3-4-1-21-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-21-14

Otsuse kuupäev

10. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jaak Luik ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Märt

Vooglaiu

ja

Urmas

Arumäe

kaebus

Vabariigi

Valimiskomisjoni 28. mai 2014. a otsuse nr 50 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Märt Vooglaiu ja Urmas Arumäe kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Valla Valimiskomisjon kogunes 6. mail 2014, et peatada Viimsi Vallavolikogu liikme Haldo

Oravase volitused ja määrata tema asemele asendusliige.

2. Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas kandideerinud ning Viimsi Valla Valimiskomisjoni

1. novembri 2013 otsusega nr 16 Viimsi Vallavolikogu asendusliikmeks registreeritud Kairi Uuk

teatas telefoni teel lühisõnumiga vallasekretärile, et ta soovib jätkata töötamist Viimsi valla

ametnikuna.

3. Viimsi Valla Valimiskomisjon tegi 6. mail 2014 otsuse nr 28, millega peatas H. Oravase volitused

ja määras Viimsi Vallavolikogu liikmeks Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas

kandideerinud ning asendusliikmete nimekirjas järgmisel kohal olnud Urmas Arumäe. U. Arumäe

esitas samal päeval Viimsi Valla Valimiskomisjonile avalduse oma volikogu liikme volituste

peatamiseks ja valimiskomisjon peatas 7. mai 2014. a otsusega nr 29 U. Arumäe volitused, määrates

Viimsi Vallavolikogu liikmeks Ardi Pauli.

4. 8. mail 2014 esitas K. Uuk Viimsi Valla Valimiskomisjonile kirjaliku avalduse, milles väljendas

soovi siiski osaleda Viimsi Vallavolikogu töös. 9. mail 2014 esitas K. Uuk Harju Maakonna

Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tühistada Viimsi Valla Valimiskomisjoni otsused nr 28 ja

nr 29 ning teha valla valimiskomisjonile ettekirjutus K. Uuki volikogu liikmeks määramise kohta.

Kaebaja leidis, et tema tahteavaldus loobuda volikogu liikme kohast ja jätkata tööd Viimsi valla

ametnikuna oli tehtud puuduliku informatsiooni põhjal ja ei väljendanud tema tõelist tahet. Kaebaja

ei olnud teadlik ja valla valimiskomisjoni esimees ei selgitanud kaebajale seda, et volikogu liikme

kohast loobumise tagajärjel puudub kaebajal kuni valimisperioodi lõpuni võimalus oma

liikmestaatust taastada.

5. Harju Maakonna Valimiskomisjon tühistas 13. mai 2014 otsusega nr 2 Viimsi Valla

Valimiskomisjoni otsused nr 28 ja nr 29 ning tegi valla valimiskomisjonile ettekirjutuse teha otsus,

millega nimetada K. Uuk Viimsi Vallavolikogu asendusliikmeks. Maakonna valimiskomisjon leidis,

et K. Uuki avaldus loobuda volikogu liikmeks saamisest oli tühine, kuna ei olnud nõutavas kirjalikus

vormis ja Viimsi Valla Valimiskomisjon teavitas kaebajat volikogu liikme kohast loobumise avalduse

tagajärgedest puudulikult.

6. Harju Maakonna Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsuse nr 2 alusel tegi Viimsi Valla

Valimiskomisjon 13. mail 2014 otsuse nr 30, millega taastas K. Uuki volitused asendusliikmete

nimekirjas, ning otsuse nr 31, millega peatas H. Oravase volikogu liikme volitused ning määras

volikogu liikmeks asendusliikme K. Uuki.

7. Hiljem samal päeval toimus Viimsi Vallavolikogu istung, kus osales ka K. Uuk. Istungil avaldati

umbusaldust mitmetele isikutele, sealhulgas volikogu aseesimehele Märt Vooglaiule. Istungil valiti

Viimsi valla uueks vallavanemaks volikogu liige Jan Trei.

8. Samal päeval pärast Viimsi Vallavolikogu istungit tegi Viimsi Valla Valimiskomisjon otsuse nr 32,

millega määras J. Trei asemel Viimsi Vallavolikogu liikmeks asendusliikmete nimekirjas olnud

U. Arumäe.

9. 16. mail 2014 esitas U. Arumäe kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile, milles taotles

Viimsi Valla Valimiskomisjoni 13. mai otsuse nr 31 tühistamist ning palus teha Viimsi Valla

Valimiskomisjonile ettekirjutuse otsuse tegemiseks, millega määratakse H. Oravase volituste

peatamise tõttu volikogu liikmeks U. Arumäe. Kaebaja leidis, et vaidlustatav otsus rikub tema õigusi,

sest kui K. Uuki asemel oleks volikogu liikmeks nimetatud teda, oleks ta saanud osaleda juba Viimsi

Vallavolikogu 13. mai 2014. a istungil ning H. Oravase volituste peatamise tõttu volikokku

määratuna oleks tema positsioon asendusliikmena parem kui J. Trei asemel viimati määratuna.

Kaebaja leidis, et K. Uuk oli 13. mail 2014 vallaametnik, teda ei olnud teenistusest vabastatud ning

see ei oleks olnud ka võimalik, kuna avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 89 lõike 5 kohaselt oleks

tema teenistussuhe saanud kõige varem lõppeda 14. mail 2014. Kuna K. Uuk oli 13. mail 2014 veel

ametnik, ei olnud tal võimalik 13. mai 2014 volikogu istungist osa võtta ning kui esimene

asendusliige ei saa volikogu töös osaleda, saab volikogu liikmeks järgmine asendusliige. Seega oleks

volikogu liikmeks tulnud määrata U. Arumäe ning Viimsi Valla Valimiskomisjoni otsus nr 31 tuleb

tühistada. Samuti peaks K. Uuk kaotama oma koha asendusliikmete nimekirjas, kuna tal ei ole

võimalik volikogu töös osaleda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 18 lõike 1

punktis 6 toodud põhjusel.

10. Samasisulise kaebuse esitas 16. mail 2014 Harju Maakonna Valimiskomisjonile M. Vooglaid.

Oma kaebeõigust põhjendas ta sellega, et K. Uuki mitteõiguspärase volikogu liikmeks nimetamise

tõttu avaldati talle umbusaldust, kuna K. Uuki hääl mõjutas otsustavalt volikogu istungil vastu võetud

otsust.

11. Harju Maakonna Valimiskomisjon tegi 20. mail 2014 otsused nr 3 ja nr 4. Mõlema otsusega

tühistas Harju Maakonna Valimiskomisjon Viimsi Valla Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsuse

nr 31, millega valla valimiskomisjon oli peatanud H. Oravase volitused ning määranud volikogu

liikmeks K. Uuki. Maakonna valimiskomisjon leidis, et kuna kõige varem oleks K. Uuki saanud

volikogu liikmeks määrata 14. mail 2014, oleks tulnud tema asemel määrata volikogu liikmeks

asendusliikmete nimekirjast järgmine isik. Samuti kaotas K. Uuk oma koha asendusliikmete

nimekirjas, kuna ta ei saanud osaleda volikogu töös KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 toodud põhjusel.

12. K. Uuk esitas 23. mail 2014 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles taotles Harju

Maakonna Valimiskomisjoni otsuste nr 3 ja nr 4 kehtetuks tunnistamist. Kaebaja leidis, et Harju

Maakonna Valimiskomisjoni otsus nr 3 on õigusvastane, kuna U. Arumäel puudus kaebeõigus, otsus

nr 3 on vastuolus kehtiva õigusega ning Harju Maakonna Valimiskomisjoni käitumine on

vastuoluline ning seetõttu vastuolus halduse hea tavaga.

13. Maakonna valimiskomisjon on ebaõigesti kohaldanud KOKS § 18 lõike 1 punkti 6. Ametnikuks

olemine ei võta asendusliikmelt õigust olla asendusliikmete nimekirjas. Kohaliku omavalitsuse

ametnikul on õigus otsustada, kas minna volikokku või mitte. K. Uuk on väljendanud soovi minna

volikokku. ATS § 89 lõige 5 ei kohaldu asendusliikme määramise korral. Kohaldada tuleb KOKS

§ 20 lõiget 2, mis ütleb, et asendusliikme volitused algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse

jõustumise hetkest. Seega algasid K. Uuki volitused alates 13. maist 2014. Tema teenistussuhe

vallaga lõppes valimiskomisjoni otsuse tegemisest automaatselt. Volikogu liikme volituste ja õiguste

realiseerimine ei saa sõltuda kohaliku omavalitsuse üksuse juhi tegevusest või tegevusetusest.

K. Uuki teenistussuhet ei lõpetatud, sest vallavanem varjas end ning abivallavanemad keeldusid

teenistusest vabastamise käskkirjale alla kirjutamast. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul täpsustas

K. Uuk oma seisukohta ning leidis, et vaadeldaval juhul oleks pidanud lähtuma ATS § 89 lõikes 3

toodud põhimõttest ning tema teenistussuhte viimane päev oleks pidanud olema volikogu liikmeks

nimetamisele eelnev päev.

14. M. Vooglaiul puudus kaebeõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS)

§ 64 lõike 1 alusel. Kuna Harju Maakonna Valimiskomisjon tugines 20. mai 2014 otsuse nr 4

tegemisel samadele põhjendustele, mis otsuse nr 3 puhul, tuleb ka otsus nr 4 tühistada.

15. VVK rahuldas 28. mai 2014. a otsusega nr 50 K. Uuki kaebuse ja tühistas Harju Maakonna

Valimiskomisjoni 20. mai 2014. a otsused nr 3 ja nr 4.

16. VVK leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb kõrvale jätta küsimus Harju Maakonna

Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsuse nr 2 võimalikust õigusvastasusest, kuna nimetatud otsust ei

ole tähtaegselt vaidlustatud ja see on kehtiv.

17. M. Vooglaiul puudus kaebeõigus Viimsi Valla Valimiskomisjoni 13. mai 2014 otsuse nr 31

vaidlustamiseks ja Harju Maakonna Valimiskomisjon oleks pidanud jätma M. Vooglaiu kaebuse läbi

vaatamata. M. Vooglaiu õigus olla volikogu liige ei sõltunud K. Uuki määramisest volikokku ja

volikogu liikmel ei ole võimalik talle umbusalduse avaldamist vaidlustada valimiskaebemenetluse

korras.

18. U. Arumäel oli kaebeõigus Viimsi Valla Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsuse nr 31

vaidlustamiseks, kuna nimetatud otsus mõjutab U. Arumäe õigusi. Kui K. Uuki volikogu liikmeks

määramise otsus oleks olnud õigusvastane, oleks H. Oravase volituste peatamisel asendusliikmete

nimekirjast järgmisena määratud volikogu liikmeks U. Arumäe. Otsus nr 31 mõjutas U. Arumäe

õigusi hoolimata sellest, et ta oli kaebuse esitamise hetkeks Viimsi Valla Valimiskomisjoni 13. mai

2014 otsusega nr 32 juba määratud volikogu liikmeks J. Trei asendusliikmena. KOKS § 201 lõike 2

kohaselt lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel viimasena määratud samas erakonnas või

valimisliidus kandideerinud asendusliikme volitused. Seega oleks paranenud U. Arumäe positsioon

volikogu liikmena, kuna ta ei oleks olnud viimasena määratud asendusliige.

19. U. Arumäe 6. mai 2014 avaldus volituste peatamiseks kaotas õigusliku tähenduse Viimsi Valla

Valimiskomisjoni otsuste nr 28 ja nr 29 tühistamise tõttu. Volitusi saab peatada vaid volikogu liige.

Kuna U. Arumäe 6. mai 2014 volikogu liikmeks määramise otsus nr 28 tühistati, ei olnud ta 6. mail

2014 volikogu liige ega saanud oma volitusi peatada. Seega ei mõjutanud U. Arumäe avaldus

volituste peatamiseks tema kaebeõigust Viimsi Valla Valimiskomisjoni otsuse nr 31 osas.

20. VVK ei nõustunud Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuste nr 3 ja nr 4 sisuliste põhjendustega.

KOKS § 18 lõike 1 punkt 6 välistab volikokku kuulumise ning töötamise sama valla või linna

kohaliku omavalitsuse ametnikuna. Samas ei tulene KOKS-ist, et ametnikul oleks keelatud olla

asendusliikmete nimekirjas või otsustada võimaluse avanemisel volikokku minna. Kui

asendusliikmete nimekirjas olev sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnik avaldab

võimaluse avanemisel soovi minna volikokku, tuleb valla või linna valimiskomisjonil teha otsus tema

volikogu liikmeks määramise kohta. Valimiskomisjonil on õigus KOKS § 20 lõikes 4 nimetatud

asendusliikme määramise otsus teha viie tööpäeva jooksul otsuse aluseks oleva dokumendi

kättesaamisest. Kui asendusliikmete nimekirjas oleva isiku tahe volikokku minna on välja selgitatud,

on igal ajal selle perioodi jooksul tehtud asendusliikme volikogu liikmeks määramise otsus

õiguspärane. KOVVS § 20 lõike 2 järgi jõustub valla ja linna valimiskomisjoni otsus

allakirjutamisega ning tulenevalt KOKS § 20 lõikest 3 algavad asendusliikme volitused volikogu

liikmena valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

21. Pole üheselt selge, kuidas toimub ametnikust asendusliikme teenistussuhte lõpetamine. VVK

leidis, et ATS § 89 lõiget 5 tuleb laiendavalt tõlgendada. Ehkki sõnastusest lähtudes puudutab see säte

valimistejärgset perioodi, tuleb teistsuguse regulatsiooni puudumisel seda kohaldada ka juhtudele,

kus asendusliikmete nimekirjas olev kohaliku omavalitsuse ametnik avaldab soovi osaleda volikogu

töös. Pärast volikogu töös osalemise soovist teavitamist lõpeb ametniku teenistussuhe automaatselt.

Selline käsitlus välistab olukorra, kus isiku võimalus oma mandaati realiseerima asuda on seatud

sõltuvusse sellest, kas ja kuidas nõustutakse tema teenistussuhet lõpetama.

22. Sel juhul ei ole välistatud olukord, kus lühiajaliselt kuulub isik nii volikokku, kui on ka nimetatud

valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks. Kaaludes erinevaid väärtusi, leidis VVK, et isiku

õigus asuda täitma volikogu liikme ülesandeid, volikogu töövõime ja volikogu koosseisu terviklikkus

kaaluvad üles funktsioonide lahususe (volikogu mandaat ning ametnikuks olemine) põhimõttest

lühiajalise kõrvalekaldumise. Sellist lähenemist toetab ka kehtiva õiguse analüüs, mis näitab, et

seadusandja on lubanud osal juhtudel funktsioonide lahususe põhimõttest kõrvale kalduda. Näiteks

on selline olukord võimalik pärast valimisi, kuna KOVVS § 68 kohaselt volikogu liikmed esmalt

registreeritakse ning sellele järgnevast päevast loetakse nii valimistulemused väljakuulutatuks kui ka

algavad volikogu liikmete volitused, kuid volikogu liikme ametiga ühitamatus ametis olevatel isikutel

on seejärel veel viis päeva aega otsustada, kas jätkata senises ametis ja loobuda mandaadist. Samuti

kehtib sellest põhimõttest erand volikogu uude koosseisu valitud vallavanema, linnapea ja kinnitatud

või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes (KOKS § 19 lõige 3), kes jätkavad oma tegevust kuni

volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. VVK leidis, et funktsioonide lahususe põhimõttest

lühiajaline kõrvalekaldumine on aktsepteeritav ka asendusliikme määramise korral.

23. 30. mail 2014 esitasid U. Arumäe ja M. Vooglaid VVK kaudu Riigikohtule kaebuse VVK 28. mai

2014. a otsuse nr 50 peale.

24. VVK vaidles 30. mai 2014. a kirjas Riigikohtule kaebusele vastu, jäi oma 28. mai 2014. a otsuses

nr 50 esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. VVK selgitas, et K. Uuki

teenistussuhe lõppes 14. mail 2014, kuid asendusliikmena volikokku määratud kohaliku omavalitsuse

üksuse ametniku volitused algavad niipea, kui valimiskomisjoni vastav otsus jõustub. See, et samal

ajal on isik ametnikuna teenistussuhtes, on funktsioonide lahususe põhimõttest lubatud ja

põhjendatud kõrvalekaldumine.

KAEBAJATE SEISUKOHT

25. Kaebajad leidsid, et VVK 28. mai 2014. a otsus nr 50 rikub nende õigusi, ja palusid Riigikohtul

otsus tühistada.

26. M. Vooglaid leidis, et Viimsi Valla Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsus nr 31 rikub tema

õigusi seeläbi, et juhul, kui seda otsust ei oleks tehtud, ei oleks M. Vooglaiule 13. mail 2014 saanud

umbusaldust avaldada. Juhul kui K. Uuk ei oleks volikogu erakorralisel istungil osalenud, puudunuks

umbusalduse avaldamiseks volikogus vajalik kvoorum ning M. Vooglaiule ei saanuks umbusaldust

avaldada ja ta ei oleks oma ametikohast ilma jäänud. Umbusalduse avaldamiseks on KOKS § 22

lõike 1 punkti 18 ja § 45 lõike 5 järgi vajalik volikogu koosseisu häälteenamus ehk 11 liikme hääl 21-

st. Umbusalduse avaldamise otsuse hääletamisel osales 10 volikogu liiget ja K. Uuk. Viimsi Valla

Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsus nr 31 tehti kell 14.45, st vahetult enne volikogu erakorralist

istungit, mis algas kell 15.00. Ka oli vahetult enne istungit vormistatud K. Uuki sooviavaldus

volikogu liikmeks saamiseks (kell 14.38) ja vaidlusalusele otsusele eelnenud Viimsi Valla

Valimiskomisjoni otsus nr 30. M. Vooglaiul on kaebeõigus ka sellepärast, et KOVVS-is ette nähtud

valimiskaebuste menetlus ei ole suunatud mitte üksnes kaebuste vormilisele läbivaatamisele, vaid

selle menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste tõhus ja tegelik kaitse.

27. Kaebajad leiavad, et Viimsi Valla Valimiskomisjoni 13. mai 2014 otsuse tegemise hetkel oli

K. Uukil kehtiv teenistussuhe Viimsi vallaga ning tema ametist vabastamine ei olnud ATS § 113

kohaselt vormistatud, st ametist vabastamise käskkiri puudus. Isegi kui vastav käskkiri oleks

vormistatud, siis ATS § 89 lõike 5 järgi oli K. Uuki teenistussuhte viimane päev see päev, mil ta

teatas valla valimiskomisjonile oma soovist osaleda volikogu töös. Järelikult oli K. Uuk 13. mail

2014 Viimsi valla ametnik ning ei saanud sel päeval olla ka vallavolikogu liige.

28. KOKS § 20 lõike 5 teine lause sätestab, et kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda

KOKS § 18 lõikes 1 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine asendusliige. Otsustamisel

K. Uuki volikogu liikmeks määramise üle oleks Viimsi Valla Valimiskomisjon pidanud kontrollima,

kas esinevad KOKS § 18 lõikes 1 toodud takistused volikogu töös osalemiseks. Juhul kui isik ei saa

KOKS § 18 lõikes 1 toodud põhjustel volikogu töös osaleda, kaotab ta ka oma koha asendusliikmete

nimekirjas.

29. Kaebajad nõustuvad VVK 28. mai 2014. a otsuse punktis 9 toodud ATS § 89 lõike 5 laiendatud

tõlgendusega. ATS § 89 lõike 5 eesmärk on täpsustada ametikohtade ühitamise keeldu. Samas ei

nõustu kaebuse esitajad VVK seisukohaga, mille kohaselt pärast volikogu töös osalemise soovist

teavitamist lõppes K. Uuki teenistussuhe automaatselt. VVK ei ole põhistanud, kuidas selline

tõlgendus on kooskõlas kehtiva õiguskorraga, milles on piisav regulatsioon teenistussuhte

lõpetamiseks, samuti volikogus asendusliikmena tööle asumiseks. Nii tuleneb ATS §-st 86 ja § 103

lõikest 1 selgelt, et ametniku teenistusest vabastamine toimub haldusaktiga, mida vormistab isik,

kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus. Kuigi Riigikohus on tunnistanud, et volikogu

liikme volitused lõpevad KOKS § 18 lõikes 1 toodud aluste esinemisel automaatselt, ei saa seda

seisukohta rakendada ametniku teenistussuhte lõppemise suhtes. ATS-is on ette nähtud selge

eriregulatsioon ametisuhte lõppemise kohta (§ 86, § 89 lõige 5, § 103 lõige 1).

30. Kaebuse esitajad ei nõustu VVK väitega, et ei ole välistatud olukord, kus lühiajaliselt kuulub isik

nii volikokku kui on ka nimetatud KOV ametnikuks. Nimetatud seisukoht on üllatuslik, pretsedenditu

ja põhjendamata. VVK leiab, et ametikohtade ühitamise keelu põhimõttest kõrvalekaldumine on

õigustatud vajadusega tagada isiku õigus asuda täitma volikogu liikme ülesandeid ning volikogu

töövõime ja koosseisu terviklikkus. Nimetatud hüvede kaalumiseks puudub praegusel juhul vajadus,

kuna seadusest tuleneb selge ametikohtade ühitamise keeld, millele ei ole erandit ette nähtud. Seda

eriti olukorras, kus Riigikohus on kinnitanud, et see keeld ei piira ebaproportsionaalselt isiku õigust

realiseerida oma mandaati.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

31. Kõigepealt piiritleb kolleegium vaidluse eseme (punktid 32-25), võtab seisukoha M. Vooglaiu

kaebeõiguse kohta (punktid 36-37) ja lahendab asja sisuliselt (punktid 38-41).

32. Kolleegium vaatab läbi M. Vooglaiu ja U. Arumäe kaebust VVK 28. mai 2014. a otsuse nr 50

peale, millega VVK tühistas Harju Maakonna Valimiskomisjoni 20. mai 2014. a otsused nr 3 ja nr 4.

Otsustega nr 3 ja nr 4 tühistas maakonna valimiskomisjon Viimsi Valla Valimiskomisjoni 13. mai

2014. a otsuse nr 31. Otsuse nr 31 tegi Viimsi Valla Valimiskomisjon Harju Maakonna

Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsuses nr 2 tehtud ettekirjutuse alusel.

33. Kolleegium nõustub VVK seisukohaga, et praeguse vaidluse esemeks ei ole Harju Maakonna

Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsuse nr 2 õiguspärasus, millega maakonna valimiskomisjon

tühistas Viimsi Valla Valimiskomisjoni otsuse nr 28 U. Arumäe volikogu liikmeks määramise kohta

ning otsuse nr 29 U. Arumäe volikogu liikme volituste peatamise ja A. Pauli volikogu liikmeks

määramise kohta. Harju Maakonna Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsust nr 2 ei ole tähtaegselt

VVK-s vaidlustatud ja otsus on kehtiv.

34. Harju Maakonna Valimiskomisjon tegi 13. mai 2014. a otsusega nr 2 valla valimiskomisjonile

ettekirjutuse teha otsus, millega määrata K. Uuk Viimsi Vallavolikogu asendusliikmeks.

Vallakomisjoni otsuse nr 31 õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada, et maakonnakomisjoni otsus

nr 2 oli vallakomisjonile täitmiseks kohustuslik.

35. M. Vooglaid ja U. Arumäe vaidlustavad eelkõige asjaolu, et Viimsi Valla Valimiskomisjon tegi

13. mai 2014. a otsuse nr 31 ja määras K. Uuki volikogu liikmeks ajal, mil K. Uuk oli endiselt Viimsi

valla ametnik. Sellest tulenevalt on kohtuasja lahendamisel põhiküsimuseks, kas Viimsi Valla

Valimiskomisjoni otsus määrata K. Uuk volikogu liikmeks 13. mail 2014, mil K. Uuki teenistussuhe

Viimsi vallaga polnud lõppenud, oli õiguspärane.

36. Kolleegium nõustub VVK seisukohaga, et M. Vooglaiul puudus kaebeõigus Viimsi Valla

Valimiskomisjoni 13. mai 2014. a otsuse nr 31 vaidlustamiseks ja Harju Maakonna Valimiskomisjon

oleks pidanud jätma M. Vooglaiu kaebuse läbi vaatamata.

37. KOVVS § 64 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile,

kui leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga või valla või linna valimiskomisjoni otsuse või

toiminguga rikutakse tema õigusi. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kellegi volikogu liikmeks

nimetamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 1. detsembri 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-35-05, p 10; 27. aprilli 2006. a

otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-06, p 8). Kolleegiumi hinnangul ei riiva Viimsi Valla Valimiskomisjoni

otsus, millega kinnitati K. Uuk Viimsi Vallavolikogu liikmeks, M. Vooglaiu õigust kuuluda

volikokku. Kolleegium nõustub ka VVK seisukohaga, et volikogu aseesimehel ei ole võimalik talle

umbusalduse avaldamist vaidlustada valimiskaebemenetluse korras. Eeltoodust lähtudes ja

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes

jätab kolleegium kaebuse M. Vooglaiu osas rahuldamata.

38. Kolleegium nõustub VVK seisukohaga, et kuigi KOKS § 18 lõike 1 punkt 6 välistab samaaegse

volikokku kuulumise ning töötamise sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuna, ei

tulene KOKS-ist ametnikule keeldu olla asendusliikmete nimekirjas või otsustada võimaluse

avanemisel volikokku minna. Ka ametniku puhul tuleb lähtuda sellest, et KOKS § 20 lõike 3 kohaselt

algavad asendusliikme volitused volikogu liikmena valla või linna valimiskomisjoni otsuse

jõustumise hetkest. KOVVS § 20 lõike 2 järgi jõustub valla ja linna valimiskomisjoni otsus

allakirjutamisega.

39. ATS § 89 lõike 5 kohaselt on juhul, kui ametnik tuleks teenistusest vabastada kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu liikmeks valimise korral, tema teenistussuhte viimane päev valla või

linna valimiskomisjoni kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös osalemise soovist teavitamise

päev. Kolleegium nõustub VVK tõlgendusega, et ATS § 89 lõiget 5 tuleb kohaldada ka juhul, kui

asendusliikmete nimekirjas olev kohaliku omavalitsuse ametnik soovib osaleda volikogu töös. Sellise

tõlgenduse tagajärjel võib ajutiselt tekkida olukord, kus isik kuulub nii kohaliku omavalitsuse

volikokku kui on ka nimetatud valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks, kuid selline

kõrvalekaldumine KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 eesmärgiks olevast funktsioonide lahususe

põhimõttest on põhjendatud.

40. Eeltoodust lähtudes nõustub kolleegium VVK seisukohaga, et K. Uuki volitused Viimsi

Vallavolikogu liikmena algasid Viimsi Valla Valimiskomisjoni otsuse nr 31 allkirjastamisest 13. mail

2014 ning tema volituste algust ei välista asjaolu, et K. Uuki teenistussuhe Viimsi valla ametnikuna ei

olnud 13. mail 2014 lõppenud. Kolleegiumi hinnangul tühistas VVK põhjendatult Harju Maakonna

Valimiskomisjoni 20. mai 2014. a otsused nr 3 ja 4 ning jättis jõusse Viimsi Valla Valimiskomisjoni

13. mai 2014. a otsuse nr 31.

41. Lähtudes eespool toodust ja tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium kaebuse

ka U. Arumäe osas rahuldamata.

Priit Pikamäe, Jaak Luik, Ivo Pilving