktsionäriga, kuid äriseadustiku (ÄS) § 303 lg 1 järgi ei või aktsionär sel

juhul hääletada, st nende hääled tuleb maha arvata, mistõttu ei ole otsust vastu võetud. Ka ei võinud

üldkoosolek I-võlakirjade emissiooni puhul anda nõukogule vastuolus ÄS § 351 lg 7 p-ga 2 õigust

määrata isikute ring, kellele emissioon on suunatud, ega juhatusele õigust määrata igale märkijale

suunatud võlakirjade kogus.

Eelnevast tulenevalt kajastab üldkoosoleku protokoll aktsiakapitali suurendamise ja aktsionäride

eesõiguse välistamise otsuse vastuvõtmist valesti. Kui siiski lugeda üldkoosoleku otsus vastuvõetuks,

on see eeltoodud põhjustel tühine. Lisaks on otsus tühine, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti

oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda (ÄS § 3011 lg 1 p 4). Koosoleku kokkukutsumise teates

ega selle lisadokumentides ei sisaldunud vastuolus ÄS § 345 lg 1 kolmanda lausega kostja juhatuse

selgitust, miks on märkimise eesõiguse välistamine seltsi huvides vajalik, samuti ei põhjendanud

juhatus väljalaskehinda. Hageja soovis samuti emissioonis osaleda ja pidas selle üle KJK-ga

läbirääkimisi, kuid kokkuleppele ei jõutud.

Kui kohus leiab, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus ei ole tühine, on see eeltoodud põhjustel

vastuolus seadusega ja tuleb kehtetuks tunnistada. Hageja ei ole hagi muutnud, vaid on seda üksnes

täpsustanud.

Hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust. Hageja on kostja aktsionär, kes osales üldkoosolekul, ja

seega on tal õigus esitada üldkoosoleku otsuse puudumise või tühisuse tuvastamise või otsuse

kehtetuks tunnistamise nõue. Ka Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) §-st 6 tuleneb, et

hagemisõigus on esindajakonto omajal.

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

Kostja arvates ei ole hagejal õigust vaidlustada üldkoosoleku otsust, sest ta on välisriigi äriühing, mis

osutab väärtpaberite hoiustamise teenust. Hageja ise ei ole ühegi kostja aktsia omanik ja seega ei ole

tal iseseisvat huvi kostja tegevuse vastu. Aktsionär ei ole esindajakonto omaja, vaid klient, kelle jaoks

ja kelle arvel aktsiaid kontol hoitakse. Menetlusõigusi saab teostada ainult klient ise enda nimel. Kui

kohus leiab, et hagejal on õigus kohtusse pöörduda, peab hageja täpsustama, millise aktsionäri

huvides ta hagi on esitanud. Kui hagi on esitatud E. Miroglio Finance S.A. (Miroglio) eest, siis on

hagi esitamine vastuolus hea usu põhimõttega, sest Mirogliole on kaks korda tehtud ettepanek

osaleda H-võlakirjade emissioonis proportsionaalselt talle kuuluva osalusega, kuid ta ei ole sellega

nõustunud.

Nõue tuvastada, et üldkoosoleku otsust ei võetud vastu, on alusetu. Otsuse poolt anti 78,1%

koosolekul esindatud aktsiatega määratud häältest. Aktsionäride eesõiguse välistamise otsuse

vastuvõtmiseks vajalik 3/4 häälteenamus saavutati. Otsus on üldkoosolekul kehtivalt vastu võetud

ega ole vastuolus seadusega. Äriseadustik ei võimalda aktsionäril paluda kohtul tuvastada, et otsus jäi

vastu võtmata, kuna see on vastuolus seadusega. Samuti ei ole otsus tühine, sest seaduses sätestatud

tühisuse aluseid ei esine.

Aktsionäride eesõiguse välistamine suunatud emissiooni korral on tavaline praktika. Ka hageja

esindajakontol hoitavad Miroglio aktsiad on omandatud samasuguse suundemissiooni tulemusel.

Kostja on majandusraskustes ja tema netovara ei vasta seaduse nõuetele. Majandusraskuste

ületamiseks on vaja lisaraha. 2011. a-l korraldatud emissioon näitas, et aktsionäridele suunatud

proportsionaalne emissioon ei võimalda vajalikku raha juurde saada, sest väikeaktsionärid ei soovi

aktsiaid märkida.

Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud, sest hageja esitas selle alles

25. oktoobril 2012 ehk pärast kolme kuu möödumist otsuse vastuvõtmisest. Asjasse puutumatu on

hageja väide, et ta ei saanud nõuet varem esitada, sest ta ei saanud varem tutvuda üldkoosolekul

osalenud aktsionäride nimekirjaga. Kostja taotles ka vaheotsuse tegemist üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude aegumise kohta.

3. Harju Maakohus jättis 12. aprilli 2013. a määrusega rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi

vaatamata.

Määruse põhjenduste järgi on hagejal kui esindajakonto omajal õigus teostada kõiki aktsiatest

tulenevaid õigusi, mh esitada hagi.

4. Harju Maakohus tegi 12. septembril 2013 vaheotsuse, millega kohaldas üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude suhtes aegumist. Otsuse mittevastuvõtmise tuvastamise ja

alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõude osas jätkas maakohus menetlust. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda.

Vaheotsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja esialgses hagiavalduses üksnes nõude tuvastada, et

üldkoosoleku otsust ei võetud vastu, ja alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamise nõude.

Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitas hageja alles 25. oktoobril 2012 ehk pärast

ÄS § 302 lg-s 1 sätestatud kolmekuulist aegumistähtaega. Seega on üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõue aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.

5. Harju Maakohus jättis 30. septembri 2013. a otsusega hagi üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa olukorras, kus otsuse vastu võtnud isik või isikute ühendus oli

selleks pädev, öelda, et otsust ei ole vastu võetud, kuid vastu võetud otsus võib olla tühine või

kehtetuks tunnistatav. Üldkoosoleku protokollist, registreerimisnimekirjast ja hääletustulemustest

nähtuvalt ei saa väita, et vaidlusalusel üldkoosolekul jäi vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja

aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsus vastu võtmata. Aktsionäride korraline üldkoosolek

võis ÄS § 297 lg 1 ja § 298 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel sellise otsuse vastu võtta ja on tõendatud, et selline

otsus võeti vastu. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada, et kostja üldkoosolekul ei

võetud vaidlusalust otsust vastu.

Kostja ei ole rikkunud eesõiguse välistamise põhjendamise kohustust. Lisaks ei ole ebapiisava

kirjaliku põhjenduse andmine koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, sest aktsionäridel

oli võimalus aru saada, et koosolekul otsustatakse aktsiate väljalaskehinna üle, ja selle kohta oli

võimalik küsida täiendavaid selgitusi üldkoosolekul. I-võlakirjade väljalaskmisel määrati õigustatud

isikute ring (kostja kontserni kuuluvate äriühingute juhtivtöötajad) piisavalt selgelt. Tegemist ei ole

umbmäärase ega vastuolulise otsusega, mille õiguslikuks tagajärjeks oleks otsuse tühisus.

Üldkoosoleku otsuse p-ga 4.6 piirati kõigi aktsionäride, sh KJK eesõigust. See, et H-võlakirjade

märkimise eesõigus anti KJK-le kui investorile, kes muuhulgas on ka aktsionär, ei tähenda, et KJK

oleks teostanud ÄS § 345 lg 1 järgset eesõigust. Kuna eesõiguse välistamise otsus puudutas kõiki

aktsionäre ühetaoliselt ja tegemist ei olnud ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud küsimuse otsustamisega, võis

KJK selle küsimuse otsustamisel hääletada. ÄS § 345 lg-s 1 sätestatud 3/4 poolthäälte enamuse nõue

on täidetud. Seega ei ole rikutud ÄS § 345 lg-s 1 sätestatud märkimise eesõiguse piiramise nõudeid ja

üldkoosoleku otsus ei ole sel põhjusel tühine.

Üldkoosoleku otsuse p-dest 4.1 ja 4.2 nähtub, et koosolekul otsustati aktsiakapitali tingimusliku

suurendamise ja vahetusvõlakirjade väljalaskmise tingimuste kinnitamise, mitte aktsionäri ja

aktsiaseltsi vahel tehingu tegemise üle. Seega ei kohaldu ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse

piirang. Isegi kui aktsionärid, kellele emissioon oli suunatud, ei oleks võinud hääletada, ei oleks

nende häälte arvestamata jätmine mõjutanud otsuse tulemust. Lisaks ei too ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud

piirangu rikkumine kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust, vaid võib olla otsuse kehtetuks tunnistamise

aluseks. Vaidlustatud otsus ei ole ka vastuolus heade kommetega, samuti ei ole rikutud võlausaldajate

kaitseks ega muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (ÄS § 3011 lg 1 p-d 1 ja 2). Seega ei ole

üldkoosoleku otsus tühine ka muul alusel.

6. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada nii maakohtu 12. septembri 2013. a vaheotsuse kui ka

30. septembri 2013. a otsuse ning tuvastada, et kostja 20. aprilli 2012. a üldkoosolekul ei võetud

vastu vahetusvõlakirjade väljalaskmise ega aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust,

alternatiivselt aga tuvastada nimetatud otsuse tühisus või tunnistada otsus kehtetuks. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsused muutmata. Menetluskulud

palus kostja jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus muutis 17. jaanuari 2014. a otsusega maakohtu 12. septembri 2013. a

vaheotsuse resolutsiooni ning 30. septembri 2013. a otsuse põhjendusi ja resolutsiooni.

Ringkonnakohus jättis nii hageja alternatiivsed nõuded kui ka apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus vaheotsusega õigesti aegumist.

Kuna vaidlustatud üldkoosoleku otsus võeti vastu 20. aprillil 2012, on 25. oktoobril 2012 esitatud

otsuse kehtetuks tunnistamise nõue esitatud pärast ÄS § 302 lg-s 1 sätestatud kolmekuulist

aegumistähtaega. Ei ole oluline, millal hageja sai tutvuda üldkoosolekul osalenud aktsionäride

nimekirjaga, sest aegumistähtaeg hakkab kulgema otsuse vastuvõtmisest. 14. juulil 2012 esitatud

hagiavalduses ei esitanud hageja otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, vaid üksnes kaks

tuvastusnõuet.

30. septembri 2013. a otsusega jättis maakohus ka hageja teised nõuded õigesti rahuldamata, kuid

resolutsiooni arusaadavuseks tuleb seda rahuldamata jäetud nõuete osas täpsustada. Vaidlusalune

üldkoosoleku otsus on vastu võetud seaduses sätestatud häälteenamusega. ÄS § 345 ei nõua, et otsus

tuleks võtta vastu ühehäälselt. ÄS § 303 lg-t 1 ei tule kohaldada. ING teostas KJK aktsiatest

tulenevaid õigusi ja tema antud poolthääli sai vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel arvestada, sest

üldkoosolekul ei otsustatud ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud tehingu tegemist. Maakohus leidis õigesti, et

üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole oluliselt rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. ÄS § 345

lg 1 järgi tuleb selgitus esitada enne märkimise eesõiguse välistamise otsustamist. Kostja juhatus on

ÄS § 345 lg-s 1 toodud selgituse esitamise nõude täitnud, sest selgitus on esitatud koosoleku

kokkukutsumise teates, kostja veebilehel ja börsiteadetes. I-võlakirjadega seonduva tõi hageja esile

alles 25. oktoobri 2012. a menetlusdokumendis. I-võlakirjade väljalaskmisel oli märkima õigustatud

isikute ring piisavalt kindlaks määratud õigustatud isikute ametipositsiooniga ja ka selles osas ei ole

seaduse nõudeid rikutud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse ja maakohtu otsused tühistada ning hagi

rahuldada või tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldasid kohtud valesti ÄS § 302 lg-t 1, kui leidsid, et

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist.

Hagiavaldust tuleb tõlgendada lähtuvalt hageja eesmärgist. Hageja soovis saavutada seda, et

vaidlusalust üldkoosoleku otsust õiguslikult enam olemas ei oleks.

Kohtud ei tuvastanud, kas vaidlusalusel üldkoosolekul anti seaduse järgi nõutavaid tahteavaldusi, mis

olid eelduseks vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise

otsustamiseks.

Kohtud kohaldasid valesti ÄS § 345 lg-t 1, leides, et vahetusvõlakirjade ja aktsiate märkimise

eesõiguse võib välistada ka ainult mõne aktsionäri suhtes nende nõusolekuta. Kohtud kohaldasid

valesti ka ÄS § 303 lg-t 1, kui leidsid, et 3/4 häälteenamuse hulka tuleb arvata ka nende isikute

hääled, kellele emissioon oli suunatud. Eelnevast tulenevalt ei võinud H-võlakirjade väljalaskmise

otsustamisel arvestada ING-i hääli, sest nimetatud isik hoiab esindajakontol KJK aktsiaid. I-

võlakirjade väljalaskmise otsustamisel ei võinud arvestada M. Milderi hääli, sest ta on samal ajal nii

aktsionär kui ka kostja juhtkonda kuuluv isik. Kui eelnimetatud isikute hääled arvestamata jätta, ei

ole ei H- ega ka I-võlakirjade väljalaskmise otsuse vastuvõtmisel täidetud ÄS § 345 lg-s 1 sätestatud

3/4 häälteenamuse nõue, mis on vajalik märkimise eesõiguse välistamiseks. Vajaliku häälteenamuse

nõudeta ei ole otsus vastu võetud.

Kohtud kohaldasid valesti ka ÄS § 351 lg 7 p 2, leides, et I-võlakirjade väljalaskmise otsuses on

õigustatud isikute ring piisavalt kindlaks määratud. Tegelikult on õigustatud isikute ring vaidlustatud

otsuses määratud liiga umbmääraselt. I-võlakirjade väljalaskmise tingimuste p-s 1 on märgitud, et

võlakirjade märkimise õigust pakutakse „Baltika kontserni juhtkonnale". Aktsionäride üldkoosoleku

otsuses on aga kirjas, et vahetusvõlakirjad lastakse välja „Baltika kontserni kuuluvate äriühingute

juhtivtöötajatele". Nii „juhtkonna" kui ka „juhtivtöötajate" mõisted on täpsustamata.

Kui asuda seisukohale, et vaidlusalune otsus siiski võeti vastu, on see eelnimetatud põhjustel tühine.

Otsus on tühine ka seetõttu, et koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise

korda, kuna kostja juhatus ei esitanud ÄS § 345 lg 1 kolmanda lause kohaselt kirjalikku selgitust,

miks on märkimise eesõiguse välistamine vahetusvõlakirjade väljalaskmisel vajalik, ega põhjendanud

aktsiate väljalaskehinda.

Kui vaidlusalune üldkoosoleku otsus ei ole tühine, tuleb see eeltoodud rikkumiste tõttu kehtetuks

tunnistada.

9. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu osas, milles

apellatsioonkaebuse alusel lahendati haginõue vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, samuti maakohtu ja ringkonnakohtu menetluse kulude jaotuse osas. Selles osas

saadab kolleegium asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jääb

ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudetakse otsuse põhjendusi.

11. Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõudeid ja nende lahendamist ning asjas tähtsaid asjaolusid (I).

Edasi analüüsib kolleegium hageja nõuet tuvastada üldkoosoleku otsuse puudumine (II) või tühisus

(III), seejärel aga otsuse kehtetuks tunnistamise nõude võimalikke aluseid ja nõude aegumist (IV).

Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja väiteid üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohta

ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangu rikkumise tõttu (V) ja aktsionäride märkimise

eesõiguse välistamise tingimuste rikkumise tõttu (VI). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud

otsustused (VII).

I

12. Hageja on kostja 20. aprilli 2012. a üldkoosolekul vastu võetud vahetusvõlakirjade väljalaskmise

ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust (päevakorrapunkt 4 koos alapunktidega 4.1–4.6)

(vaidlusalune üldkoosoleku otsus) vaidlustades esitanud kolm alternatiivset nõuet. Esmalt palub

hageja tuvastada, et seda otsust üldse vastu ei võetud, alternatiivselt aga, et see otsus on tühine, või

tunnistada see otsus kehtetuks.

13. Asja lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

● hageja on kostja aktsionär, kes esindajakonto omajana teostab esindajakontol hoitavatest

aktsiatest tulenevaid õigusi;

● ING hoiab esindajakontol KJK-le (kellele emissioon suunati) kuuluvaid kostja aktsiaid;

● 20. aprillil 2012 toimus kostja aktsionäride üldkoosolek, mille päevakorras (p 4 all) oli muu

hulgas vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsustamine;

● üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt oli koosolekul kavas võtta vastu otsus, millega

suurendada kostja aktsiakapitali ja lasta välja 5 000 000 H-võlakirja nimiväärtusega 30 senti KJK-

le ning 2 350 000 I-võlakirja nimiväärtusega 1 sent kostja kontserni juhtkonnale;

● üldkoosoleku protokolli kohaselt anti vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse poolt 78,1% ja vastu

21,84% koosolekul osalenud häältest (sh hääletasid otsuse poolt ING-i kaudu KJK ning kostja

juhatuse esimees M. Milder) ja otsus loeti vastuvõetuks;

● hageja esindaja hääletas otsuse vastu ja esitas üldkoosolekul ka vastuväite, mis protokolliti.

14. Hageja alternatiivseid nõudeid lahendades on maakohus tekitanud menetlusliku segaduse, millele

on juhtinud põhjendatult tähelepanu ka ringkonnakohus.

Nimelt on maakohus teinud asjas põhjendamatult kaks eraldi otsust, mida on seejärel vaidlustatud

sama apellatsioonkaebusega. 12. septembril 2013 on maakohus teinud esmalt vaheotsuse, millega

tunnistas aegunuks hageja kolmanda alternatiivina esitatud vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude. Seejärel aga, ootamata ära vaheotsuse jõustumist, tegi maakohus

30. septembril 2013 lõppotsuse, millega jättis rahuldamata ka hageja nõuded tuvastada, et

vaidlusalust üldkoosoleku otsust vastu ei võetud või et see otsus on tühine. Seejuures ei olnud need

nõuded 30. septembri 2013. a otsuse resolutsioonis korrektselt välja toodud, kuid selle vea kõrvaldas

põhjendatult ringkonnakohus.

15. Iseenesest võib maakohus teha TsMS § 449 lg 3 alusel kostja taotlusel nõude aegumise kohta

vaheotsuse. Käesolevas asjas oli kostja tuginenud vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude aegumisele ja taotlenud vaheotsuse tegemist (vt II kd, tl 4, 10, 11).

Pärast vaheotsuse tegemist ei arvestanud maakohus aga, et ülejäänud osas ei saanuks ta otsust teha,

st asja tervikuna lahendada enne, kui vaheotsus on jõustunud. Vaheotsusega lahendati alternatiivne

nõue ja selle rahuldamata jätmise võttis maakohus hilisema lõppotsuse tegemisel aluseks. Kolleegium

leiab, et olukorras, kus vaheotsuse taotlus on esitatud, kuid lõppotsuse tegemine on lähiajal võimalik,

tuleks vaheotsuse tegemist vältida ning lahendada kogu asi lõppotsusega. Vaheotsuse eesmärk on

menetlust lihtsustada ja kiirendada, mitte aga komplitseerida, nagu on juhtunud praeguses asjas.

Vaheotsuse tegemine on maakohtu õigus, mitte kohustus (vt ka Riigikohtu 23. mai 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-55-12, p 12).

16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kujunenud menetluslikus olukorras tuleb tunnustada

hageja õigust vaidlustada sama apellatsioonkaebusega nii maakohtu 12. septembri 2013. a otsust kui

ka 30. septembri 2013. a otsust. Edasikaebe mõttes tuleb need lugeda üheks otsuseks (sarnaselt

liidetud asjadega), kuna neis on lahendatud sama vaidlust, ilma et lahendatud nõudeid oleks

üksteisest võimalik selgelt eristada. Seda ongi ringkonnakohus põhjendatult teinud ja sellisena

käsitab neid otsuseid ka kolleegium.

II

17. Hageja esimene alternatiivnõue oli tuvastada, et vaidlusalust üldkoosoleku otsust ei ole vastu

võetud.

18. Kolleegium nõustub esmalt kohtutega, et hagejal on hagi esitamise õigus.

Hageja on esindajakonto omaja, kes on kantud aktsionärina kostja aktsiaraamatusse ja kellele seetõttu

kuuluvad ÄS § 228 lg 2 järgi ka aktsiast tulenevad õigused. EVKS § 6 lg 7 järgi on esindajakontol

olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest

vastutav esindajakonto omaja, kuigi ta peab väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste

teostamisel järgima kliendi juhiseid.

Eelnevast tulenevalt on aktsiaraamatusse aktsionärina kantud esindajakonto omajal õigus teostada

aktsionäriõigusi, mh vaidlustada vajadusel üldkoosoleku otsuseid. Hageja esitatud asjaoludel on ta

vaidlusaluse otsusega jäetud ilma vahetusvõlakirjade märkimise eesõigusest. See on aluseks hageja

õiguslikule huvile TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastada, et vaidlusalust üldkoosoleku otsust ei ole vastu

võetud.

19. Hageja on vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse puudumise tuvastamist nõudes tuginenud järgmistele

olulistele asjaoludele:

● ÄS § 303 lg 1 järgi ei võinud arvestada otsuse poolt hääletanud aktsionäride ING-i (KJK) ja

M. Milderi antud hääli, kuna otsustati vahetusvõlakirjade väljalaskmist neile, ning sellest

tulenevalt ei ole täidetud otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõue;

● hageja märkimise eesõiguse välistamise otsustamiseks pidanuks otsuse poolt hääletama ka

hageja, kuid ei teinud seda;

● üldkoosolek ei võinud I-võlakirjade emissiooni puhul anda nõukogule vastuolus ÄS § 351 lg 7

p-ga 2 õigust määrata isikute ringi, kellele emissioon on suunatud, ega juhatusele õigust määrata

igale märkijale suunatud võlakirjade kogust.

20. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi

otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut.

Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes

(vt ka nt Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12; 25. aprilli 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10).

Seega kujuneb aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus organi liikmete ehk aktsionäride erinevate

tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele.

21. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles

sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus

otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi,

otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust

ei ole vastu võtnud aktsionärid või nõukogu otsust nõukogu liikmed või kui otsuse vastuvõtmist ei ole

nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud).

Sel juhul on tegu otsuse faktiliste puudustega, mis peaks vaidlustes otsuse kehtivuse üle olema pigem

erandlik.

22. Otsuse puudumisest tuleb eristada olukorda, mil otsuse poolt on andnud hääled iseenesest õiged

isikud otsuse vastuvõtmiseks vajalikus ulatuses, kuid mõni otsuse poolt hääletanu ei omanud

nt seadusest või põhikirjast tulenevalt hääletamise õigust, või on tema hääle andmine kui tahteavaldus

tühine või tühistatud või kui nt aktsionäri esindajal puudus selleks volikiri.

Sel juhul on tegu otsuse õiguslike puudustega, mis võivad TsÜS § 33 lg-test 2 ja 3 tulenevalt

(aktsiaseltsi puhul ka ÄS § 302 lg 1 järgi) olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamisele. Lisaks võib

otsus olla seaduses sätestatud juhul tühine, kusjuures tühisuse alused näevad ette TsÜS § 38 lg 2 ja

ÄS § 3011 lg 1.

23. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tegemisel hääletasid kostja

aktsionärid ja otsuse poolt anti vastavalt üldkoosoleku protokollile 78,1% ja vastu 21,84% koosolekul

osalenud häältest, ei ole õige hageja väide, et otsust vastu ei võetud. Kohtute tuvastatu kohaselt anti

aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse poolt ÄS § 341 lg 1 järgi otsuse vastuvõtmiseks

vajalikus ulatuses hääli ning aktsionäride märkimise eesõigus välistati ÄS § 345 lg 1 teises lauses

sätestatud häälteenamusega.

Otsust saab vaidlustada põhjendusega, et aktsionäride üldkoosolekul on hääled antud ÄS § 303 lg-s 1

sätestatud hääleõiguse piirangut rikkudes, üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu ÄS § 302 lg 1

alusel. Ka olukorras, kus suure aktsionäride arvuga aktsiaseltsi puhul välistatakse otsusega

aktsionäride märkimise eesõigus vastuolus ÄS §-st 272 tuleneva aktsionäride võrdse kohtlemise

põhimõttega, saab kolleegiumi arvates otsuse rikkumise tõttu üksnes kehtetuks tunnistada (vt selle

kohta lähemalt käesoleva otsuse p 41). Otsuse puudumise aluseks ei saa olla ka selle sisulised

puudused, mh võimalik vastuolu ÄS § 351 lg 7 p-ga 2, mis saab samuti olla otsuse kehtetuks

tunnistamise aluseks.

24. Eelneva põhjal jätsid kohtud õigesti rahuldamata hageja nõude tuvastada, et vaidlusalust

üldkoosoleku otsust vastu ei võetud. Kolleegium täiendab eelnimetatud põhjendustega

ringkonnakohtu otsust otsuse puudumise tuvastamise nõude rahuldamata jätmise osas.

III

25. Hagejal on õigus alternatiivselt hageda ka vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist.

Hagejal on õigus teostada aktsiatest tulenevaid õigusi ning ka õiguslik huvi tuvastada vaidlusaluse

üldkoosoleku otsuse tühisus (vt käesoleva otsuse p 18). Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse

tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse

kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16).

Aktsionär võib ÄS § 302 lg 3 järgi esitada hagi aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel on koosoleku protokolli kantud hageja vastuväide

otsusele, mis on ÄS § 302 lg 3 teise lause järgi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamise täiendav

eeldus. Seega võib hageja ÄS § 3011 lg 3 (ja TsÜS § 38 lg 7 esimese lause) järgi esitada ka otsuse

tühisuse tuvastamise hagi.

26. Hageja on vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse alustena tuginenud samadele asjaoludele,

millele ta tugines ka otsuse puudumise tuvastamist nõudes (vt käesoleva otsuse p 19). Lisaks väitis ta,

et otsus on tühine, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise

korda (ÄS § 3011 lg 1 p 4), kuna juhatus ei esitanud aktsionäridele ÄS § 345 lg 1 kolmanda lause

järgi nõutavat kirjalikku selgitust märkimise eesõiguse välistamise vajalikkuse kohta ega

põhjendanud aktsiate väljalaskehinda.

27. Kolleegium märkis eespool, et ÄS § 272, § 303 lg 1 ja § 351 lg 7 p 2 võimalikku rikkumist

käesolevas asjas saab hinnata otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet lahendades (vt käesoleva otsuse

p 23). Seega ei saa need väited olla aluseks vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisusele ÄS § 3011

lg 1 (või TsÜS § 38 lg 2 esimese lause) alusel. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused vaidlusaluse

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise kohta ÄS § 272, § 303 lg 1 ja

§ 351 lg 7 p 2 rikkumise tõttu asendatakse Riigikohtu otsuse põhjendustega.

28. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus ei ole tühine

koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu.

ÄS § 345 lg 1 kolmanda lause järgi peab juhatus aktsiate märkimise eesõiguse välistamise

tingimusena aktsionäridele enne esitama kirjaliku selgituse, miks välistamine on vajalik, ja

põhjendama selles ka aktsiate väljalaskehinda. Kohtud on tõendeid hinnanud ja leidnud, et juhatus oli

selgituse esitamise nõude täitnud, põhjendades eesõiguse välistamise vajadust ja aktsiate

väljalaskehinda koosoleku kokkukutsumise teates, kostja veebilehel ja börsiteadetes. Kuigi

ringkonnakohtu otsuse seisukohti võib eriti just aktsiate väljalaskehinna põhjendamise osas pidada

napiks, ei anna veel ainuüksi see alust asuda seisukohale, et tõendeid hinnates on eksitud

menetlusnormide vastu. Kolleegiumil ei ole tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3–5 võimalik ise asjaolusid

tuvastada.

IV

29. Hageja palus alternatiivse nõudega tunnistada vaidlusalune üldkoosoleku otsus kehtetuks samadel

põhjustel, millele ta tugines ka otsuse puudumise või tühisuse tuvastamise nõudes (vt käesoleva

otsuse p 19).

Kolleegium jõudis eespool seisukohale, et nimetatud alustel ei ole võimalik tuvastada otsuse

puudumist ega selle tühisust (vt käesoleva otsuse p-d 23, 27).

30. Hagejal on õigus ÄS § 302 lg-te 1 ja 3 järgi alternatiivselt hageda ka vaidlusaluse üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamist.

Hagejal on õigus teostada aktsiatest tulenevaid õigusi (vt käesoleva otsuse p 18). Vaidlusaluse otsuse

vastuvõtmisel on koosoleku protokolli kantud hageja vastuväide otsusele, mis on ÄS § 302 lg 3 teise

lause järgi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamise täiendav eeldus.

31. 14. juulil 2012 esitatud esialgses hagiavalduses palus hageja tunnustada, et vaidlusalust

üldkoosoleku otsust ei võetud vastu, või tuvastada selle otsuse tühisus (vt I kd, tl 2). 25. oktoobril

2012 esitatud ja hageja vastusena kostja vastusele pealkirjastatud menetlusdokumendis palus hageja

lisaks alternatiivselt tunnistada eelnimetatud üldkoosoleku otsus kehtetuks (vt I kd, tl 171).

Kolleegium ei nõustu kohtutega, et vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

kolmekuuline aegumistähtaeg, mis hakkas kulgema otsuse vastuvõtmisest 20. aprillil 2012 (ÄS § 302

lg 1 teine lause), oli 25. oktoobriks 2012 möödunud.

Olukorras, kus hageja on alguses esitanud otsuse puudumise või tühisuse tuvastamise nõude ja soovib

hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka

vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena

ja selliselt ka menetleda. Sama kehtib nõuete hilisema asendamise korral. Ka äriseadustikus

sisalduvad sätted, mis viitavad mõlema nõude menetlemise sarnasustele (ÄS § 3011 lg 5 ja § 302 lg-

d 5 ja 6).

32. Nii ei saa otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet lugeda aegunuks, kui hageja on seaduses sätestatud

aegumistähtaja jooksul esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja täiendab seda pärast otsuse

vastuvõtmist kulgema hakanud kolmekuulise tähtaja möödumist otsuse kehtetuks tunnistamise

nõudega, tingimusel et asjaolud, millele hageja tugineb (hagi alus), on samad.

Seega peatas hagi esitamine 14. juulil 2012 TsÜS § 160 lg 1 järgi ka vaidlusaluse üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumise.

33. Eelnevast tulenevalt leidsid kohtud ekslikult, et vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõue on aegunud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul see nõue uuesti läbi vaadata.

Kolleegium ei saa ise asja lahendada, kuna selleks tuleb tuvastata, kas esineb asjaolusid, mis

õigustavad vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist.

Kolleegiumi arvates ei ole vajalik saata asja lahendamiseks tagasi maakohtule. Olulised asjaolud asja

lahendamiseks ei ole vaidluse all. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel sisuliselt hinnata,

kas mõni hageja esile toodud rikkumistest võib anda aluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Vajadusel tuleb poolte üllatamise vältimiseks ja nende võrdse kohtlemise tagamiseks

võimaldada pooltel esitada täiendavalt asjaolusid ja/või tõendeid.

V

34. Järgnevalt käsitleb kolleegium ÄS § 303 lg 1 esimese lause kohaldamist asja uuel lahendamisel.

Nimetatud sätte kohaselt ei või aktsionär muu hulgas hääletada juhul, kui otsustatakse tema ja

aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist. Esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ÄS § 303 lg 1 teise

lause järgi ei arvestata.

Kui vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse poolt anti hääli tulenevalt aktsiatest, millega seaduse kohaselt

hääletada ei võinud, saab otsuse ÄS § 302 lg 1 esimese lause järgi kehtetuks tunnistada (vt käesoleva

otsuse p-d 22, 23).

35. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ÄS § 303 lg-st 1 tuleneb, et vahetusvõlakirjade väljalaskmise

ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsustamisel ei või hääletada aktsionär, kellele emissioon

on suunatud.

36. Vahetusvõlakiri on ÄS § 241 lg 1 järgi aktsiakapitali tingimuslikul suurendamisel kasutatav

finantsinstrument, mille omaja saab võimaluse vahetada võlakiri aktsia vastu. Vahetusvõlakirjade

väljalaskmise ning aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsustamist ja selliste otsuste

vastuvõtmisega kaasnevaid hääletamisnõudeid reguleerivad ÄS §-d 351– 3512.

37. Nii vahetusvõlakirjade väljalaskmine kui ka aktsiakapitali suurendamine on olemuselt tehingud

TsÜS § 67 lg 1 mõttes, st toimub tahteavalduste vahetamine ja selle tulemusel omandavad nii

aktsiaselts kui ka märkijad õigused ja kohustused (vt ka Riigikohtu 10. novembri 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-97-10, p 14).

Vaatamata sellele leiab kolleegium, et ÄS § 303 lg 1 vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja

aktsiakapitali suurendamise otsustamisel ei kohaldu. Aktsiakapitali suurendamisel kehtivad

häälteenamusnõuded on ette nähtud erisättes ehk ÄS §-s 341. ÄS § 303 lg 1 piirangu mõte on kaitsta

aktsiaseltsi aktsionäriga tehtavate võimalike kahjulike tehingute eest, kuid aktsiakapitali

suurendamisel võib konflikt esineda mitte ühingu ja aktsionäri, vaid aktsionäride (eelkõige

enamusaktsionäri ja vähemusaktsionäride) vahel. Vähemusaktsionäridele annavad aga aktsiakapitali

suurendamise (sh tingimusliku ehk vahetusvõlakirjade emissiooni kaudu suurendamise) olukorras

enamuse kahjulike otsuste eest kaitse vahetusvõlakirjade ja aktsiate märkimise eesõigust reguleerivad

sätted (eelkõige ÄS § 345 lg 1).

VI

38. Järgnevalt käsitleb kolleegium asja uuel läbivaatamisel lahendamisele kuuluvaid aktsionäride

märkimise eesõiguse välistamisega seotud õiguslikke küsimusi.

39. ÄS § 345 lg 1 esimese lause järgi on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt talle

juba kuuluvate aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse summaga. Aktsionäride eesõiguse võib

ÄS § 345 lg 1 teise lause järgi välistada üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt

3/4 üldkoosolekul esindatud häältest. ÄS § 351 lg 3 järgi kehtib samasugune eesõigus ka juhul, kui

aktsiaselts suurendab aktsiakapitali tingimuslikult, lastes esmalt välja vahetusvõlakirju.

Viidatud sätted annavad aktsionäridele õiguse omandada aktsiakapitali suurendamisel uusi aktsiaid

ulatuses, mis vastab neile seni kuuluvale suhtelisele osalusele aktsiakapitalis. ÄS § 345 lg 1 on

aktsionäride (eelkõige väikeaktsionäride) kaitseks kehtestatud norm. Märkimise eesõigus peab

tagama, et aktsionärid säilitavad oma senise osaluse aktsiaseltsis.

40. Riigikohus on varasemates lahendites leidnud, et tulenevalt aktsionäride võrdse kohtlemise

põhimõttest (ÄS § 272) on märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühe või mõne

aktsionäri suhtes lubatud üksnes siis, kui need aktsionärid, kelle eesõigus välistatakse või seda

piiratakse, sellega nõustuvad. Mõjuva põhjuse olemasolul ehk juhul kui ühingu huvid nõuavad mõne

aktsionäri nõustumist märkimisõiguse välistamisega, võib neilt tahteavaldust nõuda (vt Riigikohtu

29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 15; 30. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

45-12, p 15).

41. Viidatud tsiviilasjades nr 3-2-1-6-03 ja 3-2-1-45-12 oli tegu väikese arvu osanike või

aktsionäridega nn suletud tüüpi äriühingutega. Need äriühingud erinevad oluliselt kostjast, kelle

osalus on esitatud asjaoludel jagatud paljude väikeaktsionäride vahel, kusjuures enamusaktsionär

puudub.

Selliste aktsiaseltside puhul tuleb ÄS §-st 272 tulenevat aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet

rakendada erinevalt. Oleks ebamõistlik ja ülemäära koormav nõuda suure aktsionäride arvuga

aktsiaseltsilt, et ta esitaks olukorras, kus ühingu huvid seda nõuavad, märkimise eesõigusest ilma

jäetud ja nõusoleku andmisest keeldunud või mittehääletanud aktsionäride vastu kohtusse hagi

nõusoleku saamiseks.

Kolleegiumi arvates on aktsiaseltsides, kus on üle 50 aktsionäri (lähtudes analoogia korras ÄS § 294

lg 1 kolmandast lausest), samasugune tulemus proportsionaalselt ja ühingu huve arvestades

saavutatav sel teel, et aktsionär, kes leiab, et tema õigusi on tema märkimisõiguse välistamisega ning

vahetusvõlakirjade või aktsiate suundemissiooniga ühele või mõnele aktsionärile rikutud, võib

ÄS § 302 lg 1 alusel esitada kohtusse aktsiaseltsi vastu otsus(t)e kehtetuks tunnistamise hagi,

tuginedes ÄS § 272 rikkumisele. Seda loogikat kinnitab ka TsÜS § 38 lg 1 teine lause, mille kohaselt

saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui osanik, aktsionär või liige

kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid

juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda

eesmärki saavutada.

42. Hageja nõuet tunnistada vaidlusalune üldkoosoleku otsus kehtetuks põhjusel, et sellega on rikutud

aktsionäride eesõigust osaleda vahetusvõlakirjade märkimisel ja aktsiakapitali tingimuslikul

suurendamisel, tuleb seejuures hinnata aktsiaseltsi ja aktsionäri huvide kaalumise teel.

Kui aktsiaseltsi märkimisväärsed huvid (nt vajadus taastada omakapital või saada juurde raha olulise

investeeringu tegemiseks, aga ka vajadus kehtestada juhtkonna tasustamise pakett) kaaluvad üles

väikeaktsionäri väidetava soovi osaleda emissioonis, saab asuda seisukohale, et märkimise eesõiguse

välistamine on põhjendatud ja ei ole alust otsust kehtetuks tunnistada.

43. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul muu hulgas võtta seisukoht küsimuses, kas

vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks saab olla hageja väide, et

üldkoosolek andis I-võlakirjade emissiooni puhul nõukogule vastuolus ÄS § 351 lg 7 p-ga 2 õiguse

määrata isikute ring, kellele emissioon on suunatud, ja juhatusele õiguse määrata kindlaks igale

märkijale suunatud võlakirjade kogus.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et piisav on see, kui õigustatud isikute ring on

määratud nende ametipositsiooniga.

VII

44. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohus sõltuvalt asja

lahendamise tulemustest. Menetluskulude jaotus tuleb asja eripärast (ühes menetluses on vaidlustatud

kaks maakohtu otsust) lähtudes määrata menetluse kui terviku kohta.

45. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel hagejale tagastada.

Ants Kull, Jaak Luik, Villu Kõve