3-1-1-32-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-32-14

Otsuse kuupäev

5. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Saale Laos

Kohtuasi

Väärteoasi Vassili Satšuki karistamises liiklusseaduse § 227

lg 3 järgi ja lisakaristusena § 227 lg 5 p 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2014. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-13-3310

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vassili Satšuki kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Valga politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kaimar Karm

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. mai 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2014. a otsus Vassili Satšuki väärteoasjas

liiklusseaduse § 227 lg 3 ja lg 5 p 2 järgi ja saata väärteoasi Tartu Maakohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Arvata maakohtu menetluses kaitsjale makstud tasu summas 1512 (üks tuhat viissada

kaksteist) eurot menetluskulude hulka.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Vassili Satšuki kasuks välja 720 (seitsesada kakskümmend) eurot

valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna prefektuuri 13. mai 2013. a otsusega karistati Vassili Satšukki liiklusseaduse (edaspidi LS)

§ 227 lg 3 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (ehk 400 eurot) ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel võeti temalt

lisakaristusena kolmeks kuuks ära juhtimisõigus. V. Satšukki karistati selle eest, et ta juhtis 25. aprillil

2013 mootorsõidukit asulavälisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km tunnis, kiirusega

135+/- 4 km tunnis, ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 41 km tunnis. Oma

tegevusega rikkus V. Satšuk LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitas kaebuse V. Satšuki kaitsja vandeadvokaat Küllike

Namm, kes taotles karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel. Alternatiivselt taotles kaitsja lisakaristuse tühistamist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.

2.1. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on vastuolus väärteoprotokolli ja kohtuvälise

menetleja karistusotsusega. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti kiirust

GPS-koordinaatide x:630125 ja y:6439142 asukohas. Nähtuvalt Maa-ameti geoportaalist jääb selline

asukoht väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi. Eeltoodu tõttu on arusaamatu, kus kiirust mõõdeti.

2.2. Väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest ei selgu, millal kiirusemõõteseadet taadeldi ja kas

taatlustunnistus väljastati seaduslikult. Seetõttu pole V. Satšuki sõiduki kiiruse mõõtmise tulemus

jälgitav ega suurima lubatud sõidukiiruse ületamine tõendatud.

2.3. Kohtuväline menetleja pole kiiruse mõõtmise käiku salvestanud. Seetõttu pole võimalik kiiruse

mõõtmise tulemuste usaldusväärsust kontrollida. Väärteoasjas pole kogutud ühtki objektiivset

tõendit, millest nähtuks, et politseiametnikud mõõtsid just V. Satšuki sõiduki kiirust.

2.4. Tunnistaja G. J.-i ütlused pole tõendina käsitatavad. Menetlusaluse isiku ülekuulamine lõppes

25. aprillil 2013 kell 19.53. Vahetult pärast ülekuulamist anti V. Satšukile kätte väärteoprotokoll,

milles viidatakse tunnistaja G. J.-i ülekuulamisprotokollile. Tegelikkuses polnud tunnistajat

väärteoprotokolli koostamise ajaks aga üle kuulatud. G. J.-i ülekuulamisprotokoll on koostatud alles

kell 20.00.

2.5. V. Satšuk ei valda eesti keelt. Seetõttu pidanuks kohtuväline menetleja kaasama KrMS § 161 lg 1

alusel väärteomenetlusse tõlgi. Praeguses asjas andis V. Satšuk ütlusi politseiametnike venekeelsete

selgituste alusel. Arvestades, et KrMS § 161 lg 2 teise lause kohaselt ei või tõlgi ülesannet täita

kriminaalmenetluse muu subjekt, poleks politseiametnikud tohtinud tõlgi ülesandeid täita. Eeltoodust

nähtuvalt rikkus kohtuväline menetleja oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 9 mõttes.

2.6. Juhul, kui kohus väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist ei tuvasta, tuleb tühistada V. Satšukile

määratud lisakaristus. Juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on ebaõiglane ja põhjendamatu.

V. Satšuk töötab bussijuhina ja tema töölepingu kehtivus sõltub juhtimisõiguse olemasolust.

Juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotaks menetlusalune isik oma ainsa sissetulekuallika ega suudaks

oma peret ülal pidada.

3. Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2014. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja karistusotsus muutmata ja

V. Satšuki kaitsja kaebus rahuldamata. Maakohtus märkis järgmist.

3.1. Kohtuvälise menetleja karistusotsus on põhjendatud ja seaduslik.

3.2. Väide, et V. Satšuk ei saanud kohtuvälises menetluses koostatud dokumentide sisust aru, on

alusetu. Menetlusalune isik tunnistab omakäeliselt kirjutatud venekeelses ülekuulamisprotokollis

väärteo toimepanemist ja selgitab, et ületas suurimat lubatud sõidukiirust, sest vajus mõttesse. Samuti

palub menetlusalune isik juhtimisõigust mitte ära võtta ja lubab edaspidi õigusrikkumiste

toimepanemisest hoiduda. Oma süüd tunnistab V. Satšuk ka väärteoprotokollis. Menetlusalune isik

poleks tunnistanud tegu, mille toimepanemisest ta poleks aru saanud või mille fikseerimine oleks

temas kahtlusi tekitanud. Eeltoodust nähtuvalt ei vajanud V. Satšuk tõlgi abi.

3.3. Kohtuistungil märkis V. Satšuki kaitsja täiendavalt, et enne, kui G. J. tunnistajana ütlusi andis,

koostas ja allkirjastas ta kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Kaitsja arvates ei saa tunnistaja

järelevalvemenetluses protokolle koostada. Maakohtu hinnangul võis G. J. osaleda menetluses nii

tunnistajana kui ka kiiruse mõõtjana, sest mõõteseadme kasutamise protokoll ei sisalda tunnistajana

antud ütlusi. Samuti hõlmasid tunnistajana antud ütlused kiirusmõõteseadme kasutamist, kuid mitte

nii detailselt nagu seda on kirjeldatud mõõteseadme kasutamise protokollis.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2014. a otsuse peale esitas kassatsiooni V. Satšuki kaitsja K. Namm,

kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt taotleb kaitsja V. Satšukile mõistetud lisakaristuse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgib

kaitsja järgmist.

4.1. Maakohus ei järginud VTMS § 123 lg-s 2 sätestatut ega arutanud väärteoasja täies ulatuses.

Maakohus pole vastanud ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele. Samuti pole maakohus

põhjendanud lisakaristuse muutmata jätmist. V. Satšuk esitas maakohtule tõendi selle kohta, et ta

töötab bussijuhina ja tema töölepingu kehtivus sõltub juhtimisõiguse olemasolust. Juhtimisõiguse

äravõtmise korral kaotaks menetlusalune isik oma ainsa sissetulekuallika ega suudaks oma peret ülal

pidada.

4.2. Kohtuvälises menetluses rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 9 mõttes.

KrMS § 10 lg 2 kohaselt tagatakse tõlgi abi menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda

eesti keelt. Kuna V. Satšuk ei valda eesti keelt, pidanuks kohtuväline menetleja kaasama

KrMS § 161 lg 1 alusel väärteomenetlusse tõlgi. Praeguses asjas andis V. Satšuk ütlusi

politseiametnike venekeelsete selgituste alusel. Arvestades, et KrMS § 161 lg 2 teise lause kohaselt ei

või tõlgi ülesannet täita kriminaalmenetluse muu subjekt, poleks politseiametnikud tohtinud tõlgi

ülesandeid täita.

4.3. KrMS § 161 lg 4 kohaselt on tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tõlgi

puudumise tõttu õigustühine. Kuna praeguses asjas ei osalenud tõlk väärteoprotokolli ega

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostamisel, on nimetatud dokumendid õigustühised.

Arvestades, et kohtuvälises menetluses aset leidnud rikkumist pole võimalik kõrvaldada, tuleb

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

5. Kassatsioonile esitas vastuse Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Valga politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kaimar Karm, kelle hinnangul on maakohtu otsus seaduslik

ja nõuetekohaselt põhjendatud. V. Satšuki huvides esitatud kassatsioon on alusetu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust

VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest. Eelnev tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud

küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda,

millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu

siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused

seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-

le 4 välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et

otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka

õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2014. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-16-14, p 6 või 30. aprilli 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-26-14, p 5).

Praeguses asjas tehtud maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohus pole lahendanud ühtegi

VTMS §-s 133 loetletud küsimust. Samuti pole maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsi ega

näidatud ära, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

Maakohtu otsuses on käsitatud üksnes tõlgi osavõtu kohustuslikkusega ja kiirusemõõteseadme

kasutamise protokolli koostamise lubatavusega seotud küsimusi.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2014. a otsuse ja saadab väärteoasja

Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb maakohtul järgida

VTMS § 123 lg 2 nõudeid ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. Muu hulgas peab maakohus välja selgitama, kas V. Satšuk valdab

eesti keelt tasemel, mis võimaldaks asja menetlemist tõlgi osavõtuta. Kaitsja kassatsiooni rahuldab

Riigikohus osaliselt.

8. Vandeadvokaat K. Namm esitas Riigikohtule taotluse hüvitada V. Satšukile seoses käesoleva

väärteoasja kohtuliku menetlusega kaitsjale makstud tasu kogusummas 2232 eurot (sh käibemaks 372

eurot). Taotlus sisaldab nii maakohtu kui ka Riigikohtu menetluses tekkinud kulusid. Seoses

maakohtu menetlusega on V. Satšukile esitatud arve kogusummas 1512 eurot (sh käibemaks 252

eurot), mis sisaldab nii tasu õigusabi osutamise eest kui ka kaitsja sõidukulusid. Arve kohaselt

kulutas kaitsja kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse koostamiseks 4 tundi ja 30 minutit,

maakohtu istungiks ettevalmistamiseks 2 tundi ning kohtuistungil osalemiseks 1 tunni ja 30 minutit.

Kokku osutas kaitsja V. Satšukile maakohtu menetluses õigusabi 8 tunni vältel ning on selle eest

esitanud arve summas 1152 eurot (sh käibemaks 192 eurot). Sõidukulu hüvitamist taotletakse

summas 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot). VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses

menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1

kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja loetletud toimingud V. Satšuki kaitsmiseks vajalikud ja

nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. Seetõttu arvab

kolleegium V. Satšukil maakohtu menetluses tekkinud kulu kogusummas 1512 eurot (sh käibemaks

252 eurot) menetluskulude hulka. Selle kulu hüvitamine tuleb Tartu Maakohtul lahendada asjas uue

kohtuotsuse tegemisel.

9. Kassatsiooni koostamiseks kulutas kaitsja taotlusele lisatud dokumentide kohaselt 5 tundi. Selle

eest on V. Satšukile esitatud arve summas 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot). Kolleegiumi

hinnangul on kassatsiooni koostamiseks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa

mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus tühistab maakohtu otsuse, süüdistatav on aga kohustatud

hüvitama üksnes sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu, mis on tingitud tema

põhjendamatust kaebusest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2013. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-47-13, p 10), tuleb riigil hüvitada V. Satšukile tekkinud kassatsioonimenetluse

kulu.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Saale Laos