3-4-1-23-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-23-14 Otsuse kuupäev 10. juuni 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Indrek Koolmeister Kohtuasi Vello Leito taotlus hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Vello Leito kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vello Leito pöördus 28. mail 2014 Tallinna Linna Valimiskomisjoni, Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni poole e-kirjadega, milles palus tühistada Tallinna Linna Valimiskomisjoni ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsused, millega kinnitati 2014. a Euroopa Parlamendi valimiste tulemused, ning lugeda üle valimiste kehtivad täidetud hääletussedelid, kehtetud hääletussedelid ja kasutamata hääletussedelid Tallinna Linna Valimiskomisjoni ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni haldusalas. 2. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vastas V. Leitole 29. mail 2014 kirjaga nr 1-6/2014/2294-2. Maakonna valimiskomisjon leidis, et V. Leito pöördumine ei olnud käsitatav kaebusena Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 66 tähenduses, kuna selles puudus EPVS § 67 lõike 1 punktist 5 [komisjon viitab ekslikult EPVS § 67 lõikele 5] tulenev põhistus. 3. Tallinna Linna Valimiskomisjon vastas V. Leitole 30. mail 2014 kirjaga nr Õ-1/5072-2, milles selgitas, et V. Leito taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Valimiskomisjon oli seisukohal, et komisjon on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused hääletamistulemuste kindlakstegemisel, sh taganud kõigile võrdsed võimalused viibida hääletussedelite ülelugemise juures. 4. Vabariigi Valimiskomisjon vastas V. Leitole 29. mail 2014 kirjaga nr 22-7/14-16/2. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et Tallinna Linna Valimiskomisjonis ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis toimus häälte teistkordne ülelugemine avalikult. See tähendab, et igaühel, sh V. Leitol oli võimalik viibida häälte ülelugemise juures, ning V. Leito avaldus ei sisalda väiteid, miks oleks põhjendatud häälte veelkordne ülelugemine. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et seetõttu ei ole võimalik V. Leito avaldust rahuldada. 5. 2. juunil 2014 pöördus V. Leito Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtu poole ja palus tühistada Tallinna Linna Valimiskomisjoni ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsused, millega kinnitati 2014. a Euroopa Parlamendi valimiste tulemused, ja lugeda üle valimiste kehtivad täidetud hääletussedelid, kehtetud hääletussedelid ja kasutamata hääletussedelid. 6. Vabariigi Valimiskomisjon leidis 3. juuni 2014. a kirjas Riigikohtule, et V. Leito kaebus ei ole

esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõikes 1 ja § 38 lõikes 1 ettenähtud korras. Kaebus maakonna valimiskomisjoni toimingu peale oleks tulnud EPVS § 69 lõike 1 kohaselt esitada Vabariigi Valimiskomisjonile. V. Leito on Riigikohtule esitatud kaebuses põhjendamatult käsitlenud oma 28. mai 2014. a avaldust Vabariigi Valimiskomisjonile kaebusena ja Vabariigi Valimiskomisjoni 29. mai 2014. a kirja otsusena. Vabariigi Valimiskomisjon ei käsitlenud V. Leito 28. mai 2014. a avaldusi kaebusena, sest need olid adresseeritud Tallinna Linna Valimiskomisjonile ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile, mitte Vabariigi Valimiskomisjonile. Samuti puudus V. Leito avaldustes EPVS §-dele 66 ja 67 vastav taotlus, igasugune põhistus või selgitus, kuidas tema õigusi on rikutud, mis andnuks valimiskomisjonile aluse käsitleda esitatud avaldusi kaebustena. Vabariigi Valimiskomisjon vastas V. Leitole märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ette nähtud korras ja selgitas häälte teistkordse ülelugemise korda. KAEBAJA SEISUKOHT 7. Kaebuse põhjendustes märkis V. Leito, et Eesti Iseseisvuspartei esindajana esitas ta 28. mail 2014 Tallinna Linna Valimiskomisjonile ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile kaebused, millega taotles lugeda üle 2014. a Euroopa Parlamendi valimiste hääletussedelid. Tallinna Linna Valimiskomisjon ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jätsid V. Leito kaebused rahuldamata. Samuti jättis V. Leito kaebuse 29. mai 2014. a otsusega rahuldamata Vabariigi Valimiskomisjon. 8. V. Leito leidis, et ei Tallinna Linna Valimiskomisjon, Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ega Vabariigi Valimiskomisjon ei ole oma otsustes andnud vastust kehtetute ja kasutamata hääletussedelite ülelugemise kohta. Kuna kehtetuid ja kasutamata hääletussedeleid loeti üksnes jaoskonnakomisjonides ning need on seega linna ja maakonna valimiskomisjonis üle lugemata, tuleb kõik hääletussedelid uuesti üle lugeda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. V. Leito Riigikohtule esitatud kaebus on suunatud hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamisele Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas. Sisuliselt sama taotluse esitas V. Leito 28. mail 2014 ka Tallinna Linna Valimiskomisjonile, Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile. 10. EPVS § 69 lõike 1 kohaselt, kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, maakonnas, Tallinnas või Tartu linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada (EPVS § 13 lõige 2 punkt 7). EPVS § 67 lõike 1 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus, selgelt väljendatud taotlus ja kaebuse põhistus. 11. PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas,

valimisringkonnas, vallas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks. PSJKS § 38 lõike 1 kohaselt võib kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu. 12. Kolleegium selgitab, et hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostab jaoskonnakomisjon vormikohase protokolli (EPVS § 57 lõige 9). Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli (EPVS § 57 lõige 7). Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa, eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid (EPVS § 57 lõige 11). Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, hääletamistulemuste protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile (EPVS § 57 lõige 12). 13. EPVS § 59 lõike 1 kohaselt teeb maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel. Juhul kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon (EPVS § 59 lõige 2). Maakonna, Tallinna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg (EPVS § 59 lõige 3). Hääletamistulemused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult (EPVS § 59 lõige 4). Hääletamistulemuste kindlakstegemise täpsem kord on sätestatud Vabariigi Valimiskomisjoni 26. veebruari 2014. a määruses nr 23 "Hääletamise korraldamise ning hääletamisja valimistulemuste kindlakstegemise kord Euroopa Parlamendi valimistel". 14. Kolleegiumi hinnangul sisaldas V. Leito 28. mai 2014. a kiri Vabariigi Valimiskomisjonile küll taotlust tunnistada hääletamistulemused Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas kehtetuks, kuid ei sisaldanud põhistust selle kohta, milles seisneb seaduserikkumine, mis tingib vajaduse hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtule esitatud kaebuses põhjendas V. Leito oma taotlust väitega, et Tallinna Linna Valimiskomisjonis ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis ei loetud üle kehtetuid ja kasutamata hääletussedeleid. 15. Kolleegiumi hinnangul on kaebuses esitatud väited võimaliku seadusrikkumise kohta hääletamistulemuste kindlakstegemisel Tallinna Linna Valimiskomisjonis ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis paljasõnalised. Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud, millele tuginevad tema

väiteid selle kohta, et Tallinna Linna Valimiskomisjonis ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis kehtetute ja kasutamata hääletussedelite ülelugemist ei toimunud. Vabariigi Valimiskomisjoni selgituste kohaselt järgiti hääletamistulemuste kindlakstegemisel Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas seaduses sätestatud nõudeid. Seda kinnitasid oma vastustes V. Leito kirjale ka Tallinna Linna Valimiskomisjon ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon. 16. Kuna kolleegiumile esitatud materjalist ei nähtu, et hääletamistulemuste kindlakstegemisel Tallinna linnas või Ida-Viru maakonnas oleks toimunud seaduserikkumine, mis tingiks hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise, jätab kolleegium PSJKS § 40 lõike 1 punktile 2 tuginedes V. Leito kaebuse rahuldamata. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister