3-3-1-24-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-24-14

Määruse kuupäev

9. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Ivo

Pilving, Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate

toimingute tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2013. a määrus

haldusasjas nr 3-13-2262

Menetluse alus Riigikohtus

Ott Karolini ja Peeter Lillestiku määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ott Karolini ja Peeter Lillestiku määruskaebused rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 20. detsembri 2013. a ning Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2013. a

määrused haldusasjas nr 3-13-2262 muutmata.

2. Arvata kautsjonid riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 28. oktoobril 2013 Tallinna Halduskohtule taotluse maksu-

korralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu)

kohtulike hüpoteekide seadmiseks Ott Karolini omandis olevale korteriomandile ning Peeter

Lillestiku omandis olevale kinnistule, mõlemale summas 171 379 eurot ja 76 senti.

Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses AS REC Varad (endine ärinimi AS Kalev Real Estate

Company) maksuvõlgade sissenõudmine. AS REC Varad maksuvõlg 205 042,529 eurot on tekkinud

ajavahemikul august 2006 kuni august 2013. Maksuvõlast 149 025 eurot 88 senti on määratud

31. mai 2011. a maksuotsusega nr 12.2-3/5904-30 maksustamisperioodide august 2006 kuni juuni

2007 eest. Maksuhaldur on edastanud 11. jaanuaril 2013 kohtutäiturile avaldused täitemenetluse

algatamiseks AS REC Varad vastu. Täitemenetluses on müüdud AS REC Varad vara, kuid

maksuhaldurile ei ole vara müügist raha laekunud. Kuna äriühingul ei ole piisavalt raha ega

registrisse kantud vara, on põhjendatud MKS § 96 lg 5 alusel juhatuse liikmete vastu vastutus-

menetluse algatamine, mille eesmärgiks on tuvastada juhatuse liikme vastutus äriühingul tekkinud

kohustuste täitmise eest.

O. Karolin oli AS REC Varad juhatuse liikmeks alates 31. jaanuarist 2005 kuni 25. veebruarini 2009.

P. Lillestik oli AS REC Varad juhatuse liikmeks alates 19. märtsist 2003 kuni 9. maini 2011.

Maksuhaldur algatas taotlusega O. Karolini ja P. Lillestiku suhtes vastutusmenetluse. Maksuhalduril

on põhjendatud kahtlus, et O. Karolin ja P. Lillestik rikkusid tahtlikult AS REC Varad juhatuse liikme

kohustust tagada äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmine. Nad on osalenud näilikes

tehingutes, mille eesmärgiks oli vältida maksude tasumist, ja on teadlikult jätnud deklareerimata ja

tasumata maksud, põhjustades AS REC Varad maksuvõlgade tekkimise. Arvestades isikute varasemat

käitumist, võivad nad haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuda sundtäitmise vältimiseks

võõrandama või muul viisil käsutama isiklikku vara.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 28. oktoobri 2013. a määrusega maksuhalduri taotluse. Haldus-

kohus leidis, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohus

nõustus MTA põhjendustega, miks on vajalik seada taotletud ulatuses kohtulikud hüpoteegid

O. Karolini omandis olevale korteriomandile ning P. Lillestiku omandis olevale kinnistule.

3. O. Karolin ja P. Lillestik esitasid määruskaebused, milles taotlesid halduskohtu määruse

tühistamist. Mõlemas määruskaebuses leiti, et vastutusotsuse tegemine on välistatud, kuna vastutus-

otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud. Maksuhalduri tegevus maksude nõudmisel AS-lt

REC Varad on eesmärgipäratu ja ebaloogiline. Maksuhaldur nõuab maksustamisperioodide juuli 2006

kuni juuni 2007 eest selliste maksude tasumist, mille kolmandad isikud on riigile tasunud

(käibemaks) või mille tasumise kohustus on kolmandatel isikutel (tööjõumaksud). Tegemist on sama

majandustehingu mitmekordse maksustamisega, mis on maksuõiguse normide kohaselt lubamatu.

Halduskohus ei ole arvestanud, et AS-le REC Varad kuulub koormamata kinnisasi, mille arvel on

võimalik maksuhalduri väidetavad nõuded rahuldada. P. Lillestiku ja O. Karolini tegevus ei saa olla

põhjuslikus seoses AS REC Varad maksuvõla tekkimise ning AS-lt REC Varad maksuvõla kätte-

saamise võimatusega, sest nende juhatuse liikme volitused lõppesid ajal, mil AS-l REC Varad oli

piisavalt vara maksuvõla tasumiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2013. a määrusega määruskaebused rahuldamata

järgmiste põhjendustega:

1) vastutusotsuse tegemise tähtaeg ei ole möödunud;

2) AS-le REC Varad kuuluvat kinnisasja koormab hüpoteek, mille kehtivuse ajal ei ole maksuhalduri

nõue üheselt tagatud. Kinnistu väärtus ei kataks maksunõuet ka ilma hüpoteegita;

3) vastutusotsuse koostamist välistavateks asjaoludeks ei saa lugeda määruskaebuse esitajate

põhjendusi, et teises kohtuasjas kontrollitakse, kas AS-le REC Varad maksuotsuse tegemisel tuli

lähtuda 3-aastasest tähtajast või 6-aastasest tähtajast, et maksuhalduri tegevus on eesmärgipäratu ja

ebaloogiline, et 2009.–2011. a-l oli AS-l REC Varad piisavalt vara maksuvõlgade kustutamiseks ning

et määruskaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, milles seisneb nende tahtlus või raske hooletus.

Tegemist on vastuväidetega, mis seonduvad eelkõige vastutuskohustuse tuvastamisega, mitte täitmist

tagavate toimingute tegemise eeldustega;

4) halduskohus asus põhjendatult seisukohale, et maksuotsuse tegemine ei ole välistatud või

ilmselgelt võimatu. Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud sisulise vastuväiteid maksuhalduri ja

kohtu põhjendustele, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. O. Karolin ja P. Lillestik esitasid Riigikohtule määruskaebused. Määruskaebuste põhjendused

on järgmised:

1) kohtud on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud MKS § 96 lg-t 5 ja § 98 lg-t 1, asudes seisukohale,

et praegusel ajal on võimalik määruskaebuse esitajatele teha vastutusotsus. MKS § 96 lg 5 ning § 98

lg 1 kohaselt möödus vastutusotsuse tegemiseks kehtestatud maksimaalne 5-aastane tähtaeg 2012. a

juulis. Kui aegumise tõttu on välistatud vastutusotsuse tegemine AS REC Varad endiste juhatuse

liikmete suhtes, siis puudub õiguslik alus loa andmiseks nende omandis olevale kinnisvarale

maksuhalduri kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks;

2) ringkonnakohus ei ole arvestanud mitmeid määruskaebustes esitatud vastuväiteid, jättes nende

arvestamata jätmise nõuetekohaselt põhjendamata;

3) maksuhalduri tegevus on eesmärgipäratu, kuivõrd maksuhaldur nõuab AS-lt REC Varad maksude

tasumist, mille kolmandad isikud on juba riigile tasunud (käibemaks) või mille tasumise kohustus on

kolmandatel isikutel (tööjõumaksud). Kuna AS REC Varad ei tekitanud vaidlusaluste tehingutega

riigile reaalselt kahju, siis on välistatud käsitada AS REC Varad tegevust tahtliku maksusumma

tasumata või kinni pidamata jätmisena;

4) AS-le REC Varad kuuluvale kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek tuleb kustutada ning tegemist

on koormamata kinnisasjaga, mille arvel on võimalik maksuhalduri väidetavad nõuded rahuldada;

5) AS-l REC Varad oli aastatel 2009–2011 piisavalt vara kõikide võimalike maksuvõlgade

tasumiseks. Seega ei saa AS REC Varad endiste juhatuse liikmete tegevus olla põhjuslikus seoses AS

REC Varad maksuvõla tekkimise ning AS-lt REC Varad maksuvõla kättesaamise võimatusega;

6) Tallinna Halduskohus lahendas MTA taotluse kohtulike hüpoteekide seadmiseks loa saamiseks

taotluse saamise päeval. See kinnitab, et esimese astme kohus ei kaalunud asjaolusid sisuliselt. Ka

ringkonnakohus ei kontrollinud määruse tegemisel määruskaebustes esile toodud asjaolusid

põhjalikult ja sisuliselt.

6. MTA palub vastuses määruskaebustele need rahuldamata jätta.

7. Määruskaebuste esitajad märgivad 5. mai 2014. a avalduses, et O. Karolini juhatuse liikme

volitused AS-s REC Varad lõppesid 25. veebruaril 2009. Seega on O. Karolini juhatuse liikme

volituste lõppemisest möödunud enam kui viis aastat, mistõttu on tema puhul vastutusotsuse tege-

mine välistatud ja vastutusotsuse täitmise tagamiseks tema kinnisvarale hüpoteegi seadmine õigus-

vastane.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vaidluse all on MKS § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine

halduskohtu poolt. MKS § 1361 lg 1 kehtis taotluse esitamise ajal järgmises sõnastuses: "Kui

maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest

tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud

ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1

sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute

sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole

asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik."

Maksuhaldur taotles praeguses asjas luba täitetoiminguks, et tagada kavandatava vastutusotsuse

täitmine. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur

vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksu-

maksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 96 lg 6 järgi ei tehta vastutusotsust,

kui 1) maksuvõlga ei ole tekkinud, 2) maksuvõla sissenõudmine on aegunud või 3) maksuvõlg on

kustutatud.

9. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et määruskaebuste esitajad olid maksuvõla, mille kohta

maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse teha, tekkimise ajal AS REC Varad juhatuse liikmed, kellel oli

MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada AS REC Varad maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitte-

rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning kes MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutavad selle

kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega. Sellest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine määruskaebuste

esitajatele iseenesest võimalik ning nende vara suhtes võib taotleda MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud

luba.

10. Riigikohtu üldkogu on 27. novembri 2012. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 nimetanud

eeldused, mis peavad olema täidetud, et anda luba MKS § 1361 alusel täitetoimingu sooritamiseks

vastutusotsuse täitmise tagamiseks (määruse p 50). Lisaks tuleneb samast määrusest, et halduskohus

peab maksuhaldurile täitetoimingu sooritamiseks luba andes kohtumääruse resolutsioonis märkima

kohtuliku hüpoteegi summa (määruse p 53) ning kohtul tuleb arvestada ka kohaldatava meetme

põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas võrdluses maksukohustusega, mille täitmist

soovitakse tagada (määruse p 57).

Kolleegiumi hinnangul on kohtud õigesti leidnud, et loa andmise eeldused MKS § 1361 alusel täite-

toimingu sooritamiseks vastutusotsuse täitmise tagamiseks on asjas täidetud ning kohtud ei ole

eksinud ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hinnates. Seda kinnitavad

järgmised asjaolud:

1) maksuhaldur on täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotlusega algatanud

O. Karolini ja P. Lillestiku vastu maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine.

Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsusega rahalise nõude määramine (taotluse

p 4, I kd, tl 31);

2) maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et arvestades O. Karolini ja P. Lillestiku

varasemat käitumist, võivad nad asuda sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil

käsutama isiklikku vara. Kui jätta taotletud meetmed kasutamata, võib kavandatava haldusakti sund-

täitmine osutuda nende tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks (taotluse p 4, I kd, tl 31–32);

3) maksuhaldur on alustanud AS REC Varad vastu täitemenetlust, kuid äriühingu maksuvõlga ei ole

õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole piisavalt raha ega registrisse

kantud vara. Ainsa registrisse kantud varana omab äriühing kinnistut Rakvere linnas, mille arvestus-

likuks väärtuseks on maksuhalduri hinnangul 55 463 eurot 60 senti. Kinnistut koormab 219 304 euro

92 sendi suurune kohtulik hüpoteek (taotluse p 3, I kd, tl 28);

4) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise;

5) maksuhaldur nõuab kavandatava vastutusotsusega määruskaebuse esitajatelt sisse vaid selle osa

AS REC Varad maksuvõlast, mis tekkis nende äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal (taotluse p 4,

I kd, tl 29);

6) MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud;

7) AS REC Varad õigusvõime ei ole lõppenud;

8) esitatud taotluses on maksuhaldur märkinud andmed taotletavate hüpoteekide suuruse ning tagatise

ja selle suuruse kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse p 4, I kd, tl 32–

33). Hüpoteekide seadmine on põhjendatud ning taotletavad hüpoteegid on kinnisasja müümisel

tekkivaid võimalikke täitekulusid arvestades proportsionaalsed.

11. Vastuseks määruskaebustele märgib kolleegium järgmist.

11.1. Maksuhaldur kavatseb teha vastutusotsuse maksusumma kohta, mis on määratud MTA 31. mai

2011. a maksuotsusega nr 12.2-3/5904-30 maksustamisperioodide august 2006 kuni juuni 2007 eest.

Määruskaebuste esitajad leiavad, et vastutusotsuse tegemine on võimatu, sest möödunud on MKS

§ 98 lg-st 1 tulenev nii kolme kui ka viieaastane vastutusotsuse tegemise aegumistähtaeg.

11.1.1. Kolleegium ei nõustu määruskaebuste esitajate seisukohaga vastutusotsuse tegemise

aegumise kohta.

MKS § 96 lg 5 sätestab et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks

kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS §-des 38–40

nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinni-

pidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning

selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või

maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma

tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis

aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või

milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

Kohtud lähtusid taotluse lahendamisel põhjendatult vastutusotsuse tegemise viieaastasest aegumis-

tähtajast. Esitatud taotluses põhjendas maksuhaldur, miks ta arvab, et O. Karolin ja P. Lillestik

osalesid näilikes tehingutes ning jätsid teadlikult deklareerimata ja tasumata maksud (taotluse p 4,

I kd, tl 29–32). See annab alust põhjendatud kahtluseks, et nende tegevus MKS § 8 lg-s 1 nimetatud

kohustuste täitmata jätmisel võis olla tahtlik. See asjaolu, kas määruskaebuste esitajate tegevus

maksusumma kinni pidamata ja tasumata jätmisel oli tahtlik, tuleb lõplikult tuvastada vastutus-

otsuses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses.

11.1.2. Ringkonnakohus leidis, et vastutusotsuse võib teha nii kaua, kuni ei ole aegunud selle

maksusumma määramine, mida vastutusotsusega soovitakse isikult sisse nõuda. Kui maksusumma

määramise aegumine on vahepeal peatunud, siis pikeneb ka aeg, mille jooksul maksuhalduril on

õigus vastutusotsust teha. MKS § 96 lg-t 5 tuleb tõlgendada koostoimes vastutusotsuse olemuse

(aktsessoorsus) ja sama sätte lõikega 1 selliselt, et maksusumma määramise aegumistähtaja all

peetakse sättes silmas selle maksusumma määramise aegumistähtaega, mida soovitakse vastutus-

otsusega kolmandalt isikult sisse nõuda. Aegumistähtaja efektiivne kasutamine ei ole üksnes maksu-

halduri poolt mõjutatav, mistõttu on kehtestatud ka maksusumma määramise aegumise peatumise

alused (MKS § 99). Olukorras, kus esinevad objektiivsed takistused nõude esitamiseks esmase

maksukohustuslase vastu (vastutusotsust ei saa koostada, kuna viibib selle eelduseks oleva maksu-

otsuse koostamine), ei oleks seaduse mõtte ja eesmärgiga kooskõlas, et juhatuse liige saab ainuüksi

seeläbi vabaneda enda solidaarkohustusest.

11.1.3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et maksusumma tasumiseks kohustava

vastutusotsuse tegemise aegumine peatub MKS §-s 99 nimetatud alustel. Seadusandja on MKS § 96

lg-s 5 sidunud vastutusotsuse tegemise aegumistähtaja maksusumma määramise aegumistähtajaga.

Sealjuures ei ole sätestatud, et vastutusotsuse aegumistähtaja kohta ei kehti maksusumma määramise

aegumise peatumise regulatsioon. Seega tuleb vastutusotsuse aegumise puhul arvestada ka MKS §-s

99 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaja peatumise alustega ja kohtud leidsid õigesti, et

vastutusotsuse tegemise tähtaeg ei ole möödunud.

11.1.4. Asjakohatud on määruskaebuse viited võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

sätetele. Maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise aegumine ja aegumise

peatumine on ammendavalt reguleeritud maksukorralduse seaduses.

11.2. Alust lugeda O. Karolinile vastutusotsuse tegemine aegumise tõttu võimatuks ei tulene ka

sellest, et O. Karolini juhatuse liikme volitused AS-s REC Varad lõppesid 25. veebruaril 2009, s.o

rohkem kui viis aastat tagasi. MKS § 96 lg 5 ja § 98 lg 1 ei seo maksusumma tasumiseks kohustava

vastutusotsuse tegemise aegumistähtaega juhatuse liikme volituste lõppemise ajaga.

11.3. Ringkonnakohus ei ole jätnud määrust nõuetekohaselt põhjendamata. Määruses on võetud

seisukoht maksuvõla, mille sissenõudmiseks vastutusmenetlus algatati, aegumise kohta (määruse

p 10) ja AS-le REC Varad kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegi kohta (määruse p 11). Määruses on

selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige

vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutus-

kohustuse tõendatust (määruse p-d 13 ja 14). Määruses on võetud seisukoht vastutusotsuse tegemise

võimalikkuse kohta (määruse p 15) ja antud hinnang halduskohtu määruse põhjendatusele (määruse

p 18). Kolleegium nõustub nende ringkonnakohtu põhjendustega.

11.4. Asjaolul, et AS-l REC Varad oli määruskaebuste esitajate juhatuse liikmeks oleku ajal piisavalt

vara võimalike maksuvõlgade tasumiseks, ei ole täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmise otsustamisel ja vastutusotsuse tegemisel tähtsust. See ei välista, et AS REC Varad endiste

juhatuse liikmete tegevus võis olla põhjuslikus seoses AS REC Varad maksuvõla tekkimise ning AS-

lt REC Varad maksuvõla kättesaamise võimatusega.

11.5. Ka see asjaolu, et Tallinna Halduskohus ei kaasanud määruskaebuste esitajaid menetlusse ja

lahendas taotluse kohtulike hüpoteekide seadmiseks loa saamiseks samal päeval taotluse saamisega,

ei anna alust määruskaebuste rahuldamiseks. Tulenevalt täitmist tagavate toimingute sooritamise

eesmärgist, tuleb vajalik menetlus korraldada võimalikult kiiresti. Millestki ei nähtu, et kohtud oleks

taotluse ja määruskaebuste lahendamisel jätnud asjaolud sisuliselt kaalumata. Kolleegium on varem

selgitanud, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 1361 ei

näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik,

kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa

eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi

14. mai 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 13).

12. Eeltoodust tulenevalt jäävad O. Karolini ja P. Lillestiku määruskaebused rahuldamata ja

ringkonnakohtu ning halduskohtu määrused muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte

menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb HKMS § 107

lg 4 kolmanda lause alusel arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann