3-4-1-14-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-14-14

Otsuse kuupäev

10. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Lea Kivi,

Hannes Kiris ja Jaak Luik

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 57 lg 8 alates 1. juulist 2012 kehtivas

redaktsioonis põhiseaduslikkuse kontroll

Menetluse alus

Harju Maakohtu 21. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-910

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada riigilõivuseaduse § 57 lg 8 alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab, et võlgniku, tema surma

korral pärandvara suhtes pärija või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, füüsilise isiku võlgade

ümberkujundamise avalduse või tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel töötaja poolt tööandja

vastu pankrotiavalduse muul viisil esitamisel tuleb tasuda riigilõivu suuremas määras kui

avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Liliana Barinova esitas Harju Maakohtule 8. jaanuaril 2014 posti teel võlgniku pankrotiavalduse.

2. Harju Maakohus võttis 21. veebruari 2014. a määrusega L. Barinova pankrotiavalduse menetlusse.

Kohus leidis, et kohtuasja lahendamisel on asjassepuutuv säte riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 8,

mille kohaselt tuleb võlgniku pankrotiavalduselt tasuda riigilõivu 10 eurot. Maakohus tunnistas RLS

§ 57 lg 8 põhiseaduse vastaseks osas, mille kohaselt võlgniku, tema surma korral pärandvara suhtes

pärija või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse või

töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tuleb

tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee

kaudu, ja määras tasutavaks riigilõivuks 5 eurot.

3. Kohus oli seisukohal, et avalduselt tasutava riigilõivu määr riivab esmajoones PS § 15 lg 1

esimeses lauses sätestatud igaühe põhiõigust kohtusse pöörduda, PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust ja PS §-s 12 tagatud võrdsuspõhiõigust. RLS § 57 lg 8 kohtleb erinevalt veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu ja muul viisil avalduse esitanud isikuid.

4. RLS § 57 lg 8 eesmärgiks on maakohtu hinnangul menetlusökonoomia. Kohus leidis, et

riigilõivumäär, mis erineb veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitatava avalduse joaks ettenähtud

määrast, ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

5. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et RLS § 57 lg 8 on põhiseadusega kooskõlas.

Komisjon märkis, et praegusel juhul ei ole riigilõivu soodus- ja täismäära erinevus märkimisväärne.

6. Õiguskantsler leiab, et RLS § 57 lg 8 on osas, mis näeb ette erineva suurusega riigilõivu määrad

võlgniku pankrotiavalduse esitamiseks sõltuvalt kohtusse pöördumise viisist, vastuolus PS § 15 lg-

ga 1, § 12 lg-ga 1 ja §-ga 11. Õiguskantsler märgib siiski, et praegusel juhul ei ole riigilõivude

soodus- ja täismäära erinevus märkimisväärne, mistõttu võib abstraktse analüüsi tulemusena või

elektroonilise e-toimiku edasiarendamisel jõuda ka järelduseni, et selline seadusandja meede on

põhiseaduspärane. Õiguskantsleri hinnangul ei ole ka riigilõivu täismäär 10 eurot eraldiseisvana

ülemäära kõrge piirang võlgniku pankrotiavalduse esitamiseks.

7. Justiitsminister on seisukohal, et RLS § 57 lg-s 8 kehtestatud riigilõivumäärade eristamine ei ole

proportsionaalne ja on vastuolus PS § 12 lg-ga 1 osas, mille kohaselt võlgniku, tema surma korral

pärandvara suhtes pärija või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, füüsilise isiku võlgade

ümberkujundamise avalduse või töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel

tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tuleb tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse esitamisel

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

8. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 29.06.2012; RT I, 20.11.2013, 3) § 57

"Tsiviilkohtumenetluse toimingud" lg 8:

"(8) Võlgniku, tema surma korral pärandvara suhtes pärija või pärandi hooldaja pankrotiavalduse,

füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse või töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse

esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot. Kui nimetatud avaldus

esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 5 eurot."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2).

10. Otsustades võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmise üle, tunnistas Harju Maakohus

21. veebruari 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-910 RLS § 57 lg 8 põhiseaduse vastaseks ja jättis

kohaldamata. Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel oli RLS § 57 lg 8 alates 1. juulist 2012

kehtivas redaktsioonis asjassepuutuv osas, mis sätestab võlgniku pankrotiavalduse muul viisil

esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu 10 eurot, kuid avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu 5 eurot.

11. Riigikohus on õigusselguse tagamise eesmärgil lugenud asjassepuutuvaks sätted, mis on

vaidlustatud normiga tihedalt või lahutamatult seotud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 13. veebruari 2007. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-06, p 18; 9. aprilli 2008. a otsus

kohtuasjas nr 3-4-1-20-07, p 16). Eeltoodust tulenevalt hindab kolleegium praeguses kohtuasjas RLS

§ 57 lg 8 põhiseaduspärasust tervikuna, mitte üksnes võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasutava

riigilõivu osas.

12. Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt alates Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, p 12).

Kohtumenetluses avalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lg 1 esimeses

lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole (Riigikohtu

üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 22.1) ja PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. septembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-

4-1-26-13, p 18). Seejuures riivab RLS § 57 lg 8 intensiivsemalt nende isikute põhiõigusi, kes

esitavad avalduse kohtule muul viisil kui avaliku e-toimiku kaudu (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 10. detsembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-13, p-d 48–49).

Vaidlusalune RLS § 57 lg 8 riivab ka PS § 12 lg-s 1 tagatud võrdsuspõhiõigust, kuna kohtleb

erinevalt isikuid, kes esitavad avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, ja isikuid, kes esitavad

sama hinnaga avalduse muul viisil.

13. Vaidlustatud säte kehtib alates 1. juulist 2012. XII Riigikogu seaduseelnõu 206 SE seletuskirja

kohaselt on riigilõivumäärade kohtusse pöördumise viisist sõltuvusse seadmisel sihiks riigi

ressursside säästlik ja otstarbekohane kasutamine, täpsemalt soov vähendada kohtute koormust

tehnilise töö vähenemise kaudu, ja sel eesmärgil ka avaliku e-toimiku kasuks otsustama

motiveerimine.

14. Kolleegium tunnistas 10. detsembri 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 põhiseaduse

vastaseks ja kehtetuks RLS § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis

osas, mis sätestas tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu

suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

15. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis selles otsuses, et avalduse esitamise

viisist sõltuvate lõivumäärade eristamise eesmärgiks on menetlusökonoomia, mis tähendab tõhusat

menetlust samal ajal riigi ressursside säästmisega. Kohtute tehnilise töö väidetav vähendamine ja

elektrooniline asjaajamine ning väljaspool avalikku e-toimikut esitatud avaldustega kaasnevate

võimalike lisakulude panemine menetlusosalistele saavad olla üksnes vahendid menetlusökonoomia

saavutamiseks, mitte iseseisvad eesmärgid põhiõiguste piiramiseks. Menetlusosaliste osalemist

õigusemõistmise kulutuste kandmises on Riigikohus küll pidanud riigilõivu tasumisel legitiimseks,

kuid see ei saa alati õigustada isikute erinevat kohtlemist riigilõivu tasumisel. Sarnases olukorras

olevate menetlusosaliste erinev kohtlemine lõivu tasumisel peab ülekaalukalt aitama kaasa

tõhusamale menetluse toimumisele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

10. detsembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-13, p 56).

16. Avalduse esitamise viisist sõltuvate lõivumäärade eristamine ei olnud Riigikohtu hinnangul sobiv

vahend eesmärgi saavutamiseks. Kohtute tehnilise töökoormuse vähendamine ei suurenda

menetlusökonoomiat, kui sellega ei vähene õigusemõistmisega kaasnev ressursikulu ühiskonnas

tervikuna. Vahendi sobivuse paneb kahtluse alla eelkõige see, et TsMS § 56 annab võimaluse pidada

tsiviilasjades toimikut paralleelselt ka paberil ning suurel osal menetlusosalistel puudub võimalus või

oskus arvutit ja Internetti kasutada või võimalus anda digitaalallkirja (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 10. detsembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-13, p-d 60–65).

17. Tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. detsembri 2013. a otsuses

kohtuasjas nr 3-4-1-20-13 toodud õiguslikele põhjendustele ja juhindudes PSJKS § 15 lg 1 p-st 2,

tunnistab Riigikohus RLS § 57 lg 8 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, mis sätestab, et

võlgniku, tema surma korral pärandvara suhtes pärija või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, füüsilise

isiku võlgade ümberkujundamise avalduse või tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel töötaja poolt

tööandja vastu pankrotiavalduse muul viisil esitamisel tuleb tasuda riigilõivu suuremas määras kui

avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Lea Kivi, Hannes Kiris, Jaak Luik