3-2-1-58-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-58-14

Määruse kuupäev

Tartu, 11. juuni 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Häälte arvu määramine Margus Merilo (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-25611

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Võlausaldaja I Swedbank AS

Võlgnik Margus Merilo (pankrotis), pankrotihaldur Rajar

Miller

Võlausaldaja II Nebo OÜ, esindaja vandeadvokaat Viktor

Särgava

Asja läbivaatamise kuupäev

26. mai 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-25611

osas, millega jäeti Nebo OÜ menetluskulud solidaarselt Margus Merilo (pankrotis) ja

Swedbank AS-i kanda ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Swedbank AS-ile 12. veebruaril 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus kuulutas 28. augustil 2012 Swedbank AS-i (võlausaldaja I) avalduse alusel välja

Margus Merilo (võlgnik) pankroti, nimetas pankrotihalduri ja määras võlausaldajate üldkoosoleku

toimumise aja.

2. Võlgniku pankrotihaldur esitas 19. novembril 2013 maakohtule taotluse Nebo OÜ (võlausaldaja II)

häälte arvu määramiseks võlausaldajate üldkoosolekul.

Taotluse kohaselt esitas võlgnik pankrotimenetluses kompromissiettepaneku. Selle otsustamiseks

kutsus haldur pankrotiseaduse (PankrS) § 178 lg 3 alusel 25. oktoobriks 2013 kokku võlausaldajate

üldkoosoleku. Üldkoosolekul jättis pankrotihaldur määramata hääled koosolekul osalenud

võlausaldajale II, kuna koosoleku toimumise ajal on pooleli kohtumenetlus võlausaldaja II nõude

tunnustamiseks pankrotimenetluses ning sellele nõudele esitasid nõuete kaitsmisel vastuväite

pankrotihaldur ja võlausaldaja I. Kuna võlausaldaja II ei nõustunud sellega, et haldur ei määranud

talle üldkoosolekul hääli, palus haldur määrata võlausaldaja II häälte arv kohtul.

3. Pärnu Maakohus jättis 20. novembri 2013 määrusega võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate

üldkoosolekul hääled võlausaldajale II andmata.

Maakohtu määruse kohaselt on kohus jätnud 27. septembri 2013. a otsusega rahuldamata

võlausaldaja II nõude tunnustamise hagi. Kuigi selle otsuse peale on esitatud apellatsioonkaebus, ei

ole võlausaldaja II nõudele lisatud dokumentide alusel põhjendatud talle hääli määrata, sest nõue on

ebaselge.

4. Võlausaldaja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

5. Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja II kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. jaanuaril 2014 maakohtu määruse ja määras võlausaldaja II

häälte arvuks 1 400 000. Ringkonnakohus jättis võlausaldaja II menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel solidaarselt võlgniku ja võlausaldaja I kanda, kes

vaidlesid vastu võlausaldajale II häälte määramisele. Ringkonnakohus märkis, et määrus on

edasikaevatav üksnes menetluskulude jaotuse osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Võlausaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada

menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse kohaselt võlausaldaja I ei pea häälte määramise vaidluses kandma võlausaldaja II

menetluskulusid, sest ta ei ole häälte määramisele vastuväidet esitanud ega häälte andmist või

mitteandmist vaidlustanud. Nõuete kaitsmisel võlausaldaja II nõudele vastuväite esitamine ei saa olla

menetluskulude jaotuse aluseks häälte määramise menetluses.

8. Pankrotihaldur leiab, et määruskaebus on põhjendatud, sest menetluskulud oleks tulnud jätta ka

võlausaldaja II kanda.

9. Võlausaldaja II ei vastanud määruskaebusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb määruskaebuse väidetest olenemata

TsMS § 692 lg 4 esimese lause ja § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada

menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata tühistatud osas samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et ringkonnakohtu määrus on edasikaevatav üksnes

menetluskulude jaotuse osas. Kooskõlas PankrS § 5 lg-ga 2 ja § 82 lg-ga 4 ei saa ringkonnakohtu

määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebust osas, millega määrati kindlaks võlausaldaja II

häälte arv. Võlausaldaja I vaidlustabki ringkonnakohtu määrust üksnes osas, millega jaotati

menetluskulud, s.o jäeti kulud solidaarselt võlgniku ja võlausaldaja I kanda. Eeltoodu tõttu kontrollib

kolleegim ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud (TsMS § 695 ja § 688 lg 1).

12. Riigikohus ei ole TsMS § 692 lg 4 esimese lause järgi seotud kaebuse piiridega ja tühistab

ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse normi. Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse

TsMS § 695 järgi kassatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui määruskaebuse kohta sätestatust ja

määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Seega tühistab Riigikohus olulise menetlusõiguse normi

rikkumise korral ka ringkonnakohtu määruse olenemata määruskaebuse põhjendustest.

Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud TsMS § 669 lg 1 p-

des 1–5. TsMS § 669 lg 2 järgi võib Riigikohus lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks

ka esimeses lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium rõhutab, et asja läbivaatamine ebaseadusliku

kohtukoosseisu poolt on TsMS § 669 lg 1 p 3 järgi menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks, mis

toob kaasa lahendi tühistamise sõltumata kaebuse väidetest (vt Riigikohtu 12. detsembri 2012. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-12, p 11).

13. TsMS § 17 lg 1 järgi lahendab ringkonnakohus tsiviilasja üldjuhul kollegiaalselt kolmeliikmelises

kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu kohtukoosseisu liige

lahendab TsMS § 640 lg 3 alusel üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb

asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Hagita menetluses tehtud menetlust

lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab TsMS § 666 lg 3 järgi läbi ja lahendab

ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis.

14. Ringkonnakohus lahendas määrusega võlausaldajale häälte arvu määramata jätmise kohta tehtud

maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ning määras kindlaks menetlusosaliste

menetluskulud. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on käsitatav hagita menetlust lõpetava

määrusena. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et menetlust lõpetava määrusena tuleb

mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse. Menetlust lõpetavat

määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses

(vt nt Riigikohtu 15. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-08, p 11). Hagita menetluses

tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab TsMS § 666

lg 3 järgi ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis.

Kuna ringkonnakohtus vaatas võlausaldaja II määruskaebuse läbi ja lahendas üks ringkonnakohtu

kohtunik, määrates ühtlasi TsMS § 173 lg 1 alusel kindlaks ka menetluskulud, rikkus ringkonnakohus

TsMS § 669 lg 1 p 3 järgi oluliselt menetlusõiguse normi. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus

tühistada menetluskulude jaotuse osas olenemata määruskaebuse põhjendustest.

15. Vastuseks määruskaebuse väitele, et ringkonnakohus jaotas menetluskulud valesti, peab

kolleegium vajalikuks selgitada järgmist. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja juhul, kui kaebus jääb rahuldamata. TsMS § 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Mitme isiku menetluses osalemise korral võib kohus sama lõike teise lause alusel otsustada,

et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, mh kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kolleegiumi arvates ei anna TsMS § 172 lg 1 teine lause alust arvestada häälte arvu määramise asja

menetluskulude jaotamisel sellega, et võlausaldaja on vaielnud vastu häälte arvu määramist taotleva

võlausaldaja nõudele või nõude tunnustamise hagile. Nende asjaoludega saab kohus arvestada nõude

tunnustamise üle peetava vaidluse menetluskulude jaotamisel. Praeguse tsiviilasja materjalidest ei

nähtu, et võlausaldaja I oleks esitanud vastuväite võlausaldajale II häälte määramisele või häälte

andmise vaidlustanud.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

võlausaldajale I tagastada.

17. Riigikohtus kantud menetluskulud jaotatakse asja lahendamisel ringkonnakohtus.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu