3-3-1-35-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-35-14

Määruse kuupäev

11. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS REC Varad (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 31. mai 2011. a maksuotsuse nr 12.2-

3/5904-30 tühistamiseks maksusumma juurdemääramise osas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2014. a määrus haldus-

asjas nr 3-11-1987

Menetluse alus Riigikohtus

AS REC Varad (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2014. a määrus haldusasjas nr 3-11-1987

ning saata asi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS REC Varad esitas 11. augustil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti

(MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse 31. mai 2011. a maksuotsuse nr 12.2-3/5904-30 kehtetuks

tunnistamiseks maksu juurdemääramise osas.

2. Tallinna Halduskohus jättis 26. novembri 2013. a otsusega kaebuse rahuldamata.

3. AS REC Varad esitas 17. detsembril 2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palus halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega kaebus rahuldada.

4. Harju Maakohus kuulutas 18. detsembri 2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-49109 välja

AS REC Varad pankroti.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. jaanuari 2014. a määrusega halduskohtu otsuse ning jättis

AS REC Varad (pankrotis) kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohus viitas Riigikohtu haldus-

kolleegiumi 6. juuni 2011. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-34-11, mille kohaselt ei kuulu pooleli-

olev vaidlus maksuotsuse õiguspärasuse üle enam halduskohtu pädevusse. Pankrotiseaduse (PankrS)

§ 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete rahuldamine toimub samas

seaduses sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. AS REC Varad pankrotihaldur palub määruskaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud Riigikohtu lahendit. Viidatud lahendis on märgitud, et

kaebus tuleb jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui halduskohus ei ole pankroti väljakuulutamise

päevaks teinud asjas lahendit. Praegusel juhul oli halduskohus pankroti väljakuulutamise päevaks

juba otsuse teinud ning tulenevalt PankrS §-st 43 tuleb sel juhul kohtumenetlust halduskohtus jätkata.

Selline seisukoht tuleneb ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11.

Ringkonnakohus oleks pidanud apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama ja lahendama asja

kohtuotsusega.

7. MTA teatas oma vastuses määruskaebusele, et ei vaidle määruskaebuse seisukohtadele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on

varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses

läbi vaatamata. Selle sätte alusel tuleb niisugune nõue esitada pankrotimenetluses, sest nõuet ei saa

hagimenetluses läbi vaadata.

9. Riigikohtu halduskolleegium märkis 6. juuni 2011. a määruses asjas nr 3-3-1-34-11, et PankrS § 43

lg-s 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele. Kohtu kohustus jätta nõue läbi

vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse.

10. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 13. veebruari 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11, et

PankrS § 43 lõiget 2 tuleb tõlgendada koostoimes PankrS § 43 lg-ga 5, mille esimese lause kohaselt,

kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi

kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata pankrotihaldur.

Nimetatud sätetest tuleneb üheselt, et hagimenetluse jätkumiseks ei ole vajalik, et kohtuotsus

jõustuks. Piisab sellest, kui maakohus on otsuse teinud. Kui kohtumenetluses on vähemalt üks kord

jõutud sisulise lahendi tegemiseni, ei ole otstarbekas seda menetlust lõpetada ainult sellel põhjusel, et

välja on kuulutatud ühe menetlusosalise pankrot. Suure tõenäosusega tuleks pankrotimenetluses

(nõude tunnustamise kohtuliku menetluse teel) see vaidlus uuesti lahendada.

11. Kolleegium on seisukohal, et p-s 10 esitatud põhimõte on kohaldatav ka halduskohtumenetluses.

Kui pankroti väljakuulutamise ajaks on halduskohus otsuse teinud, siis tuleb kohtumenetlust haldus-

asjas jätkata. Kuna Tallinna Halduskohus tegi otsuse 26. novembril 2013, aga kaebaja pankrot

kuulutati välja 18. detsembril 2013, siis oleks ringkonnakohus pidanud halduskohtu otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama.

12. Menetlusnormi rikkumise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi ringkonna-

kohtule menetluse jätkamiseks. Kuna Riigikohus ei tee lõplikku otsus, ei saa ta otsustada

menetluskulude jaotust. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4

alusel tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann